Referaat Mats Traat (2)

Paide Gümnaasium
Mats Traat
Referaat
Koostaja : Ahti Metssalu
Juhendaja : Maris Raudsepp
Paide 2007
Sisukord
Sissejuhatus ...........................................................................................................................3
1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4
2.Mats Traadi looming............................................................................................................. 6
3.Tants aurukatla ümber.......................................................................................................... 6
Kokkuvõte .............................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus .............................................................................................................10

Sissejuhatus Mats Traat

Mats Traat on eesti luuletaja ja kirjanik. Äsja 71 aastaseks saanud Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud pidevalt loetav populaarne kirjanik.
Avaldanud on Traat sotsiaalselt tundlikke, eetilise probleemiseadega luulekogusid ning valdavalt maailmaainelisi proosateoseid. Autori loomingus on tähtsad maa ja rahva saatuse kujutamine, samuti ajaloomälu lahtikirjutamise ja mineviku jäädvustamise missioon . Mats Traat on viljelnud mitmekülgset filosoofilist, loodus- ja isamaalüürikat, milles avaldub küps elulhoiak. Proosateose põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ühiskonna kriitiline paatos ja masendavate olude kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik .
1.Noorpõlv ja haridustee
Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 1964 lõpetas ta Moskvas Gerki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused . Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana „Tallinnfilmis”.
1970. aastast kutseline kirjanik. Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Mats Traat on saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta-preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 „ Kohvioad ”, 1996 „Võimurist”, 2002 „Kohtupeegel”, 2007 „Sarviku armastus”.
Abielus Viktoria Traadiga .
1936 2006
2. Mats Traadi looming
Mats Traat alustas luulega ( kogud „Kandilised laulud”, 1962 ,” Kaalukoda ”, 1966, milles on kõrvu tulevikuoptimism ja kodumaateema. Poeetiliselt mõjukas lakoonilisus koos terava ühiskonna problemaatikaga on tunnuslikud epitaafkogule „Harala elulood ” 1967.
Tuntumad romaanid: „Tants aurukatla ümber”, 1971 , „ Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”, 1973, „ Pommeri aed”, 1973, „Inger”, 1975, „Türgi oad”, 1977, „Puud olid, puud hellad velled”, 1979, „Rippsild”, 1980.
„Karukell, kurvameelsuse rohi”, 1982, sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal onpärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Tekstisisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest., „Üksi rändan”, 1985, „Minge üles mägedele”, I 1987, II 1994, „Hirm ja iha”, 1993.
Novellikogud: „Mänguveski”, 1972, „Umbsõlm ja Armuvägi”, 1989. Luulekogud : „Valitud luuletused”, 1979, „Valitud teosed”, 1985, „Sügislootus”, 1986, „Ajalaulud”, 1990, „ Vastuseta ”, 1991, ja „Koidu kätes”, 1993. Mats Traat on kirjutanud ka näidendeid „Päike näkku”, 1981 ja filmitsenaariume ning tõlkinud luulet poola, tšehhi ja makedoonia keelest.
2003 aastal ilmunud novellikogu “Islandi suve” seitsmest novellist kuus käsitlevad peamiselt päriselt elanud ja Eesti ajalugu mõjutanud tegelasi. Lood on ajalises järjekorras, sündmustik viib XIX sajandi kolmandast veerandist 1930ndate keskpaigani.

Uuema aja loomingust võiks välja tuua luulekogu „Traat Armastusest”, 2005, mis sisaldab valimikku Mats Traadi lembeluuletustest. Enamjagu neist on varem ilmunud luulekogudes 1962-2005. Osa luuletusi, eriti raamatu esimeses pooles on valminud aastail 1959-1960 ja avaldatakse käesolevas raamatus esimest korda.

2005 aastal ilmunud "Orjavits õitseb" on Traadile iseloomulikult lüüriline, isiklik, ent samas ühiskonnakriitiline, igapäevaelu peegeldav luulekogu.
Raamatus „Sarviku armastus”, 2006, on kuusteist kultuuriloolist novelli, mis on kirjutatud aastatel 1981–2006. Tegemist pole pelgalt isikulugudega. Traat annab oma tegelastele suurepärase detailse tausta olude, keskkonna, mõttelaadi ja suhete näitamisega. See on omalaadne kirjanduslik ajalookäsitlus, kus üks lugu täiendab teist, mis ongi oluliseks põhjuseks paigutada need ühtede kaante vahele.
3. „Tants aurukatla ümber”
„Tants aurukatla ümber“ 1971 on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid, mille viies peatükis kirjeldatakse "tantsudena" 20. sajandi esimese poole toimetamisi sügiseses Eesti talus . Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. Need on nukrad toimetamised. Need on seotud rehepeksuga, mille juures on põhitegijaks mehhaanika, aurukatel , mis paneb "masinavärgi", rehepeksumasina tööle. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk " tantsus " valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond -niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
Mats Traadi enda sõnul töötas ta raamatu kirjutamiseks läbi väga suure hulga ajaloolisi materjale."Tants aurukatla ümber" on ilmunud ka läti keeles, (1972, tõlkija T. Vilsone) ja Eesti Telefilmis Peeter Simmi poolt vändatud filmina 1987 aastal. Osades on mitmed tuntud eesti näitlejad nagu Heino Mandri, Tarvo- Hannes Varres, Lennart Mänd, Andres Lepik, Paul Poom , Laine Mägi , Margus Terasmees, Erno Kaasik, Kairit Hansberg jt.
Minu arvates näitab filmis „Tants aurukatla ümber” väga ilmekalt eesti maaelu, aurukatla vajadust viljakoristamisel, kus masinale oli vahel väga pikk järjekord. Rehepeksumasina ümber kogunes alati vaatama ja järge ootama hulk rahvast. See on minu arvates nagu külaelu keskpunkt, kus räägiti muljeid, arutati tuleviku üle ja ei puudunud sealt ka vastavad naljad . Meelde jäid mõned ütlused, et „mustlne on ju nii must, et öösel teda ju ei näe” ja naabrite vaheline trumpamine, et „sel sulane trumlis aga mul ei midagi”. Näitlejatest meeldis väga Paul Poom, kes just oma tõsidusega oli naljakas.
Kokkuvõte
Mats Traat on kutseline kirjanik aastast 1970. Mats Traadi tippteoseks võib pidada kahtlemata eestis hästi tuntud romaani kui filmina „Tants aurukatla ümber”, kus kurb ja kaunis põimub koomilisega ning Mats Traat läbi selle justkui kinnitab, et elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekutega on tõsine tegevus, kus töö käib vilja, see on leiva pärast ehk siis inimese eksistentsiks elementaarseima pärast.
Mats Traat on kolmekordne Vilde -nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik.
Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane.