Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Materjaliõpetus .
90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad
Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus , materjaliõpetus
Puiduteadus
Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade:
  • Puidu ehitusest ja omadustest
  • Enimkasutatavatest puiduliikidest
  • Puiduriketest
    I Puidu tähtsus
    Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad:
    *Ehitus
    *Paberi- ja tselluloositööstus
    * Keemiatööstus
    *Mööblitööstus
    Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt:
    *Suured looduslikud varad
    *Isetaastuv ressurss
    *Kergesti töödeldav
    *Head mehhaanilised näitajad
    *Keskkonnasõbralikkus
    II Puidu ressurss
    Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi .
    Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu.
    Pindala järgi põhilised puuliigid :
    Männikud 37,7%
    Kaasikud 30,2%
    Kuusikud 23,6%
    Hall-lepikud 4,3%
    Ülejäänud 4,2%
    III Kasvava puu osad
    Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon , tüvi, juurestik .
    Puukroon
    Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust süsihappegaasi. Eraldub vaba hapnik. Okste puidust valmistatakse puidu haket(kütet). Okkad on keemiatööstuse tooraineks .
    Puutüvi
    Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on:
    *hoida üleval tervet puud
    *olla toitaineid transportivaks organiks
    *säilitada toitaineid
    Puukoor moodustab tüvemahust keskmiselt 10-12%. Koort võib kasutada nii küttena, kui ka keemiatööstuse toorainena.
    Juurestik
    Ülesanneteks on:
    *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis
    *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse
    *säilitada puu jaoks vajalikke aineid
    Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks.
    IV Puidu mikroskoopiline ehitus
    Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad.
    V Puidu makroskoopiline ehitus
    See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal.
    Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad.
    Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas:
    *Ristlõikes ehk otslõikes
    *Radiaallõikes
    *Tangentsiaallõikes
    Puidu makroskoopilise ehituse elemendid:
    *aastarõngad
    * maltspuit ja lülipuit
    * sooned
    *säsikiired
    * vaigukäigud
    *säsi
    Aastarõngad
    Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub.
    Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalisedkevadpuit . Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega.
    Seesmine säsipoolne osa on kevadosa ehk kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg , moodustavad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti.
    *Kevad puit on heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega.
    *Talvel puidu juurdekasvu ei toimu
    *Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu sellele, et puu kasv on tsükliline.
    *Aastarõngaste eristatavus ja kuju on puuliikide määramisel üsna tähtis.
    Maltspuit ja lülipuit.
    *Mõnedel puiduliikidel on ristlõikepinnal näha värvuse erinevus puidu südamikuosas ja äärseosas
    *Selle tingib erinev puidu ehitus.
    Maltspuit on puutüve välimine, heledama võrvusega puiduosa , mis koosneb elavatest vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust.
    Maltspuit – elvadrakud seda, et seal toimub mingi laadne elutegevus selles on suurem niiskus.
    Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike traspordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust mägatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest.
    Lülipuit – surnud rakud seal vedelike ei liigu.
    Lülipuiduga puid nim. Lülipuidulisteks ( tamm, mänd , seeder, lehis, kastan, pappel )
    Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks ( lepp , haab , kask , pöök , vaher )
    Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk , pärn, nulg )
    Sooned puidus.
    Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani.
    SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erineva suurusega augukestena.
    Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud
    Kahte rühma :
    Hajulisoonelised puuliigid – sooned asuvad aastarõngas hajutatult
    Hajulisoonedlised liigid on : kask, haab, pärn
    Rõngassoonelised puuliigid:
    Suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea.
    Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas .
    Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes.
    Säsikiired.
    Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt
    Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel
    Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil.
    Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas kooer all asuva niine ja puidu vahel.
    Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks.
    Vaigukäigud.
    Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidu vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne
    Vaigudkäigud on ainult okaspuude ehituse elementideks.
    Nas on nähtavad aastarõngaste sügispuidus valgete täpikestena.
    Mõnedel okaspuudel on vaigukäike rohkesti ( mänd, kuusk, seeder), teistel vähem (lehis), kolmandatel puuduvad üldse (nulg, kadakas ). Vaigukäikudes toimub vaigu eritamine ja säilitamine.
    Säsi.
    Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüva ja tipp lõpeb ladvas pungaga.
    Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad.
    Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara .
    Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune võik hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne , lepal pikerguselt kolmnurkne vahtral ja jalakal on ümmargune.
    Kambium .
    Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude.
    Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures.
    Puukoor.
    Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine .
    Koor koosneb kahest kihist :
    *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht
    Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired.
    *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest.
    Muud näitajad, ehk nn. Abitunnused, mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel :
    • VÄRVUS .
    • LÄIGE .
    PuiduLiigid .
    Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele.
    Sisseveetavad puiduliigid – liigid, mis meil ei kasva, enamasti troopilise päritoluga. On samuti tooraineks puidutööstusele.
    Okaspuud :
    Kuusk .
    • Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni.
    • Kuusk on küpspuiduline puuliik
    • Aastarõngad on selgelt eristatavad
    • Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam.
    • Vaigusisaldus väiksem kui männil .
    *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit , mistakistab kasutamist tarbepuiduna.
    *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav.
    *Tihedus 390..480 kg/m3
    * Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa
    * Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa
    * Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka
    Kuusepuidu kasutamine :
    *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina.
    *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks.
    *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel.
    Mänd.
    • Värvus kollakast roosakani.
    • Mänd on lülipuiduline puuliik.
    • Aastarõngad on selgelt eristatavad.
    • Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel.
    • Vastupanu mädaniku tekkele hea, kui kergeti tekib puidusin.
    • Kergesti töödeldav , kuivatatav, immutatav .
    • Tihedus 480..530 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 104 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 47 Mpa
    • Kõvadus radiaal pinnal 250 Janka
    Männipuidu kasutamine.
    *Väga heade omadustega konstruktsiooni ja tisleripuit.
    *Ehituses konstruktsioonimaterjalina, uste ja akende valmistamisel.
    *Immutatult elektripostidena ja ehituspuiduna.
    *Keemiatööstuses tselluloosi valm.
    *Männivaigust toodetakse tärpentiini ja kampolit.
    Lehis.
    • Eestis kasvab sissetoodud liigina kasvatatakse tarbepuu saamise eesmärgil
    • Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad.
    • Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule.
    • Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur.
    • Aastarõngad on selgelt eristatavad.
    • Puit sisaldab palju vaiku .
    • Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem.
    • Kergest töödeldav.
    • Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline.
    • Tihedus 550..640 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa
    • Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa
    • Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka
    Lehisepuidu kasutusalad :
    *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele.
    *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud.
    Kadakas (Junperus communis)
    • Värvus maltspuit kollakas , lülipuit pruunikast punakani.
    • kadakas on lülipuiduline liik.
    • Puit on iseloomuliku lõhnaga.
    • Aastarõnga selgelt eristatavad. Kuna Kadaka
    • tüvi ei ole korrapäraselt silindriline, on
    • aastarõngaste kuju lainelise piirjoonega.
    • Kadakas ei sisalda vaiku.
    • Kadaka puit on väga vastupidav mädanikule
    • Puit on väga sitke ja kõva.
    • Kergesti töödeldav ja viimistletav
    • Tihedus 550..650 kg/m3
    • Survetugevus pikikiudu 47 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 460 Janka

    Kadakapuidu kasutusalad
    • Kasutatakse peamiselt käsitöötoodete

    valmistamiseks.
    Lehtpuud.

    komponent on sooned
    Eristatakse :
    • Hajjulliisoonelliised lliiiigiid
    • Rõngassoonelliised lliiiigiid

    Kohalikest puuliikidest :
    • Hajulisoonelised liigid on : kask, haab,

    pärn, lepp, paju, sarapuu
    • Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar,

    jalakas, künnappuu
    Hajulisoonelised llehttpuud
    Kask ( Betula spp.)
    Kask esineb meie kliimavööndis kahe liigina
    • Arukask (Betula pendula )
    • Sookask (Betula pubescens)
    • Arukask kasvab meie oludes sookasest

    tunduvalt suuremaks , seetõttu on tema
    tähtsus tarbepuiduna tunduvalt olulisem
    • Värvus kollakasvalgest rvus roosakani. Värvus

    tumeneb valguse toimel.
    • Kask on maltspuiduline puuliik.
    • Kask on hajulisooneline puuliik, sooned on

    väikesed ja jaotunud ühtlaselt kogu
    ristlõikepinnal.
    • Aastarõngaste piirjooned on

    vaevumärgatavad.
    • Puit on sirgekiuline, suhteliselt pehme ja

    kergesti töödeldav
    • Puuduseks on vähene vastupidavus

    mädanikele.
    • Kergesti immutatav ja viimistletav.

