Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus (1)

Materjaliteadus - Materjaliõpetus
5 VÄGA HEA
Punktid
Materjaliõpetus .
90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad
Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus , materjaliõpetus
Puiduteadus
Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade:
  • Puidu ehitusest ja omadustest
  • Enimkasutatavatest puiduliikidest
  • Puiduriketest
    I Puidu tähtsus
    Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad:
    *Ehitus
    *Paberi- ja tselluloositööstus
    * Keemiatööstus
    *Mööblitööstus
    Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt:
    *Suured looduslikud varad
    *Isetaastuv ressurss
    *Kergesti töödeldav
    *Head mehhaanilised näitajad
    *Keskkonnasõbralikkus
    II Puidu ressurss
    Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi .
    Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu.
    Pindala järgi põhilised puuliigid :
    Männikud 37,7%
    Kaasikud 30,2%
    Kuusikud 23,6%
    Hall-lepikud 4,3%
    Ülejäänud 4,2%
    III Kasvava puu osad
    Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon , tüvi, juurestik .
    Puukroon
    Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust süsihappegaasi. Eraldub vaba hapnik. Okste puidust valmistatakse puidu haket(kütet). Okkad on keemiatööstuse tooraineks .
    Puutüvi
    Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on:
    *hoida üleval tervet puud
    *olla toitaineid transportivaks organiks
    *säilitada toitaineid
    Puukoor moodustab tüvemahust keskmiselt 10-12%. Koort võib kasutada nii küttena, kui ka keemiatööstuse toorainena.
    Juurestik
    Ülesanneteks on:
    *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis
    *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse
    *säilitada puu jaoks vajalikke aineid
    Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks.
    IV Puidu mikroskoopiline ehitus
    Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad.
    V Puidu makroskoopiline ehitus
    See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal.
    Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad.
    Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas:
    *Ristlõikes ehk otslõikes
    *Radiaallõikes
    *Tangentsiaallõikes
    Puidu makroskoopilise ehituse elemendid:
    *aastarõngad
    * maltspuit ja lülipuit
    * sooned
    *säsikiired
    * vaigukäigud
    *säsi
    Aastarõngad
    Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub.
    Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit . Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega.
    Seesmine säsipoolne osa on kevadosa ehk kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg , moodustavad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti.
    *Kevad puit on heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega.
    *Talvel puidu juurdekasvu ei toimu
    *Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu sellele, et puu kasv on tsükliline.
    *Aastarõngaste eristatavus ja kuju on puuliikide määramisel üsna tähtis.
    Maltspuit ja lülipuit.
    *Mõnedel puiduliikidel on ristlõikepinnal näha värvuse erinevus puidu südamikuosas ja äärseosas
    *Selle tingib erinev puidu ehitus.
    Maltspuit on puutüve välimine, heledama võrvusega puiduosa , mis koosneb elavatest vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust.
    Maltspuit – elvadrakud seda, et seal toimub mingi laadne elutegevus selles on suurem niiskus.
    Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike traspordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust mägatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest.
    Lülipuit – surnud rakud seal vedelike ei liigu.
    Lülipuiduga puid nim. Lülipuidulisteks ( tamm, mänd , seeder, lehis, kastan, pappel )
    Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks ( lepp , haab , kask , pöök , vaher )
    Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk , pärn, nulg )
    Sooned puidus.
    Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani.
    SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erineva suurusega augukestena.
    Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud
    Kahte rühma :
    Hajulisoonelised puuliigid – sooned asuvad aastarõngas hajutatult
    Hajulisoonedlised liigid on : kask, haab, pärn
    Rõngassoonelised puuliigid:
    Suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea.
    Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas .
    Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes.
    Säsikiired.
    Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt
    Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel
    Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil.
    Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas kooer all asuva niine ja puidu vahel.
    Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks.
    Vaigukäigud.
    Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidu vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne
    Vaigudkäigud on ainult okaspuude ehituse elementideks.
    Nas on nähtavad aastarõngaste sügispuidus valgete täpikestena.
    Mõnedel okaspuudel on vaigukäike rohkesti ( mänd, kuusk, seeder), teistel vähem (lehis), kolmandatel puuduvad üldse (nulg, kadakas ). Vaigukäikudes toimub vaigu eritamine ja säilitamine.
    Säsi.
    Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüva ja tipp lõpeb ladvas pungaga.
    Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad.
    Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara .
    Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune võik hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne , lepal pikerguselt kolmnurkne vahtral ja jalakal on ümmargune.
    Kambium .
    Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude.
    Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures.
    Puukoor.
    Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine .
    Koor koosneb kahest kihist :
    *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht
    Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired.
    *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest.
    Muud näitajad, ehk nn. Abitunnused, mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel :
    • VÄRVUS .
    • LÄIGE .
    PuiduLiigid .
    Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele.
    Sisseveetavad puiduliigid – liigid, mis meil ei kasva, enamasti troopilise päritoluga. On samuti tooraineks puidutööstusele.
    Okaspuud :
    Kuusk .
    • Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni.
    • Kuusk on küpspuiduline puuliik
    • Aastarõngad on selgelt eristatavad
    • Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam.
    • Vaigusisaldus väiksem kui männil .
    *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit , mistakistab kasutamist tarbepuiduna.
    *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav.
    *Tihedus 390..480 kg/m3
    * Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa
    * Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa
    * Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka
    Kuusepuidu kasutamine :
    *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina.
    *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks.
    *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel.
    Mänd.
    • Värvus kollakast roosakani.
    • Mänd on lülipuiduline puuliik.
    • Aastarõngad on selgelt eristatavad.
    • Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel.
    • Vastupanu mädaniku tekkele hea, kui kergeti tekib puidusin.
    • Kergesti töödeldav , kuivatatav, immutatav .
    • Tihedus 480..530 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 104 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 47 Mpa
    • Kõvadus radiaal pinnal 250 Janka
    Männipuidu kasutamine.
    *Väga heade omadustega konstruktsiooni ja tisleripuit.
    *Ehituses konstruktsioonimaterjalina, uste ja akende valmistamisel.
    *Immutatult elektripostidena ja ehituspuiduna.
    *Keemiatööstuses tselluloosi valm.
    *Männivaigust toodetakse tärpentiini ja kampolit.
    Lehis.
    • Eestis kasvab sissetoodud liigina kasvatatakse tarbepuu saamise eesmärgil
    • Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad.
    • Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule.
    • Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur.
    • Aastarõngad on selgelt eristatavad.
    • Puit sisaldab palju vaiku .
    • Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem.
    • Kergest töödeldav.
    • Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline.
    • Tihedus 550..640 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa
    • Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa
    • Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka
    Lehisepuidu kasutusalad :
    *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele.
    *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud.
    Kadakas (Junperus communis)
    • Värvus maltspuit kollakas , lülipuit pruunikast punakani.
    • kadakas on lülipuiduline liik.
    • Puit on iseloomuliku lõhnaga.
    • Aastarõnga selgelt eristatavad. Kuna Kadaka
    • tüvi ei ole korrapäraselt silindriline, on
    • aastarõngaste kuju lainelise piirjoonega.
    • Kadakas ei sisalda vaiku.
    • Kadaka puit on väga vastupidav mädanikule
    • Puit on väga sitke ja kõva.
    • Kergesti töödeldav ja viimistletav
    • Tihedus 550..650 kg/m3
    • Survetugevus pikikiudu 47 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 460 Janka

    Kadakapuidu kasutusalad
    • Kasutatakse peamiselt käsitöötoodete

    valmistamiseks.
    Lehtpuud.

    komponent on sooned
    Eristatakse :
    • Hajjulliisoonelliised lliiiigiid
    • Rõngassoonelliised lliiiigiid

    Kohalikest puuliikidest :
    • Hajulisoonelised liigid on : kask, haab,

    pärn, lepp, paju, sarapuu
    • Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar,

    jalakas, künnappuu
    Hajulisoonelised llehttpuud
    Kask ( Betula spp.)
    Kask esineb meie kliimavööndis kahe liigina
    • Arukask (Betula pendula )
    • Sookask (Betula pubescens)
    • Arukask kasvab meie oludes sookasest

    tunduvalt suuremaks , seetõttu on tema
    tähtsus tarbepuiduna tunduvalt olulisem
    • Värvus kollakasvalgest rvus roosakani. Värvus

    tumeneb valguse toimel.
    • Kask on maltspuiduline puuliik.
    • Kask on hajulisooneline puuliik, sooned on

    väikesed ja jaotunud ühtlaselt kogu
    ristlõikepinnal.
    • Aastarõngaste piirjooned on

    vaevumärgatavad.
    • Puit on sirgekiuline, suhteliselt pehme ja

    kergesti töödeldav
    • Puuduseks on vähene vastupidavus

    mädanikele.
    • Kergesti immutatav ja viimistletav.

    • Tihedus 630..670 kg/m3

    • Tõmbetugevus pikikiudu 137 Mpa

    • Survetugevus pikikiudu 54..60 MPA

    • Kõvadus radiaalpinnal 420 Janka
    Kasepuidu kasutusalad :
    • Hea tooraine mööblitööstusele
    • Kasutatakse ristvineeri valmistamiseks
    • Keemiatööstuses kasutatakse tselluloosi

    valmistamiseks.
    Haab ( Populus tremula)
    • Värvus maltspuit hele, valge; tüve

    tumedam keskosa on väärlülipuit.
    • Haab on maltspuiduline puuliik.
    • Haab on hajulisooneline puuliik, sooned ei

    ole palja silmaga nähtavad.
    • Aastarõngad on halvasti nähtavad.

    • Puit on sirgekiuline ja pehme.
    • Väga kergesti töödeldav

    • Tihedus 490..540 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 110 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 42..47 Mpa
    • Kõvadus radiaalpinnal 250..270 Janka

    Haavapuidu kasutusalad :
    • Ehituspuiduna teatud spetsiifilistes

    kohtades näit. saunas .
    • Tarbepuiduna mitmesuguste toodete

    valmistamiseks.
    • Keemiatööstuses paberitööstuse

    toorainena.
    Lepp ( Almus )
    Meil kasvab kahe liigina
    _Valge lepp (Almus incana)
    Must lepp ehk sanglepp (Almus glutinosa)
    • Värvus kollakast rvus roosakani, õhu käes

    muutub tumedamaks
    • Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei

    ole palja silmaganähtavad.
    • Aastarõngad on halvasti eristatavad.
    • Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga .
    • Väga kergesti töödeldav.
    • Kergesti viimistletav

    • Tihedus 550 kg/m3
    • Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA
    • Kõvadus otspinnal 30 Janka’’

    Lepapuidu kasutusalad

    valmistamiseks näit. tuletikud , pliiatsid
    • Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel
    • Grillsöe valmistamiseks

    Pärn (Tilia cordata)
    • Värvus kreemikas, kergelt punaka

    Varjundiga
    • Pärn on küpspuiduline liik, kuid

    värvierinevus nende vahel on väga väike.
    • Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole

    palja silmaga nähtavad
    • Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav
    • Vastupanu mädanikule on väike.

    • Tihedus 300..570 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 86 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 43..52 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 330 Janka

    Pärnapuidu rnapuidu kasutusalad:
    • Kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks : mänguasjad, majapidamisesemed,

    pliiatsid.
    • Kasutatakse muusikariistade detailide

    valmistamiseks.
    Rõngassoonelised llehttpuud
    Tamm (Quercus robur )
    • Värvus : kollakasvalge maltspuit,

    hallikaspruun lülipuit
    • Tamm on rõngassooneline
    • Suured sooned asuvad kevadpuidus ja on

    palja silmaga selgesti eristatavad,
    sügispuidus on sooned peened ja neid on
    vähe.
    • Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis

    lõigetes.
    • Puit on tihe, kõva, heade

    tugevusnäitajatega.
    • Kergesti töödeldav.
    • Aurutatult kergesti painutatav
    • Seoses rohkete soonte olemasoluga

    raskesti viimistletav
    • Tihedus 690..700 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 53..65 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 450 Janka

    Tammepuidu kasutusalad :
    • Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja

    spoonina.
    • Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks,

    seinapaneelidena, uksed
    • Tarbekaupade valmistamiseks
    • Õlle- ja viskivaadid on valmistaud tammest
    • Saar (Fraxinus excelsior)

    Värvus :
    • Maltspuit on lai, värvilt valgest kollakani
    • Lülipuit hallikaspruun
    • Rõngassooneline, aastarõngad selgesti

    Eristatavad
    • Säsikiired on väiksemad kui tammel

    • Puit on suhteliselt raske, kõva ja sitke, heade tugevusnäitajatega .
    • Aurutades kergesti painutatav.
    • Kergesti töödeldav .
    • Vastupidav putukkahjustustele.

    Näitajad :
    • Tihedus 550..880 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 165 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 38..58 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 400..610 Janka

    Saarepidu kasutusala :
    • Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina
    • Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed.
    • Tarbekupade valmistamiseks
    • Spordiriistade valmistamiseks, tennisereketid, hokikepid, odad , vibud .

    Jalakas (Ulmus glabra )
    Värvus :
    • Maltspuit kollakas
    • Lülipuit pruunikas punakas
    • Lülipuiduline, rõngasooneline puuliik
    • Puit kõva, sitke, suhteliselt raske
    • Vastupidav niiskuskahjustusele
    • Kergesti töödeldav ja viimistletav

    Näitajad :
    • Tihedus 550..670 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu t8 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 34..56 Mpa
    • Kõvadus radiaalpinnal 510 Janka

    Kasutusalad :
    • Mööbli valm. Massiivpuiduna ja spoonina.
    • Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina
    • Vanasti valm. Jalakast vankri ratta rummusid.

    Sisseveetavad puuliigid :
    Pöök
    • Värvus kollaskast roosakani
    • Küpspuiduline
    • Hajulisooneline – sooned väikesed, ei ole palja simaga nähtavad
    • Aastarõngaste üiirjooned halvasti eristatavad
    • Isel. Rohked laiad säsikiired, mis on nähtavad nii tangesntsiial kui radiaalpinnal.
    • Puit kergesti töödeldav ja viimistletav
    • Vastupidavus mädanikele on madal
    • Aurutatult kergesti painutatav .

    Näitajad :
    • Tihedus 670..720 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 135 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 52..56 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 565..675 Janka

    Kasutusalad :
    • Tänud väga suurele levikule Euroopas on pöök traditsiooniline mööblitööstuse tooraine.
    • Mööbli valm, massiivpuiduna ja spoonina.
    • Painutatud detailide valm, näiteks toolide juures.
    • Ehituses parketi valm,

    Mahagon ehk punane puu.
    • Üldnimetuse mahagoni all tuntakse väga mitmeid eri kontinentidel kasvavaid puuliike, mille puit on punaka värvusega.
    • Nimetuses lisatakse sõnale mahagin selgituseks kasvukoha maa nimetus.
    • (Honduurase mahagon, Austraalia mahagon, Gaboni mahagon jne.)
    • Värvus on roosakast tumepunaseni
    • Omadusetelt tihe, kõva ja raske
    • Vastupanu mädanikele väga hea
    • Kergesti töödeldav ja viimistletav.

