Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud. Ingerile meeldis olla koos oma sõpradega ja lihtsalt nendega aega veeta, näiteks korraldas ta Kiurule kõige toredama sünnipäeva peo, kuid Kiur suutis sellel peol tüdrukute tuju rikkuda, veenes neid saarelt lahkuma ja mandrile minema. Käidi veel matkamas ja tüdrukud suutisn veel metsas ära ka eksida, mis neile mälesuseks jäi. Inger kohtub veel paljude noormestega kellega aga tal ei suju või tuleb ette valesid ja petmisi, ning lahkuminekuid on palju, mis Ingeri südamele haiget teevad. Minu arust on teose põhiprobleemiks armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Soovitav lugeda, kuna seiklusi ja armastust seal jätkub.
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger
Inger Romaanis esineb palju suhteprobleeme, seoses armastusega, samas kajastab ka koolielu. Rohkem keskendutakse siiski Ingeri suhetele, eriti meestega. Tal oli palju asutajaid, kuid lõpuks ta kedagi õiget ei leidnudki. Meremees Jaak oli joodik, neil midagi tõsist polnud, siiski oli ta Ingeri südames. Praktikant Kiurule meeldis Inger väga, kuid Inger ei võtnud teda tõsiselt, sai alles hiljem teada, et see oli tõsi. Arne oli abielumees kahe pojaga, kuid sellest hoolimata meelids ta Ingerile ning neil oli suhe. Arne lubas, et jätab oma naise maha, kuid lubaduseks see vaid jäigi, lisaks jäi ta naine ka rasedaks ning Ingeril jäi üle vaid loobuda, kuigi see tegi talle palju haiget. Kooliprobleemid, Inger pidi pidevalt õpilaste eest võitlema, et nad pingutaksid rohkem. Eriti probleemne õpilane oli Toomas. Palju vastuarvamusi direktoriga
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani
Et jõuda oma eesmärgini, peab inimene olema tugev. Saksa kirjanik Hermann Hesse on öelnud: ,,Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Sellest võib järeldada, et inimese tugevus sõltub tema tahtest ja soovist midagi saavutada. Mis panid aga ,,Maa õnnistu" Ingeri oma eesmärke saavutama ning teda tugevaks tegid? Esimene asi, mis Ingeriga meenub, on see, mis juhtus tema lapsega. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal. Kuigi selline tegu on väga kahetsusväärne ja andestamatu, arvan ma, et see näitab Ingeri tugevust. Ta ei tahtnud, et tema laps kannataks samamoodi nagu ta ise ning otsustas teda maistest piinadest säästa. Inger soovis oma lapsele parimat ja leidis, et talle oleks parim mitte saada osa teiste pilgetest ning tema välimusest tulenevast tõrjumisest.
Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger.
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli kaasasündinud kehaline defekt, ei leidnud ta külas elades erilist mõistmist. Ta võis olla küll töökas, heatahtlik ning tubli, kuid välimusest põhjustatud eelarvamuste pärast ei vaadanud mehed tema poolegi. Kui aga selgus, et keegi väljastpoolt küla vajab endale naisabilist, haaras Inger võimalusest kinni. Tal polnud midagi kaotada ning lõpuks tasus see ikkagi ära. Tugev on inimene, kes suudab
kes polnud loomult halb ega hoolimatu, aga oli pidevalt kusagile teel. Ta oli rändaja, Iisak aga paikne. Geissler oli see, kes tõi välismaa uudiseid ja aitas Iisakut tema pikaldase taibu korral. Nad olid tegelikult ka üsna sarnased. Geissler nagu ka Iisak oli heatahtlikult otsusekindel. Geissler hindas Iisakut tema maa armastuse pärast väga ning aitas teda nii kuidas vähegi võimalik. Ainukesed, kes Geisslerile sealt külakandist korda läksid, olidki Iisak ja Inger. Kes oli Inger ja kust ta tuli? Inger oli suur sõstrasilmaline, nii umbes kolmekümnendates aastates naine. Ta oli lopsakas ja kohmakas, heade tugevate kätega. Ta rääkis pudinal ja alguses Iisakuga rääkides pööras ta alati näo ära, sest tal oli jänesemokk. Tuli ta eikuskilt, lihtsalt tuli. Kaugemal olid tal sugulased ka, kes aegajalt külas käisid, eriti Oliine. Ingeri elueesmärk; kas oli eesmärk? Ma usun, et esimesel kohal oli Ingeri jaoks mehe leidmine. Kuna ta oli jänesemokaga
1.Kus toimub "Maa nnistuse" tegevus? Kaugemaal (talus) 2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis lapse ra.
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk,
Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud, ent lõpuks ikkagi jäi naist uskuma, et see on Ingeri lehm, sugulaste juurest. Iisak hakkas väsima, ent ehitas ikkagi maja valmis
Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse? V: Inger suhtus Iisakusse väga suure austuse ja imetlusega 6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks?
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk,
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma
Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad
Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad
keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal korral tunneb mees justkui Inger ei tuleks tema juurde enam iialgi tagasi. Inger imestab sellise suhtumise üle pidevalt, kuid ei oska muud teha, kui Iisakule öelda, et mehe hirmud on alusetud. · Inger toob sugulaste juurest nõlvakule lehma, kelle nimi on Kuldsarv. Iisak arvab, et
Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges vaatamata jänesemokale ja madalale enesehinnangule kohale minna. Teos tõestas, et tõelise armastuse juhul ei loe välimus, vaid iseloom, hoolivus ja ausus. Iisak ei vihastanud naise peale, kui sai beebi mõrvast teada, vaid üritas naist mõista. Kui Inger vangist tagasi tuli, kasis Iisak end Ingeri jaoks nii ilusaks kui võimalik ja pani selga parimad pühapäevariided, kuid kartis samas, et Inger ei tahagi teda ehk enam tagasi
Kuigi naine ei olnud ilus said nad ikka lapsed ja hiljem ka abielluvad. Iisak oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Ta tegi palju tööd ja sealt tuli ka rikkus. Kuidas mõjutas Ingerit tema välimus ? Inger ei olnud ilus, tal oli jänesemokk. Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist ,
Kuna mees on maalähedase ellusuhtumisega,siis meeldis talle väga koht,kuhu ta otsustas elama jääda,sest seal võrsusid mustika-ja pohlavarred,seitsmesakilised laanelilled,sõnajalad ning elasid metsaasukad.Ta alustas täiesti nullist oma elamu rajamist ja pidi üksi toime tulema ehitusmaterjalide valmistamise,ehitamise ja samal ajal ka kahe kitse talitamisega.Iisakul oli muidugi alguses raske üksi toime tulla,kuid õnneks ilmus tema eluteele nainsterahvas nimega Inger,kes tõi ta ellu mitte üksnes abistava käe,vaid ka neli tervet last. Iisak on põline maamees,kelle tööd hinnati nii külas,kui kodus.Talle meeldis väga,kui Inger tundis huvi ta tegemiste vastu.Tavaliselt,kui Inger küsis,mida Iisak seekord plaanib ehitada oli Iisakul vastus kohe varnast võtta:''Ei tea isegi.Ei midagi suuremat.'' Kuid ometi see päris nii ei olnud,kuna Kaugemaal arenes ehitus rohkem,kui kusagil mujal,küll ehitas Iisak
Seda seni, kuni leiti võimalus lahku minekuks lapse surm. Barbro rändas linna, kuid seal ei saatnud teda edu. Lõpuks pidi ta Akseli juurde tagasi pöörduma ja neist sai normaalne perekond. Ei teagi, kas olla õnnelik või õnnetu nende üle, kuid vähemalt Aksel sai armastatud naisega koos olla. Barbro oligi ära teeninud selle, et oma õiget armastust ei leidnud. 4.Inger kuidas muutus teose jooksul, miks? Alguses kauge maale tulles oli Inger lopsakas, kohmakas, armiga lõual ja täiesti kogenematu, polnud laia ilma näinud. Iisaku juurde tuli ta seepärast, et keegi teine ei võtaks teda oma ilu puudumise tõttu ära. Hiljem koos elades nad aga kasvasid kokku ja armusid, saadi isegi kaks poega. Ingeril polnud millegi üle nuriseda, talu pidaminegi aina kasvas. Kui aga sündis tüdruk ei tulnud Ingeril mõttegi, et laps võib sündida jänese mokkaga ja ta tappis ta. See viis naise kaugele linna vangi mitmeks aastaks
siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks. 4. Alguses oli arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist, mõistis ta, et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakkas oma mehele heaks naiseks. Talle meeldis tähelepanu ja nüüd ta seda ka sai. 5. Oliine oli Ingeri kauge sugulane, vana naine kellega Iisak pidi elama need aastad, kui Inger vanglas oli. Naine tasapisi lootis, et jääbki nii, et Inger ehk ei tulegi tagasi. Geissler- oli seal loos kui külaline, ta oli nagu
På _________kväll ska jag äta middag med sa. Jag sitter just nu och skriver en lista på vad jag behöver på semestern. Vad _____ ni? Mamma Vi ser _________på TV. Du, glöm inte en varm _____ Det är kanske kallt i Abisko. Och skriv ett vykort. Daniel _________, då säger vi det. Jag skriver från Abisko. Hälsa ________! Hej då! Mamma Hälsa Jonas så gott! Hej då och sköt om dig! Daniel __________ Telefonfraser -Eva Olsson. -Det är Inger. -Hej Eva, det är Sven. Har du Per hemma? - Hej, Inger. Det är Karin. - Nej, men hej Karin! Det var länge sedan. -12 13 14 - Ja hej, det är Elisabeth. Är Annika inne? -Ja, vänta så ska jag hämta henne....Annika, det är telefon till dig. -Hej. Mitt namn är Kurt Olsson. Jag skulle vilja tala med Axel. -Ett ögonblick......Axel, Kurt Olsson är i telefon. -Jönssons möbler, god middag. -Jag söker Jan Persson.
Hiljem kolis oma naisega külasse elama. Oli kade Iisaku peale. · Barbro Brede tütar. Hiljem elas Akseliga koos, oli väga töökas. Sattus peaaegu vangi lapse tapmise tõttu. Abiellus Akseliga, kuid ka pettis teda. · Aksel Storm Armastas Barbrot. Rajas Kuumaa. Oli väga lahke, hea, helde ja töökas. · Fredrik Akseli vend. Kolis oma naisega Avarvaatele. · Andersen Aronseni ärijuht. · Jesiine Kaugemaa talus koduabiline. Ilma temata ei saanud Inger enam hakkama. Tal oli Ingeri pojaga tõmme. · Aaron ( Aronsen ) Tal oli oma kauplus. · Gustav Mäetööline. Tal oli Ingeriga väike flirt. Ajas Ingeri pea segamini, kuid siis kadus jäletult. · Rebekka - Iisaku ja Ingeri esimene tütar . · Leopoldiine - Iisaku ja Ingeri teine tütar. Viimane neljas laps.
joogi kõrvale ka meeleolukat ja sõbralikku seltskonda. Majutuskohad maakonnas. Narva hotell-asub Narva kesklinnas, rongi- ja bussijaama vahetus läheduses. Ühele poole jääb Narva linnus ja teisele poole jõgi. Hotellis Narva on kohapeal restoran, fuajeebaar, konverentsiruum, banketisaal ja valvega parkla. See on arvustuste põhjal külastajate lemmikpaik sihtkohas Narva. Keskmine hind öö kohta: 30 Hotell Inger-Hotell Inger asub Narva kesklinnas ning on lühikese jalutuskäigu kaugusel Narva linnusest ja 17. sajandist pärit bastionitest. Külalistele pakutakse tasuta WiFi-ühendust ja privaatset parkimist.Kõigis hotelli Inger tänapäevastes tubades on televiisor, digitaaltelevisioon, otseühendusega telefon ja vannituba. Restoranis Salvadore pakutakse klassikalisi rahvusvahelisi toite ning rikkalikku hommikusööki Rootsi lauas. Fuajeebaaris pakutakse suupisteid ja jooke.
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. · Ehitas esimese termoelektrilise patarei. · 1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi. Surm · Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal, elas 73. aastaseks. · Temast jäid maha tema naine Inger Birgitte Ballum ja 8 temaga saadud last. · Maeti Assistens'i kalmistule samas linnas. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_%C · http://en.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_%C
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Ta...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 Nobeli preemia. ,,Maa õnnistus" Tegevus toimus 20. sajandi algusses Norra eraldatud mägismaal, Kaugemaa talus. Tegelased jagunevad kaheks: 1. Püsivad, maalähedased Iisak, Inger, Siibert 2. Linlikud, ebakindlad tegelased Geissler, Eleseus, Brede, Barbro Probleemid: Suhtumine maasse Uskumuste tähtsus inimeste jaoks Tsivilisatsiooni halb mõju inimestele (Hamsuni põhiprobleem) Naise koht ühiskonnas. Alates sellest, et naine on kui elu jätkaja, naine kui võrgutaja, naine kui ihaldusobjekt, naine kui lapse ilmaletooja Kiitus inimese elutarkusele (vs. raamatutarkus) Idee: Ära ole ülbe, ära ole üleolev, kutsub inimest olema kannatlik ja kohanemisvõimeline.
