ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Elulugu Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851 asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 10-20 frangi eest.Monet võttis oma esimesed joonistustunnid Jaqus-Frncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning ,,en plein air" (vabas õhus) tehnikaid 1858
Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunstiajaloos, sest seda pilti vaadates kaoksid ümbert aeg ja ruum. Sa oleksid täiesti nagu seal pildi sees, nagu viibiksid ise seal Le Havre sadamas päikeseloojangu ajal. Alguses tegin selle töö lihtsalt referaadina, nagu õpetaja ütles. Alles hiljem hakkasin arusaama, mida ta tegelikult ootab uurimustööst. Uurimustöös peab olema lahti mõtestatud iseenda jaoks peaaegu kõik kõneained, sest peamiselt teed sa seda tööd ju iseenesele. Selles töös mõtestan enda jaoks lahti peaaegu kõik küsimused, mis mul on tekkinud impressionismiga või Monet'ga. Mis on impressionism? Impressionism oli 19
Järva-Jaani Gumnaasium Mittestatsionaarne õpe Mari-Liis Reinholdy Claude Monet Referaat Koeru 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................1 Claude Monet.......................................2 Elulugu..................................................3 Havre`i aastad.......................................4 Camille Doncieux..................................4 Viimased eluaastad...............................5 Looming................................................6 ,,Impressioon .Tõusev päike"................7 Teose analüüs.......................................8 Kokkuvõte.............................................9 Kasutatud kirjandus..............................9 Sissejuhatus Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.............................................................
Eeskuju saadi Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de Vlaminck (1876–1958) Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain.
Kunstinäituse Retsensioon Külastasin neljandal detsembril 2009 KUMUs eksponeeritud näitust ,,Normandia Maalijad".Silmailu andvad maalid olid inspireeritud just Normandia pinnavormidest , õhuvirvendustest ja valguspeegeldustest .Põhiline osa piltidest oli maalitud Dieppe,Trouville, Etretat ja Roueni läheduses, Le Havre ja Seine`i jõe kallastel.Enamik maale tulenesid säärastelt autoritelt nagu Gustave Courbet,Constant Troyon, Jean-Baptiste Corot ningEugène Boudin.Nimetatud autorid tõid esile just Normandia looduse karge lürismi.Enamuse näitusest moodustasid impressionistlikud tööd , samas tutvustavates infotahvlites oli ära märgitud ka fovismi esinemist.Üldises plaanis olid enamik tõid heledamates toonides, samas leidus aga ka üksikudi niiöelda süngemates toonides töid.
2009/2010 aasta 14. november 1840 5. detsember 1926 prantsuse maalikunstnik impressionismi rajaja ja peaesindaja impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi sündis Pariisis vanemad: vürtspoodnik Adolphe ja Louise Justine Monet ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus Oscar Claude'iks kuueaastasena kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi
Claude Monet (1840 1926) Elukäik · Claude Monet sündis 14. november 1840. aastal Pariisis vürtspoodnike perre. · Ta ristiti Notre-Dame-de- Lorette'i kirikus Oscar- Claude'iks. · 6 aastaselt lahkus perega Põhja-Prantsusmaale Le Havre'isse. · Kunstianne avaldus väga noorelt, alguses karikaturistina. · 1858 võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, kust tuli mõte hakata elukutseliseks kunstnikuks. · Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i · Aastatel 18611862 oli sõjaväeteenistuses Alzeerias. · 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse Le Havre'i aastad
elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad'' · ''Trouville'i afisid'' · ''Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf'' · ''Lipuehtes tänav, Le Havre'' · liikuvuse edasiandmiseks 2 teed: · André Derain · sama objekti järgnevad asendid · intensiivsed toonid, tihti domineerib kuldpruun · kubistitaoliselt rahutult voogav värviline mosaiik · Matisse'i portree Skulptuur · Londoni vaated: ''Westminsteri sild'', ''Püha Pauli · kujut
Maal asub Pariisi muuseumis Musee Marmottan Monet. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile (mõõtmed: 48*63cm). Laiemalt on tegu tahvelmaaliga. "Tõusev päike" on maastikumaal. Maali tagataustal on kujutatud sadamat, mis paistab uduselt. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Kaugelt on näha, kuidas päike tõuseb. Eestaustal on kujutatud paati, mis triivib sadamasse või on just lahkunud sadamast. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on hästi ära tabanud värvi kasutusega hommikuse päikese tõusu ajal. Kuid kunstnik on olnud suhteliselt hoolimatu detailide suhtes. Pilt on kujutatud üldiselt jahedates toonides. Pildi tagataust tundub kohati veidi soojem kui esiplaan. Võimalik et tagatausta teeb kiirgavamaks erksas toonis päike. Kunstniku käekiri