    Näitajad :
    Tihedus 500..650 kg/m3
    Kasutusalad:
    • Mööbli valm, massiivpuiduna ja spoonina.
    • Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina tänu heale vastupanule mädanemisele.

    Tiik ehk tikapuu
    Värvus .
    • Maltspuit valgest hallikani .
    • Lülipuit tumepruun .
    • Rõngassooneline .
    • Aastarõngad hästi nähtavad .
    • Puit sisaldab eeterlikke õlisid ja on tänu sellele väga vastupidav mädanemisele
    • Seoses sellega raskesti viimistletav
    • Niiskusdeformatsioonid on väga väikesed
    • Eriti suure kulumiskindlusega

    Näitajad :
    • Tihedus 610..700 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 119 Mpa
    Kasutusalad:
    • Väga väärtuslik puuliik
    • Traditsiooniliselt hinnatud, mööblivalm, tooraine
    • Kasutatakse nii täispuiduna kui spoonina
    • Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina tänu heale vastupanule mädanemisele.

    Puiduliikide määramine
    • Igat puiduliiki iseloomustavad teatud tunnused, mis võimaldavad nende eristamist.
    • Kasutatakse põhitunnuseid ja abitunnuseid.

    Puiduliigi määramise põhitunnused :
    • Maltspuit on puidu heledam välimine osa, mis koosneb elusrakkudest
    • Lülipuit on puidu tumedam sisemine osa koosneb surnud rakkudest.
    • Liigid millel lülipuit esineb on lõlipuidulised, ülejäänud maltspuidulised.
    Aastarõngaste eristatavus ja kuju :
    • Aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast osast ( kevadpuit ja sügispuit).
    • Aastarõnga kuju võib olla korrapärased ringjooned või lainjad.
    Soonte olemasolu, suurus ja paigutus :
    • Suuruselt eritatakse suuri ja väikesi sooni .
    • Sooned on vaadeldavad ristlõikepinnal.
    • Suured sooned on nähtavad palja silmaga, väikesed luubiga.
    • Paigutuselt aastarõngas ersitatakse rõngassoonelisi ja hajusoonelisi puuliike.

    Soooned :
  • On/ei ole (lehtpuudel on ja okaspuudel ei ole pmst)
  • Sooned suured/väikesed.
  • Soonte asukoht.
    Säsikirte olemasoli ja suurus.
    Nähtavad puidu värvusest erinevate joonte või ribadena risti aastarõngaga.
    • Laiad säsikiired – hästi nähtavad palja silmaga-
    • Kitsad säsikiired – nähtavad luubiga.
    • Kõige paremini veedeldavad radiaallõikes.

    Vaigukäikude olemasolu :
    • Asetuse järgi esineb vertikaalseid ja horisontaalseid
    • Nähtavad valgete täppidena ristlõikepinnal hajutatult peamiselt sügispuidus.

    Puiduliigi määramise abitunnused :
    • Värvus
    • Tekstuur
    • Läige
    • Lõhn
    • Puiduliigi määramisel makrotunnudte järgi on vaja vaadelda kõiki kolme läbilõiget.( rist - , radiaal- ja tangentsiaallõiget).

    Puidu keemilised ja füüsikalised omadused .
    Puidu keemiline koostis.
    • Puidu põhimass koosneb keeruka ehtitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmisetest keemilistest elemmentidest.
    • Vesinik (H)
    • Süsinik (C)
    • Hapnik (O)
    • Lämmastik ( N )

    Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidu :
    • C-50%
    • O-43%
    • H-6%
    • N-1%
    • Puit sisaldab ka mineraalaineid.
    • Kui puit põletada, jääb järgi tuhk , mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained.
    • Keemilistest elementidest leidub seal näit.

    Naatriumi, kaltsiumi
    • Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust .

    Puidu põhikomponendid :
    Puit koosneb keeruka ehitusega org. Ainetest :

    Tselluloos
    • Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest.
    • Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks ehk polümeriseerunud.
    • Tselluloosi polümerisatsiooni.

    Puidu füüsikalised omadused:
    Puidu tihedus :
    • Puidu tiheduse all mõistetakse materjalimassi ja mahu suhet.
    • Kuna puit on poorne materjal, arvestatakse maht koos puidus leiduvate tühemikega.
    • Puidu tihedus võib puiduliikidel olla väga erinev.
    • Tiheduse ühik on kg/m3
    • Puitaine tihedus arvestab mahuna ainult puitaine mahtu tühimike mahuta, Kuna kõik puiduliigid koosnevad samadest ainetest, on kõigi puuliikide puitaine tihedus ligikaudu sama suur (1530kg/m3)
    • Puit on hügroskoopne materjal, st. et ta on võimeline siduma õhust niiskust.
    • Mida suurem on puidu niiskusesisaldus, seda raskem ta on, seega seda suurem on puidu tihedus.

    Seega alati kui räägitakse puidu tihedusest, peab täpsustama, millise niiskuse juures tihedusega on tegemist.
    ENAMKASUTATAVAD :
    • Absoluutkuiva puidu tihedus
    • Õhkkuivad puidu tihedus
    • Toore puidu tihedus

    Puidu niiskus :
    Puit on võimeline võtma niiskust juurde kahel viisil :
    • Siduma niiskust õhust – hügroskoopsus
    • Hügroskoopsus .e. niiskusimavus on ainete võime õhust või muust keskkonnast neelata endasse vett.
    • Kokkupuutes veega – veeimavus
    • Niiskus paikneb puidu :

    Seotuna raku kesta aines
    Raku õõnsustes
    Rakkude vahelistes tühimikes
    Seotud niiskus ja vaba niiskus
    • Raku kesta aines sisalduvat niiskust nim.
    • Seotud e. Hügroskoopseks niiskuseks .
    • Niiskust, mis asub rakkude sees ja rakkudevahelistes tühimikes nim. Vabaks niiskuseks.

    Küllastuspunkt e. Hügroskoopsuspiir
    • Puidu rakusein suudab endasse niiskust imada ainult teatud piirini , kuni ta niiskusest küllastub.
    • Küllastuspunkt ehk hügroskoopsuspiir

    Saabub kõikidel puuliikidel 30%-lisel niiskusesisaldusel

    Puidu absoluutne niiskus :
    • M – niiske puidu mass
    • M0 – puidu mass absoluutselt kuivas olekus
    • Wa = m-mo : mo * 100%

    Puidu absoluutne niiskus määratakse kaalumeetodil.
    • Võetakse proovikeha ja kaalutakse ära (kaal m).
    • Seejärel kuivatatakse proovikeha kuivatuskambris seni, kuni tema kaal enam ei tvähene st. et kogu niiskus on välja auranud.
    • Kaalutakse absoluutkuiva proovikehha kaal m0
    • Arvutatakse niiskus Kaaalumeetodit kasutatakse labori ting .

    Tasakaaluniiskus.
    Kõik puidulised materjalid püüavad saavutada teda ümbritsevale keskkonnale vastavat niiskust.
    Keskkonna omadused, mis mõjutavad puidu niiskust:

    Kuna keskkonna ting. Pidevalt muutuvad siis ka puiduniiskus kas kasvab või kahaneb.
    Puidu kuivamisel eraldub niiskus puidu pinnalt, ning sinna liigub vesi puidu sisemusest. Esmalt lahkub puidust vaba niiskus, seejärel seotud e. Hügroskoopne niiskus.
    • Vaba vee hulk puidu mahtu ei nõjuta , hügroskoopse vee hulga muutumisega kaasneb aga puidu mahu muutumine.
    • Kui puitu kuivatada alla küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintest aurustuma. Sellega väheneb rakuseinte ruumala.
    • Puidu maht väheneb niiskuse küllastuspunkti niiskusest alates kuni hügroskoopse vee täieliku eraldumiseni.ˇ

    Mõõtude muutumine on puidu erinevates suundade erinev.

    Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades.
    Puidu soojuslikud omadused.

    Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus.
    • Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra
    • Ühikuks on kJ/kg ’ C
    • Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks.

    Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C
    • Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36
    • Õhk 1.0
    • Vesi 4,19
    • Teras 0,4

    Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust
    • Puidu kuivatamisel
    • Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist
    • Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist

    Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist
    • Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades
    • Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel.
    • Soojuskiirguse

    Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C
    • Ühik on W/ m ’ C

    Soojusjuhtuvustegur .
    • Materjalide isel, kasutatakse mõistet soojusjuhtivusetegur
    • Soojusjuhtivus tegur (landa) = kcal /mxhx ’ C on soojushulk , mis läbib materjali pinda 1m2 paksusega 1m 1tunni jooksul, kui temperatuuride vahe on 10 ’C.
    • Mida suurem on soojusjuhtivustegur , seda paremini juihb materjali soojust.
    • Puit on poorse ehitusega materjal.
    • Poorid on täidetud õhuga . Õhk on aga halb soojusjuht ja sellepäraston ka puit halb soojustjuht.
    • Puidu niiskuse suurenedes soojusjuhtivus suureneb, sest niiskus surub poorides oleva õhu välja. Vesi on aga tunduvalt parem soojusjuht kui õhk.
    • Puidu soojusjuhtivus sõltuvus tihedusest – mida suurem tihedus, seda parem juhtuvis.
    • Soojusjuhtivus sõltub kiudude suunast – suurim pikikiudu, ca kaks korda suurem kui ristikiudu .
    • Soojusjuhtivus omab praktilist otstarvet puidu kasutamisel ehituses.

    Puidu soojuspaisumine.
    • Puit nagu kõik tahked kehad muudab temp, muutudes oma mõõtmeid.
    • Soojendamisel paisub , jahtumisel tõmbab kokku.
    • Materjalide soojuslikku paisumist isel, joonpaisumis tegur , mis näitab, kui palju muutuvad materjali mõõtmed temp muutudes 1oC võrra.
    • Võrreldes niiskuse muutusest tingitud mõõdumuutustega on puidu soojuspaisumine väike ja ei oma praktilist tähtsust.

    Puidu kütteväärtus.
    • Kütteväärtuseks nim, teatud hulga (1kg) kütuse täielikul ärapõlemisel eralduvat soojushulka.
    • Ühik on kcal/kg

    Mõnede kütteainete kütteväärtused kcal/kg :
    • Absoluutselt kuiv puit 4520 kcal/kg.
    • Puukoor 1420 kcal/kg.
    • Kivisüsi 7000 kcal/kg.
    • Looduslik gaas 8330 kcal/kg.
    • Puidu kaaluline kütteväärtus on kõikidel liikidel ligikaudu sama.
    • Seetõttu kasut, praktikas puidu isel, näitajat kütteväärtus mahuühiku kohta, mitte kaaluühiku kohta.
    • See on soojushulk, mis saadakse ühe mahuühiku absoluutkuiva puidu põletamisel.

    Puidu kütteväärtus sõltub suurestu puidu tihedusest ja niiskusest.
    • Niiskuse suurenedes kütteväärtus väheneb, sest osa soojusest kulutatakse puidus leiduva vee aurustamiseks.
    • Suurema tihedusega puidu kütteväärtus on suurem, kuna nendes on rohkem orgaanilist ainet.

    Süttimistemperatuur.
    • Puidu süttimistemp, nimetatakse temperatuuri, milles juures puit süttib.
    • Puidu süttimistemperatuur on vahemikus 240...270 oC
    • Enne puidu süttimist (150oC) algab tema orgaaniliste osade lagunemine ehk gaasistumine.
    • Kui kuumus ületab 225oC tekib süttimisallika juures leek .
    • Temperatuuril 260...275oC eraldub juba niipalju soojust, et tuli jääb püsima.

    Puidu elektrilised omadused.
    Juhtivus:
    • Kuivas olekus on puit hea isolaator , ehk halb elektrijuht.
    • Niiskuse suurenedes puidu elektrijuhtivus suureneb.
    • Küllastuspiirist kõrgemal niiskusel juhib puit elektrit.
    • Temperatuuri tõustes takistus väheneb.
    • See oluline selliste elektriliste niiskusemõõtjate kasutamisel, mille töö põhineb juhtivuse mõõtmisel.
    • Sellisel juhul tuleb mõõtja näitu korrigeerida sõltuvalt temp, näiteks juhul kui mõõdetakse kuivatist tulnud kuuma puidu niiskus.

    Dielektriline läbitavus.
    • Aine dielektrulisi omadusi iseloomustatakse suhtelise dielektrilise läbitavusega, mis näitab kui palju kordi suureneb puiduga täidetud kondensaatori mahutavus võrreldes õhkkondensaatoriga
    • Õhu dielektriline läbitavus on 1.
    • Kuiva puidu dielektriline läbitavus on 2...4

    Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muutuvad soojuseks.
    Seda kasutatakse praktikas:
    • Puidu kuivatamisel
    • Puidu liimimisel kõrgsageduspressides.

    Puidu akustilised omadused.
    Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli liikumiskiirusega m/s puidus.
    Heli levimiskiirus õhus on 340 m/s
    Tahketes kehades on heli levimiskiirus pakju suurem.
    • Rauas 6000 m/s
    • Puidu pikikiudu 3800...4800 m/s
    • Puidus ristikiudu 500...1500 m/s
    • Sõltub elastsumooduslist ja tihedusest.
    • Heli liikusmise kiirus sõltub ka puidu kiudude suunast.
    • Kõige kiiremini levib heli puidu kiudude suunas, aeglasemalt radiaal- ja kõige aeglasemalt tangentsiialsuunas.
    • Heli levimis kiiirus sõltub ka puuliigist.
    • Temperatuuri tõus takistab ja niiskusesisalduse kasv aeglustavad heli liikumise kiirust puidus .

    Resonants .
    • Puidu resonantsomaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli ilma hääletooni muutmata.

    Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ehitusest:
    • Mida kitsamad on aastarõngad ja mida ühtlasemalt nad asuvad, seda suurem on puidu võime resoneerida.
    • Kõige sobivam on puit sügisosa osakaaluga 5...20% ja aastarõngaste laiusega 1...4 mm
    • Seda omadust kasutatakse muusikariistade juures, kõlakastide ja kõlalaudade valmistamisel.
    • Kõige laiema kasutamise on saanud kuuse-, Kaukaasia -nulu ja Siberi-seedri puit.

