Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia. 1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm). Elmar Kitse loomingus kehastub selle kõige erinevamatel ning vastandlikelgi etappidel suur rõõm elust, meie maailmast ja seda on ta suure meistrina osanud kirglikult väljendada. Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa. Kõneleja Laps nukuga Kavand. Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A. Lõunamaine maastik
Loeng Kontsert Kitarrimuusika 15. novembril toimus Kose Gümnaasiumis kontsertloeng ,,Kitarrimuusika", seda korraldasid Elmar Sepp ja Jaan Sööt. Peale üleüldise kitarriajaloo sai kuulda päris paljusi huvitavaid lugusi. Kitarri sünnikohaks ütlesid nemad olevat Araabia (u 1200 a) ja Hispaanlastelt sai ta tänapäevase kuju, seda hakkasid levitama mustlased. Eriti populaarseks muutus see pill Venemaale, seda kasutati enamjaolt seal romansi mängimiseks. Peale seda hakkasid moodi rohkem tulema klaver ja svingpillid. 19. sajandi lõpus tekkis Mississipi delta juures bluus, sellest omakorda kasvas välja rokkmuusika
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''K...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum.......................................................
Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. 1999.aastal toimus -Tulmenitus Tri raamatukogus. 2000.aastal toimus-"Ringhlingu saatejaamad Jrvamaal" ja raadiovastuvtjate vljapanekRaadionitus Oisu muuseumis . 2001.aastal toimus -"Kuma - raadio Eestimaa sdames." 2002.aastal toimus -"Raadio Elmar - 5." 2003.aastal toimus -"Pevakaja - 45." 2004.aastal toimus - Tri raadiosaatejaam Paide Gmnaasiumis. 2005.aastal toimus -Muusikaline tund Eesti raadios 1964-1996. 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"Vike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010.aastal toimus-"Seitse ngemust Eestist" Tartumaa Muuseumis. On ka erinevad kogud
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui
2. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted? Aabel ja Marge tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris, Vana-Posti tänavas. Oma suhet pidid nad varjama, sest Marge oli abielus Elmariga, Elmar oli insener, kes oli oma töö pärast kaotanud oma potentsi, sellepärast lubas ta Margel kohtuda teiste meestega ja olla nendega seksuaalvahekorras. Ainukeseks reegliks oli see, et mitte keegi ei tohtinud Elmarile rääkida,et ta naisel on ja Marge ei tohtinud end Elmarist lahutada, see oleks talle liigselt haiget teinud. Seega elas Marge kaksikelu- abielus oli Elmariga aga kohtus koguaeg Aabeliga. Aabel ja Elmar ei olnud omavahel kohtunud aga nad teadsid üksteise olemasolust
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus.
......................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 2 Vanemad ja sünd Tema vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema neiupõlve nimeks oli Buresin, ta elas Vastse-Kuustes, hüüdnimeks oli Mann. Buresin on küllalt haruldane perekonnanimi. Elatist teenis ta turul müües aedmaasikaid ja seeni. 1949 aasta suvel arreteeriti vanemad, kuna nad olid müünud hobuse ära vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus. Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis
- ei anna piisavas mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile raskesti kättesaadav - ei julge välja öelda seisukohta rasketes küsimustes. Pressisõbra ja -vaenlase valivad aasta lõpus ajalehtede liidu aastakoosolekul osalevad liikmeslehtede esindajad. Pressisõber 2015 Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu valis tänasel aastakoosolekul pressisõbraks politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri. Elmar Vaher on Eesti riigiametnik, alates 2. maist 2013 Eesti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ta on töötanud ka Politseiameti Keskkriminaalpolitsei juhina ja Põhja prefektuuri prefektina. Elmar Vaheri kasuks rääkis see, et tema juhtimisel on politseiamet muutunud meediale kättesaadavamaks ja liidu hinnangul võiksid tema meediasuhtlusest õppida teisedki politseiametnikud. Pressivaenlane 2015 Pressivaenlaseks valiti Rein Kilk.
TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff.