Fovism, Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti Lääne-Euroopa Henri Matisse ,,Vestlus", ,,Tants" 20.saj algus põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, (Prantsusmaa) (1869-1954) objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Raoul Dufy ,,Lipuehtes tänav, Le Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade (1877-1953) Havre" jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja André Derain ,,Westminsteri sild meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad (1880-1954) Londonis" Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Ekspressionism, Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta Saksamaa E. L. Kirchner ,,Marcelle" 20
Õppimine tüütas teda, kuid ta oli koolis menukas, seda osaliselt tänu andele joonistada teravameelseid karikatuure sõpradest ja õpetajatest. Calude armastas väga joonistada ning võttis tihti oma visandiploki sadamasse kaasa, et joonistada kalureid ja nende paate. Koolis oli tema kunstiõpetajaks andekas maalikunstnik, kes ergutas Claude'i igati. Monet' vanemad pidasid väikest poodi, mille ära edenes nii halvasti, et perekond 1845. aastal Pariisist lahkus ja kolis Normandiasse Le Havre'i, kus Claude'i isa asus uude ametisse oma langu Jacques Lecadre'i äriliselt õitsvas koloniaalkaupluses. Nüüdsest hakkas Monet'-de elujärg paranema ning nii kasvasid Claude ja tema vend Leon üles suhteliselt suurejoonelistes ja jõukates oludes. 2 Pärast ema varajast surma tekkis noorel Oscar-Claude'il tihe side maalikunsti harrastava tädi Marie-Jeanne Lecadre'iga
asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa riikidega. Hollandi maanteede võrgustik on Euroopas kõige tihedam. On kasulik teada, et Euroopa suurimateks tarbijaturgudeks on Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Põhja- ja Läänemere suurte sadamate käibest Hamburgist kuni Le Havre-ni annab ainuüksi Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider. 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km.
sexual relationships, or that she power like her sister, who played into knew herself to be infertile. the hands of King Phillip II of Spain, marriage offered the chance of an heir Wars and overseas trade Elizabeth's foreign policy was largely defensive. The exception was the English occupation of Le This paid off in the war against Havre from October 1562 to June Spain, 80% of which was fought 1563, which ended in failure when at sea. Elizabeth's Huguenot allies joined She knighted Francis Drake after with the Catholics to retake the his circumnavigation of the globe port. Elizabeth's intention had been to exchange Le Havre for Calais, from 1577 to 1580, and he won lost to France in January 1558
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa
kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Loojak; Camill päikesevarjuga; Vesiroosid; Jaapani sild; Inglise parlamendihoone; Mula palee Veneetsias; Papliallee E.Degas 1834-1917 pärit rikkast arist
prantsuse maalikunstnik, kes hakkas juba väga noorelt kunsti vastu huvi tundma. Monet maalis enamasti maastikke ja talle meeldis seda teha vabas õhus. Impressionism sai nime tema maali ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi. 1. Elulugu 1.1 Lapsepõlv Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude'iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma perega Le Havre'isse, Normandia maakonda. Monet hakkas maalima väga noorelt. Alguses tegi ta karikatuure, aga varsti hakkas ta tegelema maalikunstiga. 1851. aastal hakkas ta õppima Le Havre'i kunstikoolis. Tema õpetaja oli Jacques-Francois Ochard. Paari aasta pärast kohtas Monet Eugene Boudin'it. Boudin õpetas talle õlimaalide tegemist. 1858. aastal läks üks tema maalidest kohalikule näitusele. Peale seda tekkiski tal mõte saada elukutseliseks kunstnikuks
Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja
................................................................................ 2 2. SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926)............................................................................................. 4 6.1 Elulugu............................................................................................................................... 4 6.2 Le Havre'i aastad................................................................................................................ 4 6.3 Camille Doncieux............................................................................................................... 5 6.4 Viimased eluaastad............................................................................................................ 5 2. LOOMING.............................................................................................
