90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel...
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairi...
Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest K...
Puitmaterjalid.. Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutatavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu ( näit. Puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon...
Kira Ljubimova Aleksandra Ketova ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2010 3 SISUKORD Eessõna..........................................................................................3 1. Aramiidid...
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaar...
Merily Viibur, Kaisa Kiil ELASTAAN REFERAAT Õppeaines: Materjaliõpetus Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11/21 Juhendaja: lektor Diana Tuulik Tallinn 2010 2 SISUKORD ....................................................................................................................................................1 sisukord...
Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7...
RÕIVA-JA TEKSTIIL- MATERJALIDE TOOTMISE ARENGUSUUNAD ESSEE Tallinn 2010 Eesti rõiva ja tekstiilitööstuses tekkis muutus 19. sajandil ,kui kadusid käsitöö tsunftid ning asemele tekkisid uued manufaktuurid.Esialgu olid need algelised ,sest paljud tööd tehti veel käsitsi ja kodus,kuid tehnika arenedes asendusid need õige pea võimsamate vabrikutega.Tekstiilitööstuse alguseks...
Tarmo Soots ALUMIINIUM JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 1. SISSEJUHATUS 1827 a sai Saksa keemik, kes oli hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Algul eraldas ta metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis pee...
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes,...
Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja...
ALPAKAVILL Click to edit Master text styles Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud...
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka...
Polüamiid (valge läbipaistev suht) Pöletuskatse : Ei hakka kohe põlema, raskesti süttiv, pöleb nii, et järgi jääb pisike must tomp, mis on köva. Lõhnab enam vähem nagu plastik vöi paber. Märguvuskatse: Vette asetades on vesi riide peal, aga riie vett imas küll. Nurkadest hakkab tasakesi alla vajuma. Füüsiliselt surudes vajub tükike vee alla. Välja vöttes on ta märg nagu plaaster vöi side....
...
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel...
Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer · Kasutati ka rehvide, telkide, nööride jm sõjavarustuse valmistamiseks · Suurimad tootjad Hiina, USA, Belgia, Brasiilia, India ja Taiwan · Kiu jämedus sõltub kasutusotstarbest. Kasutatakse niisuka- sokitööstuses kuid ka autotööstuses · Toodetakse enamasti filamentki...
SÜNTEETILISED KIUD (Polüester, Polüamiid, Akrüül, Modakrüül) POLÜESTER (PE,PL,PES,PET) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab sulama ja siis süttib kergesti ja kiiresti. Leegist eemaldades põleb lõpuni, alles jääb must tomp. Eraldub paberi põlemist meenutavat lõhna. Märguvuskatse (1). Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivsel...
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Tema järjekorranumber on 13 ja aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on C ja keemistemperatuur C. 1827. aastal sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Algul e...
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