Aabel( tõlkis luuletusi eesti keelde) ja Marge(südamehaiguste arst) tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris Vana-Posti tänavas. Oma suhet pidid nad varjama, sest Marge oli abielus Elmariga, Elmar oli insener, kes oli oma töö pärast kaotanud oma potentsi, sellepärast lubas ta Margel kohtuda teiste meestega ja olla nendega seksuaalvahekorras. Ainukeseks reegliks oli see, et mitte keegi ei tohtinud Elmarile rääkida,et ta naisel on armuke(seega pidid Marge ja Aabel liikuma ainult teatud seltskonnas) ja Marge ei tohtinud end Elmarist lahutada, see oleks talle liigselt haiget teinud. Seega elas Marge kaksikelu- abielus oli Elmariga aga kohtus koguaeg Aabeliga
Riigikogu X koosseisusus alustas Rahvaliit 13. esindajaga Riigikogus. Perioodi jooksul lisandus sinna 3 Rahvaliidu esindajat, kelleks olid Jaanus Marrandi, Robert Lepikson ja Toomas Alatalu. Seoses Robert Lepiksoni lahkumisega jätkas Rahvaliidu fraktsioon 15 esindajaga.10.10.2006 astus Keskkonnaminister Villu Reiljan ametist tagasi ning naasis Riigikokku, mille tõttu pidi lahkuma ametist Koit Prants.Riigikogu liikmest Rein Randverist sai Keskkonnaminister, kelle asemele tuli Riigikokku Elmar-Johannes Truu. Seoses Elmar Truu lahkumisega erakonnast, oli Rahvaliidu fraktsioonis 14 esindajat.Rahvaliidu XI koosseisus on 6 liiget. Erakonna esindajad valitsustes Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse: Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Rahvaliit valitsustes:
Aurukatel Peategelane, asendamatu masin, mis on ostetud masinaühingu poolt, sest üks talu endale sellist masinat osta ei jaksaks. Aiaste perepoeg Jüri Vaikne, konkreetne ning suure teotahtega. Eesneri Aadu vallakasakas, kes on Jaapani sõjas käinud. Eesneri Eedi Aiaste talu uus sulane Käo Paul Aiaste naaber, kes kord Sirgaste Matinsonile õlupudeliga pähe virutas ning selle eest kartsas istus. Paul pole eriti tark mees. Lukisepa Elmar - Masinist Jaanus masinist Lukisepa noorim poeg Arvo Saaremägi Kolhoosi esimees Eesner kolhoosi partorg ESIMENE TANTS · Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab. Masinist Jakob saab pojalt Elmarilt Austria sõjast kirja, et temaga on kõik korras, isegi vigastusi pole. Eestis tahetakse asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel. · Matsi keskmisele pojale meeldib karjatüdruk Roosi. Jüri vihastab noorema venna
bändi uuest shnitist, kus refräänis kasutatakse jõulist “peaaegu koorilaulu”. "Album on suhteliselt agressiivne ja maskuliinne. Meie jaoks on tegemist ka omamoodi saundirevolutsiooniga - plaat sai masterdatud Helsingis Chartmakers OY-s ja helikvaliteet on tunduvalt parem kui varasematel albumitel," lisas ta. Värskel albumil on 14 lugu, nende seas laulud "Ebaõiglane", "Ei kommentaari", "Kummitused kummutil" ja "Lasud". Kõik lood on kirjutanud Jaagup Kreem ja kitarrist Elmar Liitmaa. 4 Juulis 2006 osaleti kontserttuuril koos Toe Tag ja Nexus'ega üheksas Eesti linnas. Muusik Elmar Liitmaa jätkab isamaaliste laulude abil rahva ühendamise traditsiooni. 07.mail 2007 jõudis raadiotesse tema laul "Vabadus valatud verest", mis on inspireeritud viimase aja ärevatest sündmustest Eestis. Laulu on üheskoos linti laulnud Elmar Liitmaa ja Lenna Kuurmaa
Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse
Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg
purjetamine, ragbi, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped. Lisaks kunstikonkursi alad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall. Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma
1951-1960.a. kunstiteosed. Eerik Haamer (1908-1994) o Eerik Haamer oli eesti maalikunstnik. o Lõpetas 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis tulevaseks kunstnikuks 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik. o Õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Samuti lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas. o Ta töötas joonistusõpetajana, maaliõppejõuna, monumentaalmaali kateedri juhatajana ning alates 1949.a. tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Rõdul (1966) Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed.
kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest. /---/ Millise lõpliku kuju vapsism oleks võtnud, meie ei tea, kuid üks on kindel: ta oleks arenenud samas vaimus ja suunas, mida oleme võinud jälgida teiste samasuguste ühe partei diktatuuride juures. Ses suhtes vapsid ei teinud ega oleks teinud ka hiljem mingeid järeleandmisi ega kompromisse oma tõekspidamise arvel. Teisi poliitilisi parteisid vapsid ei oleks iialgi sallinud oma partei kõrval. Demokraatia oleks olnud Eestis jäädavalt maha maetud. K
............................................................................................... 14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. Harku vanglas, kus ema karistust kandis. Sügisel 1950 naasis Edgari ema koos lapsega vangilaagrist Vastse-Kuustesse. Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar.Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15
Hugo Pss klavolinik Hobused ja lkilki olid mu sbrad. Naistega ei saanud ma ldse lbi. Mu kaheksa hektarit olid surutud Knnume ja riigimetsa vahele. Vlgnesin Maxile vaid he krvakiilu- see ji noorplvest,klasimmanilt. Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist. Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss. Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul, kui ruttasin rongile,et sita linna makonna komsomolikomitee pleenumile. Kui metsvennad olikd mind kllalt piinanud, sidusid nad mu kuuse klge ning likasid rinnale sirbi ja vasra. Ma teadsin,mille nimel suren,
suur palliplats, seinatenniseväljak ja jõusaal. Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmel sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson, koorijuht Toomas Voll ning arhitekt Reio Avaste. 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Pärnu maavanema poolt 28. oktoobril 1939 kinnitati Kilingi-Nõmme linnavolinikeks (RTL 1939, 101): Imanta Joonsaar Elmar Kanter Elmar Lankots Jakob Lelle, lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud Hermann Perandi (6. detsember 1939, RTL 1939, 109) Helmut Nirk Albert Oissaar Heinrich Paltmann Peet Ruul Voldemar Rosenberg Johan Tammist Jaan Tammist Alfred Veemees
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide
Kahjuks veel vähem loetakse tõsisemaltvõetavamaid lehti nagu Eesti Päevaleht ja Postimees, millest viimase oli valitud vaid ühel korral. Seega eelistatakse lugeda kergema sisuga meelelahutuslikke ajalehti ja huvi tõsisemate lehtede vastu on väike. 3. Millist raadiokanalit Te kõige enam kuulate? Tulemus: 7% 7% 7% Sky Plus Elmar Star FM Vikerraadio 79% Enamik vastanutest kuulab kõige enam raadiot Sky Plus. Teisi kanaleid nagu Vikerraadio, Elmar või Star FM valiti vaid ühel korral. Üldiselt eelistatakse meelelahutuslikke raadiokanaleid, eelkõige raadiot Sky Plus, kus keskendutakse pigem muusikale kui päevakorralise info edastamiseks. Harivat ja inforohket kanalit nagu Vikerraadio noored pigem ei kuula, samuti Elmarit, üldse ei
Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov .
Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee Informatsiooni ühtivus Eestis on olemas eesti- ja venekeelsed ajalehed, raadio ja televisioonikanalid, millel on väga vähe ühist. Mitte-eestlaste huvi eesti meedia vastu 80% Ajalehtede ja ajakirjade lugevus
Neljanda tantsu tegevus toimus esimesel kolhoosiaasta sügisel 1949. aastal. Ametisse oli kutsutud vana aurukatel, töökäsi oli vähe ja traktoreid ei jätkunud. Kolhoosi esimeheks oli Arvo Saaremägi, kes oma tööst hästi aru ei saanud ja pidevalt kohmakust tundis. Kolhoosikorraldus oli kõigile võõras, aga töö oli vaja ära teha. Töötamise lõpetas vihmasadu, mis sundis inimesed varju alla minema. Nooruke kolhoosimees ei tea kas jõuab vilja salve saada. Aadam ja Elmar hakkavad koos viina jooma ja jäävad päris purjugi, kuni kohale ilmub Eesneri Eedi - varasemalt käe kaotanud vallakasaka poeg, kellest oli nüüd saanud kolhoosi varumisvolinik. Ta sai teada, et Arvo oli lasknud Elmaril Aadama viljanatukese ära teha ja ärritunult üritas ta koos Arvoga masinat käima panna. Elmar, kes pole kunagi lasknud kedagi oma masina juurde, tormas vihaselt meeste poole labidas käes. Hoop, mis oli mõeldud Eedile, tabas aga kogemata Arvot, kes kaotas teadvuse
võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004) - täiendav: Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu I-V. Tallinn, 1992- 1998 Arvestus on kirjalik, kestab 80 minutit. Sügis 2010 Abimaterjalide kasutamine pole lubatud. Põhiarvestus toimub neljapäeval, 11. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-212. Järelarvestus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-214.