    • Tihedus 630..670 kg/m3

    • Tõmbetugevus pikikiudu 137 Mpa

    • Survetugevus pikikiudu 54..60 MPA

    • Kõvadus radiaalpinnal 420 Janka
    Kasepuidu kasutusalad :
    • Hea tooraine mööblitööstusele
    • Kasutatakse ristvineeri valmistamiseks
    • Keemiatööstuses kasutatakse tselluloosi

    valmistamiseks.
    Haab ( Populus tremula)
    • Värvus maltspuit hele, valge; tüve

    tumedam keskosa on väärlülipuit.
    • Haab on maltspuiduline puuliik.
    • Haab on hajulisooneline puuliik, sooned ei

    ole palja silmaga nähtavad.
    • Aastarõngad on halvasti nähtavad.

    • Puit on sirgekiuline ja pehme.
    • Väga kergesti töödeldav

    • Tihedus 490..540 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 110 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 42..47 Mpa
    • Kõvadus radiaalpinnal 250..270 Janka

    Haavapuidu kasutusalad :
    • Ehituspuiduna teatud spetsiifilistes

    kohtades näit. saunas .
    • Tarbepuiduna mitmesuguste toodete

    valmistamiseks.
    • Keemiatööstuses paberitööstuse

    toorainena.
    Lepp ( Almus )
    Meil kasvab kahe liigina
    _Valge lepp (Almus incana)
    Must lepp ehk sanglepp (Almus glutinosa)
    • Värvus kollakast rvus roosakani, õhu käes

    muutub tumedamaks
    • Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei

    ole palja silmaganähtavad.
    • Aastarõngad on halvasti eristatavad.
    • Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga .
    • Väga kergesti töödeldav.
    • Kergesti viimistletav

    • Tihedus 550 kg/m3
    • Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA
    • Kõvadus otspinnal 30 Janka’’

    Lepapuidu kasutusalad

    valmistamiseks näit. tuletikud , pliiatsid
    • Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel
    • Grillsöe valmistamiseks

    Pärn (Tilia cordata)
    • Värvus kreemikas, kergelt punaka

    Varjundiga
    • Pärn on küpspuiduline liik, kuid

    värvierinevus nende vahel on väga väike.
    • Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole

    palja silmaga nähtavad
    • Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav
    • Vastupanu mädanikule on väike.

    • Tihedus 300..570 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 86 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 43..52 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 330 Janka

    Pärnapuidu rnapuidu kasutusalad:
    • Kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks : mänguasjad, majapidamisesemed,

    pliiatsid.
    • Kasutatakse muusikariistade detailide

    valmistamiseks.
    Rõngassoonelised llehttpuud
    Tamm (Quercus robur )
    • Värvus : kollakasvalge maltspuit,

    hallikaspruun lülipuit
    • Tamm on rõngassooneline
    • Suured sooned asuvad kevadpuidus ja on

    palja silmaga selgesti eristatavad,
    sügispuidus on sooned peened ja neid on
    vähe.
    • Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis

    lõigetes.
    • Puit on tihe, kõva, heade

    tugevusnäitajatega.
    • Kergesti töödeldav.
    • Aurutatult kergesti painutatav
    • Seoses rohkete soonte olemasoluga

    raskesti viimistletav
    • Tihedus 690..700 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 53..65 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 450 Janka

    Tammepuidu kasutusalad :
    • Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja

    spoonina.
    • Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks,

    seinapaneelidena, uksed
    • Tarbekaupade valmistamiseks
    • Õlle- ja viskivaadid on valmistaud tammest
    • Saar (Fraxinus excelsior)

    Värvus :
    • Maltspuit on lai, värvilt valgest kollakani
    • Lülipuit hallikaspruun
    • Rõngassooneline, aastarõngad selgesti

    Eristatavad
    • Säsikiired on väiksemad kui tammel

    • Puit on suhteliselt raske, kõva ja sitke, heade tugevusnäitajatega .
    • Aurutades kergesti painutatav.
    • Kergesti töödeldav .
    • Vastupidav putukkahjustustele.

    Näitajad :
    • Tihedus 550..880 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 165 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 38..58 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 400..610 Janka

    Saarepidu kasutusala :
    • Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina
    • Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed.
    • Tarbekupade valmistamiseks
    • Spordiriistade valmistamiseks, tennisereketid, hokikepid, odad , vibud .

    Jalakas (Ulmus glabra )
    Värvus :
    • Maltspuit kollakas
    • Lülipuit pruunikas punakas
    • Lülipuiduline, rõngasooneline puuliik
    • Puit kõva, sitke, suhteliselt raske
    • Vastupidav niiskuskahjustusele
    • Kergesti töödeldav ja viimistletav

    Näitajad :
    • Tihedus 550..670 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu t8 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 34..56 Mpa
    • Kõvadus radiaalpinnal 510 Janka

    Kasutusalad :
    • Mööbli valm. Massiivpuiduna ja spoonina.
    • Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina
    • Vanasti valm. Jalakast vankri ratta rummusid.

    Sisseveetavad puuliigid :
    Pöök
    • Värvus kollaskast roosakani
    • Küpspuiduline
    • Hajulisooneline – sooned väikesed, ei ole palja simaga nähtavad
    • Aastarõngaste üiirjooned halvasti eristatavad
    • Isel. Rohked laiad säsikiired, mis on nähtavad nii tangesntsiial kui radiaalpinnal.
    • Puit kergesti töödeldav ja viimistletav
    • Vastupidavus mädanikele on madal
    • Aurutatult kergesti painutatav .

    Näitajad :
    • Tihedus 670..720 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 135 Mpa
    • Survetugevus pikikiudu 52..56 MPA
    • Kõvadus radiaalpinnal 565..675 Janka

    Kasutusalad :
    • Tänud väga suurele levikule Euroopas on pöök traditsiooniline mööblitööstuse tooraine.
    • Mööbli valm, massiivpuiduna ja spoonina.
    • Painutatud detailide valm, näiteks toolide juures.
    • Ehituses parketi valm,

    Mahagon ehk punane puu.
    • Üldnimetuse mahagoni all tuntakse väga mitmeid eri kontinentidel kasvavaid puuliike, mille puit on punaka värvusega.
    • Nimetuses lisatakse sõnale mahagin selgituseks kasvukoha maa nimetus.
    • (Honduurase mahagon, Austraalia mahagon, Gaboni mahagon jne.)
    • Värvus on roosakast tumepunaseni
    • Omadusetelt tihe, kõva ja raske
    • Vastupanu mädanikele väga hea
    • Kergesti töödeldav ja viimistletav.

    Näitajad :
    Tihedus 500..650 kg/m3
    Kasutusalad:
    • Mööbli valm, massiivpuiduna ja spoonina.
    • Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina tänu heale vastupanule mädanemisele.

    Tiik ehk tikapuu
    Värvus .
    • Maltspuit valgest hallikani .
    • Lülipuit tumepruun .
    • Rõngassooneline .
    • Aastarõngad hästi nähtavad .
    • Puit sisaldab eeterlikke õlisid ja on tänu sellele väga vastupidav mädanemisele
    • Seoses sellega raskesti viimistletav
    • Niiskusdeformatsioonid on väga väikesed
    • Eriti suure kulumiskindlusega

    Näitajad :
    • Tihedus 610..700 kg/m3
    • Tõmbetugevus pikikiudu 119 Mpa
    Kasutusalad:
    • Väga väärtuslik puuliik
    • Traditsiooniliselt hinnatud, mööblivalm, tooraine
    • Kasutatakse nii täispuiduna kui spoonina
    • Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina tänu heale vastupanule mädanemisele.

    Puiduliikide määramine
    • Igat puiduliiki iseloomustavad teatud tunnused, mis võimaldavad nende eristamist.
    • Kasutatakse põhitunnuseid ja abitunnuseid.

    Puiduliigi määramise põhitunnused :
    • Maltspuit on puidu heledam välimine osa, mis koosneb elusrakkudest
    • Lülipuit on puidu tumedam sisemine osa koosneb surnud rakkudest.
    • Liigid millel lülipuit esineb on lõlipuidulised, ülejäänud maltspuidulised.
    Aastarõngaste eristatavus ja kuju :
    • Aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast osast ( kevadpuit ja sügispuit).
    • Aastarõnga kuju võib olla korrapärased ringjooned või lainjad.
    Soonte olemasolu, suurus ja paigutus :
    • Suuruselt eritatakse suuri ja väikesi sooni .
    • Sooned on vaadeldavad ristlõikepinnal.
    • Suured sooned on nähtavad palja silmaga, väikesed luubiga.
    • Paigutuselt aastarõngas ersitatakse rõngassoonelisi ja hajusoonelisi puuliike.