TERVISLIK TOITUMINE ÕPILASTELE Autor: Inger Kändla 8.klass Juhendajad: Riina Vainu, Riina Suur Teema valik ja eesmärk Autorit huvitas toitumise teema Kuidas toituvad Kose gümnaasiumi eakaaslased? Missugune on tervislik toitumine? Eesmärk Anda ülevaade tervislikust toitumisest Analüüsida Kose Gümnaasiumi 6.-8. kl õpilaste toitumisharjumusi ja eelistusi Tööprotsess Teema valimine Juhendajaga koos küsimustiku koostamine Teema tutvustamine emakeele tunnis Küsimustiku tulemuste analüüsimine Töö teoreetilisesse osasse materjali otsimine Tervisliku toitumise alused: Toidupüramiid annab piltliku ülevaate tervislikust toitumisest Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi kokkupanemiseks Kose Gümnaasium 6.-8. kl küsimustiku analüüs ja tulemused Kuidas toituvad õpilased hommikul? · Suurem osa õpilasi sööb hommikust, veerand testile vastanud õpilastest kas ei söö või sööb harva hommikust 20 ...
Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate
Hospitalivendade ordu ehk Johanniitide ordu Inger Kangur Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
KUNSTIOKSJ ON Koostas Inger Vahuvee Tõstamaa Keskkool 2010 Picasso ,,Poiss piibuga" on maailma kalleim oksjonil müüdud maal ·NEW YORK, 6. mai 2004(Reuters-EPLO) Pablo Picasso maal ,,Poiss piibuga" müüdi New Yorgis oksjonil maha 104 miljoni dollari eest, see on kalleim oksjonil müüdud maal. Maali hind tõusis kerge vaevaga üle varasema rekordiomaniku Vincent van Gogh'i ,,Dr. Gachet' portree" - 82,5 miljoni dollarilisest oksjonihinnast. Van Gogh müüdi 1990ndatel. ·Picasso 1905. aastast pärit õlimaalil on poiss, kes külastas tihti Picasso Montmartre'i stuudiot. Maal tekitas viimastel nädalatel kunstimaailmas suurt põnevust, eksperdid ennustasid sellele 100 miljonist dollarist kõrgemat hinda. ·Ostja kohta info puudub, sest oksjonikorraldaja Sotheby's ei avalda seda. Maali eelmine omanik ostis selle 1950. aastal 30 000 dollari eest. Gustav Klimt Adele Bloch-Bauer I Ro...
tasu saamata, ta ei mõelnud, et maa maksab hiljem ja siis mitmekordselt. Kuidas suutis siis Iisak oma tahet ja jõudu säilitada, kui algul ei saatnud seda õnn ega rikkus? Algul oli Iisak üksi ja muud võimalust ei jäänud üle, kui teha ainult tööd ja tööd, sest elamiseks oli vaja külas kaupa vahetada, kuid selleks, et kaupa saaks vahetada, peab metsa langetama, maad harima ja loomi kasvatama. Hiljem tegi ta seda ka eesmärgiga, et meeldida Ingerile, sest Inger oli olnud ainuke naisterahvas, kes tahtis tema juurde teenijaks tulla ja mees ei tahtnud naist kaotada, sest temast oli palju abi. Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema. Tema peas sündisid üha uued mõtted ja koos Ingeri vaimse toetusega suutis Iisak need ellu viia
tasu saamata, ta ei mõelnud, et maa maksab hiljem ja siis mitmekordselt. Kuidas suutis siis Iisak oma tahet ja jõudu säilitada, kui algul ei saatnud seda õnn ega rikkus? Algul oli Iisak üksi ja muud võimalust ei jäänud üle, kui teha ainult tööd ja tööd, sest elamiseks oli vaja külas kaupa vahetada, kuid selleks, et kaupa saaks vahetada, peab metsa langetama, maad harima ja loomi kasvatama. Hiljem tegi ta seda ka eesmärgiga, et meeldida Ingerile, sest Inger oli olnud ainuke naisterahvas, kes tahtis tema juurde teenijaks tulla ja mees ei tahtnud naist kaotada, sest temast oli palju abi. Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema. Tema peas sündisid üha uued mõtted ja koos Ingeri vaimse toetusega suutis Iisak need ellu viia. Jõu ja tahte allikaks
