Referaat Mats Traat (0)

Koolinimi
Mats Traat
Referaat
Koostaja : InTension
Mordor 2012

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
Looming 6
„Tants aurukatla ümber“ 9
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Mats traat on eesti luuletaja ja kirjanik. Hetkel 75 aastane kirjanik sai tuntuks Eestis hästi tuntud romaani ja filmiga „Tants aurukatla ümber“. Ta on läbinud kõrgesti tunnustatud kirjandusinstituudi Moskvas ning harinud ennast ka filminduse vallas. Ta on eesti kirjandusse andnud võrdselt auväärse panuse nii luules kui ka proosas . Oma teoste eest on Traat ka saanud väga palju head vastukaja erinevate autasude ja teiste kirjanike tagasiside näol.

Elulugu

Mats Traat on sündinud 23. Novembril 1936. aastal Palupera vallas tartumaal. Ta on Eesti proosakirjanik, näitekirjanik stsenarist, luuletõlkija ja luuletaja.
Koolidest on ta lõpetanud Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1957. aastal ja Gorki -nimelise kirjandusinstituudi 1969. aastal Moskvas. Samuti käis ta ka veel Vana-Otepää algkoolis, kus alustas õpinguid 1945. aastal ja lõpetas need 1947. aastal. Samuti ka Arula koolis aastatel 1945-1946. On läbinud ka kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused .
On töötanud kolhoositöölisena, on olnud ka filmitoimetaja Tallinnas aastatel 1965-1968. Aastast 1970 sai temast kutseline kirjanik. Samuti on ta Maailmakirjanduse Akadeemia liige.
Tunnustused
Rahvusmõtte auhind (2010)
Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001)
Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007)
Eesti NSV teeneline kirjanik (1977)
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011)
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia suuruses 40000 krooni (2007)
Tema elukaaslaseks ja abikaasaks on tõlkija Victoria Traat, kellega tal on 2 tütart. Victoria Traat on ka Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1996. On tõlkinud raamatuid paljudest keeltest.
Victoria Traat

Looming

Nagu paljud teisedki kirjanikud alustas ka Traat luulega . Esimeseks luulekoguks oli 1962. aastal välja antud „Kandilised laulud“ ja järgmiseks 1966. aastal ilmunud „ Kaalukoda “.
Kokku on kirjutanud 12 romaani, välja andnud 21 luulekogu ja pannud kokku ühe näidendi. Samuti on ka kahe novellikogu autor. Oma loomingut alustas luulega. Luules on paralleelselt tulevikuoptimism ja kodumaateema Hiljem, aga loodus, filosoofiline ja isamaaluule . . Vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Ta on ka tõlkinud mitmete maade luulet.

Romaanid

„Tants aurukatla ümber" ( 1971 ; kordustrükid 1975 ja 2005)
" Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973)
" Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008)
" Inger " (1975; kordustrükk 1989)
"Türgi oad" (1977)
"Puud olid, puud olid hellad velled" (1979)
" Rippsild " (1980)
" Karukell , kurvameelsuse rohi " (1982; kordustrükk 1990)
"Üksi rändan" (1985)
"Minge üles mägedele (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010)
"Hirm ja iha" (1993)
"Naised ja pojad" (2007)

Luulekogud

"Kandilised laulud" (1962)
"Küngasmaa" (1964)
"Kaalukoda" (1966)
"Laternad udus" (1968)
"Ilmakaared" (1970)
" Hilised talled " (1976)
"Valitud luuletused" (1979)
"Septembrifuuga" (1980)
"Sügislootus" (1986)
"Ajalaulud" (1990)
"Vastuseta" (1991)
"Koidu kätes" (1993)
"Harala elulood " (2001)

Näidend

"Päike näkku" (1981)

Novellikogud

"Islandi suvi" (2003)
"Sarviku armastus" (2007)
Luule põhiteemad:

• Elu ja surma vastasseis
  
• Inimese ja looduse ühtsus
  
• Rahvuslik-kultuuriline järjepidevus
  
• Inimese kohanemine ja kohanematus
  

„Tants aurukatla ümber“

„Tants aurukatla ümber“ on romaan, mis avaldus 1971. aastal ja mis on on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Selle viies peatükis kirjeldatakse nii-öelda tantsudena 20. sajandi esimese poole tegusid ja toimetamisi sügiseses Eesti talus . Romaanis on vaatluse all eesti taluelu 20. sajandi algusest sajandi keskpaigani. Põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mille tagajärjeks on füüsilise töö kergastumine. See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis „tantsu“ on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada.
Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film . Filmi lavastas Peeter Simm . Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever.
1
Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar , Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges , tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes kirjutas, et talle raha saadetaks. Kaarli vend Jüri oli muidugi kuri, et tema peab muudkui tööd tegema ja seda vaid selleks, et venna kooli jaoks raha teenida. Vilja tuli masinast läbi laskma ka Paul, muuseas oli ta ka ainuke, kes miskipärast pere pakutud toitu süüa ei tahtnud, kuna tal oli alati oma toit kaasas. Peeti veesõda. Jüri tahtis talust lahkuda, kuna talle ei meeldinud selline elu enam ja oli juba minekuvalmis, kui ühtäkki lubas pereisa talu tema nimele panna. Läksid lausa kohe ametisse ja muutsid testamendi ära. Kui nad tagasi tulema hakkasid, tekkis pereisa ja Jüri vahel kähmlus, kuna Jüri oleks heameelega Roosiga abiellunud. Muuseas sai Jüri ka kutse sõjaväkke minekuks .
2
Nüüdseks olid ajad muutunud. Jüri oli sõjaväkke läinud ja seal surma saanud ning Poolas maetud . Ka isa ning ema olid siit ilmast lahkunud ja Otepääle sängitatud. Aiaste peremeheks sai seega Taavet, perenaiseks oli saanud Roosi . Taavet ei põdenud asjade pärast nii palju ning võttis kõike talus toimuvat rahulikumalt, kui teine vend Mats. Restorani seinalt, mis asus alevis, luges Taavet teadet, et Aiastel läheb enampakkumiseks. Taavet ja Käo Paul olid mehed, kes üksteise üle pidevalt nalja heitsid – Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga ja Taavetit Kaval-Antsuga. Ühel hetkel läks Taavet linna Karlile, kellel ülikool pooleli jäi, külla. Vend viis ta kuskile veidrasse korterisse, kus ka neide oli. Üks neist tegi talle ka ettepaneku, et minna restorani. Seal lähenesid neile kaks meessoost isikut, kes väidetavalt pidid Karli koolivennad olema ja neil oli raha vaja. Taavet oli joonud ja kirjutas nende vekslile alla – hommikul ärgates aga tal enam raha ei olnud, rahakott oli tühi. Paul oli üheksateistkümnendal aastal olnud sõjaväes moonamuretseja ja nägi, kuidas üks moonamees maha lasti vaid seepärast, et tal häiriv near oli. Kui taavet koju jõudis, lasi ta sulasel laastukatuse maha võtta ja läks otsima inimesi, kes tuleksid appi plekkkatust peale panama .
Roosi oli meeleheitel ja kõikidele jamadele lisaks hakkas veel vihma ka sadama ning mööbel liigutati kuivemasse kohta. Vihma lõppedes mindi masinaga künkani, kus masin kinni jäi ja Käo Paul selle siis uuesti liikuma ajas. Kohal olles oli aurukatel paika seatud ja viljapeks võis alata . Masinal läks vahepeal rihm maha ja tehti paus . Sulane Eedi läks ühe neiuga miilustama ja sai isegi loa talle hiljem salaja külla minna. Kui rihm peal oli, pandi Eedi kohe masinale tööle. Ühel hetkel tuli talu poole kohvriga mees ja imestas, et kuidas seal küll nii vaikne saab olla. Eedi kukus trumlisse ja viidi arstile. Pettai , kohtutäitur kes kohvriga tuli, pidas oksjonit. Maha said Käo Paulile müüdud lambad (alghinnaks 170.- ja lõpphind 175.-) ning hobureha (75.-). Kohtutäituri tegevus jälgis hoolega Taaveti poeg. Kuna Taavet oli suhteliselt vaene, tahtis Paul talle kogu kraami tagasi kinkida , kuid Taaveti uhkus ei lubanud neid vastu võtta.
3
Masinist Luisksepa noorim poeg Jaanus kuivatas viljakuivatis vilja ning külla tuli Jaanuse silmarõõm Vilma . Nad on omavahel kohmetud ja ei oska üksteisega korralikult rääkida. Jaanus avaldab talle armastust ja astuvad vahekorda . Paarike kuuleb pealt, kuidas Käo Paul räägib Taavetile, et vaja on mustlane kinni püüda, mis jutu peale Vilma kohkub. Mustlane oli sulane Vilma kodutalus ning neiu läks teda hoiatama . Kui Vilma lahkus, jätkas Jaanus vilja kuivatamisega. Varsti tuli Taaveti poeg Edgar viina ja toiduga ning hakkasid sõja teemal vestlema . Neid ootas ees komisjon , kus selgus, kas nad peavad sõjaväkke minema või pääsevad sellest. Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu . Inimesed, kes mustlast taga ajasid, tulid koos Pauliga samuti kohale ja uuris Edgarilt, et ega ta juhuslikult tagaotsitavat näinud ei ole. Edgar viskab lihtsalt nalja ja ei anna mustlast välja ning Paul jääb õnneks uskuma. Osad olid kuivati ümbrust läbi kamminud ja tulid leituga Pauli juurde, kuid mustlase asemel olid nad kinni nabinud hoopis Jaanuse.
4
Katelt veetakse jällegi kord Aiaste tallu. Kolhoosi keskuseks on nüüd Käo ja esimeheks seati Arvo Saaremägi. Sel aastal toimus ka viljapeks hiljem, kui tavaliselt – oktoobris . Et katelt tööle ajada, seati see ja masin paika ja puhastati katel tuhast ning otsiti tulehakatust. Toidumoona umber paber võetud ja paar aialippi murtud , oli hakatus olemas. Katlas oli juba tuli all, kui Nurme Vilma tuli – veidi aja pärast tuli tagasi ka Arvo koos puudega. Ta olevat koolist puid küsinud laenuks ning lubanud, et raiub talveks uued puud. Toodi ka rukkivihud ning Kassi-Maali kutsus tööle ka esimehe. Piinlikkust tundes tuligi ta appi ning seisis Vilma kõrval. Teda pani see punastama, kuna Vilma oli talle alati meeldinud. Käi Linda ja Maali läksid vaidlema . Esimees üritas küll naisi maha rahustada, aga tal ei õnnestunud see kohe üldse. Vihma hakkab Aiaste talus tasapisi kallama, tööle tehakse paus sisse ja kõik lähevad vihmavarju. Martinsoni Aadam oli lasknud suurema osa oma viljast kuskil mujal valmis teha, kuid väike osa kaera oli veel alles. Too oli Elmarit palunud , et ta selle ära teeks ning tuligi oma kaeraportsuga kohale. Esimees oli küll selle vastu, kuna taheti vaid kolhoosi vilja peksta, kuid tema soovist hoolimata hakati Aadama vilja peksma. Arvo (esimees) oli solvunud ja läks Vilma juurde vihmavarju. Arvo oli kohmetu ja ei osanud millestki Vilmaga rääkida. Kui vili pekstud oli, avas Aadam viina. Vilma ise polnud häbelik ja kutsus Arvo kinno , kuid too lükkas kutse tagasi, kuna ta peab päev varem sõjaväkke minema.
Sõjaväe teemalise jutuga tuli Vilmale meelde jaanus, kes ka sõjaväes on. Vilma nägi teda viimati siis, kui ta sõjaväkke läks ega pole temast siiani mitte midagi kuulnud. Aiaste tallu saabub villisega varumisvolinik Eesner. Elmar üritab teeselda, et ta on täiesti kaine ja korraldatakse koosolek. Uuriti, et miks kolhoosis enam isegi kotinööri saada pole. Varumisvolinik ei oska vastata ning pudistab mingi jutu kokku, millest midagi järeldadagi ei oska. Eesner sai teada, et Arvo lasknud oma vilja Elmaril ära teha ja saab selle peale kurjaks. Eesner käsib tal masin uuesti käivitada, aga Elmar ei liigu sealt kuskile. Eesner läheb siis seda koos esimehega ise tegema. Masinist pole mitte kellelgi lasknud ise seda masinat puutuda ja jookseb labidaga vehkides nende poole. Eesnerile mõeldud hoop läks hoopis Arvole pihta. Kui Arvo toibunud oli suurest ehmatusest, kanti ta autosse. Vilma nutab ja mõtleb omaette , miks kõigi meestega midagi halba juhtub, kes talle natukenegi meeldivad.

Kokkuvõte

Mats Traat on öelnud, et ta ei kujutaks ennast ette tegemas midagi muud, kui kirjutamas. Tema on üks nendest inimestest, kes sulepea käes sündinud. Ja ka ta anne ei ole märkamata jäänud, sest ta on oma tunnustuse hulgas saanud ka näiteks Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna ja ka Jaan Krossi preemia.
"Mul on kuri kahtlus , et Mats Traat jääb viimaseks suureks kirjanikus, selliseid enam ei tehta"
Kirjanik Mihkel Mutt

Kasutatud kirjandus

http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=124
http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat
http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/mats-traat.html
http://www.postimees.ee/251086/mats-traat-taitsin-aastakumneid-tagasi-voetud-kohustuse/
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/mats-traat-olen-alati-tahtnud-olla-kirjanik-ei-keegi-muu.d?id=61715396
http://etv2.err.ee/videod/92b2d972-0ebb-4ee2-934b-215e675f77c9