Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914
Proovi arvestustöö Situatsioon Valmari ajalooõpetajast vanaema Helmi on juba ammu tahtnud külastada Berliini ja selleks ka raha kogunud. Jõuludeks jõudis tallelepandud summa juba 1000 euroni ning Helmi otsustas selle aasta suvel oma unistuste reisi
Mask h????-m???? Kirjutada VBA-funktsioon, mis leiab, kas tekst vastab ettea Maskis on küsimärk (?) sümboliks, mis asendab ühte suva Vastused Näiteks: Kärla ja Käina vastavad maskile Kä??a, aga Kärd Tekstid Vastused oma funktsioonigaTekstide pikkus peab olema ühesugune. hanna-liis VÄÄR #NAME?ABI: VBA-lause Exit Function lõpetab funktsiooni töö. hanna-liisa VÄÄR #NAME? hanna-maria TÕENE #NAME?Funktsiooni päis võiks olla selline: hanna-stina VÄÄR #NAME?Function võrdlus(sõna, mask) As Boolean hannaliisa VÄÄR #NAME? helga-marie TÕENE #NAME?Sisestage valem töölehele, kopeerige ja vaadake, kas sait vastused. helgi-...
Koostada VBA-programm (makro), mis muudab keskmisest pikemate tekstide kirja rasvaseks, keskmisest lühemate tekstide kirja kaldkirjaks. Keskmise pikkusega tekstide kiri jääb tavaliseks. Makro siduda mingisuguse graafilise objektiga. Andmed asuvad täidetud lahtrite piirkonnas, mis algab lahtrist nimega nimed. Keskmist pikkust väljastada ei ole vaja. hanna helle-mall adelaida afanasi hanna-liisa helle-malle adelaide afanassi hanna-maria helle-mare adelbert afanassia hanna-stina helle-mari adele-johanna aglaida hannaliisa helle-reet adele-marie agnessa helga-marie helmi-adele adele-pauline agrafena helgi-maie helmi-irene adele-rosalie agrepina helgi-maret helmi-marie adelheid agripina helju-laine hilda-adele adeliine agrippina helju-marie hilda-alide adelina aino-adele helle-li...
Passi-poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis- tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut, vaid ainult "kohti". Nii ka meie. Raamat, mida Passi-poiss meile kirjutas, lugu, mida ta meile omal isearalikul viisil raakida iiritas, Dli korraga nii koomiline kui traagiline, temasDli viihe sonu, rohkem viipeid ja moistaandmisi. Ka tegelasi nappis: iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi. Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem. Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni-
tutvustamine. Ülikooli lõpetamise järel tegutses Peeter Põld mõnda aega peatoimetajana Tallinnas päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse, kus töötas Postimehe ning selle asetäitjate Meie Aastasada, Sõna ja Elu toimetuses kuni 1907. aasta sügiseni. PEREKOND 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas 6 Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana
Wiedemanni sõnaraamatut järgiva sõnavarakogu kõrvale tekkis murdetekstide kogu, väärtuslik allikas mitmele teadusharule. Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid). Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart Mäger jpt) on olnud murdeainese kogumise ja uurimise peamisi jõudusid kogu Nõukogude perioodi. Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu
loomingule. Pandi alus Elmerice Parts moderntantsule. 5 20.sajandi algus Moderntants 1918.a asutas Eestis oma klassikalise balletistuudio Eugenie Litvinova (18771945), endine Peterburi Maria Teatri balletisolist, kes asus Eestisse elama mõned aastad varem Tema käe all sirgusid kõik omaaegsed Eesti nimekamad balletiartsitid Tantsijad Helmi Tohvelman (19001983), Juta Aeg (1919 1992) ja Ida Urbel (19001983) õppisid moderntantsu Gerd Neggo stuudios. 6 20.sajandi algus Moderntants Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming Seda esitati peamiselt Estonia teatris RAHEL OLBREI (18981984) oli tantsija Estonias aastast 1920 oli E.Litvinova õpilane
Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja
1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Perekond: Laulatatud 22.07.1868. Abikaasa Eugenie (snd Oettel). Lapsed Mathilde (16.09.18691953), Max (28.06.18711938), Rudolf (18/30.11.187428.12.1917/10.01.1918), Hildegard (16.10.187301.02. 1877), Linda (22.12.18771956), Helmi (09.04.187926.08.1881). Surmaaeg, -põhjus, 13.01.1907, pimesoolepõletikust põhjustatud veremürgitus, matmiskoht: Tartu Maarja (Raadi) kalmistu. Pilt:
Raimond Valgre 1913-1949 Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.yo...
Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tsainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956. Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar. Kirjandus · Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991 · Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003 · Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. Looming nr 1, 2004.. 7 Karl Einbundi valitsus (19. juuli 1. november 1932) · Karl Einbund riigivanem
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi.
Raudlinna. Raudlinna jõudes kõik Sarumani sõdalased põgenesid, aga Saruman jäi oma kindlusesse lõksu. Terve selle aja olid Aragorn, Legolas ja Gimli uruk-haisid jälitanud, et oma sõbrad päästa. Teel kohtusid nad Rohani ratsanikega ja Gandalfiga, kes Aragorni, Legolase ja Gimli arvates surnud oli. Gandalf käskis neil minna Rohani kuninga Theodoni juurde teda sõjast teatama. Nad viisid Rohani naised ja lapsed Helmi Süvikusse, kus nad olid kaitstud. Seal toimus Sarumani vägedega suur lahing, kuid Saruman kaotas. Sealt edasi suundusid nad Raudlinna, kus Punapõsk ja Ilo Aragorni, Legolase , Gimli ja Gandalfiga kohtusid. Raudlinnas läksid vennaskondlased Sarumaniga rääkima, püüdes teda kurja Sauroni vastu pöörata. Kuid see ei õnnestunud. Sellegi poolest ei läinud see kogu jutuajamine Sarumaniga luhta, sest Gandalf sai enda kätte hõbedase kuuli, millega Saruman Sauroniga ühendust pidas.
1875- 1906 publitseeris eesti regilaulusarja "Vana kannel"(1875-1876), "Setukeste laulud I-III" (1904-1907) 1888. aastal alustas suurt kogumisaktsiooni - "J. Hurda vanavarakogu" (160 köidet, u. 114 500 lk.) 8. Perekond: Laulatatud 22.07.1868, abikaasa Adele Eugenie snd Oettel (17.11.1847 - 16.12.1918) Lapsed: Mathilde (16.09.1869--1953), Max (28.06.1871--1938), Rudolf(18/30.11.1874, Hildegard (16.10.1873--01.02.1877), Linda (22.12.1877 --1956), Helmi (09.04.1879--26.08.1881) 9. Surmaaeg, -põhjus, matmiskoht: 13.01.1907 Sankt-Peterburg, lõhkenud pimesool ja sellest tulenenud üldine mürgitus, Tartu Maarja (Raadi) kalmistu
Laikmaa õpilaste tööde näitusel (14 pastelli) 1916 I auhnid TEPS näituselt lastetoa mööblijooniste eest 19.12.1917 (01.01.1918) suri Jaltas tuberkuloosi. Maetud Jalta kalmistule Jaila jalamil. 1968 veebruar aprill toimus Tartu Kunstimuuseumis esimene isiknäitus, ilmus kataloog (koostaja Irina Solomõkova ja Helmi Üprus) 1962 ilmus album "Kalevipoeg kunstis" (autorid Irina Solomõkova ja Helmi Üprus) 1964 ajakirjas "Kunst" nr 3 ilmus !.Solomõkova artikkel Oskar Kallisest Lapsepõlv Oskar Kallis alustas tarmukalt. Temas oli tõsidust, töökust, tahet ja omajagu loovinimesele vajalikku iseteadvust (see ilmneb kirjavahetusest kui ka autoportreedest).
1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Eestimeelse suuna eestvedaja. Eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu Lootusi ei tasu asetada ei sakslastele ega venelastele. 1869-laulupeo kõne "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Laulatatud(22. juunil 1868) Eugenie Oetteliga · 6 last Mathilde, Max, Rudolf, Hildegard, Linda, Helmi 1906-l aastal haigestus Jakob Hurt pimesoolepõletikku ning suri 1907 aasta jaanuaris Peterburis. Jakob Hurt on maetud Tartu Maarja kalmistule. Hetkel on Eestis kaks mälestussammast 1) Tartus 2) Põlvas `' Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama''
Liige on kohustatud: täitma Koja põhikirja ja kodukorda; võtma täitmiseks üldkoosoleku ning juhatuse otsused; osalema Koja töös; täitma endale Koja ees võetud kohustused; mitte esinema Koja nimel ilma vastava volituseta; teatama arvestuse pidamiseks Kojale oma asukoha ja registriandmed; nende muutumise korral teatama uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul. Juhatuse esinaine on Helmi Urbalu ning mõned juhatuse liikmetest on Martin Provornikov, Ülle Pellis ja Richard Remiküll.
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo
Eestlased elasid soomlastele väga kaasa ning väikest lotat kutsuti Eestisse tutvuma. Laila Aur rääkis, et oli teatud lähedus ning kutse oli imetore kingitus. Eestis nähti lennukeid pidevalt, aga öeldi, et see pole sõjaolukord. Helsingist võeti Soome noorlotadega ühendust ning saadi teada, et Eesti on okupeeritud ning Konstantin Päts teadmata asukohas. Pärast okupeerimist algasid küüditamised ning 1941. aastal naiskodukaitsjad küüditati Siberisse. Helmi Visnapuu rääkis väga selgelt kui jube see üleelamine oli. Teed juhatati talle püssidega, peksti ja lükati ja samas nägid hävituspataljoni mehed tõsiselt kartlikud ja viletsad välja.Suur oli ka juutide küsimus, kui Soome oli Nõukogude Liidu ja Natsisaksamaa kahe tule vahel. Hitler soovis juute hävitada ning ka Soomest taheti nad välja otsida. Filmis räägiti, et oli neid ülemusi, kes ei andnud juute välja ja oli ka selliseid, kes kohe kaebasid
Perekonna nõukogudeliidu (CCCP-i) intervjuu Intervjuu vanaisaga, Raivo (1947-...) Küsitleja: Kui te sündisite nooruse, kas siis oli mingisugune sõda või raske elu? Vastaja: Siis ei olnud ühtegi sõda käimas kuid kui Juri lendas kosmosesse arvasin, et algas uus sõda, sest kõik karjusid ja oli lõbus jne! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus. Küsitleja: Kui te elasite, juba umbes eesti esimese presidendi surma ajal, kas teie vanemad olid elu pärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage! Vastaja: Ma ei uurinud oma vanemate seisu ja ei teadnud ega ka tea sellest mitte midagi! C.1. Küsitleja: Kas te olite kunagi elus näinud Coco Chanelli (Gabrielle Chasnel)? C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enst...
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve Kallas- Päss (1901-1953), Laine Kallas-Poska (1902-1941), Sulev Kallas (1904-1941), Lembit Kallas (1906),
aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19261937 oli abielus Ida LooTalvariga. Koolid ja töökohad Evald Aav õppis eraviisiliselt klaverit Helmi ViitolMohrfeldti juhendamisel ja muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal, Artur Kapi klassis. 19161926 laulis Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. 1924.1939. aastateni juhatas erinevaid koore ja orkestreid: Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, meeskoori ,,Eesti Laulumehed" (oli ka selle asutaja) ja Tallinna
1950/1951. TÜDRUKUD 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel. 1975/76 MATE FÜSA alates 1991/1992. ROOTSI KEEL 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas keeled: kreeka, heebrea, ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete
1981-1990.a. kunstiteosed. Valdemar Väli (1909-2007) o Valdemar Väli oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega. o Lõpetas Silla algkooli, asus 1938. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallase Tartus. o Aastast 1945 oli Eesti Kunstnike Liidu liige ja aastast 2002 auliige, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, maalikunsti osakonna professor ja emeriitprofessor. Helmi Üpruse portree Akt seotud käega 1991-2000.a. Evald Okase maal: (Hetkel oksjonil, hind: 800.00 eur) "Akt" (1994) Aitäh kuulamast !
lähisugukeelte sektor. See muudatus ei ole aga tähendanud murdeuurimise sisulise tähtsuse ja osakaalu vähenemist EKIs. EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi
Raimond Valgre Raimond Valgre sündis 7-ndal oktoobril 1913 Riisiperes ja suri 1949 Tallinnas. 1937-nda aastani kandis ta nime Raimond Tiisel. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". ...
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta...
Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Kingitused: lapsed ise koristavad ja küpsetavad, aga eeskätt kattavad kaunis laud, kingivad lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev. Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski pole meil levinud emadepäevale tunnuslike nelkide kinkimine,
Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha
Aleksis Kuusik, matemaatika, füüsika õpetaja. 35. Kes oli Eesti Vabariigi ajal legendaarne ajalooõpetaja 1918-1949? - Villem Orav 36. Millise nime sai kool 1940.a? - Tallinna 1. Keskkool 37. Millistes hoonetes toimus meie gümnaasiumi õppetöö saksa okupatsiooni ajal II maailmasõja ajal? - Kommertskoolis Sakala tänaval, Reaalgümnaasiumis, Westholmis. 38. Millal tulid meie kooli tüdrukud? - 1951. 39. Kes oli legendaarne nõukogudeaja direktor 1968 - 1982? - Helmi Viikholm 40. Millal sai kool tagasi GAG nime? - 1991. 41. Millal külastas kooli Rootsi kuningapaar? - Aprillis 1992.a. 42. Mis aastast on direktor Hendrik Agur? - 2005
läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on välja toodud neli suurt rühma - Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared -, mille raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni. Helmi Neggo (1918) kirjutas: "Isegi naabrikülad läksid rahvariide poolest teineteisest lahku, ja kirikumäel võis naiste kodukohta nende tanude järele varsti ära tunda. Näituseks minu kodukihelkonnas Kolga-Jaanis, käisid Oiu naised päratutes valgetes "ratastanudes". Kõrval, Oti külas, kanti toreda kumerusega "kukelaulusule" moodu tanusid. Naabrid Oorgu pool leppisid palju alandlikuma, pilutipulise tanuga ja Parika külas olid juba Karula tülltipulised "lätstanud" moodus."
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde...
. Meil väga heaks näiteks on pidevas arengus laulu- ja tantsupeo traditsioon, mis sai alguse esimese üldlaulupeoga Tartus 1869. aastal. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, mille asutasid Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade vormis, kus materjalina on kasutuses villa, puitu, savi, kivi jne. Helmi Üprus on kirjutanud: Tugeva säilitamise tendentsi kõrval ei ole rahvakunst oma arengu pikkade sajandite kestel seisnud mingis isoleerituses....Rahvakunstil on olnud pidevalt vahendajaid ning kokkupuuteid teiste sotsiaalsete kihtide, naaberkultuuride, kunstistiilide üldise arengukäiguga (Üprus 1969). Näiteks Eesti triibuseelikud on mõjutatud ampiirist. Põhja-Eesti lilltikandid on saanud mõjutusi baroki, rokokoo ja klassitsismi eri etappidest
. . . . ., C . . . . , P . . ............................ ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. d) Positiivse konnotatsiooniga nimisõnad: L . . , G . . . . ., M . . . . . . . ., (vrd eesti keeles sama loogika: Helmi, Helme, Helmet = ingl. bright, gleaming); R.....,V.....,V....;U.... .................................................................................................................................................................. Negatiivse tähendusega omadussõna: B . . . . . ; D . . . . . ., ................................................................. e) Muud vormid:
Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust.
Die vorgenannten Gemeinsamkeiten der beiden Werke genügen noch nicht das Werk in Herbern Arent Passer zuzuschreiben. Wenn man allerdings das Grabmahl des Pontus De la Gardie in Tallinn zusätzlich be- trachtet, - es ist das erste, das der Künstler dort geschaffen hat - dann ist die Ge- meinsamkeit überwältigend. Das Epitaph kann in seiner Gesamtheit nicht gezeigt werden, da das vorliegende Ma- terial nur den schlechten Zustand vor seiner Renovierung zeigt. Frau Helmi Üprus, eine estnische Kunstgeschichtlerin schreibt in deutscher Sprache: „Das Ende des XVI. und Anfang des XVII. Jahrhunderts ist eine Blütezeit in der Entwicklung der Steinplastik Estlands, Die führende Rolle im Kunstleben Tallinns spielte Arent Pas- ser, der Bildhauer und Baumeister war. Seine erste Arbeit in Tallinn war das 1595 vollendete Grabmal des aus Frankreich gebürtigen schwedischen Feldherrn Pontus
Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust.
aega väsitas. Asi lõppes Patkuli andekspalumisega kõrgete härrade juuresolekul Peetri kiriku eeskojas. Selles asjas paistab Patkuli olemus selgesti välja: piiritu protsessimishimu sageli tühiste asjade pärast koos samaaegse võluva ning sarmantse käitumisega seltskonnas. Krahv Stenbock, kes ilmselt Patkuli loomust tundis, olevat Karl XI-le öelnud, et selle mehega keskteed käia ei tohi, tuleb tal kas kohe pea maha lüüa või siis kõrgele kohale edutada. Siinkohal tuleks nõustuda Helmi Neggoga, kes analüüsis rootslaste käitumist mõisate reduktsioonil ja leidis, et mingisugusest tegelikust sakslaste õigusest Liivimaale ei saa üldse juttugi olla, sest tegu polnud kaugeltki vabatahtliku uniooniga. Maa oli põlisasukatelt lihtsalt tule ja mõõgaga vallutatud ning edaspidi ei räägita neist üldse, samuti nagu viisakas seltskonnas ei räägita kuigi palju sigadest, lehmadest ja lammastest. Ja kui nüüd teine röövel tuli esimese käest maad endale tahtma, siis hakkas
1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1906. aastal sai "Estonia" kutseliseks teatriks nagu ka "Vanemuine". 1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid. 1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1918. aastast alates hakatakse regulaarselt mängima ooperit. (esimeseks Verdi "Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik) Muusikaelu struktuuride loomine 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL ) 1924. aastal asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts. ( EAHS ) 1936. aastal luuakse EAHS-i juurde keelpillikvartett. 19241940. aastatel ilmus "Muusikalehte" 18851897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht" välja andjaks Karl August Hermann. 1938
tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu. 1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973). EESTI OOPERILOOMING Algupärane ooperilooming on nooremaid zanreid eesti muusikas
Emilie Jaques-Dalcroze Sündinud Viinis. Tema töötas välja muusikalise rütmi valdamiseks liikumisskeemi, mida nim eurütmiaks. Kui muusika kuulamise harjumus omandadakse läbi tegevuse, kus keha, mõte ja emotsioon on omavahel seotud, ei jää muusika kunagi inimesele võõraks. Eurütmia koordinatsiooniharjutused arendavad inimese loovust ja keha valitsemist. Tema meetodist ongi arenenud rida spetsiifilist rütmikat: teatrikoolidele( nt Helmi Tohvelman), koreograafiakoolidele, muusikakoolidele, erikoolidele - nt närvihaigetele jne. 1910 asutas Dalcroze Helleraus tantsu-ja rütmikakooli, 1915.a. rütmikainstituudi Genfis. Tema rütmilise võimlemise meetodit on rakendatud peaaegu kõikides maades. Paljud rütmika või rütmoplastika koolkonnad on Dalcrozest alguse saanud. Carl Orff Saksa helilooja ja pedagoog sündis Münchenis, 10.juulil 1895.a. Asus tööle väikesesse teatrisse kontsertmeistrina ehk klaverisaatja
Käibemaksupettuste tõkestamisel on kõrgendatud tähelepanu all kütusesektor, aga ka vanametalli ning kinnisvarasektor. Juba juunis rakendub Eestis uus töötajate register, kust inimene saab kohe vaadata, kas tööandja on ta ära registreerinud, et kas hakkab jooksma sotsiaalmaks, tulumaks jne. Aasta- pooleteise pärast, kui me süsteemi edasi arendame, saab iga inimene vaadata ka seda, palju tema pealt on makse makstud. Marek Helmi sõnul aitab maksuvõlgnike vastu võitlemisel ka loodetavasti 1. juulist jõustuv seadusemuudatus, mis on kokku pandud koostöös rahandusministeeriumiga, mis annab maksu- ja tolliametile õiguse rakendada ettevõtluskeelu. Kui räägime käibemaksupettustest, oleks abi ehk sellest, kui teatud valdkondades või äsja reaalset majandustegevust alustanud, kuid juba suures koguses käibemaksu tagasi küsivate ettevõtete puhul kehtiks tagastusele pikem periood kui tavapäraselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