arendamine, oma väärtushierarhia paikapanek (Mäki-Kulmala 1994: 36-37). Väärtused suunavad ja juhivad samal ajal ka kasvatuses tehtavaid valikuid (Hirsijärvi 1998: 7-8). Noorusea arenguülesannete täitmise õnnestumine või ebaõnnestumine võib selguda alles hiljem, aastakümnete pärast see, mida inimene oma kõige tundlikumas eas omandab, mõjutab ta elu ja valikuid ka kõigil järgnevail aastakümneil(Väärtuskasvatus 1998 Tartu; Inger Kraav). Nõukogude Liidu kokkuvarisemise üheks põhjuseks on peetud väärtuste kriisi, mis sai alguse kommunistliku ideoloogia taotlusest sundida kõiki kodanikke valikuvabaduseta omaks võtma samu väärtusi (I. Kraav 1998 Väärtused erinevate põlvkondade elus). 6 See näitab, kui tähtis on väärtuskasvatus inimkonnale. Kuna praegune Eesti ühiskond on võrsunud just sellestsamast Nõukogude Liidust, siis ei ole nii lühikese ajaga
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Formuleering- Autor: Maarja Lõhmus, märksõna: raadioajakirjandus, kogu:Valga Keskraamatukogu. 9. Leian ühe väljaande Pravo, ilmus üks number, ilmumisdaatumid Nr. 1(1) (2009). Formuleering- Sõna: sotsiaal, teaviku laad: ajakiri, keel: vene keel, raamatukogu: Tartu raamatukogud. 10. TÜ Pärnu Kolledzi raamatukogust teemal lapsevanema ja lapse suhe on leitav kaks raamatut. Children's fears and coping strategies: a comparative perspective / Merle Taimalu ; [supervisors: Inger Kraav, Anja Riitta Lahikainen ; Department of General Education, Faculty of Education, University of Tartu Formuleering- Sõna: Lapaevanema ja lapse suhe, TÜ Pärnu Kolledz, keel: inglise keel, teaviku laad: raamat. Otsingut on võimalik laiendada märksõnade alusel: lapsevanema or lapse or suhe. 11. Leidsin 15 teavikut, tegemist on üliõpilaste lõputöödega. Formuleering- Märksõna: Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ Sotsiaalteaduset raamatukogu. 12
Tundub,et sõjast võib leida siiski ka palju hea mõjuga arenguid. Ometigi ei saa see üle kaaluda huumanseid kaalutusi, mida rikub sõda ülemääraselt. Leian, et need arengud ei ole aga piisavad, et nimetada mõnda riiki otseselt sõja võitjaks ja mõnda kaotajaks. Sõja puhul ei pühitse eesmärk abinõud ja võit ei saabu kellegile ilma kaotuseta. Inger Kangur 12B
aastal töötas juba loogika ja psühholoogia kateedri dotsendi ametikohal. Kui aga 1971. aastal ülikoolis avati eripedagoogika kateeder, sai Enn sinna dotsendi kohale ja seal töötas ta kuni enda elupäevade lõpuni. Enn koemets suri 1973. aastal 14. mai. 2.3 Eraelu 1937. a ta abiellus, õnnelikuks väljavalituks sai Aino Luiga. Nende abielust sündis ka kaks tütart, nende nimedeks said Mai- Mirjam ja Inger. Tüdrukutel oli vanusevahe neli aastat. Inger oli neist noorem ja seega ka pere pesamuna. 5 3 LOOMING Enn koemets on kirjutanud palju erinevaid artikleid ja kirjutisi. Ta on teinud seda nii eesti kui vene keeles. Tema kirjutised hakkasid ilmuma 1951. aastal ja ilmusid 1975. aastani, seega ka veel kaks aastat peale tema surma. (Mälestusi, 1991) Tema artikleid avaldati erinevates ajalehtedes, ajakirjades ja raamatutes. Neid sai lugeda näiteks järgnevatest ajakirjadest ja
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealistist Indrekuga. Mats Traat "Inger" Tegevuspaigaks on Saaremaa, üksildane ja tuuline väike saar. Peategelane on noor õpetaja, kel nimeks Inger. Ta elas üksinda väikeses kõledas korteris ning käis koolis õpetamas inglise keelt ja oma lõpuklassi. Kuigi Ingerit ümbritsesid koolis päevast päeva inimesed, oli ta üksik. Jõudes iga päev pärast tööd koju, tegi ta kodus tule ahju alla ja tegi süüa või luges raamatut, kuid samal ajal igatses ta kedagi enda kõrvale, kedagi, kes teda hoiaks ja armastaks. Raamatu teises pooles asjaolud muutuvad. Ingeri ellu ilmub temast vanem mees Arne, kes
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järg...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