    Puidu mehhaanilised omadused.
    Puidu mehhanilised omadused isel, tema vastupanuvõimet välistele jõududele (koormustele.)
    Tähtsamad mehhanilised omadused :
    • Tugevus
    • Kõvadus
    • Jäikus
    • Elastsus
    • Puidu kui anistroopse materjali puhul on ka tema mehhaanilised omadused erinevad sõltuvalt mõju suunast puidukiudude suhtes.
    • Kõiki tugevusnäitajaid vaadeldakse kolmes suunas.
    • Tugevus – puidu omadus võtta vastu väliskoormusi sealjuures purunemata.
    • Tugevust – iseloomustab jõud, mille puhul materjal puruneb.
    • Puidu tugevusnäitajaid määratakse katseseadmes kindlaksmääratud kuju ja mõõtudega katsekeha purustamisel.
    • Katsekeha asetatakse katseseadmesse ja koormatakse seda jõuga kuni purunemiseni.
    • Määratakse jõud mille juures katsekeha purunes .
    • Arvutatakse tekkinud pingeid.
    • Välisjõudude toimel tekivad materjalis pinged .
    • Kui koormuse suurenedes materjal puruneb, on saavutatud materjali purunemispingele vastav jõud
    • Pinge = jõud / ristlõike pind
    • Ühik on N/mm2 või Mpa
    • Sõltuvalt jõu mõjumise suunast eristatakse :
    • Survetugevus
    • Tõmbetugevus
    • Paindetugevus .
    • Mida suurem on puidu niiskus, seda väiksem on survetugevus
    • Mida suurem on puidu tihedus, seda suurem on survetugevus
    • Survetugevus on erinev sõltuvalt suunast puidukiudude suhtes – suurim pikikiudu.
    • Paindetugevus – vastupanu paindejõududele.

    Puidu kõvadus
    • Kõvadus on materjali võime avaldada vastupanu teise keha sissetungimisele..
    • Kõvadus iseloomustab materjali pinda.
    • Puidu kõvadust määratakse standardiseeritud katsega.
    • Kindlate mõõtudega ümara otsaga varras ristlõikepinnaga 1 cm2 surutakse puidu pinda ja määratakse sissesurumiseks vajalik jõud.

    Puidu kõvadus sõltub :
    • Puidukiudude suunast – suurim pikikiudu
    • Puuliigist – suure sügispuidu osakaaluga liikidel suurem .
    • Niiskusest – mida väiksem on niiskus, seda suurem on kõvadus.
    Puidu elastsus.
    • Elastsus on materjali võime taastada pärast välismõjude kadumist oma esialgne kuju.
    • Vastandina elastsele materjalile säilitab plastne materjal pärast välisjõu mõju lakkamist oma deformeerunud kuju.
    Puidu elastsus sõltub :
    • Puuliigist
    • Tihedusest
    • Niiskusest
    Puidukahjustused .
    • Soodsates keskkonnatingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kiiresti hävinev.
    • Tähtis on teada millised klimaatilised ja bioloogilised tingimused mõjuvad puidule lagundavalt.
    • Puidu koostisosad (tselluloos hemitselluloos ja ligniin ) lagunevad kergesti lihtsamateks orgaanilisteks toitaineteks nii seentele kui putukatele.
    • Seened lagundavad puitu nende pool toodetud ensüümide abil
    • Ensüümid ehk fermendid on bioloogilised katalüsaatorid , millele on omane suur efektiivsus ja mis toimivad valikuliselt teatud ainete puhul 
    Seenekahjustused.
    • Seened paljunevad eoste ehk spooride leviku teel. Spoorid levivad õhu kaudu või putukate osalusel taimedele.
    • Sattudes soodsatesse kasvutingimustesse hakkab neist arenema seeneniidistik
    • Kahjustus algab sellega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilikke toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse.
    • Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks.
    • Seened vajavad oma elutegevuseks teatud temperatuuri ja niiskusega keskkonda ja hapniku juurdepääsu
    • Madala niiskuse ja temperatuuri juures seened areneda ei suuda. Sobivaim puidu niiskus on 60 %
    • Kahjustus algab sellgega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilike toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse.
    • Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks.
    Seened põhjustavad puidumädaniku teket.
    • Pruunmädanik – esineb puithoonetes. Lagundatakse tselluloos, ligniin jääb peaaegu täielikult alles. Puit tõmubub kokku ja laguneb kuubikujulisteks tükkideks
    • Pruunmädanikku põhjustab näiteks majavamm.
    • Valgemädanik – esineb lehtpuude ümarpuidus. Lõhustab kõiki puidu koostisosi. Puit muutub pehmeks kiuliseks, kuid säilitab oma vormi.ˇ
    Sinavus on puidu värvusrike, mida põhjustavad seened ja mille värv varieerub kahvatusinisest mustani.
    • Kahjustus võib olla pindmine või ulatuda kuni maltspuidu sügavuseni.
    • Sinavusseened tungivad värskelt langetatud puitu piki säsikiiri ning toiutuvad lihtsatest suhkrutest ja tärklisest. Seega ei ohusta nad puidu rakuseina tähtsaid ehitusaineid – tselluloosi ja ligniini.
    • Sinavusseente kasv algab puu langetamise järel, kui veel on säilinud puidu soodus niiskustase . Niiskuse langedes alla 20% kasv peatub. Kui puitu edaspidi kasutada ja hoida alla 20% niiskuse ting, siis sinavusseened ei kasva ning kahju rohkem ei tule.
    • Üldlevinud arvamuse järgi ei vähenda sinavus puidu mehaanilist tugevust.
    Puiduputukad.
    Puidusikk.
    • Elab kuuse puidus
    • Tekitab puitu tõugukäigud läbimõõduga kuni 12mm ja sügavusega kuni 8cm
    • Käikudest ei leidu närimisjääke.

    Puidurikked .
    Puidurikked on mitmesugused tegurite toimel puidus tekkinud muudatused ja kõrvalkalded puidu normaalsest ehitusest, mis :
    • Alandavad puidu kvaliteeti
    • Muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks.

    Kaldkiulisus – puidukiudude suuna kõrvalekaldumine tüve pikisuunast.
    • Esineb kõigil puuliikidel, sagedamini okaspuudel.
    • Raskendab puidu töötlemist
    • Avaldub palgi külgpinnal spiraalsete lõhedena.

    Ränipuit – puidu ehituse muutus okaspuidus, mis on vaadeldav aasta rõngaste sügisosa paksenemisena.
    • Ränipuit tekib kasvava ppuu survetsoonis.
    • Ränipuit esineb okaspuudel
    • Ränipuit on ümbritsevastpuidust tihedam, suurema tugevusega .
    • Raskendab töötlemist.

    Vaigupesa- okaspuu aastarõngaste sees ja vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus.
    • Tekib kasvavas puus reaktsioonina mingi kahjustuse toimel.
    • Saematerjalil tuleb välja sortimendi pinnale ja raskendab töötlemist.

    Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus puidus
    • Avaldub spooni ja saematerjali pinnal tekstuuri erinevusena muust puidust
    • Tekib puus reaktsioonina mitmesugustele välismõjutustele (vigastuste, kasvukoha, iseärasused)

    Säsi – aastarõngaste keskmes asuv erineva ehitusega rakkude kogum.
    • Säsiga piirnev puit lõheneb kergemini
    • Alandab saadava saematerjali kvaliteeti
    • Ümarmaterjali lahtisaagimisel saematerjaliks püütakse säsi viia sortimendi pinnale :D

    Kaksiksäsi – kaks säsi ühe tüve ristlõikes tekib kahe tõve kokkukasvamisel.
    Kuivkülgsus – kuivanud puidu ala tüve välispinnal.
    • Tekib ulatuslikuma koorekahjustuse korral (koorerebend, põdrakahjustus).
    • Sellega võib kaasneda mädanik
    • Alandab saadava saematerjali kvaliteet.

    Mõlu – tüve haavand , mis on kasvanud puidu sisse
    • Tekib kasvava puu vigastuse kinnikasvamisel.
    • Alandab saadava saematerjali kvaliteeti.

    Vaikpuit – okaspuu puit, mis on vaiguga läbi imbunud.
    Tekib kasvaval puul kahjustuse piirkonnas või puu vaigutamisel
    Raskendab töötlemist, alandab saadud saematerjali kvaliteeti.
    Keemilised värvused – keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormal värvused.
    • Enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega
    • Erinevalt seenvärvusest asetsevad pindmistes kihtides
    • Ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi
    • Rikub saadud saematerjali või spoooni välisimet.

    Töötlemise defektid .
    Töötlemise defektid tekivad puidu töötlemisel.
    • Metsahoolduse käigus
    • Langetamisel
    • Transpordil

    Karr – puidu vagutamisel tüve pinda tehtud sisselõiked.
    • Põhjustab puidu vaiguga läbiimbumise
    • Sageli kaasneb sellega sine.

    Mehaanilised vigastused .
    MATERJALIÕPETUS
    PUITMATERJALID
    Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutavaid põhi- ja abimaterjale
    Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid , lakid )
    Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal)
  • Metsamaterjalid
    • Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks
    • Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks
    • Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele
    • Küttepuu –
    • Tehnoloogiline laast –

    Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves
    • Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad)
    • Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal
    • Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks

    Saepalgi kvaliteet – saepelgi kvaliteedi määravad temas leiduvad puidurikked:
    • Okslikkus
    • Koonilisus
    • Kõverus
    • Lõhed
    • Värvirikked(sinavus)
    • Mädanik

    Saepalgi mõõtmine
    • Saepalgi mõõtmine on vajalik tema koguse määramiseks
    • Saepalgi mahu määramiseks on vaja mõõta:
    • Palgi läbimõõt
    • Palgi pikkus

    EUR/m3 – ühiku hind
    Jämedus ehk läbimõõt
    • Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast
    • Ovaalse palgi puhulmõõdetakse suurima ja väiksema mõõt ja arvutatakse nende keskmine
    • Kokkuleppe mõõdetakse läbimõõtu kas koos koorega või ilma kooreta

    Läbimõõdu järgi jagatakse palgid tinglikult :
    • Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm
    • Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm

    Saepalgi pikkus
    • Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena
    • Okaspuu palgi standardsed pikkused on vahemikus 3...6 m sammuga 0,3 m , millele lisandub järkamis varu 10cm
    • Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu
    • Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse
    • Näide:
    • Nimipikkused: 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0
    • Tegelikud pikkused: 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6
    • Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus
    • Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on +- 3 cm
    • Lehtpuidul võib pikkuse ja läbimõõdu mõõtmine toimuda vastavalt müüja ja ostja kokkuleppele

    Saepalgi koonilisus
    • Saepalk on tüvikoonuse kujuga
    • Koonilisus isel. Palgi läbimõõdu muutumist pikkuse ühiku kohta
    • Koonilisuse ühikuks on cm/m

    S=D-d/L
    • s - palgi koonilisus (cm/m)
    • D – palgi tüükaotsa läbimõõt (cm)
    • d – palgi ladvaotsa läbimõõt (cm)
    • L – palgi pikkuse (m)

    Okaspuu palgi koonilisus loetakse tinglikult 1cm/m
    Okaspuu seapalgi mahtu arvutatakse ladvaotsa läbimõõdu järgi
    Lehtliikidel võib koonilisus olla oluliselt suurem kui 1
    Lehtpuu saepalgi mahtu võidakse kokkuleppeliselt arvutada ladvaotsa ja tüükaotsa läbimõõtude keskmise järgi
    Saepalgi mahu määramise meetodid:
    • Saepalgi maht määratakse ladvaotsa läbimõõdu ja palgi pikkuse järgi
    • Arvutuslikult – nilsoni valemi järgi
    • Tabelite abil – eesti ümarpuidu mahutabelid
    • Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skäneerimismeetodil

    Saematerjalid
    Saematerjalid on materjal:
    • Mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel
    • Millel in vähemalt kaks tasaparalleelset pinda

    Liigid
    • Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem
    • Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses.
    • Pindlaud – saagimisel eemaldatud palgi välimine osa, mille üks pind on saetud , teiseks pinnaks on palgi välispind.

    Saematerjali elemendid
    Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid nimetatakse saematerjali elementideks
    Poomkant – ümarpuidu külgpinna osa saematerjali servpindadel
    Eristatakse
    • Tõmp poolkant
    • Terav poolkant

    Sõltuvalt asukohast saekavas ja aastarõngaste asetusest restlõikes eristatakse kahte erinevat saematerjali tüüpi:
    • Tangentsiaalne saematerjal
    • Radiaalne saematerjal

    Saepalgi lõikamine lintsaega
    Saekava .
    • Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi saagimiseks saematerjaliks
    • Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal
    • Saekava määrab kindlaks saadava saematerjali mõõdud ja omadused.
    • Saekava koostamisel on eesmärgiks :
    • Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine
    • Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet)
    • Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole ilmselt võimalik saavutada

    Lahtisaagimine lihtlõikusega
    • Südamikulaua või tsentraallaua meetod
    • Palk saetakse kohe servamata saematerjaliks

    Lahtisaagimine prussimisega
    • Kahetahuline pruss saematerjal
    • Esimene läbimine = prussimine
    • Teine läbimine = prussi lahtilõikamine
    • Saadakse nii servatud kui servamata saematerjal

    Lahtisaagimine ringmeetodil
    • Individuaalne lahtisaagimise viis
    • Aeganõudev
    • Võimalik saada suurem väljatulek

    Lahtisaagimise sektor - ja pruss- segmentmeetodil
    • Kasuttakse eriotstarbelise saematerjali valm,
    • - Resonantssaematerjal
    • - Tünnilaud
    • Radiaallõige sektormeetodil
    • Tangentsiaallõige pruss segmentmeetodil

    Servamine ehk seimerdamine
    • Saematerjali servamine ehk seimerdamine on servamata saematerjali servade ülelõikamine selliselt , et saadakse servatud materjal
    • Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal
    • Variandid laudade servamisel : kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused) vabale laiusele (suurim võimalik laius)

    Servamine :
    • Kerassagidega (jäätmed jäävad pindudena)
    • Freesidega (jäätmed jäävad laastuna)

    Otsamine ehk kappimine
    • Saematerjali otsamine ehk kappimine on osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud
    • Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal
    • Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standarpikkudele

    Saetoorme bilanss saematerjali tootmisel % mahust (koorimata palgi puhul)
    • Servatud saematerjal 42..46%
    • Tehnoloogiline laast 27..32%
    • Saepuru 10...15%
    • Koor 20...12%
    • Kuivamiskahanemine 4..6%

    Saemaerjali liigitus sõltuvalt ristlõikest :
    • Liist – mõlemas mõõdud on alla 75mm
    • Laud – paksus kuni 38mm, laius üle 75mm
    • Pruss – paksus üle 38mm

    Saematerjali mõõtmine .
    • Nimimõõt on materjali, detaili vms. Iseloomustav suurus

    Saematerjali nimimõõdud on :
    • Paksus
    • Laius
    • Pikkus

    Saematerjali laiuse ja paksuse tegelik mõõt võib erineda nimimõõdust kahel põhjusel :
    • Kuivamiskahanemise tõttu ( niiskuse muutumisel mõõdud muutuvad)
    • Mõõtude lubatud kõikumise tõttu (sõltub saagimise täpsusest )
    • Nimimõõdud kehtivad kindla puiduniiskuse juures
    • Kokkuleppeliselt on see 20%

    Saematerjali paksus.
    • Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast
    • Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16...300 mm
    • Paksuste rida : 16, 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50 , 55, 60 , 65 , 70, 80 ...