    Soooned :
  • On/ei ole (lehtpuudel on ja okaspuudel ei ole pmst)
  • Sooned suured/väikesed.
  • Soonte asukoht.
    Säsikirte olemasoli ja suurus.
    Nähtavad puidu värvusest erinevate joonte või ribadena risti aastarõngaga.
    • Laiad säsikiired – hästi nähtavad palja silmaga-
    • Kitsad säsikiired – nähtavad luubiga.
    • Kõige paremini veedeldavad radiaallõikes.

    Vaigukäikude olemasolu :
    • Asetuse järgi esineb vertikaalseid ja horisontaalseid
    • Nähtavad valgete täppidena ristlõikepinnal hajutatult peamiselt sügispuidus.

    Puiduliigi määramise abitunnused :
    • Värvus
    • Tekstuur
    • Läige
    • Lõhn
    • Puiduliigi määramisel makrotunnudte järgi on vaja vaadelda kõiki kolme läbilõiget.( rist - , radiaal- ja tangentsiaallõiget).

    Puidu keemilised ja füüsikalised omadused .
    Puidu keemiline koostis.
    • Puidu põhimass koosneb keeruka ehtitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmisetest keemilistest elemmentidest.
    • Vesinik (H)
    • Süsinik (C)
    • Hapnik (O)
    • Lämmastik ( N )

    Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidu :
    • C-50%
    • O-43%
    • H-6%
    • N-1%
    • Puit sisaldab ka mineraalaineid.
    • Kui puit põletada, jääb järgi tuhk , mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained.
    • Keemilistest elementidest leidub seal näit.

    Naatriumi, kaltsiumi
    • Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust .

    Puidu põhikomponendid :
    Puit koosneb keeruka ehitusega org. Ainetest :

    Tselluloos
    • Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest.
    • Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks ehk polümeriseerunud.
    • Tselluloosi polümerisatsiooni.

    Puidu füüsikalised omadused:
    Puidu tihedus :
    • Puidu tiheduse all mõistetakse materjalimassi ja mahu suhet.
    • Kuna puit on poorne materjal, arvestatakse maht koos puidus leiduvate tühemikega.
    • Puidu tihedus võib puiduliikidel olla väga erinev.
    • Tiheduse ühik on kg/m3
    • Puitaine tihedus arvestab mahuna ainult puitaine mahtu tühimike mahuta, Kuna kõik puiduliigid koosnevad samadest ainetest, on kõigi puuliikide puitaine tihedus ligikaudu sama suur (1530kg/m3)
    • Puit on hügroskoopne materjal, st. et ta on võimeline siduma õhust niiskust.
    • Mida suurem on puidu niiskusesisaldus, seda raskem ta on, seega seda suurem on puidu tihedus.

    Seega alati kui räägitakse puidu tihedusest, peab täpsustama, millise niiskuse juures tihedusega on tegemist.
    ENAMKASUTATAVAD :
    • Absoluutkuiva puidu tihedus
    • Õhkkuivad puidu tihedus
    • Toore puidu tihedus

    Puidu niiskus :
    Puit on võimeline võtma niiskust juurde kahel viisil :
    • Siduma niiskust õhust – hügroskoopsus
    • Hügroskoopsus .e. niiskusimavus on ainete võime
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #1 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #2 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #3 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #4 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #5 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #6 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #7 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #8 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #9 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #10 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #11 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #12 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #13 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #14 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #15 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #16 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #17 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #18 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #19 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #20 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #21 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #22 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #23 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #24 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #25 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #26 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #27 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #28 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #29 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #30 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #31 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #32 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #33 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #34 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #35 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #36 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #37 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #38 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #39 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #40 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #41 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #42 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #43 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #44 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #45 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #46 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #47 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #48 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #49 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #50 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #51 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #52 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #53 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #54 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #55 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #56 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #57 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #58 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #59 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #60 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #61 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #62 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #63 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #64 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #65 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #66 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #67 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #68 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #69 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #70 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #71 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #72 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #73 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #74 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #75 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #76 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #77 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #78 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #79 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #80 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #81 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #82 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #83 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #84 Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus #85
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 85 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HHeinmann Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    mehca profiilipilt
    mehca: ülikõva, kõik oluline on kirjas. tuumafüüsika ja seemne teadus on kõrvale jäetud.
    23:22 02-08-2013


    Sarnased materjalid

    49
    pdf
    Puit ja puitmaterjalid
    40
    pdf
    Materjaliõpetuse eksami vastused
    48
    doc
    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
    9
    docx
    Puiduteaduse konspekt eksamiks
    59
    doc
    Tisleri eriala eksam
    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    15
    docx
    Puit - Viimistlus
    36
    docx
    Materjalide keemia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun