mulle ei meeldi üldse see audiovisuaalne lähenemine, see muutus kohati igavaks ja püüti teha natuke liiga emotsionaalseks, Erna peale loetud kirjad olid kohati väsitavad ja see läbi jäi natuke film venivaks. Mind ennast liigutas selle loo juures Erna ja Helduri omavaheline armastus ja armastus kodumaa vastu. Lootus, et nad ei pea põgenevama kodumaalt ja neil lastakse edasi jääda. Paraku nii ei läinud. Film algas sellega, kuidas nad oma kodus rõõmsalt ja õnnelikult elasid, Erna, Heldur ja nende pisike tütar Eliide. Näitas palju õunapuud, mis parasjagu enne küüditamist õitses, kogu õu oli seda lõhna täis. Sellest samast õunapuust sai kogu filmi vältel Erna ja Elduri armastuse ja kodu sümbol. Seda rõõmu ja õnne segasid brigaadid, kes tungisid nende koju, käskisid pakkida asjad ja minna nendega kaasa. Peagi läksid Erna ja Helduri teed lahku. Erna viidi koos tütrega Siberissi ja Heldur vangilaagrisse. Tee
ma kutsun siis. Elu tühjal laval ma nüüd kõnnin, kus kord seisid sa ja kasvas arm. Nüüd pilvi üle taeva käib ja pisaraid on lilled täis on elu karm! Laulu sõnade autoril Heldur Karmol on eesti muusikas väga oluline roll. Tema lauludele on omane tugev emotsionaalsus ning tõsine, aktuaalne teemavalik. ,,Mälestus" on eesti keeles kuulsaks lauldud Heli Läätse poolt. See räägib surmast ning inimese tegeliku väärtuse avastamisest, kui too on juba lahkunud. Ka Venemaa ühel tuntumail naisluuletajal Marina Tsvetajeval (1892-1941) oli kogemusi lähedase kaotusega. Tema pidi leppima oma väikese poja surmaga. Hellitavalt kirjeldab ta
Heategevuskontsert ,,Uus algus" Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lu...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsamaid rolle: Pimpinone ( Telemanni Pimpinone ), Maletesta ( Donizetti Don Pasquale ), Rigoletto, Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu ,,Oled teinud mind õnnelikuks", mida kuulates tundus mulle, et oleksin ajas tagasi rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd
FRANK SINATRA GALA Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest. Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol, kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby. Veelgi enam et sellestsamast Itaalia verd noormehest küpseb filmistaar kes võidab Oscari, et temast kujuneb terve maailma üks omanäolisemai...
avamise muutusega. Mootorit ennast kutsutakse LIVC-mootoriks. 3 Sisukord: Lk 1: · Sissejuhatus · Mootri tüübid · Nukkvõll Lk2: · Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid · Nukkvõlli osad · Nukkvõlli ajamid Lk3: · Reguleeritavad gaasijaotusfaasid Lk4: · Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: 1. ''Mootori algõpe'' Heldur Tamm lk. 74 2. http://www.dirtbike411.com/images/4-Stroke-Engine.jpg 3. http://www.mountmotor.com/more%20fuelt%20intake.gif 4. ''Mootori algõpe'' Heldur Tamm lk. 75 5. http://www.tqhq.ee/image/timing.jpg 6. http://veotehnika.pri.ee/ehitus08/62_nukkvll.html 7. ''Mootori algõpe'' Heldur Tamm lk. 81 4
4 UPDATE SET m.OPPEJOUD = u.OPPEJOUD, m.NIMETUS = u.NIMETUS 5 WHEN NOT MATCHED THEN 6 INSERT (KOOD, OPPEJOUD, NIMETUS) VALUES (u.KOOD, u.OPPEJOUD, u.NIMETUS); 6 rows merged. SQL> SELECT * FROM minu_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- I319 Toomas Lepikult Oracle: SQL ja PL/SQL Id310 Vladimir Viies Operatsioonissteemide tehnoloogia Iad307 Heldur Haak Digitaalkommunikatsioon Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus ID218 Toomas Kont Riistvaral„hedane programmeerimine I244 Mart Mangus Võrgurakendused I Id221 Guido Kangur Näitlemine Id404 Ossa Issand Filosoofia I245 Priit Raspel Andmebaasisüsteemide alused Id553 Heli Kopter Lennundus 10 rows selected.
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koo...
· Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on välja andnud: 7 luulekogut. 9 värssraamatut. 2 näidendit. 6 proosaraamatut. Autasud ENSV teeneline kirjanik.
Tallinn. Lk 18-43. Käsiraamatus tutvustatakse nüüdisaegseid elurikkust hoidvaid meetodeid aianduses, linnahaljastuses ja ehituses. Tuuakse välja Eesti oludele sobilike lahendusi. Pööratakse tähelepanu olulisematele taimedele, mis aitavad rikastada nii inimese kui ka teiste liikide elukeskkonda. Tutvustatakse meetodeid elurikkuse säilitamiseks linnades ning selgitatakse selle olulisust. Väga asjalik ja huvitav allikas. 16. Heldur Sander. Anders Levald. Loodus linnas, linn looduses. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1093 Artikkel käsitleb haljasalasid linnamaastikus- nende kujunemist, nende tähendust linnamaastikus eri aegadel, liigirikkust, vanu ja uusi parke, omandisuhteid, hooldamist, jätkusuutlikkust, raha, linnametsi, rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed
pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976. Ellen Niidu laste luuletest väärib esile tõstmist ,,Krõlliraamat", mis ilmus aastal 1979 ning selle raamatu kunstnik oli Edgar Valter. Esimene Ellen Niidu väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis kandis nime ,,Pille-Riinu lood", aastal 1970 ilmus ,,Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järje osa ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood". Isiklik. Ellen Niit abiellus Heldur Niiduga aastal 1949 ning neil sündis poeg Toomas Niit aastal 1953 ja nad lahutasid aastal 1958. Seejärel abiellus ta Jaan Krossiga 1958. aastal, nad olid abielus kuni Jaan Krossi surmani aastal 2007. Nende abielust sündis ka 3 last: Maarja Undusk (1959),Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970). Ellen Niit on elanud kogu oma elu peamiselt Tallinnas.
Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Abielust Reet Linnaga on tal tütar Hanna-Stina ja poeg. Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga Tunnustused · 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest · 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80" · valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel · samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt · 2000. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk
Agnes ja Gabriel 20. aastat hiljem. Kui Agnes ja Gabriel olid juba 20. aastat koos elanud, otsustasid nad lõpuks kolida uhkesse majja, kus on meri vaid 200 m kaugusel ja seda nad tegidki.Selle 20. aasta jooksul oli nende perre sündinud kaks last.Üks 3 aastane Heldur ja teine 7 aastane Meria ning oodata oli ka kolmandat last.Nende peres on kõik rahulik,ei ühtegi sõda,ei ühtegi riidu ega midagi.Parim perekond, mida tahta. Ühel õhtul kui Gabriel metsast tuli, läks ta laste juurde ja ütles, et kuna te olete mul nii armsad, siis homme lähme sõidame rongiga 100 km kodust eemale puhkama, Karkalauro tiigi äärde.Lapsed olid väga õnnelikud seda kuuldes ja tõttasid kohe pakkima.Ka Agnes oli üllatunud, et Gabriel järsku sellise otsuse tegi.
näituseplatsil. VI Tallinn, Riesenkampfi paltsil. VII Tallinn, platsil praeguse laulupeo tänava lõpus 6. Miks oli 1969. a. toimunud laulupidu erakordne? 100 aasta möödumine I üldlaulupeost 7. Kirjelda laulva revolutsiooni aega kajastavat stendi. Eestlased on õnnelikud , lehvivad sini-must-valged lipud , palju rahvast 8. Nimeta XXII laulupeo üldjuhte ( dirigente) Ants Üleoja, Lennart Jõela, Jüri Rent, Heldur Saade, Vaike Uibopuu, Venno Laul 9. Mida arvab Alo Ritsing laulupeost? Laulupidu- see on perekondade kokkutulek, see on häälte ühinemine üksmeeles ja armastuses 10. Mida on öelnud Lennart Meri laulupeo kohta? Laulupidu pole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moe asi. Laulupidu on südame asi. Nagu Eesti keel ja meel, nagu armastus. 11. Milliseid erinevaid laulupeoliike oskad nimetada? Üldlaulupeod, Üliõpilaslaulupeod, Postekooridelaulupeod 12
Heldur Saar 11. klass Varakeskaegne Euroopa - kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg kestis 5 pikka sajandit. See algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega, mille järel lagunes Rooma kaheks Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks. Selleks ajaks oli Euroopast saanud vaene ja poliitiliselt killustatud piirkond, aga sellele vaatamata kujunesid varakeskajal hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu
Kuna olin näinud filmi "Ooperifantoom" siis lugu iseenesest väga võõras ei olnud. Kohati kurb kuid üsnagi kaasahaarav. Osades: kultuuriminister Fantoom Priit Kiigemägi Chalice Flora Christine Daeé Nele-Liis Vaiksoo Hanna-Liina Võsa Fleure Gerard Carriere Meribel Müürsepp Tõnis Mägi Florence krahv de Chandon Tanja Mihhailova Mikk Saar noor Erik La Carlotta Heldur Harry Põlda Kaire Vilgats ooperidiiva Alain Cholet Anneli Pilpak Andrus Vaarik Peale osatäitjate tegid kaasa inspektor Ledoux veel suur muusikakoor, tantsijad Egon Nuter ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Jean-Claude Peeter Veltmann
tühistada "Pallase" meelsust elus hoidva Tartu positsiooni kunstikeskusena... Kaasaegsete mälestuses oli Roode enne arreteerimist lõbus, aktiivne, särtsakas, kes kõige rohkem rääkis ja möllas, aga kui tema vangist tagasi tuli, keskendus ta perele ja kunstile ning oli väga vaikne. Kui seltskonnas teised rääkisid, siis Henn Roode kuulas, pea viltu. Kui midagi ütles, siis väga lakooniliselt Henn Roode ja Heldur ja tabavalt. Viires Tartu Kunstiinstituudipäevil. Mitmed aastad vangilaagris ei suutnud 1940. aastate teine pool lõpetada Roode soovi kunstiga tegeleda. Tema jäi moodsa kunsti truuks. Lõpetanud katkenud kunstiõpingud, nüüd küll Tallinnas ERKIs, kujunes temast üks veendunumaid moderniste ja radikaalsemaid kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses Eesti kunstis.
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_laps_emaga.jpg “Puhkekodus” (1959) http://www.e-kunstisalong
juttu taimedest, maastikest jne Eesti põhjarannikult. Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe. Aita Saksing (koostaja) "Vooremaa jääaja vabaõhumuuseum", 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Turu Ülikooli geoloogiaosakond: Ivar Puura "Eesti kivistisi. Geoloogilised retked Eestis 1", 2006 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006 Reet Tiirmaa, Väino Puura, Alvar Soesoo, Sten Suuroja (koostajad) "Eesti meteoriidikraatrid", 2006 Aasa Aaloe, Heikki Bauert, Alvar Soesoo (koostajad) "Kukersiit Eesti põlevkivi", 2006 Helle Perens, Elmar Kala (koostajad) ,,Paekivi Eesti rahvuskivi", 2007 Olav Eklund, Alvar Soesoo (koostajad) ,,Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis", 2007 Enn Pirrus, Heldur Nestor, Alvar Soesoo, Ari Linna (koostajad) "Vend ja Kambrium
Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ellen Niit oli abielus Heldur Niiduga, Toomas Niit on nende poeg. Ta on sündinud 1958 aastal.Ellen Niit oli abielus ka kirjanik Jaan Krossiga 1958. aastast kuni viimase surmani 27. detsembril 2007. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Ellen Niit võitis tunnustuse tundesiira, elurõõmsa ja mõtiskleva värsikoguga "Maa on täis leidmist". Selle raamatu luuletused on nii lihtsad, kindlavormilised, intiimse tundetooniga kui ka suurema mõttekoormusega üldistavad luuletused, mille rütm
Igal kliendil on oma isiklik pankur, kes tunneb kliendi soove ja võimalusi. Panga teenuseid on alati lihtne ja mugav kasutada. LHV Panga teenuseid kasutab kokku ligi kolmkümmend viis tuhat klienti.Swedbanki ja SEB pangal on pea 5 miljonit klienti ning laiaulatuslik kontorivõrk. LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat - Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. 2009 Aktsiakapitali tõstetakse 100 miljoni kroonini, panga nõukogusse valitakse Hannes Tamjärv ja Heldur Meerits LHV saab pangalitsentsi, AS Lõhmus, Haavel & Viisemann muutub AS-iks LHV Pank. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 60 inimese. LHV üks missioone on olnud investeerimise ja säästva eluviisi propageerimine ning inimeste teadlikkuse ja oskuste edendamine investeerimisvaldkonnas. LHV annab neli korda aastas välja majandus- ja investeerimisalast ajakirja Investeeri! LHV Panga klientidele kehtib Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi kaitse skeem vastavalt Tagatisfondi seadusele
aastal orkestris Vana Toomas, 19751980.aastal kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on ta Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu. 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest. 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80". Ta on valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel ja samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt. Tiit Kõrvits Tiit Kõrvits (sündinud 3. oktoobril 1951 Tallinnas) on eesti muusik, arhitekt ja õpetaja. Ta on üks Eesti hinnatumaid kitarriste. Margus Kappel Margus Kappel (sündinud 7
riigile". Seda raamatut saate lugeda tasuta aadressil http://www.digiraamat.ee/product/Vundamendi-taastamine-iseseisvale-riigile--Eesti- Vabariigi-Ulemnoukogu-tegevusest-aastatel-1990-1992-761 Samuti on internetis Riigikogu leheküljel võimalik tutvuda EV Ülemnõukogu istungite stenogrammidega. Ka sealt võib leida Uno sõnavõtte. (Heino Kostabi kirjalikud mälestused, jaanuar 2013) 4.2. Heldur Peterson Olin Uno Antoni matusepäeval seotud mitte põhitöö ülesannetega, õppetööd saab isegi stats. üliõpilastega ära jätta või ümber paigutada. Helistasin võimalikele matuseleminejatele Ants Käärmale, Avo Mölderile, Tõnu Saarmanile ja Ants Veetõusmele. Neist kaks esimest olid Teie vanaisaga isegi ühes Indrek Toome Vaba Eesti- Sõltumatute Demokraatide saadikurühmas. Saadikurühmades toimuski esimene osa tööst- nn parteilise kuuluvuse või maailmavaate alusel
keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus. Selle on koostanud Paul Rummo ning kujundanud ja illustreerinud on Heldur Laretei. Raamat maksis väljaandmise hetkel 30 kopikat. Täpsemalt olen teile tutvustamiseks valinud luuletused: ,,Koer" , ,,Oh Kanarbi, oh lilleke!" , ,,Talvine tihane" , ,,Sa oled kui salanaine" ja ,,Mees pole pikem kübarast" ,,Koer" Juhan Liiv. Koer lakkus kutsikaid õrnasti Ja seadis neid kõikepidi ... Ei olnud neid tarvis kellelgi, - nad ära uputati. Ja vana koer, kui ennegi, sõi, kaitses lukku ja taba ja haukus just nagu ennegi ja mängis ja liputas saba. Analüüs:
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool.................................................................................................................................
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad.
Abstraktsiooni võlu Abstraktsiooni võlu. Minu kirja pandud mõttekäigud, mida ei ole stiliseeritud. Kursuse jätkudes hakkas mulle abstraktsionism üha rohkem sümpaatsemana tunduma. Mulle oli enne olnud realism meelepärane, kuna tundus, et sellise stiili viljelemiseks on vaja kõige rohkem oskusi. Aja möödudes sai selgeks, et päris nii see ikka ei ole. Me käisime Heldur Viiresega intervjuud tegemas ja pärast seda rääkisime ka päris pikalt kunstist. Ta rääkis meile Eesti esimestest abstraktsionistidest ja kuidas Elmar Kits ei olnud sugugi esimene, nagu arvatakse. Nähes, et teised juba julgemalt viljelevad seda voolu, vohas ta kähku palju maale sellel teemal (oma naise ja tütre abiga) valmis ja korraldas koheselt suurejoonelise näituse. Nii et reklaam mängis juba siis tähtsat rolli. Ka oma peene pintslitõmbe olevat ta naiselt üle võtnud
a. tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Tähtpäeva jäi meenutama põllumehe parima abimehe hobuse monument, mille autor on Endel Taniloo. Mälestusmärgi õnnistas sisse Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer. Luunja on üks majandeid, kus hobusekasvatus on au sees. Ka pidulikus rongkäigus osalesid ratsanikud, kes demonstreerisid kodumajandi rahvale ja külalistele treeningutel omandatud oskusi. Majandirahva peotuju olid tulnud jagama põllumeeste parlamendifraktsiooni juht Heldur Peterson, populaarsed põllumehed Harald Männik ja Vadim Zelnin, aianduskoondise juht Rein Aarik, Põhjamaade veterinaariakorüfee ja rahvusvahelise mainega hobusetundja Hakon Westermarek, maakonna juhid , naaber- ja sõprusmajandite esindajad. Jaan Jaago mälestuskivi 6. juunil 1887. a. sündis Tartumaal Luunja vallas Sääsekõrva külas popsi talus Jaan Jaago. Noorelt hakkas ta spordiseltsis"Aberg" tegelema maadlusega. Sihikindlad treeningud viisid
oktoobrist 1980. Ansambel kasvas välja ansamblitest Miks JUTITA ja Salong. Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusika mängimisega, viljeles bluegrassi ja country rocki, pöördus siis beat-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest. Alates 1990. aastatest on kavas peamiselt omalooming. Põhilisteks autoriteks on läbi aegade olnud Vello Toomemets, Indrek Kalda, Toomas Lunge, Viktor Vassiljev. Tekstid: Juhan Sütt, Hando Runnel, Villu Kangur, Anzori Barkalaja, Katrin Pärn, Heldur Karmo. Singer-Vinger Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock- bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iroonia. Bändi juht on Hardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist. Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes Code One Code One on eesti popmuusika ansambel, mis alustas tegevust 1995. aasta kevadel. Ansambel oli algselt
Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkelt lauas praalib, kes on vaene, seda paha tuju klaarib. Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud, kes on vaene, läheb käru peale pantult. Refr. Aga mulle ... 26 Rohelised niidud tõlkinud Heldur Karmo / Frank Miller, Terry Gilkyson, Richard Dehr Noorkuu Kord olid niidud rohelust täis, pilv taevavõlvist vaid harva üle käis, Peegeldus päike jõe suveselges vees ... Niitude vahel siis kulges meie tee, niitude vahel, kus rõõm saatis meid. Niitudelt päike kadunud nüüd nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd. Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe ... ning ega meidki seal keegi enam näe kus on siis suvi ja kus on me arm? Ei ole sind ja tõesti ma ei tea,
1948. aasta Londoni olümpia ajal heitles olümpiavõistlust väärinud Gilde N Liidu meistrimedalitele Harkovis. Riigi hooaja viies mees 10,8ga jõudis taas 100 m finaali, kuid võeti seal kahe valestardiga maha. Selle äparduse korvas ta aga samas võidetud liidu meistrikullaga 4 x 100 m teatejooksus. Võidukas ametiühingute koondis kordas 42,2ga üleliidulist rekordit. Gilde edu andis indu kiirjooksjate järelkasvule. Heldur Tüüts, Uno Kiiroja, Heldur Tuulemäe jt kasvasid välja just Gilde tuulest. Gilde töömeheelu seostus Kalevi spordihalliga, mille direktorina töötas ta selle algusest 1962. aastal 1984. aastani. Eesti spordi kauaaegsele esindushallile jäi ta töömehena truuks 2001. aastani. Tänaseni pole Eestis lisandunud palju Gildest kiiremini jooksnud sprintereid. Oma rekordite ja härrasmeheliku olekuga jääb ta kindlasti püsima Eesti sprinterite absoluutsesse tippu. 28.04.2008
Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks ta jäi 1919-ni. Järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 1918. aasta sai Jaan Tõnissonist Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister. Portfellita minister- valitsuse liige, kellel ei ole oma ministeeriumi, korraldab poliitikat hetkel olulises valdkonnas, omab bürood. Abiellus 06.04.1910 Hildegard Lõhmusega. Neil sündis 5 last: pojad Ilmar, kes tapeti oma ema poolt. Heldur, kes on üks rikkamaideestlasi maailmas ja Rein ning tütred Hilja ja Lagle. Ta on kirjutanud luuletusi ja näidendeid. Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav. 2001.aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas. Johann Laidoner Johann Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 12.02.1884- 13.03.1953 Elulugu Sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Rabal sündisid ka tema vennad Villem,Peeter ja Oskar.
Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas Iseseisvuse väljakuulutatuks kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis.[3]
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
Nõuandja Natalie Mei Nõuandja (ladina keele alal) Aleksander Kurtna Nõuandja Eugen Rosental Toimetaja Lennart Meri Stsenaariumi tõlkija vene keelde Igor Kononov Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis)
Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi komponentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid. Laulutekste valis Uno Naissoo hoolikalt. Helilooja lahutamatuks loomingupartneriks sai poeet Heldur Karmo, aga ta kirjutas laule ka Hando Runneli, Leelo Tungla, Viktor Sokolovi ja teiste luuletajate värssidel 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: ENEKE 2 Kaks Karakterit Uno Naissoo/Evald Vain. Ajalehe artiklid: Eesti Päevaleht (06. detsember 1996) Jazzipiiride avardaja. Postimees (14.02.2008) Jazzkaar toob maailmanimesid ja head muusikat. Interneti-leheküljed: Kasutatud Google ja Neti otsingut.
õunad pakitakse volditud riidesse, peale asetatakse plaat ja nii asetatakse mitu kihti. Segu pressitakse, õunamassist eraldatakse toormahla nii palju kui võimalik. Vajadusel mahl enne kuumutamist kurnatakse, et vältida liigse tahke osa sattumist mahla. Mahla pressimisel kasutatakse riiet. Riie on korduvkasutuses. Pärast mahlapressimist pestakse riie joogiveega ja enne uut kasutamist kuumutatakse. Pressimisjäägid eemaldatakse töötlemiskohast samal päeval. Kokkuvõtvalt võiks lõpetada Heldur Karro lausega: ´´Niisiis, kui sa tahad "hoida arsti eemal", püüa süüa üks õun iga päev! `` Kasutatud kirjandus www.ronguaed.ee/index.php?page=95& arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=85&sess... www.tarbija24.ee/150906/esileht/olulised.../217830.php www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=349920 ´´Õunaraamat´´ Salme Masso 1988 nammy.pbworks.com/Kapsas www.pikk.ee/.../valgepeakapsas/koristaminejasailitamine www.toidutare.ee/termin.php?id=176
%DCLDEHITUS http://et.wikipedia.org/wiki/Auto http://et.wikipedia.org/wiki/Bensiin https://sites.google.com/site/terased/9-kuetused/9-1-bensiinid http://et.wikipedia.org/wiki/Diislik%C3%BCtus http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool http://elmo.ee/elektriauto/ http://et.wikipedia.org/wiki/Puugaas http://et.wikipedia.org/wiki/Butaani_ja_propaani_segu http://www.vedelgaas.ee/vedelgaas „Füüsika” Tiit Lukki (2000) „Sõiduauto abc” Kalju Aleksis (1994) „Mootori algõpe” Heldur Tamm (2004) „Mehaaniku käsiraamat” Toivo Kirsi (1982) http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilne_k%C3%BCtus http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine
ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga
aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept
Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas. Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid väheväärtuslikud isiklikud tarbeesemed, Helduril oli aga 5000 euro suurune pangalaen auto ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on abiellumise hetkel 6000 eurot). Abielu vältel Janne päris emalt 30 000-eurose korteri, milles perekond elama hakkab. Abielu lõppemise hetkeks on auto väärtus vähenenud 2000 euroni ning Helduri pangalaen on tasutud täies ulatuses.
4. Päkapikkude marss 5. Ungari tantsude süüd nr 5 (Brahms) Seejärel astus lavale Arsise seeniorite grupp ning esitas: 1. Mu süda ärka üles 2. * Ave Maria (Schubert) 3. *Ave Maria (Bach) 4. Ball (Bizet) 5. Vaid see on armastus (O.Ehala) 6. *Aadami Püha öö 7. *Püha öö (Franz Gruber) *Tähistatud lood on esitatud Heldur Harry Põlda poolt Kontsert oli väga meeldiv ja hariv. Esitatud teosed lausa paitasid kõrva. Enim meeldis mulle lugu ,,Legend", sest selle muusika meeleolu oli kõige vahelduvam ja sünged kohad olid võimsad. Samas oleks soovinud sellisel kontserdil kuulata ka pisut rohkem jõululaule, kuid polnud hullu, sest lisaloo ajal laulis terve saal koos Helduriga ,,Püha ööd" kaasa, mis on teadagi üks jõule sümboliseeriv laul
Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
Arvan,et sellest tööst oleks kasu algajatel autotehnikutel,kui ka lihtsalt silmaringi laiendada tahtvatel inimestel.Ning mis peamine siit edasi saab veel uurida,kuidas muuta keskkonda säästlikumaks ja kuidas vähendada heitgaase õhus.Või üldse minnagi üle elektriautodele. 15 Mootor KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1) Kalju Aleksius & Arseni Palu ''sõiduautod''1980.a 2) Heldur Tamm ''Mootori algõpe''2002.a 3) www.e-ope.ee/Repositoorium?@=7lay 4) et.wikipedia.org/wiki/Biodiislikütus 5) www.auto24.ee/foorum 6) www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/4_1997/auto497.htm 16
Ta helistas miilitsale, aga ei saanud ühendust. Teisel päeval, kui nad akent klaasisid, ütles Paul Eedile, et tema sassis sideliin päästis nad. Naisele ta last teha ei suutnud. 27 Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.75. Haljand Kotkas Sünnikoht: Harala Olemus: oma keevalisuses süüdistas pärilikkust: tähendab, ta ei tahtnud oma viga tunnistada; keevaline; Lugu: Tema ei soovinud kellelegi paha, aga kui Viirandi Heldur ta vennale purjuspäi kaikaga üle turja virutas ja tagatippu veel sõimas ka, siis ta vihastas. Haljand haaras aiast teiba ning tormas Viirandi poole. Ta virutas ühe hoobiga nii ta kaika kui käsivarre pooleks. Siis ei saanud ta enam pidama ning lõi teda ka siis, kui too juba maas lamas ja korises. Kohtus räägiti, et see olla ettekavatsetud tapmine. Kui ta vanglast välja tuli, sai ta juhuslikult roostes naelast veremürgituse