AKTUAALNE KAAMERA http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated1700/a18ce5b6-6737-4f03-8051-1a4db929b0e1 EESTI TUNTUMAD RAADIOJAAMAD NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED Kuku Raadio Kukul külas, Välismääraja, Keskpäevatund Raadio 2 Elamise kunst, Hommikuprogramm „Silmad lahti“ Raadio 4 ART-aktsent, Õhtune Meloodia, Homme algab täna Raadio Elmar Kohvi Kõrvale, Elmari Hommiku-TOP Star FM STAR FMi Hommikuprogramm Vikerraadio Päevakaja, Võrukeelsed uudised, Reporteritund Raadio UUNO Muusikasaated, reklaamkuulutused VEEL ÜKS MAAILM http://vikerraadio.err.ee/helid? AITÄH TÄHELEPANU EEST
Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · pol...
"Raadio on selleks, et saaks kuulata muusikat ja palju muusikat. Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus
...................................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD, KIRJANDUS JA MATERJALID....................................18 LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?...............................................................20 LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS ..........................................................................21 LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) .................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ................................................................................
..........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras...............................................................................................................5 2.KEHRA NOORTETREENERID LÄBI AEGADE................................................................7 2.1 Elmar Reier......................................................................................................................7 2.2 Heino Ojasoo...................................................................................................................7 2.3 Evi Lauer.........................................................................................................................8 2.4 Urmo Sitsi............................................................................
veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus. Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle. Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp. Võistlustest kirjutati järgmiselt ("Päevaleht",1921, nr.57): "27. veebruaril korraldas Tartu "Kalev" Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale. Inimesed hakkasid jubakella poole kahe ajal Emajõele kalamehe maja kuurde kogunema. Ilm oli pehme. Niisugust inimeste hulka on harva võistlustel näha olnud. Kell oli just veerand kolm, kui suusatajad stardist välja liuglesid. Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna
tänapäevani. Mina arvan, et eestlaste iseloomu ei ole kujundanud vaid üks ajaloosündmus. Venestusaeg, massirepressioonid ning eelkõige 1949. aasta Märtsiküüditamine mõjus eestlastele niivõrd rängalt, et meie iseloomus on tänapäevani alandlikkus ning tagasihoidlikus. Eriti löödud olime siis, kui võeti ära meilt iseseisvus, mille saamiseks tõime väga palju ohvreid. Ma arvan, et need kõik sõjad muudavad eestlased ka vaiksemaks. Nagu ka ''Tants aurukatla ümber'' olev Elmar, kelle pojad olid sõjas surma saanud. Mees oli kühmuvajunud ning mõtlik, kuna teadis, et pojad ei tule iial tagasi. Samas võime olla uhked, et ei ole võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist loobunud. Ka ´´Kolme katku vahel´´ peategelane Balthasar Russow jäi hingeliselt seotuks maarahvaga, mistõttu ei loobunud ta oma põhimõtetest, vaid tegi pidevalt kompromisse. Me oleme palju läbi elanud, kuid ma arvan, et ei ole põhjust kahetsemiseks, sest kõik
HIV peab saama muu viirusega kokku, et tekiks AIDS. (Kuigi AIDS on HI-viiruse lõppfaas) · 50% kogu maailma HIV-positiivsetest on alla 25a. · Eestis on HIV-ga nakatunutest 25% süstivad narkomaanid. · Inimesed ei sure AIDSi vaid mõnda teise haigusesse, mille vastu organism ei suuda võidelda (immuunsüsteem on liiga nõrk) Ravi · Siiani pole välja arenenud AIDSi vastu mingit ravi leiutatud!!! Kasutatud kirjandus Raamatud: · Elmar Rõigas " Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS" Tallinn "Valgus" 1988 · Maarike Harro ja Kristi Rüütel "HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine Tartu 2004 · TEA lk 234 Internet: · http://en.wikipedia.org/wiki/AIDS
........... 1. Mis oli esimese stendi pealkirjaks. Miks? Eellugu, sellepärast, et see sisaldab infot ,,Miks üldse I laulupidu toimus" 2. Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu? Kuidas Jannseni ettepanekul I üldlaulupidu nimetati? I üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Seda nimetati Priimuse mälestus pühaks. 3. Kes on ruumilise maali autor? Mida seal kujutatakse? Elmar Kits , kujutatatskse I üldlaulupidu 4. Millised fotod on II üdlaulupeo stendil (kollektiivid, isikud). Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus, Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor 5. Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad. III Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV Tartu , Jaama 20 ja 22. V Tartu, Peterburi (Narva) maanteel, Liivimaa põllu-ja käsitööliste Seltsi näituseplatsil
Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära.