    Saematerjali laius
    Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast
    • Laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm

    Saematerjali pikkus
    • Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0 ... 7,0 m sammuga 0,3m
    Servamata saematerjali arvestuslik laius sõltvuvalt materjali paksusest :
    • Kui paksus on alla 40mm võetakse arvetuslikuks laiuseks kitsama lapikpinna laius mõõdetud pikkuse keskelt
    • Kui paksus on üle 40mmm võetakse arvestuslikuks laiuseks mõlema lapikpinna laiuste keskmine mõõdetuna pikkuse keskelt.
    Servamata saematerjali arvestusliklaius sõltuvalt paksusest 
    Põhjamaise okaspuu saematerjali niiskuse vähenemisel 4% saematerjli paksus ja laius väheneb 1%
    Saematerjali mahu määramine.
    • Servatud saematerjalil pikkus x laius x paksus
    • Servamata saematerjalil
    • Pikkus x arvestuslik laius x paksus
    • Saematerjali mahu ühikuks on m3

    Pikkus x laius x paksus = maht
    Saematerjali kvaliteet
    • Saematerjali kvaliteedi määravad selles leiduvad puiduriked :
    • Oksad
    • Lõhed
    • Mädanik
    • Värvimuutus
    • Poomkant
    Saematerjali kvaliteediklassid
    • Okaspuude saematerjali kvaliteediklasside aluseks on põhjamaade klassifikatsioon
    • Kvaliteedi alusel liigitatakse saepuit põhiklassideks A,B,C ja D
    • Kõrgeim kvaliteediklass on A, mis omakorda jaguneb klassideks A1...A4
    • Põhiliselt määrab saepuittoote kvaliteediklassi okslikkus (okstesuurus, arv ja kvaliteet)
    • Muud kvaliteedi määramisel arvestatavad omadused on praod , poomkandid, vaigupesad , üraski – kahjustused ja korp, kõverdunud süü, murdunud latv, keerdunud süü, pehme mädanik ja kujudeefektid 

    Saematerjali järeltõõtlus
    • Saematerjali järeltäätlus on võimalus anda saetööstuse toodangule lisaväärtus
    • Eesmärgiks on saada oma toodete eest paremat hinda ja teenida sellega suuremat kasumit 
    Järeltöötluse võimalused saetööstuses :
    • Hööveldatud sortimentide valmistamine
    • Tugevussorteeritud puitmaterjalide valm
    • Termotöödeldud puitmaterjalide valm
    • Sõrmjätkatud puitmaterjalide valmistamine
    • Immutatud materjalide valm
    • Pooltoodete ja toorikute valm
    Hööveldatud puitmaterjalid ehk höövelpuit
    Nelikant hööövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal
    Selline materjal sobib peaaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates taladest roovidest ja sõresikest kunio latide ja vooderdusteni
    Höölelpuidu kasutusalad
    • Hööveldatud prussid ehitusele
    • Voodrilauad sise- ja välisting
    • Liistud ehitusele
    • Toorikud mööblitööstusele

    Höövelpuitu valm nelikkanthöövel pingis
    Soovitud profiil
    Pinnasiledus
    Mõõtmete täpsus vi9suaalsel liigitamisel arvestatakse järgmisi puidurikkeid
    • Oksad suurus asukoht iseloom
    • Lõhed suurus asukoht
    • Tihedus
    • Aastarõngaste laius
    • Kevad sügispuidu vahekord

    Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi
    • Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C- klassid

    Termopuit
    • Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 ’ C
    • Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar kuusk mänd haab ning kask
    • Kuumtöötlemisel muutub puidu rakuehitus – niiskus, bakterid ning happed viiakse puidust välja
    • Taoline toitainevaene puit ei ole sobilik kasvulava seenhaigustele mädanikele ja hallitusele ning see peab keskkonnamõjudele oluliselt paremini vastu
    • Termopuit on naturaal puidust tumedam ilmastiku ja mädanikukindlam
    • Tema soojusisolatsiooni omadused on paremad
    • Niiskuse deformaatsioon väiksem ja mõõtmete stabiilsus suurem
    • Tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi kuni 50% väiksem, mis annab suure eelise termiliselt töödeldud puidu kasutamisele välitingimustes
    Immutatud puitmaterjal
    • Saetud või hööveldatud pinnaga saematerjali töötlemisel puidukaitseainetega saadakse materjal, mis on vastupidav mädanikule
    • Kasutatakse kohtades, kus puit on kokkupuutes maaga, veega
    • Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurenedab oluliselt puidu head vastupidavust
    • Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib
    • Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5korda
    • Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse seejärel vesi imetakse puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu
    • Kasutatakse veepõhist immutusvahendit mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni
    • Immutamist võib teha :
    • * immutusainega pintseldades
    • Immutusainesse kastmise teel
    • Surveimmutusena autoklaavis immutusaine surutakse kõrge surve all puitu
    • Vaakumimmutusena

    Sõrmjätkatud toorikud
    • Sõrmjätkatud toorik on selline materjal kus saematerjali defektid (oksad, lõhed) on välja lõigatud ja seejärel saadud toorikud sõrmjätkatu abil pikkuses kokku liimitud
    • Eelis võrreledes tavalise saematerjaliga on selles, et siin puuduvad sellised defektid mis vähendavad tugevust ja rikuvad välimust
    • Sõrmjätkatud materjalide kasutamine :
    • Ukse ja akna vabrikute toorainena
    • Mööblitööstuses toorikutena ;)

    Liimitud pooltooted
    • Masiivpuidust lamellidest kokku liimitud materjalid :
    • Liimkilp mööblitööstusele
    • Liimitud torikud mööblitööstusele
    • Liimpuidust talad ehitusele
    Liimitud pooltooted.
    • Massiivpuidust lamellidest kokku liimitud materjalid :
    • Liimkilp mööblitööstusele
    • Liimitud toorikud mööblitööstusele
    • Liimpuidust talad ehitusele
    Lamell – hööveldatud liist või laud, millest liimistakse kokku kilp ja tala .
    Liimkilbi kvaliteedinõuded
    • Kvaliteedinõuded limiteerivad puidurikked kilbi välispinnal
    • Terved oksad : suurus ja tükiarv pinna ühiku kohta
    • Mustad oksad : suurus ja tükiarv pinnaühiku kohta
    • Lõhed
    • Kvaliteedinõuded kehtestatakse mõlema välispinna kohta eraldi
    • Näide : A/B ; A/C ; B/C
    Ristkihtpuitplaat
    • Ristkihtpuitplaat on ristvineeriga sarnanev materjal, mille kihtideks on massiivpuidust liimkilp; lamellid võivad olla ka omavahel kokku liimimata
    • Kihtide kiudude suund on omavahel risti
    • Plaat on ehituselt paksuses sümeetriline st. kihte on ala paaritu arv (3,5)

    Kasutusalad
    Spoon .
    • Spoon on pakust hööveldamine või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal
    • Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6mm
    • Spooni kasutusvaldkonnad :
    • Viimistluskihina kilpide pealistamsiel mööblitööstuses (peamisel höövelspoon )
    • Ristivineeri valmistamiseks ( treispoon )
    • Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele (treispoon)
    Vastavalt valmistamisviisile eristatakse :
    • Höövelspoon
    • Treispoon
    Spooni valmistamise tehnoloogiline järjekord :
    • Tooraine ettevalmistus
    • Spoonipakkude termiline töötlemine ehk aurutamine – suurendab puidu plastsust, selle tagajärjel paraneb lõigatavus ja saadava materjali kvaliteet
    • Spooni lõikamine (hööveldamine või treimine )
    • Spooni kuivatamine
    • Sorteerimine vastavalt kvaliteedile
    • Pakkimine
    • Spooni järeltöötlemine – spoonisärkide koostamine.

    Painutaud – liimitud detailid spoonis
    • Tooraineks on enamasti kase treispoon paksusega 1,5mm
    • Pinnakihiks võib olla kasutatud väärispuu höövelspooni, tekstuurpaberit, paberplastikut jne.
    • Liimimine toimub kuumalt või külmalt kõvenevate liimidega
    • Ristvineer liimitatud spoonilehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal kusjuures kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv
    • Spooni paksus ristivineeris on enamasti 1,4mm
    Vastavalt kasutatud toorainele liigitatakse :
    • Kasevineer
    • Okaspuuvineer – ( männist ,kuusest)
    • Segavineer – pinnakihid alati kasespoon sisekihid okaspuu või mõni odavam lehtpuu
    Vastavalt kasutatud liimile liigitatakse ristvineerid :
    • Harilik mitteniiskuskindel
    • Niiskuskindel praegu on kogu valmistatav vineer niiskuskindel
    • Veekindel

    Interior vineer – liimitud karbamiidliimiga (hele liimivuuk), kasutamiseks sisetingimustes
    Exterior vineer – liimitud fenoolformaldehüüd vaikliimiga (tume liimivuuk)
    Välistingimustes kasutamiseks, veekindel
    Erivineerid
    • Paadivineer (troopilistes puuliikidest , suurema vastupanuga mädanemisele)
    • Filmi vineer – fenoolvaigu kihigs kaetud vineer
    Mõõdud
    • Standardmõõdud : (mm) – 1525x1525 ; 1220x2440 , 2440x1220 , 1250x250 , 2500x1250 , 1500x3000 , 1525x3050
    • Paksused : (mm) – 4 ; 6,5 ; 9 ; 12 ; 15 ; 18 ; 21 ; 24 ; 27 ; 30 ; 35 ; 40 ; 45 ; 50

    Opersatsioonid ristvineeri valmistamisel

    Kihtpuit ehk Kertopuu
    • Kihiline puitplaat , mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist.
    • Ehituselt sarnaneb ristvineeriga.
    • Tihedus ca 500kg/m3
    • Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid

    • Omadustelt homogeenne
    • Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel
    • Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest
    Plaatmaterjalid
    • Puitlaastplaat
    • Puitkiudplaat
    • Kõvad puitkiudplaadid
    Puitlaastplaat.
    • Puitlaastplaat saadakse sideainegaa ( liimiga ) segatud puitlaastude kuumpressimisel.
    • Puitlaastplaat koosneb :
    • Puitlaastud
    • Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6...12% kuivade laastude massist ;)

    Puitlaastplaadi valm saadakse laastu :
    • Ümarpuidu peenestamisel hakkuris
    • Saetööstuse kõrvalproduktina
    Operatsioonid puitlaasplaadi valm.
    1. Laastu kuvatamine
    2. Laastu sõelumine – jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks
    3.Laastu segamine sideainega
    4.Laastu puistamine laastukangaks
    5.pressimine
    6.jahutamine
    7.plaadi mõõtulõikus
    8.kalibreerimine
    Tislerikilp.
    • Tislerikilpi kasutatakse kilpmööbli detailide valmistamiseks.
    • Eelised võrreldes puitlaasplaadiga:

    Kergem sama paksuse juures.
    Suurema jäikusega.
    Ei erita formaldehüüdi! 
    Pinnakattematerjalid
    Kõrgsurve laminaat
    • Kõrgsurve laminaat on termokõvastuvate vaikudega immutautd kihiline materja , mis koosneb paljudest paberikihtidest ja on kaetud dekoratiivse kihiga .
    • Paksus 0,6 ... 1,5 mm
    • Kihid pressitakse kõrgendatud temperatuuril ja vähemalt 5 Mpa surve juures kompaktseks plaadiks
    • Kõrgsurve laminaadi pind on kergesti puhastatav ja vastupidav kulumise, niiskuse ja kemikaalide suhtes.
    Vaiguga immutautd paber
    • Trükitud mustriga paber immutatakse vaiguga, saadakse pealistusmaterjal, mida saab liimida kilpmaterjali pinnale 
    Tasakaalustuspaber ehk vastukaalupaber
    • Kasutatakse mööbli kilpdetailide mittenähtavatel pindadel spooni asemel
    • Mittenähtavad pinnad mööblil : pinnad, mis toote normaalse ekspluatatsiooni käigus ei ole nähtvad (põhi altpoolt, külg seestpoolt)
    • Tasakaalustuspaberi kasutamine võimaldab hinda spooni arvelt kokku hoida.
    • Tasakaalustuspaberi omadused peavad olema lähedased spoonile – vastupidisel juhul pealistatud kilp kaardub
    • Pbari paksus valitakse vastavalt spooni paksusele
    • Paberi paksust iseloomustatakse ruutmeetri kaaluga – g/m2
    • Valmistatakse tasakaalustuspabereid kaaluga : 85, 105, 120 g/2
    Lihvmaterjalid
    Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt.
    Lihvimine on vajalik :

    Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel
    Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla :
    Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega :
    • Kõvadus
    • Teralisus
    • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja 10 kõvaduseks teemant . Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist.
    Mohsi skaala
    • Talk
    • Kips
    • Kaltsiit
    • Fluoriit
    • Teemant
    • Apatiit
    • Ortoklass
    • Kvarts
    • Topaas
    Abrasiivmaterjalide teralisus
    • Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust.
    • Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale.
    • Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse.
    • Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab matejali tera suurust
    • Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber
    • Kasutatakse abrsasiive teralisusega 10...400
    Lihvmaterjal – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile
    Lihvmaterjal koosneb :
    Alusmaterjalik võib olla
    • Paber (harilik või veekindel)
    • Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega)
    • Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbirina

    Sideaine – seob abrasiivi osakesed alumaterjali külge
    Sideaine on looduslik või sünteetiline liim
    Nõuded sideainele :
    • Piisavalt aleastne
    • Termiliselt püsiv
    • Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga
    • Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas
    • Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti
    Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul :
    • Rullina täislaiuses
    • Rullina laius lõigatud
    • Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks)
    • Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele)
    • Lihvpatjadena
    • Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele

    Lihvimise tehnoloogia .
    • Igaks konkreetseks otstarbeks on sobilik kasutada teatud konkreetse teralisusega lihvmaterjale.
    • Kalibreerimine 40..60
    • I lihimine 60..80
    • II lihvimine 100.120
    • III lihvimine 150..180
    • Laki vahelihvimine 280..320
    Lihvimise kordade arv ja kasutatavad teralisused sõltuvad järgmistest asjaoludest :
    • Lihvitatav materjal (massivpuit, spoonitud pind)
    • Puiduliik ( pehmed või kõvad puuliigid)
    • Tootele esitatavad kvaliteedinõuded
    Põhimõte on, et iga järgmine lihvimine peab suutma eemaldada eelmise töötlemisjärljed
    Kahe järjestiukse lihvimise teralisuste vahe ei tohiks olla üle ühe astme .
    • Näide :
    • Kahe lindiga 60+100 , 100+150
    • Kolme lindiga 80+120+150(180)