vaatab. Kunstile kõlbavad kõik objektid ja iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja tõstma kontekstist, provotseerima üllatust ja okki. Dubuffeti loomingut ei saa pidada lõplikult abstraktseks, sest tema töödel on siiski kujutised milleskist. Dubuffet võrreldes USA kuulsamate abstraktsionistidega on hoopis teistsugune. Tal puudub jänkide lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, see-eest on ta individualistlikum, enesessorivam ja nüansirohkem. Jean Dubuffet ''Le Havre'' J.Dubuffet ''Campagne heureuse'' J.Dubuffet 1950.aa. lõpul oli abstraktne ekspressionism ja selle Euroopa vaste- informalism levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liigutamine läks moodi näiteks ka Põhjamaade kunstis. Võistlus realismi ja abstraktsionismi, traditsioonilise kunsti ja avangardismi vahel oli lõppenud viimase selge võiduga. Skulptuuris olid silmapaistvamad Jean Robert Ipousteguy, Ossip Zadkin, Theodore Roszak, Berto Lardera, David Smith.
confrontation with Frederick and never tried to beat him again. This incident was kept under wraps possibly because Covey was afraid the news of Frederick's victory would ruin his reputation as a "slave breaker" or he was simply ashamed of his defeat. In 1837, Douglass met Anna Murray, a free African-American, in Baltimore while he was still held in slavery. They were married soon after he obtained his freedom; Douglass escaped slavery on September 3, 1838, boarding a train to Havre de Grace, Maryland dressed in a sailor's uniform and carrying identification papers provided by a free black seaman. After crossing the Susquehanna River by ferry at Havre de Grace, Douglass continued by train to Wilmington, Delaware. From there Douglass went by steamboat to "Quaker City"--Philadelphia, Pennsylvania. His escape to freedom eventually led him to New York, the entire journey taking less than 24 hours. Abolitionist activities
aastapäevale. Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma. Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetrit. Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles ujumine, veepall, vettehüpped; Vélodrome d'Hiver raskejõustikualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is jalgrattasõit; Argenteuil Seine'i jõel sõudmine; Meulan ja Le Havre - purjetamine; Reims, Versailles ja Chalons laskmine. Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel. Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (1920 1924) Alexandre Millerand. Majutus oli esmakordselt niinimetatud "olümpiakülas", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombes'i linnaosas. Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast
sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid
aastal 1910 kujunes kõmuliseks, mis oli läbimurdeteos, millega ta saavutas ülemaailmse tuntuse. Arthur Honegger Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada
vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja Suuremad linnad: · Pariis · Marseille · Lyon · Lille · Bordeaux · Nice · Touluse · Nantes · Le Havre · Dunkerque Eurotunnel Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, La Manche väina all. AGV rong. Igal vagunil oma mootor. Tähtsamad jõed jõekruiisid · Seine · Loire · Garonne · Rhõne Pariis · pindala 1200 km2 · elanike arv 11 miljonit 1/6 Prantsusmaa rahvastikut · aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla · majandus, kaubandus, rahandus ja kultuurikeskus (kunst, arhitektuur, mood) · pargid ja aiad
Claude Monet: Impression. Soleil levant, 1872. Seda eksponeeriti 1874 impressionistide esimesel näitusel. Nad ei teadnud toona, et nad impressionistid olid . See pilt andis tervele voolule nime. Kriitik Louis Leroyle need ei meeldinud ja ta nimetas neid selle pildi pealkirja järgi. Monet ise ütles, et tahtis maalida sadamat, aga oli väga udune hommik ja ei näinud sadamat, aga võis aimata. Sai mingi impressiooni, mida ta üritas edasi anda. Der Hafen von Le Havre, jedoch man kann den Hafen eher ahnen als sehen Impression von einem Hafe. Pintslilöögid, punktikesed. Ka krijanduses need pisitillukesed aspektid inimesest või asjast või objektist. Edgar Degas, Danceuses en bleu, 1890. Der Mensch, das Ich = ein Komplex aus Erinnerungen, Stimmungen, Eindrücken, Gefühlen; nie fertig, immer im Werden. Fikseeritud moment. Sümbolism Syrömung in der europäischen Literatur um 1870 1920, die von Frankreich ausging (S.Mallarme, Pl
salakaubana Kolumbiast USA-sse. Äri on ülimalt tulus - kilo kokaiini toob USA- s sisse ümmarguselt 50 000 dollarit. Kolumbias tegutseva maffia kasumeid hinnatakse 1,5 miljardile dollarile aastas. See aga ületab tunduvalt Kolumbia tähtsaimast legaalsest ekspordikaubast kohvist saadavad tulud. Juba ammustest aegadest on Cosa Nostra'l ja Onorata Societ?'l tihedad sidemed Prantsusmaaga, kus nende põhilisteks koostööpartneriteks on saanud Korsikalt pärit gangsterid. Le Havre ja Marseille on tänapäeval tõenäoliselt kujunenud Lähis-Idast üle Sitsiilia saabuvate narkootikumide ümberlaadumiskohaks. Maffia tegevuse kohta on teateid ka Suurbritanniast. 1960. aastal, kui seal võeti vastu seadus, mis legaliseeris hasartmängud, avati Briti saartel 1300 kasiinot, neist üksnes 300 Londonis. Arusaadavalt, olid Suurbritannia poliitikud, eesotsas siseminister Callaghan'iga, pahased, sest sealsetes
Joonis 7.Prantsusmaa raudteedevõrgu paiknemine tööviljakus madal, kuid samas on see väga kiire. Õhutransport pole ka eriti usaldatav, sest halva ilma tõttu võivad lennud ära jääda. Seda transpordiliiki on mõttekas kasutada vaid siis, kui on vaja midagi väga kiiresti transportida. Lennuliinide suurim sõlmpunkt on Pariis. Tähtsamad lennujaamad on veel Lyon, Marseille, Bordeaux, Lille. Eestist saab Prantsusmaale sõita lennuki, auto või bussiga. Suuremad sadamad on Le Havre, Brest, La Rochelle, St-Nazaire, Nice, Toulon. 22 Joonis 8.Prantsusmaa lennujaamad Joonis 9.Prantsusmaa sadamate paiknemine 23 11. Turismi iseloomustus Prantsusmaa on maailma külastatavaim turismimaa, rohkem kui 75 miljonit külastajat aastas. Selle põhjuseks on Prantsusmaa maailma kuulus arhitektuur, huvitav ajalugu ,kaunis loodus,
Ametid: sõdur; põllutööline; peotantsu õpetaja; lukkseppade brigadir kaevanduses; Olemus: kohaneja, kes saab igal pool kuidagimoodi hakkama; kaval ellujääja; ekstravert; Lugu: Ülo ei tahtnud ajateenistusse minna ning puges ühe inglise laeva punkrisse. Nii oli õpetanud kütja. Kui nad olid Põhjamerel, meelitas pekilõhn ta kambüüsi. Kapten sai tema olemasolust teada ning muutus väga pahaseks. Tema pärast laeva küll ümber pöörama ei hakatud, vaid mindi lõpuni välja. Le Havre´i sadamakaile ta maha pandigi. Elukutset Ülol polnud ja seetõttu oli raske tööd leida. Aafrika oli võõras ja salapärane. Prantsuse Võõrleegion võttis ta vastu. Leping tehti mitme aasta peale, karistus Fordist põgenemisel olnuks karm. Ühel ööl tulid araablased ning lõikasid une pealt neljakümnel mehel kõri läbi. Tema oli ainuke ellujääja. Ta saadeti uuesti forti. Kuna ta ei tahtnud sinna jääda, 21
, Mex 76 19' OON 1OI'ooW Feee de Santana. Braz,1 78 12"15'5 38'S8W Gcdaven. fiver 97 19' OO'N 78'OO'E Havana, Cuba 44 23'09'N 82'23'W l#Igo Sasln, basrn.. 91 1' 00'5 23' OO'E DJibouti. country 90 l1'oo' N 4I' OO'E Fes. Morocco 90 34'04'N 4'58W GoliIOla, Braz,/. 78 16' 42'5 49°1SW Havre-St-Piene. Canada 74 SO'IS'N 63'36W 37'oo' E '1l'I«tICUt,nver .. 55 42' OO'N 13'OOW Djibouti, DJibouti. 90 11°34'N 43'08 'E Feuriles. Raux, fiver 75 S8'OO'N 73'OOW Gold Coast, Australia 102 27'57'5 IS3' 23'E Hawaii, Isla nd . 54 20'oo'N ISS'OO'W -.::Kut.state, IJ S 51 42' oo'N 13' OOW Dnieper
Australia, in 1861 (Critchell and Raymond Swift and Company tried to introduce frozen 1912). In the next decade, there were a red meat to the consumer but found that “the number of attempts to transport frozen meat. consumer indicated she was not interested in The first entirely successful frozen meat ship- purchasing frozen red meats” (Bernholdt ment was that of the S.S. Paraguay from 1974). In Australia in 1986, 24% of respon- Buenos Aries to Havre in 1877. Due to a dents in a survey of retail and consumer collision, the ship took seven months to handling of beef considered that freezing complete her journey; however, the 5,500 “definitely affected quality” and a further mutton carcasses were still reported to be 13% felt it would “under certain circum- in “in tip-top condition” when the ship stances” (Walker and Mitchell 1986). Today arrived at Havre
annaabi.ee 