trios, millesse peale tema kuulusid kitarristid Ain Varts ja Riho Sibul. Samuti on Margus Kappel olnud muusikasõpradele loodud saate „Pillimeeste Klubi“ saatejuht Tallinna TV-s, kus räägiti kaasmuusikutega muusikamaailma telgitagustest. Jaanus Nõgisto meenutab muusika.ee-s, et kogu 1976-1980 aasta muusika, filmi-, teatri- ja televisioonimuusika on põhiliselt neil kahekesi Margus Kappel-iga kirjutatud. • 2013 aastal kaunistasid raadio „Elmar“ kuulajad Margus Kappel-it tiitliga „Eestlaste lemmikpillimees“ 2015 aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk. https://et.wikipedia.org www.muusika.ee www.mirka.ee www.huvi.tallinn.ee Tea entsüklopeedia, Tea Kirjastus 2013
Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne
.............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................... 1p 2.4. Millise hinnangu annab vabadussõjalaste taotlustele Elmar Tambek (allikas D)? (1 p) ............................................................................................................................................... 13 ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... 2.5
Sellepärast on tema maalid täis sügavat mõtet ning tekib tahtmine Henn Roode. 1969-1970. Perekoona arhiiv mõelda nende üle", -- ütleb Kädi Talvoja. Roode õppis aastail 1944-47 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits), kus oli säilinud veel Pallase vaim ja huvi moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu. Seejärel õppis ta ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther
aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm. Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges, tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes kirjutas, et talle raha saadetaks. Kaarli vend Jüri oli muidugi kuri, et tema peab muudkui tööd tegema ja seda vaid selleks, et venna kooli jaoks raha teenida. Vilja tuli masinast läbi laskma ka Paul, muuseas oli ta ka ainuke, kes miskipärast pere pakutud toitu süüa ei tahtnud, kuna tal oli alati oma toit kaasas. Peeti veesõda
rohkem on jaamal kuulajaid. Eestis on piirkondi, kus saab kuulata vaid üksikuid Eesti jaamu (Narvas kaheksat), samas kui Tallinnas on see arv 25. Raadiojaamu liigitatakse leviulatusele lisaks ka programmi formaadi alusel. Kui mõni- kord tundub, et ühest või teisest programmist kuuleb 'kogu aeg ühte ja sama muusikat', siis enamasti nii see ongi formaaditud muusikaga raadiojaamade puhul (nt 25-50-aastastele sobivat hittmuusikat mängivad Elmar, Uuno, Sky Plus; noorematele sobivat Power Hit Radio, Spin FM). Nende kõrval on olemas jaamad, milles muusika kõrval on oluline ka jutt (nt avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja eraõiguslik Kuku Raadio). Kohalikud raadiod enamasti miksivad erinevaid formaate nii, et see vastaks kohaliku kuulaja vajadustele. Lisaks tegutseb Eestis ka maailmavaate või usu alusel eristuvaid, nt kristlikke raadiojaamu (Tartu Pereraadio).
Mööblivabriku klubi Tln. 1904-1905 H.Gesellius, A.Lindgren, E.Saarinen. Estonia teater 1911- 1913 W.Lönn, A.Lindgren. Funktsionalism - 20 -30 aastate arhidektuur. Käepärased, uued materjalid. Bauhaus Weimaris õppeasutus eesotsas Walter Grouius -ega 1883-1969 selle hoone kompleksi arh. Charles Edouard Jeannert 1887-1965 väsimatu eksperimenteerija. [Olev Siinmaa 1881-1948 õppis sveitsis Pärnu Rannahotell 1937, Eugen Haberman 1884-1944 Rauaniit tehas tln. Põhja pst., Elmar Lohk 1901-1961 hotell Palace. Vana -Vene arhitektuur - I osa aastani 1700 Peeter I ajani. Sofia katedraal Kiievis; Issanda ilmutuse kirik Pihkvas. II osa alates Peeter I ajast. Petropavlovski kindlus Sankt Peterburgis rajati Peeter I initsiatiivil. Vene Barokki suurkujuks oli Francesco Rastrelli 1700-1771 Smolnõi kloostri kirik Sankt Pet. Tuntuimad klassitsismi perioodil B.I.Bazenov, M.F.Kazakov. NSVL arhitektuur 1917-1940 - tekkisid
(Era- või üldformaat avalik -õiguslik) 24x7 Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Artekon Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o DFM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Elmar Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline(*) Energy FM Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Euro FM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Kadi Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Saaremaa (Lääne- Eesti)
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu
annaabi.ee 