    LIIMID .
    • Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme.
    • Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel.
    Liimi koostisosad :
    • Sideaine – moodustav liimiüheduse
    • Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist
    • Kõvendi - aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb
    • Täiteaine - vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust , vähendab liimi imbumist puitu
    • Plaztifikaator – tõstab liimühenduse elastsust
    • Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi
    Liimliite eelised :
    • Ühtalne pingete jaotus liites
    • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsiooni-le, väasimusele
    • Hermeetilisus
    • Välismus – liimivuuk on liites vähe märgatav
    • Ökönoomselt teostatav

    Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme.
    Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel.
    • Sideaine – moodustab liimühenduse
    • Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist
    • Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb
    • Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerig viskoosust, vähendab liimi imbumist puitu
    • Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust
    • Pindaktiivsed lisandid – paradavad liimi märgavaid omadusi .
    Liimliite eelised :
    • Ühtlane pingete jaotus liites
    • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsiooni-le, väsimusele
    • Hermeetilisus
    • Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav
    • Ökonoomselst teostatav
    Liimliite puudsed
    • Vajab liimitavate pindade korrektset ettevalmistamist
    • Suhteliselt pikk kõvenemisaeg
    • Teatud juhtudel madal temperatuuri ja niiskuskindlus
    • Liimliited on mittelahtivõetavad
    Liimide ajalugu
    • Liimide kasutamine on tuntud juba väga ammu
    • Juba 1500 a. Ema egiptuse seinamaalidel on kujutatud liimide kasutamist
    • Egiptlased kasutasid liimina munavalget ja puiduvaikusid.
    • Ajalooliselt esimesed liimid olid glutiinliimid
    • Glutiinliim valmistatakse loomsest toorainest (kondid, nakh, kala jäätmed)
    • Albumiinliim tooraineks on kuivatatud loomaveri.
    • Aastatuhandeid valmistas liimi selle kasutaja ehk siis tisler ise vastavle oma vajadustele
    • Liimide tööstuslik valmistamine algas 1690 a. Paiku, kui hollandis asutatui glutiinliimi valmistav tehas
    • Sünteetiliselt vaikudel põhinevate liimide areng algas 20.saj alguses.
    • Liimide kiire aren algas esimeste sünteetiliste vaikude leiutamisega.
    • Vajadue nende järele tingis ristvineeri tootmise kiire aren
    • Esimene sünteetiline vaik oli fenoolvaik
    • Veekindla vineeri tootmist alustati 1912 a.
    • Järgnesid karbamiid ja melamiinvaik.
    Adhesioon ja kohesioon
    • Liimidetoime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine)
    • Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehadele pindade üksteise külge kinnijäämine.
    • Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks
    • Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjli vahel .
    • Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel
    • Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavad materjalis toimunud purunemine.
    Liimide klassifikatsioon
  • Sideaine päritolu järgi
    • Loodusliku päritoluga
    • Sünteetilised

  • Kõvenemise järgi
    • Külmalt kõvenevad (toatemperatuuril)
    • Kuumalt kõvenevad
    • Õhuniiskuse toimel kõvenevad.

  • Niiskuskindluse järgi
    • Niiskuskindlad
    • Veekindlad’

  • Kasutusfunktsiooni järgi
    • Konstruktsiooniliimid – püsivate, koormust taluvate liimühenduste moodustamine
    • Mittekonstruktsioonliimid. Ehk fikseerivad liimid ei kanna üle koormust

    Liimide kõvenemine
    • Liimide kõvenemise protsess võib oma olemuselt olla kahesugune :
    • Keemiliselt kõvenevad liimid
    • Füüsikaliselt kõvenevad ehk kuivavad liimid.
    • Keemiliselt kõvenvad liimid – kõvenevad keemilise reaktsiooni tulemusena
    • Liim moodustab kolmemõõtmelise molekulaarse struktuuri, mis seob detailid omavahel
    • Näit. Formaldehüüdvaikliimid.
    • Füüsikaliselt kõvenevad ehk kuivavad liimid – kõvenemine toimub lahusti eemaldusmisel või liimi jahtumisel
    • Liim moodustab kile, mis tänu adhesioonile seob kaks pinda omavahel
    • Ruumiline struktuur puudub

    Näit
    Pva liimid – niiskuse eemaldumine
    Termoplastiline liim – jahtumine
    Liimide omadusi iseloomustavad näitajad
    • Liimide kasutusomadusi iseloomustatakse terve rea mõistetega

    Kuivainesisaldus .
    • Kuivainesisaldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga
    • Lahustiks on vesi või org. Lahusti
    • Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku
    • Midaväiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda suuremad pinged tekivad liimivuugis

    Viskoossus
    • Viskoosus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse
    • Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoosus sobima puidu tiheduse ja niiskusega
    • Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk
    • Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteained (näit. puidutolm)

    Pindpinevus
    • Pindpinevus iseloomustab liimi võimet pindasid kaatta (märgamine)

    Tööiga
    • Tööiga on aeg, mille jooksul liim on kasutatav – aeg töösegu valmistamisest kuni kõvenemise alguseni
    • Tõõiga sõltuv kõvendaja kogusest keskkonnatingimustest (temperatuur, õhuniiskus)
    Liimimisaeg
    • Liimismisaeg on aeg liimi pealekandmisest kuni surve rakendumiseni
    • Liimimisaeg koosneb kahest osast
    • Avatud ja Suletud aeg .

    Avatud aeg
    • Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni
    • Mida pikem on avatud aeg seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist .
    Suletud aeg
    • Sulertud aeg on liimitud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni)
    • Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitud deatile saab koostada enne surve alla panemist .
    Pressimisaeg
    • Pressimisaeg on aeg mille jooksul deatilid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus
    • Mida lühem on pressimisaeg,seda suurem tootlikkus saavutatakse
    Järelkõvenemise aeg
    • Järelkõvenemisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks
    • Reeglina on see pikem kui pressimisaeg
    • Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus.
    Loodusliku päritoluga liimid
    • Kollageenliimid – sideaineks on glutiin
    • Kollageen on looduslik valk, mis vees pundub ja t0 80-90 oC laguneb, mis moodustades glutiini
    • Glutiini saadakse mingi loodusliku tooraine keetmisel
    • Nahaliim – tooraineks on loomanahad
    • Kondiliim - tooraineks on loomakondid
    • Kalaliim – kalajääkidest
    • Kõvenemine toimub niiskuse eemaldumise teel
    • Kollageenliimi valm tahvlitena
    • Värvuselt kollane või pruun, kvaliteetne liim peab olema läbipaistev
    • Tisleriliim on läbipaistev
    • Maalriliim on läbipaistamtu ja ebameeldiva lõhnaga. Kasutati liimvärvi valmistamiseks.
    Kasutamine
    • Liimitahvlid tükeldatakse ja pannakse külma vette 6..13 tunniks paisuma
    • Seejärel kuumutatakse seda veenõus 70..80 C juures aegajalt segades ühtlase vedeliku tekkimiseni.
    • Liimi ei tohi keema lasta
    • Liimühendus moodustab glutiini kuivamisel.
    • Seetõttu ei ole see liimühendus niiskuskindel
    Sünteetilised vaikliimid
    • Vaikliimid koosnevad järgmistest komponentidest:
    • Tehisvaik (sideaine)
    • Lahusti (vesi, orgaaniline lahtusi)
    • Kõvendi ehk katalüsaator
    • Täiteaine (puidutolm, kaoliin )
    • Plastifikaator
    Sünteetiline vaik
    • Sünteetline vaik on kõrgmolekulaarne aine, mis võib olla saadud polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel monomeeridest
    • Polümerisatsioon on peatatud vahepealses staadiumis (liim enne kasutamist)
    • Liimi kõvenedes jõuab polümerisatsioon lõpuni – moodustab kolmemõõtmeline struktuur.

    Sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained jagatakse :
    • Termoreaktiivsed – kõvenenud vaik ei ole pööratav, temp toimel ei muutu tagasi pehmeks (ei ole pööratavad)
    • Termoplastsed – temp toimel pehmeneb, jahtumisel kõvenevad (on pööratavad)
    Karbamiidvaikliim
    Enimkasutatud vaikliim puidu ja mööblitööstuses
    • Puitlaastplaadi tootmine
    • Ristivineer tootmine
    • Spoonimine
    Eelised
    • Soodne hind
    • Tugev liimühendus
    • Värvitu liimühendus
    • Hõlpsasti kasutatav erinevaks otstarbeks

    Puudused
    • Suhteliselt väike niiskuse ja temperatuuri taluvus
    • Habras liimvuuk
    • Valmissegatud liimi lühike eluiga
    • Suure kõvaduse tõttu nüristab kiiresti lõikeinstrumente
    • Eristavad niiskuse toimel formaldehüüdi, mis on tervistkahjustava toimega
    Kuumalt kõvenev karbamiidvaikliim
    • Kõvendajana kasutatakse ammooniumkloriidi
    • Toatemperatuuril on reaktsioon aeglane, seetõttu tuleb raktsiooni kiirendada temperatuuri abil (sobiv temp 100..150 C)
    • Kasutatakse täiteained vaigu kulu vähendamiseks ja liimi eluea pikendamiseks. Täiteaineks võib olla nisujahu, tärklis.
    Külmalt kõvenev karbamiidvaikliim
    • Kasutatakse toodete monteerimisel ja siis kui pealistamisel ei tohi temp olla üle 100C
    • Kõvendina kasutatakse ovlikhapet
    • Kõvenemisaeg toatemperatuuril on 20..60 min.
    • Liimühenduse elastsuse suuredamiseks võib olla lisatud PVA liimi
    Melamiinvaikliim
    • Analoogne karbamiidvaiguga
    • Kasutatakse paberi immutamiseks melamiinplaadi ja kõrgsurvelaminaadi valm.
    Eelised võrreldes karbamiidvaiguga :
    • Liimühendus suurema niiskuskindlusega
    • Suurem liim ühenduse tugevus
    • Kõvenevad kiiremini ja madalamal temperatuuril

    Puudused
    • Lühike eluiga (valmis liimil ca 1 kuu lõrge hind)

    Otepää UPM-kymmene vineeri liim - fenoolformaldelhüüd vaik .e. liim
    Fenoolliim põhi komp. Fenoolvaik .
    Epoksiidvaikliim
    • Epoksürühma sisaldavad vaigud
    • Kasutatakse väga erinevate materjalide omavahelisel liimimisel (puit, metall plast jne...)
    • Väga laialt kasutuses auto, lennuki ja muudes tööstusharudes
    • Tööstuslik tootmine algas 1942 USA

    • Epoksiidvaikliimid on kahekomponentsed materjalid, nii kuumalt kui külmalt kõvenevad
    • Omaduste parandamiseks sisaldavad plastifikaatoreid ja täiteaineid .
    Eelised
    • Väike kahanemine kõvenemisel, ei teki pingeid liimvuugis
    • Ei erita kõvenedes mürgiseid ühendeid
    • Hea adhesioon väga paljude materjalidega
    • Liimühenduse suur tugevus
    • Liimühenduse saamiseks ei ole vaja suurt survet
    Puudused
    • Kõrge hind
    • Vähene elastsus
    Polüuretaanliimid
    • Uretaanrühma sisaldavad vaigud
    • Tööstluslik tootmine algas Saksamaal

    1940 a. (Bayer AG)
    • Toodete monteerimisel
    • Sändwich (kihiliste) materjalide valmistamisel
    Eelised :
    • Suurepärane adhesioon enamiku materjalidega
    • Väike mahukahanemine
    • Väga hea elastsus
    • Parimate omadustega liim toatemperatuuril

    Liimimiseks
    • Puudused :
    • Suhteliselt kallid
    Termoplastilised polümeerid
    • Termoplastilised ained on pööratavad – temperatuuri toimel nad muutuvad uuesti pehmeks ja on uuesti vormitavad
    • Molekulid astsevad polümeeris pikkade ahelatena, mitte ruumilise struktuurina
    • Termoplastud on lahustuvad lahustites või vees .
    PVAC liim
    • Valmistatakse vinüülatsetaadi polümeriseerimisel, tulemuseks on pikk molkekulikett
    • Esmakordselt toodeti 1939. A. USA-s
    • Valmistatakse 50..60% vesilahusena
    • Valmisliimi eluiga on 6..12 kuud
    • Liimühendus saadakse vee imendumisel või aurumisel liimvuugist
    • Seega peab PVACkasutamisel vähemalt üks materjalidest olema poorse ehitusega, et vesi saaksa eemalduda
    • Liim kantakse ainult ühele liimitavale pinnale.
    Eelised
    • Liimivuuk on värvitu ja tugev
    • Hea adhesioon
    • Väike mahukahanemine
    • Kergesti kasutatav
    • Soodne hind

    Puudused
    • Madal temperatuuri ja niiskuse kindlus
    • Ei talu külmumist

    Enimkasutatus liim puidu ja mööblitööstuses
    • Toodete monteerimiseks
    • Spoonimiseks
    • Servapealisatuses
    • Tarnitakse 50—60% vesilahusena
    • Liimi eluiga on 6—12 kuud suletud anumas
    • Lisanditeks on täiteained
    • Liim ei kannata külmumist.
    Müüakse ka niiskuskindlalt PVAC liimi, mis on kahe komponentne
    Teiseks komponendiks on enamasti melamiiinvaik
    Kasutamisel saadakse niiskuskindel liimühendus.
    Sulaliimid
    • Kasutatakse servakandi liimimiseks detailidele
    • Valmistatakse vinüülatsetaadi

    Polümeriseerimisel eteeniga
    Lisandina kasutatakse plastifikaatoreid ja täiteaineid, parafiini.
    Kontaktliimid.
    • Sideaineks on looduslik kautsuk või sünteetiline elastomeer (kloropeen, stüreenbutadieen)
    • Sideaine on lahustatud sünteetilises lahustis
    • Lisandina kasutatakse täiteaineid, antioksüdante
    • Liimliide saadakse lahusti eemaldamisega
    • Saadud ühendus on elastne ja veekindel
    • Temperatuurikindlus on 60..70 C’
    • Liimühenduse tugevus on väike – ei sobi konstruktsioonliimiks
    Kontaktliimi kasutamine
    • Liim kantakse mõlemale liimitavale pinnale
    • Hoitakse liimühendust lahtiselt kuni lahusti aurustumiseni (avatud aeg ca 15. 30min .)
    • Surutakse liimitavad pinnad kokku
    • Pressimisaeg on lühike
    Eelised :
    • Elastne ja veekindel liimühendus
    • Lühike pressimisaeg

    Puudused :
    Sisaldavad lahusteid .
    Liimitava pinna ettevalmistus
    • Eesmärgiks on saavutada parimate omadustega liimühendus
    Selle tagab :
    • Pinna võimalikult parem märgumine liimiga
    • Hea adhesioon liimi ja liimitava materjali vahel.
    Üldised põhimõtted
    1. Liimitavate pindade puhastamine
    Pinna peavad olema vabad õlist tolmust ja muust
  • Liimitavate pindade mehaaniline töötlemine
    Liimitavad pinnad karestatakse parema nakkumise saamiseks
  • Liimitavate pindade füüsikaline töötlemine ehk aktiveerimine
    Näit. Kuumutamine, ultraviolettkiirgusega töötlemine
  • Liimitavate pindade keemiline töötlemine Näiteks gruntimine naket parandavate ainetega.
    Puidu liimimist mõjutavad tegurid.
    • Puidu ehitus
    • Puit on oma omadustelt anisotroopne
    • Liimitavus eri suundades on erinev – parim pikikiudu ja halvim ristikiudu
    • Lülipuidu pikikiudu ja halvim ristikiudu
    • Lülipuidu poorid on sulgunud – seetõttu on teda raskem liimida kui maltspuitu
    • Puidus leiduv vaik raskendab liimimist
    • Puidu defektid (oksad, kaldkiulisus)

    Liimühenduses vähendavad tugevust.
    2. Niiskus puidus.
    * Liimitava puidu niiskus peaks olema piirides 5...15%
    * Liiga kuiv puit märgub liimiga halvasti
    * Liiga niiske puit imeb liialt liimi – liim lahustub puidus olevas niiskuses
    * Niiskuse muutused puidus põhjustavad pingeid liimühenduses
    * Oluline oleks saavutada tasakaaluniiskus enne liimimist
    Milleks on vaja puittooteid viimistleda :
    • Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne..) eest
    • Anda pindade suurem kulumiskindlus
    • Kaitsta pinda päikese UV- kiirguse pleegitava mõju eest
    • Anda toodetele teatud esteetiline välimus
    Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks
    • Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised)
    • Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid
    Lihvime
    • Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks
    • Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed
    • Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi , pind saab tume; samuti on laki kulu suur
    • Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180

    Pindade puhtus
    Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne..
    Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistluseta tõuseb vaik pinnale.
    Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist
    • Vaik tõuseb pinnale - peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt
    • Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul)
    • Tolm koguneb viimistletavatele pindadele
    • Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink .
    Happelise kõvenemisega lakid
    • Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga
    • Katalüsaatoriks on hape
    Eelised:
    • Kiire kuivamine
    • Hea kattevõime
    • Saadud pinna suur kemikaalikindlus ja kulumiskindlus
    • Kõrge kuivainesisaldus

    Puudused:
    Polüesterlakid
    • Materjalid polüestervaigu baasil
    • Polümeriseervuad kõvendajate toimel

    Eelised:
    • Kuivaainesisaldus väga suur * Puudused: Valmis töösegu vägalühike eluiga
    Polüuretaanlakid
    • Kahekomponentsed lahustipõhjalised materjalid.

    Eelised :
    • Suur vastupidavus niiskusele ja kemikaalidele
    • Suur mehhaaniline vastupidavus
    • Puudused: Suhteliselt kallid
    UV-kõvenevad lakid
    • Materjallid, mis kõvenevad ultraviolettkiirguse toimel
    • Sideaineks on akrülaat , millel on lisatud fotoinitsiaatorit
    • Fotoinitsiaator mis käivitab polümeriseerumisprotsessi.
    Eelised:
    • Suur kuivainesisaldus
    • Ei sisalda lahusteid
    • Kõvenemine on väga kiire
    • Saadud pind on kemikaalikindel ja kulumiskindel
    • Puudused: * Saab kanda peale ainult valtsidega , suhteliselt kallid.
    Vesialuselised lakid (WB)
    • Orgaanilise lahusti asemel on kasutatud vett
    • Sideaineks on enamasti akrülaat
    • Sideaine moodustab veega emulsiooni või dispersiooni
    • Emulsioon – vedelik vedelikus
    • Dispersioon – tahke aine vedelikus

    Eelised:
    • Ei sisalda lenduvaid ühendeid

    Puudused:
    • Suhteliselt kallid
    • Suhteliselt madal keemiline vastupudavus ja mehhaanilised näitajad
    • Lakis sisalduv vesi tõstab pehmete puuliikide (mänd) pinna üles. Seab kõrged nõuded lihvimisele .
    Lakid, mis kõvenevad lahusti aurustumisel
    • Nitrotsellulooslakid
    • Sideaineks on suure molekulmassiga nitrotselluloos , mida on modifitseeritud alküüdsideainega
    • Saadud lakikile on pööratav – lahustiga lahustiga
    Eelised :
    • Odav
    • Lühike kuivamisaeg
    • Kasutamislihtsus

    Puudused:
    • Madal kemikaalikindlus ja mehhaaniline tugevus
    • Väike kuivainesisaldus
    Lahustid ja vedeldid
    • Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse
    • Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
    • Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi
    • Põhimõte onn selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid.
    Lahustite omadused
    • Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda
    • Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased
    • Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus
    • Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valgud
    Enamkasutatavad lahustid
    • Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi
    • Lahustibaasilistes materjlides orgaanilised lahustid .
    Enamkasutatavad lahustid:
    • Alkoholid
    • Atsetaadid
    • Ketoonid
    • Aromaatsed ühendid
    Lisaained

    Lisaaineid on :
    • Plastifikaatorid
    • Katalüsaatorid
    • Täiteained
    • Pigmendid
    • Matistavad lisandid
    Plastifikaator
    • Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust

    Kasutatakse :
    • Dibutüülftalaat
    • Dietüleengklükool
    • Kastoorõli
    Katalüsaatorid
    • Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse
    Täiteained
    • Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks

    Täiteainete omadused :
    • Peavad olema keemiliselt inertsed
    • Ei tohi lahustuda sideained
    • Ei tohi lahuses punduda
    • Täiteainena kasutatakse :
    • Puidujahu
    • Kriit
    • Kaoliin
    Pigmendid
    • Pigmendid on värvained , millel lisamisel sideainele saadakse värv
    • Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul segades neid sideainesse annavad nad värvile ooni

    Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile :
    • Sobiv toon
    • Kattevõime
    • Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele
    • Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus ( ooker umbra)
    • Sünteetilise päritoluga – keemilised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid,pliioksiid – kõik anavad valge värvi)

    Matiastavad lisandid
    • Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil)

    • Läike skaala 00..100 ühikut

    • Täismatt 0...10


    • Poolläikiv 30...

    • Läikiv 80..100

    Puidu viimistlemiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid
    • Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks
    • Lakid – läbipaistev pinnakate
    • Lasuurid – toonitud lakk, mis annak poolläbipaistva pinnakatte
    • Värvid – suured pigmendisisaldusega viimistlusmaterjal, mis annab täiskatva pinnakate
    • Viimistlusõlid
    • Viimistlusvahad
    Peits
    • Peitsid on keemilised ained, mida kasutatakse puidule tooni andimiseks nii, et puidu muster jääb nähtavale

    Peits koosneb kahest komponendist :
    • Tooniv aine
    • Lahusti
    Sõltuvalt kasutatud lahustist eristatakse :
    • Veepeitsid – vee baasil
    • Lahustipeitsid – orgaaniliste lahustite baasil (sisaldavad ka sideaine)
    • Õlides lahustuvad peitsid
    Negatiivne / positiivne peitsimuster
    • Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes tumedamaks kui sügispuit
    • Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks
    • On välja töötaud ka sellised peitsid mis annavad positiivse mustri
    Kuivaine sisaldus
    • Sideaine sisaldus massi või mahuprotsendina töösegus
    • Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus
    Viskoossus
    • Viimistlusaine voolavus
    • Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum
    • Mõõdetakse aega sekundites mis kulub anuma tühjenemiseks
    • Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega
    Kulunorm
    • Viimistlusmaterjali kulunorm on detaili pinnale jääva sideaine kogus
    • Ühik on g/m2
    • Määratakse kaalumisega
    • Kulunorm peab tagama vajaliku pinnakihi paksuse

    Viimistlusmaterjalide pealekandmise viisid
    Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur
    • Puittoodete ja sealhulgas mööbli valmistamiseks ja komplekteerimiseks kasutatakse väga erinevad .
    • Need võetakse kõnekeeles kokku ühise nimetajaga – furnituur .
    • Kinnitusvahendid
    • furnituur korpuste monteerimiseks
    • mööblihinged
    • Kandurid
    • Sahtlisiinid ja metallsahtlid
    • Käepidemed
    • Jalad ja rullikud

    Mööbel võib valmistajalt tarbijani jõuda põhimõtteliselt kahel kujul :
    • Monteeritud – kogu vajaminev on monteeritud tehases
    • Detailidena (nn. KD tooted). – lõpptarbija monteerib toote kokku.
    Vastavalt sellele vajatakse põhimõtteliselt erinevat koostefurnituuri toote monteerimiseks
  • Tüüblid ja lamellid
    • Kasutatakse mööbli monteerimiseks fikseerivad deatilide asendi
    • Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks
    • Paigaldatakse liimigameeter

    Tüüblite nimimõõdud :
    • Läbimõõtude rida :

    6,8,10,12,15............
    Kuna puitlaastplaat lõheneb tüübli sisselöömisel väga kergesti, valmistatakse ka tüübleid läbim. 7,8mm, mis paigaldatuna 8mm avasse ei löö puitlaastplaati lõhki.
    Lamello
    • Valmistatakse pressitud pöögipuust
    • Liimitava pinna suurendamiseks on lamello pind rihveldatud
    • Lamello paigaldatakse spetsiaalse freesiga töödeldud pesasse
    Lamello mõõdud :
    • 20 56x23x4 mm
    • 10 53x19x4 mm
    • 0 47x19x4 mm
    • S6 85x30x4 mm
    • H9 38x12x3 mm

  • Puidukruvid
    Detailide ühendamiseks, furnituuri monteerimiseks jne.
    Vastavalt kruvipea kujule eristatakse
    • Peitpeaga kruvid
    • Ümarpeaga kruvid
    • Läätspeaga kruvid.

  • 2. 3.
    Sõltuvalt keerme pikkusest eristatakse :
    • Osakeermega kruvid – keere ei lähe peani välja
    • Täiskeermega kruvid - keere läheb kuni kruvipeani.

  • 2.
    Kruvi pea lõhiku järgi on palju erinevaid standardeid
    Otsikute mõõdud
    • Ristpea otsik : 0....4
    • Torx otsik : T-10, T-15, T-20, T-25, T-30, T-40
    • Sisemine kuuskant : 4,6,8,10,............
    Puidukruvide mõõdud :
    Puidukruvide nimimõõdud :
    • Läbimõõdu nimimõõt saadakse keerme tippude pealt mõõtes
    • Pikkuse nimimõõt
    • Peitpeaga kruvidel – koos peaga
    • Ümarpeaga kruvidel – ilma peata
    Mõõtude rida
    • Läbimõõdud:

    2,5 ; 3,0 ; 3,5 ; 4,0 ; 4,5 ; 5,0 ; 6,0.....
    • Pikkused : 10, 12, 16, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50, 60......

    Kruvid võivad olla :
    • Galvaanilise kattega
    • Ilma katteta ehk nn. Mustad kruvid
    • Kate: tsink, messing , .......
    Katte funktsioon :
    • Kaitse korrotsiooni vastu
    • Välimuse, tooni andmine

    • Peened puidukruvid keeratakse puidusse ilma ettepuurimiseta (sõltub puiduliigist)

    • Jämedamatele kruvidele puuritakse ette ava mis läbimõõdult vastab kruvi varda läbimõõdule
    Naelad
    • Kasutatakse laudsepatöödel, ehituses, mööbli valmistamisel
    • Nimimõõduks on läbimõõt ja pikkus
    • Naelte tüübid :
    • Ehitusnaelad
    • Papinaelad - suurema peaga
    • Liistunaelad – väikese peaga, karastatud
    Varda ristlõike järgi :
    • Ümmarguse ristlõikega
    • Ruudukujulise ristlõikega
    • Rihveldusega
    • Vindiga
    ’
    Tiftid
    • Tift on ilma peata nael
    • Kasutatakse juhul, kui pea ei tohi nähtavale jääda
    • Tiftid paigaldatakse enamasti pneumaatilise püstoli abil kasutatakse
    • Liistude kinnitamiseks
    • Detailide fikseerimiseks liimimisel
    • Mõõdud sõltuvad kasutatava püstoli standardist
    Püstoliklambrid
    Kasutatakse erinevate materjalide kinnitamiseks:
    • Polsterdustöödel
    • Tagaseinte, sahtlipõhjade kinnitamisel

    Nimimööt on
    • Jala kõrgus
    • Laius
    • Traadi läbimõõt
    Meeterkeermega poldid ja mutrid
    • Kasutatakse erinevate konstruktsioonielementide kinnitamiseks
    • Nimimõõt : keerme lääbimõõt, pikkus
    • Keermed : M4, M5, M6, M8, M10

    Eurokruvid
    • Kasutatakse erinevate toodete monteerimiseks
    • Eelis – avad saab puurida puurpingis
    • Puuri läbimõõt 5mm
    • Vastandina puidukruvile on vaja ette puurida peenema puuriga, mis masinpuurimisel kergesti murdub

    Furnituur korpuste monteerimiseks
    • Kilpmööbli koostamiseks on vaja töötatud väga erinevaid süsteeme
    • Montaazkruvid
    • Kruvitõmmitsad
    • Ekstsentriktõmmitsad .
    Montaazikruvid
    Montaazikruvid puidukeermega
    • Läbimõõdud : 5 ; 6,3 ; 7 mm
    • Pikkused : 40, 50, 60, 70
    • Pea sisemise kuuskandiga 3;4 mm
    Montaazikruvisid ja kruvitõmmitsaid valmistatakse mitme galvaanilise kattega :
    • Sinine tsink
    • Kollane tsink
    • Messingi toonis
    • Oksüdeeritud must
    • Montaazikurive puudus – pea jääb detaili pinnal nähtavale
    • Vajadusel kaetaks see sobivas toonis plastmassist kattega .

    Kruvitõmmits puidukeermega
    Kruvitõmmitsa nimimõõdud :
    • Läbimõõt 6,3mm
    • Pikkused : 30...100mm
    Ettepuuring kruvitõmmitsale
    Metallikeermega kruvitõmmitsat kasutatakse koos tapimutriga .
    Lõõgimutter
    • Kasutatakse koos kruvitõmnmitsaga näit pehmemööbli jalgade kinnitamiseks .
    Ekstsentriktõmmits
    Koosneb
    • Ekstsentrik
    • Tõmmitsapolt
    • Kattekapsel
    Mööblihinged
    • Liigendhinged
    • Lehthing
    • Polthing
    • Latthing
    Liigendhinged
    • Hing
    • Hingetald

    Hinge nimimõõdud :
    • Hingepesa läbimõõt : 26mm, 35mm
    • Avanemise nruk : erinev sõlutvalt valmistajast : 95, 105, 110, 175,....

    Sõltuvalt uste asetusest korpuse suhtes eristatakse kolme varianti :
    • Täispealepandavad uksed
    • Poolpealepandavad UKSED
    • Siisepandavad uksed
    Muud mõõdud, mille järgi hing valitakse :
    • Korpuse külje paksus
    • Ukse katmine korpuse külje suhtes
    • Hinge pesa kaugus ukse servast
    • Hingetalla kõrgus
    NB! Nende mõõtude omavaheline seos on alati antud valmistaja kataloogis valemina
    Lehthing.
    Polthing.
    Silinderhing
    Klappuksehing
    Latthing
    Kandurid
    Riiulikandurid
    • Kilpriiulitele
    • Klaasriuulitele
    • Fikseerivad kandurid

    Metallist riiulikandurid kilpriiulile
    Klaasriiuli kandur.
    Sahtlisiinid
    Sahtlite kinnitamiseks korpuse sisse
    Vastavalt avanemisele eristatakse :
    • Kaheosalised
    • Kolmeosalised ehk täisavanevad

    Kasutatud materjalid
    Plastmassist sahtlisiin
    Rullliugur
    Kuulliugur kõrusega 17mm
    Laua furnituur
    • Jalanurgik
    • Jalapolt
    • Pikendusmehhanism
    Lauajala nurgik
    Jalapoldi
    • Läbimõõdud : M4, M6, M8, M10
    • Pikkused : 20..90 mm
    Laua pikendusmehhanism
    Voodi koostamise furnituur
    • Voodiotsa ja külgsarje ühendus
    • Keskmine tugilati ühendus
    Mööblirullikud
    Mööblirattad
    Reguleeritavad taldmikud, Rulooukse furnituur
    Koosneb järgmistest osadest .
    • Ruloomatt (puitruloo, plastmassruloo
    • Ruloo siinid (sirge osa, kruviosa)
    • Pidurid ja leevendid

    Lükanduste furnituur
    Koosneb järgmistest osadest :
    • Rullikud ja juhikud
    • Siinid
    Muud materjalid, mida kasutatakse mööbli valmistamisel .
    • Kaasaegse mööbli valmistamiseks võib peale puidulise päritoluga materjalide olla kasutatud veel palju teisi erinevaid materjale :
    • Klaas ja klaasitooted
    • Kivimaterjalid
    • Plastmassid
    • Erinevate materjalide kooslus ehk komposiidid .
    Klaas ja klaasitooted.
    • Klaas koosneb ranidioksiidist (SiO2)

    , mis on sama keemiline ühend millest koosneb liiv
    • Puhta RÄNIDIOKSIIDI sulamispunkt on umbes 2000oC
    • Lisandid, mida lisatakse liivale klaasi valmistamisel
    • Soooda (naatrimkarbonaat Na2Co3 või potas kaaluiumkarbonaat , mis alandab sulamispunkti umbes 1000 kraadile
    • Lubjakivi kaltsimkarbonaati , COCO3)
    • Klaasi iseloomulikud omadused :
    • Läbipaistev nätava valguse suhtes
    • Suhteliselt tugev aga samas habras
    • Suure pinnakõvadusega
    Kaasaegne lehtklaas ehk FLOT - klaas
    • Lhetklaas ehk FLOT – klaas on saanud oma nimetuse tootmiseprotsessi eripära järgi
    • Floatprotsessi leiutas Sir Alkastair Pilkington 1952. Aastal
    • Praegu toodetakse maailmas klaasi paksuses 0,4mm kuni 25mmm
    • Floatklaasi tootvates tehastes on katkematu tööprotsess 11-15 aastat
    • Aasta jooksul toodab selline tehas keskmiselt 6000 km klaasi laiusega kuni 3 m.
    • Floatprotsessi kasutuslitsents on müüdud rohkem kui 40-le tootjale
    • Klaasist valmistatud erinevad tooted :
    • Toonitud klaas
    • Musterklaas
    • Mattklaas
    • Lamineeritud klaas
    • Peegel
    • Karastatud klaas
    Toonitud klaasid
    • Toonitud klaaside tootmisprotsess on samasugune nagu kirkal Float – klaasil
    • Soovitud tooni andmaks lisatakse klaasimassile täiendavalt metallioksiide
    Musterklaas
    • Musterklaaside ehk dekoratiivklaaside valmistamise tehnoloogia on sarnane floatklaasi tootmisele
    • Ühe etapina pressitakse mehhaaniliselt klaasi pinnale muster
    • Musterklaas laseb läbi valgust, aga varjab selle taga olevat kõrvaliste pilkude eest
    • Põhilisteks kasutuskohtadeks on uksed , aknad ja vaheseinad .
    Lamineeritud klaas
    • Lamineeritud klaas on oma olemuselt mitmekihiline klaas, mis koosneb kahest või enamast klaasikihist
    • Erinevad kihid on spetsiaalse kile või vaigu abil ühendatud tervikuks
    • Klaasi läbipaistvus on sama, mis tavalisel klaasil.
    • Klaas ise lamineerimise käigus tugevamaks ei muutu , küll aga on lamineeritud klaas ohutu ning raskendatud on tema läbimine välise jõu mõjul
    • Kui klaas puruneb, hoiab klaasidevaheline kile või vaik klaase omavahel koos, ning killud ei lenda laiali. Klaas jääb raami, võimalike lõikehaavade oht on minimaalne ja minimeeritakse ka klaasist läbikukkumise võimalus.
    Mattklaas
    Matistatud klaasi valmistamiseks kasutatakse kolme erinevat tehnoloogiat :
    • Liivmatistatus
    • Keemiline matistus
    • Klaasi katmine mattkilega
    • Liivmatistuse all mõistetakse klaasi mehaaniliset pritsimist spetsiaalliivaga
    • Liivmatistuse korral tekitatakse klaasi pinnale mikroskoopilinsed vigastused ja sellisel viisil saadakse matt pind.
    • Liivmatistusega pinnadasi on soovitatav kaitsata spetsiaalse kaitsevahaga, mis kaitseb klaasi pinda mustuse eest .
    • Kilega matistamisel kaetakse klaas spetsiaalse mateeritud kilega
    • Kilet on võimalik paigaldada erineva paksusega ja erinevat sorti siledatele klaasidele
    • Kiletatud klaas ei ole mõeldud paigaldamiseks välitingimustesse .
    Karastatud klaas
    • Karastatud klaas on tavaline FLOAT – klaas, mida töödeldakse termiliselt, kuumutades klaasi spetsiaalses karastusahjus kuni 600kraadi ja seejärel jahuttatakse kiiresti
    • Sellise protseduuriga muudetakse klaas paindele -5 korda tugevamaks kui tavaline klaas .
    • Klaasi karastamine muudab klaasi struktuuri selliselt, et kui klaas piisava surve avaldamisel puruneb, ei teki eluohtlikke klaasikilde klaasikillud on väikesed ja võimalus saada tõsised lõikehaavu on minimaalne
    • Pärast karastamist ei saa klaasi enam lõigata ega lihvida

    Lihvitud klaas
    • Klaasuste ja klaasriiullite servad on lihvitud ja faasitud
    • Parema välimuse saavutamiseks servad lisaks poleeritakse .
    Kaasaegsed klaasi töötlemise võiblused
    • Avadepuurimine klaasi (näit . hingepesade töötlemise
    • Kõvera kujuga servade lõikamine CNC pingil
    Peeglid
    • Peegel kujutab endast klaasi mille pinnale on kantud valgust peegeldava aine kiht
    • Peegeldavaks kihiks on kas alumiiniumi või hõbeda kiht
    • Peegeldav kiht kantakse klaasi tagumisele küljele .
    Peegleid kasutatakse :
    • Vannituvades ja tualettruumides
    • Ruumikujunduses ruumi avaradava efekti saavutamiseks .
    Mööbli valmistamisel võidakse klaasi kasutada väga erinevates kohtades :
    • Uksed raamuksed klaastäidisega, klaasuksed
    • Riiulid vitriinkappides
    • Lauaplaadid
    • Erinevad detailid mööbli ja sisustus elementide juures

    Kivimaterjalid
    • Mööbli ja sisustustoodete valmistamiseks kasutatakse ka erinevaid kivimaterjale
    • Tooted mille valmistamuseks kasutatakse kivimaterjale :
    • Lauaplaadid
    • Seinapaneelid
    • Töötasapinnad köögis
    • Aknalauad
    • Kivimid võivad olla nii loodusliku kui ka tehisliku päritoluga :
    • Looduslikud kivid – marmor , dolomiit (lubjakivi), graniit
    • Tehiskivimid - Corian
    Looduslikud kivimid
    • Looduslikke kivimeid hangitakse maapõuest kaevandamise teel .
    • Looduslike kivimite töötlemine mööbli detailideks :
    • Tooraine hankimine kivimurrust
    • Suurte kiviplokkide saagimine õhukesteks lehtedeks
    • Detailide väljasaagimine
    • Lapikpinna ja servade lihvimine ja poleeerimine
    • Looduslike kivimite puudused :
    • Kivimis leidub defekte ja pragusid
    • Kivimid on tihti poorsed ja imavad endasse erinevaid aineid, mis muudavad välimust
    Tehiskivimid
    • Tehiskivimid mis on tehislikult valmistatud erinevatest lähteainetest ja mis oma välimuselt ja omadustelt püüavad jäljendada looduslikke kivimeid
    • Koosnevad enamasti kahest komponendist :
    • Sideaine – sünteeteetline vaik
    • Täiteaine – jahvatatud kivipuru
    • Tehiskivimite eelised võrreldes looduslikega :
    • Ei sisalda defekte (pragusid jne.)
    • Ei ole poorse pinnaga, seega ei ima endasse kemikaale ja mustust mis muudaks selle välimust
    • Saab hõlpsasti valmistada erineva kujuga tooteid
    • Kergesti töödeldav
    DuPont firma kunstkivi Corian
    • Corian on kunstmaterjal, mis koosneb
    • Looduslikud mineraalid ehk peenestatud kivimid (ca 2/3 mahustt)
    • Akrüülvaik (ca 1/3 mahust)
    • Pigmendid, mis annavad tootelevärvitooni
    • Coriani valmistatakse lehtedena, millest saab valmistada erineva kujuga detaile
    • Tahvli mõõdud : 760x3658, 930x2490
    • Paksused : 4, 6, 12, 19 mm
    • Valmistatakse palju erinevaid värvitoone ja looduskivi imitatsioone.
    • Coriamo on võimalik töödelda lõikeinstrumentidega : saagida, freesida, puurida, lihvida
    • Detaile saab omavahel ühendada liimiga selliselt, et ühenduskohad ei ole materjali pinnal eristatavad
    • Liim on toonitud selliselt, et liimühendus ei ole toote pinnal nähtav
    Looduslik kork .
    • Looduslik kork on korgitamme koor ning erinevalt teistest puudest ei kannata korgitamm koore eemaldamisest mingisugust kahju
    • Korgilõikus leiab aset suvekuudel kui koort on kerge eemaldada
    • Värskelt eemaldatud kork sorteeritakse ning seejärel jäetakse 6kuuks kuivama ja stabiliseeruma.
    • Presskork on korgitamme koorest valmistatav materjal, mida kasutatakse laialdaselt pinnaviimistlusmaterjalide valmistamiseks :
    • Põrandkattematerjalid * Seinakattematerjlid * Töötasapinnad .

    Jäätmetena tekkiv korgipuru pressitakse erineva tekstuuriga plaatideks .
    Kombineeritud kihilised materjalid ehk „Sandwichid“
    • Kaasaegsetes konstruktsioonides on tihti samaaegselt vaja saavutada kaks teineteisele vasturääkivat omadust :
    • Suur tugevus (paindetugevus, jäikus)
    • Kerge kaal
    • Seda tingimust täidavad kihilised materjalid
    • Kihilised materjalid koosnevd kolmest kihist, mis on omavahel kokku liimitud :
    • Kaks pinnapihti ehk laminaati – suure tugevusega materjal
    • Keskmine osa ehk täitematerjal – kerge, väikese tugevusega materjal, mis annab konstruktsioonile paksuse
    • Pinnakihi materjali omadused :
    • Suure tõmbetugevusega
    • Suure kõvadusega (tugeva pinnaga)
    • Pinnakihina kasutatakse :
    • Spoon, ristvineer
    • Klaasplastid (vaik koos armeeriva kiuga )
    • Alumiinuim leht
    • Täitematerjalid
    • Kerge
    • Kergesti töödeldav ja liimitav
    • Täitematerjalina kasutatakse :
    • Jäik vahtplast (PVC, PUR jne.
    • Balsapuit
    • Kärgmaterjalid (paberkärg, alumiinuimkärg)
    • Balsapuu
    Komposiitmaterjalid ehk klaasplastid
    • Komposiitmaterjaloid on kahest erinevate omadustega materjalist koosnev ühendus
    • Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi
    • NAGU RAUDBEToonis on ühendatud
    • Terasarmatuuri suur tümbetuhevis betooni suur survetugevus .-
    • Klaasplast koosenb kahest komponendist sideainest ja armatuurist
    • Sideaineks on polümeer ehk sünteetiline vaik
    • Enamkasutatavad vaigus on polüestervaik ja eposiidvaik
    • Sideaine vajalikud omadused :
    • Jäikus, survetugevus, kõvadus
    • Armatuuriks on suure tõmbetugevusega kiuline materjal, millest on kootud kangas
    • Armatuurina kasutatakse : klaasikiud, süsinikkiud, aramiidkiud (Kevlar)
    • Armatuuril ilma sideaineta on ainult suur tõmbetugevus
    • Klaasplast on heade omadustega konstrukstsioonmaterjal :
    • Suur tugevus väikese kaalu juures
    • Kergesti vormitav keerulise kujuga detailideks
    • Vastupidav kemikaalidele ja korrosioonile Hea hinna ja tugevuse suhe .
    • Klaasplasti kasutamine :
    • Plaadid , purjejahid
    • Suured mahutid
    • Spordiriistad ( Suusakepid , tennisereketid jne...)
    • Mööbli korpused
    • Klaasplastist toote valmistamine
      • Eseme täpse mudeli valmistamine mingist hösti töödedavast materjalist (puit, kõva, penoplast)
      • Mudeli järgi võrmi valmistamine vaiguga immutatud klaasriide kihtidest
      • Vormi sisse toote vorminimine vaiguga immutatud klaasriide kihtidest
    • Klaasplast mööbli materjalina
    • Pehme mööbli korpused, millele on lisatud pehmendus
    • Lauaplaadid
    • Lambikuplid
    • Kraanikausid, vannid
    Pehmemööbli materjalid .
    Pehme mööbel
    Pehmemööbli alla kuuluvad järgmised tooted :
    • Diivanid ja tugitoolid
    • Voodid ja kušetid
    • Madratsid
    • Pehme istmega toolid

    Diivan
    Pehme istme ja seljatoega mööblid
    Madrats alusraamil
    Madrats
    Laias laastus koosnevad pehme mööbli tooted järgmistest osadest :
    • Kandev osa ehk karkass
    • Elastesed alused
    • Täitematerjalid
    • Pealistusmaterjalid
    • Furnituur ja lisandid .

    Karkass
    • Karkass moodustav tugeva aluse, millel kinnituvad pehmedusmaterjalid ja pealisturmaterjalid
    • Karkass võtab vastu jõudusid ja annab tootele tugevuse
    • Karkass on enamasti karbikujulise konstruksiooniga (näited)
    Karkassi materjalid
    • Kilpdetailid : puitlaastplaat, ristivineer
    • Prussdetailid : okaspuu vüi lehtpuu saematerjal .

    Elastsed alused
    • Elastesed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse
    • Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtluse jaotamise tootele.
    Elastsete alustena kasutatakse :
    • Vedrud ja vedrublokid
    • Elastsetest lintidest punutised
    • Poroloonist valatud kujublokid .
    Vedrud
    Vedrud valmistatakse 2,5... 5mm
    Terastraadist
    Kasutatakse kahesuguseid vedrusid :
    • Lamevedrud ehk ussvedrud
    • Spiraalvedrud
    • Silindrilised
    • Ühepoolse kooonilisusega
    • Kahepoolse koonilisusega .
    Lamevedru
    Spiraalvedrudest koostatakse pehmemööbli toote elastne alus
    Spiraalvedrusid ühendatakse ühtseks blokiks kahel viisil :
    • Üksikud vedrud seotakse nööriga kokku omavahel ja karkassi külge
    • VEDRU ON tehases punutud traadiga kokku vedruplokiks
    • Vedrude sidumise eesmärk on saavutada istuja koormuse ühtlane jaotumine diivanile või voodile
    • Sidumine tagab selle, et kõik vedrud töötavad samaaegselt
    • Vedrude sidumine nööriga
    • Vedurde sidumiseks kasutatakse sidumisnööri
    • Sidumisnöör on kas puuvillane või kanepi kiududest
    Spiraalvedrudest elastse aluse omadused :
    Eelised :
    • Väga ugav istuda
    • Kvaliteetse teostuse juures pikaealine
    • Puudused:
    • Töömahukas
    • Nõuab kvalifitseeritud tööjõudu
    Lintidest punutis
    • Elastne alus on võimalik moodustada elastsest materjalist lintidest punutisena

    Lindina kasutatakse :
    • Kummilindid
    • Kootud materjalist lindid (näit. Auto ohutusrihma lint )
    • Lint pingutatakse ja kinnitatakse karkassile püstoliklambritega.
    • Punutis on lihtne ristpunutis
    • Lindtidest punutist kasutatakse enamasti koosporoloonist patjadega
    • Poroloonpadjad võivad olla
    • Sirged
    • Kujupadjad
    Täitematerjalid
    • Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju pehmuse
    • Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale, millest on moodustatud matid või lehed.
    Traditsioonilised täitematerjalid :
    • Hobusejõhv
    • Seaharjased
    • Mererohi
    • Puuvillavatt
    • Praegusel ajal kasutatakse neid peamiselt vana mööbli restaureerimisel
    Kaasaegsed täitematerjalid :
    • Erineva jäikusega poroloonid
    • Sünteetiline vatiin
    Pealistusmaterjalid katavad kõik pehmendus ja täitematerjalid
    • ANNAVAD tootele lõpliku kuju ja välimuse
    • TAGAVAD toote kasutusmugavuse
    • Peavad olema pikaealised ja kergesti puhastatavad .
    Pealistusmaterjalidena kasutatakse :
    • Mitmesugused kangad
    • Naturaalne nahk
    • Kunstnahk
    Kangad võivad olla sõltuvalt toorainest :
    • Loodusliku päritoluga kiududest ( Puuvillased , villased, linased )
    • Sünteetilise päritoluga kiududest
    Kangaid töödeldakse teatud omaduste andmiseks kemikaalidega :
    • Tulekindluse suurendamiseks
    • Puhastamise kergendamiseks
    • Pealistusmaterjalid kinnitatakse toote alumisel poolel püstoliklambritega karkassi külge
    • Pealistusmaterjal pingutatakse selliselt, et saavutatakse pehmendusele teatud eelpinge
    • Sellega saavutatakse tootele korrektne välimus.
    • Pealistusmaterjal õmmeldakse kokku toote kujule vastavaks kotiks
    • Õmblemise jures vajatakse mitmeid abimaterjale :
    • Erinevad niidid
    • Keedrinöör servade vormistamiseks .
    Pakkematerjalid .
    Milleks on vaja tooteid pakkida :
    • Toodet on vaja pakkida selleks, et kaitsta teda erinevate välistegurite kahjustava toime eest .
    • Kaitsta toodet ladustamisel tolmu, niiskuse jne. Eest .
    • Kaitsata toodet traspordi vigastuste eest .
    • Anda tootele ostja jaoks ahvatlev välimus .
    Mööblitooteid võib pakkida ja turustada kahel põhimõtteliselt erinveal viisil :
    • Monteeritult – toode on koostatud valmistajaettevõttes
    • Detailidena – toote lõpptarbijale kooostab toote ise oma kodus .
    Monteeritud variandi puhul
    Eelised:
    • Ostja saab valmistoote ja ei pea ise koostamisega vaeva nägema
    • Komplekteerimisvead pakkimisel on välistatud
    Puudused :
    • Toode võtab ladustamisel ja traspordil palju ruumi
    • Trasnport on kallis.

    Detailidena variandi puhul
    Eelised :
    • Ladustamisel ja traspodil võtab vähem ruumi
    • Pakkematerjali kulub vähem (odavam)

    Puudused:
    • Suhteliselt rohkem vajatakse erinevat furnituuri (kallim)
    • Pakkimisel võib tekkida vigu detailide furnituuriga komplekteerimisel, mis põhjustab rekamatsioone.
    Pakendite liigid
    Trasnpordipakend – mõeldud toote kaitsmiseks ladustamisel ja traspordil
    • Ei ole välimuselt efektne, minimaalne vajalik toote säilimiseks
    Tarbijapakend – efektne pakend toote eksponeerimiseks kaupluses.
    Sõltuvalt sellest mmitut toodet pakend hõlmab eristatakse :
    • Üksiktoote pakend – üks toode pakendis
    • Grupipakend – mitu toodet pakendis (näit.teatud „KUUSPAKK“)
    • Mööbliesemetest näit. Toolid on reeglina pakitud 2 tk. Ühte pakendisse
    • Mööblitoodete puhul tähendab pakkimine enamasti kogu toote katmist mingisuguse pakkematerjaliga.
    Pakkematerjalid
    • Lainepapp.
    • Pakkepaber.
    • Termokahanev kile .
    Lainepapp
    • Lainepapp liimitakse kokku jõupaberi kihtidest
    • Paberi kaal ca 125...175g/m2
    • Kahekihiline
    • Kolmekihiline
    • Viiekihiline*
    Lainepappi turustatakse :
    • Rulllis pika lindina
    • Tahvlitena
    • Valmis stantsitud pakendi pinnalaotustena .
    Lainepapist pakendi eelised
    • Odav
    • Piisavate kaitseomadustega
    • Materjal on keskkonda säästev – valmistatakse korduvkasutavast toorainest .
    Pakkepaber
    • Spetsiaalne suure mahukaaluga paber
    • Toode mähitakse paberisse

    Eelised :
    • Odav
    • Ei vajata spetsiaalseid sadmeid

    Puudused :
    • Ei kaitse toodet piisavalt
    Termokahanev kile
    • Spetsiialsete omadustega polüetüleenkile , mis kuumutasimel tõmbub kokku
    • Pakkimine seisneb kilega mähkimises, millele järgneb soojuskiirguriga töötlemine
    • Temperatuuri toimel kile tõmbub kokku ja seob deatilid tugevaks pakiks .
    Kasutatakse enamasti
    Eelised :
    • Saab pakkida lahtistest detailidest koosnevaid tooteid
    • Saab pakkida ebamäärase kujuga tooteid

    Puudused :
    • Vajatakse spetsiaalseid seadmeid kilega mähkimiseks ja kuumutamiseks

    Isekleepuv kile
    • Polüetüleenkile, mis on võimeline iseenda külge kleepuma
    • Pakkimine seisneb kilega mähkimises kiht kihi peale
    • Kasutatakse grupipakendi tegemisele .
    Pakendi kinnitamise materjalid
    • Polüpropüleenlint
    • Kinnitamine VÕIB TOIMUDA
    • Termilise keevitusega
    • Kinnituspandlaga
    • Kleeplint ehk teip
    • Metallist pakkelint
    Kaubaalused
    Kasutatakse kaupade grupipakendi moodustamiseks
    • Mõõdud
    • EUR 1200x800 ; 2000x800
    • FIN 1200x1000
    • Erimõõdulised kaubaalused.
    • Kaubaaluseid valmistatakse väga erinevast materjalist.
    • Aluse konstruktsioon on selline, et teda on võimalik mõlemas suunas. kahveltõstukiga haarata.
    • Aluse mõõdud on kohandatud auto treileri mõõtudega
    • Auto laius 2450mm=2x1200 või 3x800
    • Kaupade laadimine alustega tagab suurema tööviljakuse ladustamisel ja traspordil
    • Tooted kinnitatakse alusele pakkelintidega või isekleepuva kilega mähkimise abil.
    Abimaterjalid pakendamiseks .
    Pehmendusmaterjalid toodete kaitsmiseks ja fikseerimiseks pakendis :
    Etiketid ja sildid.
    • Etiketid on vajalikud toodete eristamiseks ladustamisel ja traspordil.
    • Sageli koosneb toode mitmes pakendist.
    Etiketile kantavad andmed :
    • Toote nimetud, mudel viimistluse variant
    • Andmed toote valmistaja kohta
    • Toote valmistamise aeg
    • Andmed toote pakkija kohta (vajalik võimaliku reklamatsiooni lahendamiseks )
    • Pakendi maht ja kaal
    • Andmed kasutatud pakkematerjali kohta (ümbetöödeldavus)
    Kokkupanekujuhend
    • On vajalik sellite toodete juures, mida ostja monteerib kodus
    • Sisaldab :
    • Detailide loetelu
    • Furnituuri loetelu
    • Operatsioonide järjekorra
    • Vajalike töövahendite loetelu

    • .DOCX Laadi alla originaalfail 85 lk · .docx · 112 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #1 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #2 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #3 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #4 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #5 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #6 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #7 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #8 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #9 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #10 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #11 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #12 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #13 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #14 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #15 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #16 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #17 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #18 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #19 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #20 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #21 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #22 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #23 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #24 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #25 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #26 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #27 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #28 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #29 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #30 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #31 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #32 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #33 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #34 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #35 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #36 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #37 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #38 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #39 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #40 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #41 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #42 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #43 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #44 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #45 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #46 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #47 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #48 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #49 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #50 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #51 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #52 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #53 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #54 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #55 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #56 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #57 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #58 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #59 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #60 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #61 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #62 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #63 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #64 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #65 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #66 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #67 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #68 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #69 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #70 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #71 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #72 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #73 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #74 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #75 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #76 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #77 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #78 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #79 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #80 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #81 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #82 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #83 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #84 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #85
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 85 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HHeinmann Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Puiduteadus materjaliõpetus materjal Puidu ressurss Puukroon Puutüvi Juurestik

    Sarnased õppematerjalid

    Materjaliõpetuse eksami vastused
    40
    pdf

    Materjaliõpetuse eksami vastused

    Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala-kuupmeeter(m³). 9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)?

    Materjaliõpetus
    Materjaliõpetuse eksami vastused
    20
    doc

    Materjaliõpetuse eksami vastused

    Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala-kuupmeeter(m³). 9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal ­ materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal ­ materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)?

    Kiuteadus
    Tisleri eriala eksam
    59
    doc

    Tisleri eriala eksam

    liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine:

    Tisleri eriala
    Puit ja puitmaterjalid
    49
    pdf

    Puit ja puitmaterjalid

    ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama.

    Puiduõpetus
    Nimetu
    132
    pdf

    Nimetu

    · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas · Kevadpuit · Sügispuit · Kambium · Niin · Korp Säsi

    Kategoriseerimata
    Puiduteadus
    78
    docx

    Puiduteadus

    Tiheduse levinud tähistus on ρ [roo], mille juurde indeksina märgitakse puidu niiskusesisaldus,%, näiteks ρ15. Puidu tiheduse määramine: Puidust proovikeha kuivatadatakse 100°-lisel temperatuuril. Kuivtiheduse määramine. Määramisprotseduuri peaks kiirelt sooritama, sest absoluutselt kuiv puidutükk hakkab ümbritseva õhuga (õhk sisaldab aga alati niiskust) kokku puutudes kohe niiskust endasse tagasi imema. Puitaine – rakuseina materjal ilma tühemiketa. Puitaine tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe, siis puitaine tihedus loetakse samaks kõikidele liikidele. Puitaine tiheduseks on määratud: • heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Puiduliik KP SP SP/KP

    Puiduteadus
    kõik tõed materjalidest-tisler
    27
    docx

    kõik tõed materjalidest (tisler)

    3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arvesse tugevust ja kaalu siis ületab kaalu: september 2008 5)hea lõike töödeldavus 6)hea liimitavus 7)hoiab hästi kruvi klambreid,naelu 8)väike soojajuhtivus sooja paisumine 9)keemiliselt ümbertöödeldav 10)mitte magneetiline 11)kuiv puit on lielektrik Negatiivsed omadused 1. Ühest ja samast puiduliigist puude omadused sõltuvad kasvamistingimustest. 2. Puit ei ole ühesugune materjal,omadused sõltuvad materjali erinevad suunad- otselõige,tangensiaallõige,radiaallõige. 3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6. Tuleohtlikus puidul võib isesüttimine alates 280 C . puiduehitus kasvava puuosa:

    Kategoriseerimata
    Kordamisküsimused-puiduteadus
    13
    docx

    Kordamisküsimused, puiduteadus

    polümeeri. 39. Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta. Peamised põhisuunad on keemiline, termokeemiline, radiokeemiline, termiline ja termomehaaniline modifitseerimine. Näiteks: kebony, accoya, compwood. 40. Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid? Tooge näiteid termopuidu kasutusalade kohta. Termopuidu nime kannab materjal, mis on saadud ­ puidu termilisel töötlemisel kõrgendatud temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. (Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb; biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus paraneb; tihedus väheneb; okaspuidul eraldub vaik; paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb; tõmbetugevus väheneb, niiskusdeformatsioonid vähenevad). Protsessi etapid: 1) kuumutamine ja kuumkuivatus; 2) termotöötlus veeauru keskkonnas;

    Puiduõpetus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (1)

    mehca profiilipilt
    mehca: ülikõva, kõik oluline on kirjas. tuumafüüsika ja seemne teadus on kõrvale jäetud.
    23:22 02-08-2013



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun