Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka mon...
Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996) . Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968). Mõrsjalinik Autor: Karl Ristikivi Päritolumaa: Rootsi Keel: Eesti Sari: Elulugude triloogia Zanr: Eluloolis-ajalooline romaan Kirjastaja: Eesti Kirjanike Kooperatiiv Eesti kirjastaja: Eesti Raamat Avaldamisaeg: 1965 Eesti avaldamisaeg: 1992 Lehekülgi: 303 "Mõrsjalinik" on Karl Ristikivi romaan, mis jutustab Siena Katariina elulugu ja alustab Ristikivi ajalooliste romaanide sarja elulugude triloogiat.
isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised"
"Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised"
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige
kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks
kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta. Välitöö paigaks valiti kaks küla Põlva maakonnas. Veedeti väga palju aega vallakabinettides, tuhnides vallastatistikas ja lobisedes töötajatega. Külades alustati vaatluste kõrval elulugude kogumisega. Küladel ja programmil oli vähe kokkupuuteid, mis suurendast uurija soovi seda vähest põhjalikumalt mõista. Programmi korraldatud üritused toimusid külades. Osa külaelanikke viidi programmi koolitusele või osalesid nad mingil muul kombel programmis väljaspool küla. Välitöö on ühelt poolt üksildases, teisalt pealetükkivas ning mingil määral antropoloogi külaelu huviobjektiks muutvas olumuses kaunis kurnav
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul".
kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks.
vaiseid. Samuti oli kloostrites paika pandud kindel päevakava, mille järgimine oli loomulikult kohustuslik. Ööpäev algas jumalateenistusega, mis kestis veerand kolmeni. Peale öist jumalateenistust järgnes neli tundi uneaega. 5:15 oli äratus, millele järgnes kongide ülevaatus ja individuaalne palve. 6:15 - 8:00 oli hommikune jumalateenistus. Peale seda, kaks tundi tööd ja tagasihoidlik hommikusöök. Peale hommikusööki palve kongis ja pühakute elulugude lugemine. 11:30 15:00 oli tööaeg. Kui tööaeg lõppes oli pooleteise tunnine lõunane jumalateenistus. Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid vaimulikud preestrile pihtima. 20:00 oli öörahu. Kloostri eeskirjade vastu eksinuile olid määratud kindlad karistused. Tavalised kartistused olid 36 või 300 piitsahoopi. Suure pattude korral pidid mungad kandma paljal ihul okasvööd.
Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt. Kirjapanemisel lähtutakse nii enda teadmistest kui ka kogemustest ehk selles peegeldub kirjaniku enda mälu. Oluline on kirjaniku suhe inimesega, kelle elulugu kirja pannakse. Eluloo lugeja saab ettekujutuse eluloos kirjeldatava inimese kohta ja erinevat informatsiooni selleaegsest elukorraldusest. Niisiis ei ole elulugu üksnes ühe elu lugu, vaid omamoodi ajalugu. Erinevate elulugude abil on võimalik kujutada selleaegset maailmapilti ning mõista, kuidas elati erinevatel sajanditel või aastakümnetel.
objektide kohta; reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja · uurimismaterjal kogutakse arvamused) selliste meetoditega, mis võimaldavad kvantitatiivset, · uurimismaterjali kogumisel arvulist mõõtmist; kasutatakse vastavaid meetodeid, · järeldused tehakse nt osalusvaatlust, süvaintervjuusid, uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi; analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelkõige tõlgendaval viisil. Kokkuvõtteks Empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab kaht laadi küsimuste käsitlemist. · Esiteks peaks metodoloogilise "kirjaoskuse" juurde
See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel RoomaThomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Varajaste elulugude järgi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut, kelle Thomas aga ära ajas. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248.aastal naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades
poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisõhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. Traadi luules mängib erilist rolli peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis esmakordselt ilmus raamatuna 1976. aastal, viimased elulood on ilmunud 2002. aastal. Harala elulugude puhul on tegemist epitaafidega (kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus, mida sageli kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest. GARANTIID Keset kestendavaid tunde
ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Caesar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised
pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul".
Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks. Kõik mis öeldud või kirjutatud on tõene seni kui ei ole tõestatud vastupidist. Elulugude kirjutamist ajendavad erinevad põhjused. Menocchio puhul olid selleks tema drastilised vaated ning dramaatiline elu. Menocchiole sai saatuslikuks maailmapilt, mille järgi maailm on samamoodi tekkinud nagu vaglad juustusse. Sügaval keskajal mõisteti ta vangi, kus ta kirjutas kaitsekirja, mille puhul jäi kaheldavaks, kas tema on selle autor. Ehk oli Menocchio keha ja vaim tõepoolest nii murtud, kuid samas võib see olla ka erinevate allikate poolt moondatud
selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes
Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest Referaat Koostas: X Juhendas: õp X Tallinn 2010 Sissejuhatus 1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus
Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood. Lood algasid tavaliselt sellega , et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended , et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada om alaatseks rahvakirjanduseks. Üks kõige säilinumaid kirikuid keskajast Kasutatud kirjandus · http://images.google.ee · http://meiekirjandus.pbwiki.com · http://www.annaabi.com/materjal-2288-Keskaja-kirjandus · http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/Esileht · 7 klassi ajalooõpik ( keskaeg )
reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid, Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon, tsam-tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid, pantsen-laama = dalai-laama kaasjuht. Kasutatud allikad: Leeriõpik Google.ee Raamat Budismi Lühiajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Budism
laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid, Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon, tsam- tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid, pantsen-laama = dalai-laama kaasjuht
Muusikaajalugu tunti plahvatuslikult huvi alles 18. sajandil, kui 1715. aastal ilmus Prantsusmaal Bonnet-Bourdelot´i perekonna poolt raaamat ,,Histoire de la musique". Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17. sajandil läbivate lugude kaudu nii roomlaste, kreeklaste kui ka barbarite intellektuaalsest ajaloost. Seejärel hakati uurima kaldealaste, egiptlaste, pärslaste, kartaagolaste, indialaste, jaapanlaste ja hiinlaste ideede ajalugusid (1727 J. Friedrich Reimanni ,,Hiina filosoofia ajalugu"). Tuleb välja, et 16. - 18. sajandil olid inimesed tõesti huvitatud ajaloost ja kõigest sellest, mis varem enne nende aega oli. Ajalugu kui ühiskondlik mälu M. T
Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist. Eriliselt näitasid huvi eestlaste vastu üles baltisakslased, peamiselt kirikuõpetajad, kelle meelest pidi ilmtingimata muutma talupoegade ja mõisnike omavahelist koostööd, ühiskonna seadustikku ning maailmapilti. August Wilhelm Hupel
kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid
Leegion saadeti teenistusse tänapäeva ?veitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal). Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati. Pühakute elulugude uurijad kahtlevad sügavalt selle pärimuse tõepärasuses, küll aga võib kindel olla, et selles ei kahelnud keskaegsed ristisõdijad ja kaupmehed, kelle hulgast tulid ka Vana-Liivimaa koloniseerijad. Neile võis lugu surmakartmatust kristlasest sõdurist Mauritiusest pakkuda innustavat eeskuju. Mustpeade Skraa Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine ja vastastikune eestkoste. Oma vennaskonnakaaslase au ning heaolu eest seismine kuulus
kantud minevikumõte ning üksnes matemaatikale ja eksperimendile tuginev uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste, filosoofilste mõistete ja loogiliste normide ilmumise, kusjuures neile kuulub tulevik. Newtoni klassikaline maailmapilt taandab kõik loodusnähtused mehhaanikaseadustele. Mehhaanika haarab ajas toimuvaid ruumilisi muutusi, ta 8
koolitust tööks dementsusega inimestega ning keskkond pole kohandatud dementsusega inimese vajadustele. (Linnamägi jt 2008: 25). Viimasel paaril aastakümnel on inimkeskse lähenemise pooldajad dementsusravi valdkonnas järjekindlalt väitnud, et mõningaid dementsusega kaasnevaid negatiivseid nähte on toetavas sotsiaalses keskkonnas võimalik leevendada. Tõenduspõhine lähenemine nagu dementsusravi kaardistamine, elulugude kuulamine on lükanud ümber levinud, kuid alusetu ja nihilistliku arusaama, et mõtestatud keskustelu dementsete inimestega on võimatu. Eelpool nimetatud suhtumine on potentsiaalselt tulutoov mitmel põhjusel. Selline käsitlus võib dementsetele inimestele olla vahendajaks teistega suhtlemisel, aidata säilitada paremat elukvaliteeti ning anda suuremat panust sotsiaalsesse keskkonda, milles nad elavad. (McEvoy jt 2014: 477 - 478).
Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad
vastu. Wrightid võtsid põhilise disaini Chanute-Herringi biplaani pealt ja kasutas lennundusandmeid, mida Lilienthal oli avaldanud. Nad disainisid tiibadele kumerused. Ka Lilienthal, kelle tööd Wrightid õppisid hoolikalt, kasutas tiibades kumerusi, tõestades eelist siledate pindade ees. Vennad paigaldasid horisontaalse tõstuki tiibade ette, mitte taha, uskudes, et see võib aidata hoiduda või kaitsta neid pea ees alla kukkumast, nagu juhtus Lilienthalil. Mõnede Wrightide elulugude kirjutajad on väitnud, et Wilbur arvatavasti purilendas ise kuni 1902, ehk harjutades vanema venna autoriteeti ja kaitsta Orville'i viga saamast, ta ei tahtnud seletada Piiskop Wright'ile juhtunust, kui Orville vigastada peaks saama. Esialgsetele purilendudele pilooti ei lastud, tema asemel olid pardal hunnik liivakotte. Purilennukite edasi arenedes ehitati neile palju suuremad tiivad. See võimaldas lennukitel maanduda sujuvamalt, mitte nina ees
Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, PaulEerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest. Selle töö eesmärgid on: 1) analüüsida iga tegelast 2) uurida ajaloolist tausta ja koostada kujutatud tegelaste
Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Ajaloolis-filosoofiline triloogia Ühte romaani on koondatud kaks lugu, tegevus toimub paralleelselt kahel eri ajastul. On tunda autori mängulusti. Triloogiad: ,,Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes"(1970), ,,Lohe hambad"(1970) ja ,,Kahekordne mäng"(1972) ,,Imede saar" on Atlantise-müüdi töötlus. Kuulub Ristikivi ajalooliste romaanide sarja, paigutudes vahemänguna kroonikate triloogia ja elulugude triloogia vahele. Ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1964. Novellid ,,Sigtuna väravad" koosneb novellidest,mille aluseks on anekdootlikud ajalooepisoodid ja muinasjutud."Minu sõber David" ,,Hingede öö" On esimene keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga teos kogu eesti kirjanduses.Koosneb 2st põhisosast:"Surnud mehe maja" ja ,,Seitse tunnistajat",mille vahele on paigutatud ,,Kiri proua Agnes Rohumaale".Peateemaks on inimese teekond üksikisik
pärast. Bastard feodalism-> palgaline leping, ehk vasall sai raha itte maad. KESKAJA AJALOO ALLIKAD Kirjalikud allikaid võib jagada: HISTOGRAAFILISED- kroonikad(ajaraamatud, dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses), annaalid (lühikesed kirjapanekud aastate kaupa tähtsamatest sündmustest, näiteks Püha Nikulause annaalid.) HAGIOGRAAfILISED- pühakute elulood. Kesksaja levinuim žanr. Ahtosantoorium- elulugude kogumik. ÕIGUSESSE PUUTUVAD KIRJUTISED: * kohtumaterjalid (inkvisitsioon), * diplomaatilised allikad, * seadusandlused, * kirikuõigusallikad e kanooniline (sinodite, paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament),
asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga. Ivani esimene poliitiline tegu tuli 1543. aasta detsembris, kui ta käskis kinni võtta ja tappa vürst Andrei Suiski. Kolmkümmend Suiskit pooldanud bojaari poodi. Väär oleks siiski arvata, et see andis noorele suurvürstile täieliku sõltumatuse. 1546. aastast läks mõju valitsusasjades Ivani
põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7
Bütsants hoidis visalt kinni hellenistlikust kultuuripärandist ning vältis muid barbaarseid mõjusid, mis kujundasid tugevalt läänemaailma. Hellenism oli iseenesest sünkretistlik, ühendades kreeka filosoofiat, hilist judaismi ning idapoolseid religioone. Bütsantsi kultuuripärandiks on ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine(Rooma õiguse põhimõtetel põhinevad paljude Euroopa riikide 17.-29. saj.tsiviilkoodeksid).+Algas suur pühakute elulugude ehk hagiograafiate üleskirjutamine, mis on tänini olulised ajalooallikad. 8.Millal saab alguse Frangi riik ning milliseid piirkondi see hõlmas? Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481. Hõlmas Gallia piirkonda, piirnes Reini jõe, Aplide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. 9.Mis on laiskade kuningate ajastu ning millised muutused see kaasa toob? 7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mis tähendas seda, et tegelik võim
ole arvustatav. Müüt religioosse pärimuse liik, mis muistsete inimeste mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimeste tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomis-, viljakus-, loodusmüüte jne. Müütides kirjeldavate sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse
kirjamehe Plinius Vanema, ,,Naturalis historia" autori õe-ja kasupoeg. Tähtsad on tema kirjad (,,Epistulae"), mis olid mõeldud avalikult väljaandmiseks eraldi kunstiteosena. Tuntud on tema kirjad Tacitusele, kus ta viimase palvel kirjeldab Vesuuvi purset 79. a ja oma onu hukkumist. 48. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Tuntuim teos on ,,Paralleelsed elulood", mis on 46 eluloost koosnev sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme.
annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Cäsar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt. Ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil täiesti ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu
Välitööde päevik – mis päeval, kus ja kellega kohtuti, kõik kirjutatakse üles, ühtlasi muljed ja mõtted, mis pole teaduslik andmestik, aga pigem enda jaoks. Intervjuu: minnes kohe inimestega intervjuud võtma esimesel päeval ei avata end uurijale täielikult või ei pruugi üldsegi midagi öelda. *Struktueeritud küsimustik – konkreetsed küsimused *Poolstruktueeritud küsimustik – teemad, millest tahaks vestelda *Struktueerimata intervjuu – täiesti random rääkimine Elulugude uurimine – eraldi uurimisvaldkond ja sellest uuritakse erinevaid strateegiaid, räägivad juhtumeid ja selle kaudu arutatakse mingi teiste asjade üle Informandid – need, kellelt info saadakse, ka ''välitööde partner'' Võtmeinformant – see, kellega hea suhelda, räägib palju ja tunneb etnograafi tööd Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu – Mead viibis saartel, testis et murdeea kriis on bioloogiline asi, sai kuulsaks väitega, et kõigis ühiskondades seda pole
elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1. austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus, 2. vanemate elutöö jätkamine, 3. surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel, 4. esivanemate nimede ja elulugude mäletamine, 5. rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine, 6. loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed
· ,,Aruanne (Ella Kaljase päevik)" 1987 · ,,Täieline Eesti Vabariik" 1992 · ,,Laste ristiretk" 1997 · ,,Kured läinud, kurjad ilmad" 1997 · ,,Küüdipoisid" 1999 aluseks nende mälestused, kes olid kaasosalised küüditamisprotsessis Teater ei pea põhinema fiktsionaalsel maailmal, vaid võib põhineda ka reaalsetel asjadel, nagu kellegi päevik, elulugu. Autentsed elulood ja teater: · Karusoo: ajalugu ongi elulugude summa · Elulugude kogumine · Ühendus Eesti Elulood · Elulood jm egodokumendid (kirjad, päevikud jne) ja nende tõlgendamine teatrilaval · Püüd jõuda üksiku kaudu suurema sotsiaalse üldistuseni · Dokumentaalteater? Sotsioloogiline teater? Poliitiline teater? · Oht kalduda moraliseerimisse, liigne staatika laval Kalju Komissarov (1946) · Noorsooteatri peanäitejuht 1974-1986 · Ugala peanäitejuht 1989-1991 ja lavastaja
See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga. Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib, et tema masenduseperiood on mööda saanud, taas väärib elu kiiduhümne. Taas proovib autor leida võimalusi vastuolude tasakaalukaks hindamiseks, püüdes kõike ühiskondlikku ja rahvuslikku mõtestada läbi isikliku mina. Tema kontakt olevikuga on avardunud,
Lavastus oli intiimne ja kargelt lihtne: näitlejad lihtsalt lugesid ette päevikumärkmeid ning laulsid üldtuntuid rahvalaule. Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19. Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Reziioskusi kogus Unt Kaareln Irdi assistendina, kuid olulisemaks sai koostöö Hermaküla ja Toomingaga. Koos nendega kuulus U 60 70 legendaarse teatrimurrangu tuumikusse. Ta oli Hermaküla trupi liige ideede genereerija ja otsingute osaline. Tartu-aeg lõppes Undil
Islandi esiliigaklubisse Fylkir Reykjavík. 10 5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga 5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis Mattias Daum on jalgpalliga tegelenud 6 aastat. „Jalgpalli valisin, kuna enamus minu sõpru harrastasid seda ning see tundus huvitav. Mulle meeldib mitte ainult jalgpalli mängida, vaid ka kõik muu, mis on jalgpalliga seotud - jalgpalli vaatamine, jalgpallurite elulugude lugemine jne. Ka minu vend ja isa harrastavad jalgpalli. Minu esimene klubi oli FC Ülenurme, kus mängisin 4 aastat, nüüd olen klubi FA Tartu Kalevi väravavaht. Eelmisel hooajal mängisin Eesti noorte meistrivõistlustel esiliigas ning saavutasime oma meeskonnaga 5. koha. Olen osalenud mitmetel välisturniiridel Ungari, Rootsis jne. Sellel kevadel läbisin ka jalgpallikohtuniku koolituse ning olen tegutsenud abikohtunikuna juba paaril III liiga mängul.“ 5
kirjutatud juurde veel kommentaare. Tihti on lisatud veel üks kommenteerimise kiht. Kõige olulisemad kommentaatorid- anti SUrI. Palju dzainistliku eepikat, kasutatakse budistliku ja hinduistlikku materjali. 1000 a. jooksul kirjutatud. Kõige kuulsam eepilistest tekstidest on Vimala Suri kirjutaud tekst ,,Paumacariya". RAmayanat kasutatud hinduismi kriitikaks. Vimala SUrist lähtuvalt hulgalt dzainistlikke töötlusi kirjutatud. purAna Veelgi populaarsem elulugude zanr. Isikute arv, kellest biograafiaid kirjutatakse- 63 tegelast. Rattakeerutaja. 27 vIrat ehk kangelast. Kõige vanem mAhapurAna. Kangleaste hulgas ka väljamõelduid isikuid. Kõige populaarsemad tegelased...ja MAhavIra. Kuulsaim teos sellest vallast ,,TriSaSTi-alAkApuruSa-caritra". Oma patrooni auks. Kirjutas MAhavIra eluloo, kus too nägi nägemust KumArapAlast (polnud kanooniline tegevus). SthUlabhadra. Eraldi zanr on religioosne romaan. PAdalipta Suri ,,TaraJgavatI" SiddharSi'l 906. a
kontrollis kõike. NSV Liidu Relvajõudude väeosade, asutuste ja õppeasutuste tellimused ning tsiviilõppeasutuste sõjandusteaduskondade ja kateedrite tellimused võeti vastu sõjatsensuuri organite loal. Religoosse sisuga väljaannete tellimused võeti vastu ,,NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv suasjade Nõukogu"kaudu. Trükikojale antud tellimused kuulusid kohustuslikule registrerimisele tellimisraamatus. 9.Selgitage, kuidas te mõistate nn ridade vahele kirjutamist (nt elulugude põhjal, tooge näiteid). Kindlad piirid olid olemas ja suund teada, kuid kogu propaganda vahele püüti ka pikkida nn eesti asju. adolfi kiitmist püüti teadlikult kuid nähtamatult piirata, vastavalt südametunnistuse järgi. Näiteks ,,Lääne Sõnas". Ka lasteraamatute kirjutamist võib vaadelda kui ridade vahele kirjutamist. Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga "juhtkirjad" /jutumärkides/
küüditatud taluperenaise Ella Kaljase päevaraamatul ja laulikul. Lavastus oli intiimne ja kargelt lihtne: näitlejad lihtsalt lugesid ette päevikumärkmeid ning laulsid üldtuntuid rahvalaule. Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19.Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Ta viis edasi 1960. - 70. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtteid, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt
Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile.
kirjanduslikku küsimusi, kirjeldab loodust ja esemeid, pöördub õnnitluste, tänu- ja kaastundeavaldustega sõprade poole. Kogu koosnes 9 raamatust, hiljem lisandus 10. raamat. Elegantne stiil, autori hea mälu, tähelepanuvõime ja oskus vestelda lõid Pliniuse kirjadele kindla koha antiikaja epistograafias. 48. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? ,,Paralleelsed elulookirjeldused" (elulugude sari, Kreeka ja Rooma ajalootegelased paaris). Tänu suurele kirjanduslikule väärtusele, käsitluse lihtsusele ja selgusele oli P teos uusajal haritud ringkonnis harrastatud lugemisvaraks, avaldas tuntavat mõju kirjandusele. Renessansiaja teadlastele oli ta hästi tuntud. ,,Elulugude" alusel lõi Shakespeare oma rooma tragöödiad, ta oli ka Rousseau, Goethe ja Schilleri armastamatuid kirjanikke. Prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, samuti dekabristid nägid P
annaabi.ee 
