räägin ma aga 12. enamkasutatavatest vahenditest. 1) Katseklaasid onn kitsad silindrilised ümara põhjaga klaasnõud. Katseklaasid on kas tavalised või gradueeritud. Samuti võib katseklaasis aineid (lahuseid, vedelikke, tahkeid aineid) soojendada või keeta. Kuumutamisel kasutatakse katseklaaside hoidmiseks katseklaasihoidjat. See on kas puidust või metallist spetsiaalne näpitsakujuline hoidja. 2) Keeduklaasid on õhukeseseinalised lamedapõhjalised silindrilised klaasnõud, mida kasutatakse reaktsioonide läbiviimisel, vedelike soojendamiseks ja keetmiseks. Keeduklaasi tohib kuumutada ainult asbestvõrgul. Kuumutamine lahtisel leegil või elektripliidil ilma asbestvõrguta on keelatud. 3) Kolvid on õhukeseseinalised mitmesuguse kujuga klaasnõud. Neid kasutatakse suuremate vedelikuhulkadega töötamisel. Kolvi maht võib olla alates 25 ml kuni mitme liitrini.
Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime
Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise...
Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenu...
Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid
Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp. Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib
Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal paraneb armistuseta Kratsimise tõttu võib lisanduda bakterinfektsioon ja jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega Polümorfism Punetavad laigud ja paapulid, mille tipus on 13 mm läbimõõduga õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku, Koorikud irduvad 23 nädala pärast Diagnostika Põhineb anamneesil ja kliinilisel leiul lööbe algus peanahalt polümorfne tsentripetaalne paigutus Tsütoloogia ja mikroskoopia ei võimalda eristada HSVst Ak määramine, PCR Nahabiopsia pole näidustatud Epidermiserakkudes balloneeruv degeneratsioon, hulgituumsed hiidrakud Diferentsiaaldiagnostika
vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: arterite elastsus, toonus, arterite silelihaskiududest koosnev sein. 38. Arterioolide ülesanne on vere suubumine ja reguleerimine kapillaaridesse ja see on võimalik tänu prekapillarsetele sfinteritele. 39. Kapillaaride ülesanne on ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel. ja see on võimalik tänu veenidele. 40. Veenide ehituse iseärasusteks on õhukeseseinalised suure venitatavusega veresooned, mis võimaldab neil mahutada suures koguses verd ja see on vajalik et talitleda vere depoodena. 41. Sümpaatilised impulsid toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt . 42. Parasümpaatilised impulsid toimivad veresooni laiendavalt e. vasodilatatoorselt. 43. Verevarustuse metaboolne kontroll teostub järgmiselt: Ainevahetuse intensiivistudes hapniku kontsentratsioon kahaneb ja süsihappegaasi, piimhappe,
suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed
sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis. 11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab? Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja seisundit. 12.Milliseid veresooni esineb inimesel? Arterid, veenid ja kapillaarid 13.Võrdle veresoonte ehitust. Veenid on õhemate seintega kui arterid, Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Kapillaarid on peenikesed õhukeseseinalised veresooned 14.Mis suunas ja kuidas toimub vere liikumine veresoontes? Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel südamest eemale Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine, Veri liigub südamesse tagasi 15.Kuidas on seotud vere liikumine vererõhuga? Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. 16.Millest sõltub vererõhk? Vanuse kasvades vererõhk tõuseb, Vererõhku tõstavad erutus, füüsiline pingutus ja haigused.
Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. VEEN ARTER KAPILLAARID Vererõhk Kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokku tõmbel, mis vere arterisse suunab. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb
· Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme. Arterid · Mööda artereid liigub veri südamest eemale. · Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed. · Arterid hargnevad järjest peenemateks erteriteks ja lõpuks kapillaarideks. · Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Kapillaarid · Ühendavad artereid veenidega. · Peenikesed, õhukeseseinalised veresooned. · Hapnik,lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaarideseinte keharakk'sse ning CO2, jääkained rakk'st verre. Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam.
Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. VEEN ARTER KAPILLAARID Vererõhk Kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokku tõmbel, mis vere arterisse suunab. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb
kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad
soolvee väljalaskekraanidega soojus kandja poolelt. Nurksulgeventiili abil ühendatakse aurus tile manomeeter Ammoniaagi-kest toruaurusteis kasutatakse õmbluseta terastorusid läbimõõduga 25x3 või 38X3,5 mm, merevee korral 28X4 mm; suuremõõtmelistes aurustites on torusid kuni 900 tükki. Aurusti pikkusel kuni 7000 mm ja soojus suurusel kuni 300 ulatub kesta läbimõõt kuni 1200 mm. Freooni-kest toruaurusteis paigaldatakse õhukeseseinalised, freoonipoolel ribitatud vasktorud läbi mõõduga kuni 22 mm. Torude ribitamine toimub peale- rullimise teel Kesttoruaurustite eelised on: lihtne ja kompaktne konst ruktsioon, soojusvahetuse efektiivsus ja võimalus ehitada soolveesüsteem kinnisena. Puudus on torude lõhkemisoht juhul, kui soolvesi neis külmub. See võib juhtuda mitte- küllaldase soolasisalduse korral lahuses, aga samuti ka juhuslikul soolveepumba seiskumisel
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), ...
liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. 4 1.4. Sise- ja välisehitus Siseehitus: Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad
Seepärast on võimalik jagada tala survevööks (ülal) ja tõmbevööks (all). Lihtsaim liittala on nn. I-tala. Põhimõtet, mille järgi liittala koosneb eraldatud tõmbe- ja survevööst ning neid ühendavast konstruktsioonist, saab realiseerida üsna erinevalt: · I- tala; · kahekihilisele laudseinale naelutatakse peale vööprussid, nn. laudseinaga naelutatud talad; · vöödele liimitakse kahele poole vineersein, nii et moodustub karbitaoline struktuur, nn. liimitud õhukeseseinalised talad; · tõmbevööna kasutatakse terastõmbi, mis viiakse postide abil puidust survevööst eemale, nn. sprengeltala (vt. foto). Fotol näha olevate I- talade surve- ja tõmbevööd on valmistatud spoonribapuidust, omavahel on nad ühendatud OSB-st seinaga. Euroopas on vööd valmistatud enamasti spoonliimpuidust või sõrmjätkatud massiivpuidust. Sprengeltala Tartu Lõunakeskuses. Laudseinaga naelutatud talad silded 6-12m
lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrseid on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele ,nad on lühikesed ja piiramatud kasvuga .Okkad kinnituvad kimbuma või üksikult lühivõrsete tippu. Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork.Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike. Leht
Liha on valgu ja proteiinu rikkas eriti kalkunite ja kanadel. Suurema rasva sisaldusega on pardi ja hane liha, hane rasv on hinnatud oma ravi omaduste pärast. Hane maks on delikatess 7. saadusi saab toota ja turustada kiiresti. 8. Annab toor ainet tööstusele muna pulber ja suled. 9. Mittesöödavatest osadest toodetakse valgu rikkast söötasi. Lindude erinevused võrreldes imetajatega. · luustik- luud on kerged ja õhukeseseinalised toruluudespuudub üdi. · Toruluud sisaldavad hargnenud õhukotte mis on sinna tunginud kopsubronhide kaudu. · kodustamise tagajärjel on lennuvõime tublisti vähenenud. · Lendamist soodusatab kiilu kujuline keha. · Puuduvad hambad. Nokaga võetud sööt satub eeskätt pugusse, seal sööt pehmeneb, kuid põhiline peenestamine toimub lihasmaos liihaste, kruusa ning liiva kaasabil. Normaalseks seedetegevuseks vajavad linnud kruusa või liiva.
õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad. 11. Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks. Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4 mm ja moodustavad kuni 95 % okaspuuliikide puidu mahust. Kevadpuidus : õhukeseseinalised ja suure siseruumiga ( tõusva voolu juhtimine.) Sügispuidus : paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmine) 12. Puiduparenhüüb rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. 13. Sooned tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmin...
Ahjuseinte soojenemise järgi jagatakse ahjud mõõduka ja kõrgesoojenemise ahjudeks Mõõduka soojenemisega ahjude välisseinte maksimaalne temperatuur ei ületa 80- 90 kraadi. Mõõduka soojamahtuvusega on harilikult kõik suure soojamahtuvusega paksuseinalised toaahjud Kõrgsoojenemise Kõrgsoojenemisega ahjude välispinna maksimaalne temperatuur tõuseb 120-130 kraadi. Kurjuures ahju pinna keskmine temperatuur on kuni 90 kraadi. Kõrgsoojenemisega on tavaliselt õhukeseseinalised väikese soojamahtuvusega ahjud Olenevalt materjalist nimetatakse toaahju tellisahjuks, pottvoodriga ehk pottahjuks , plekk-kestaga jne Olenevalt ristlõike ahjust kujust nimetatakse ahju kandiliseks ehk täisnurkseks, kolmnurkseks ehk nurgaahjuks, ümmarguseks ahjuks jne. Lõõristiku järgi jagunevad ahjud püstilööridega, rõhtlõõridega. Alt soojenevaiks, laskuvate lõõridega, lõõrideta ja segalõõridega ahjudega
rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised, protoplasmaga täidetud rakud, mis vegetatsiooniperioodil korduvalt pooldudes toodavad endast sissepoole puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke. Kambiumi ühtlase tegevuse tõttu pakseneb puutüvi ja oksad ühtlaselt. Kambiumirakud peavad ka endid juurde tootma puutüve jämenemisest ja pikkuskasvust tuleneva puutüve ja okste külgpindala suurenemise tõttu. 4. Kambiumirakkudest sissepoole jääb puiduosa e ksüleem, mis tekib kambiumi
Tugipuki korral ei tohi fikseerida laagri ülemist liuda. Raamlaagri liigid: paksuseinalised Kasutatakse suurtes aeglasekäigulistes diislites. Liuad välja treitud kas terasest, pronksist või malmist ja on enamasti külg äärikutega. Laagriliuad on ülevalatud babiidiga B – 83 või b – 89 ( 83% Sn, 10%St, ~ 5% Cu ja ülejäänud on muud lisandid. Laagrilõtkude regulreerimiseks võidakse kasutada liadade vahele pandavaid peiliplekke. õhukeseseinalised Stantsitakse välja teraslehest, on ilma äärikuteta ja valatakse üle pliipronksiga PlC 30 ( 30% tina, 70% vaske), neis laagrites ei kasutata kunagi peiliplekke.Selliseid laagreid kasutatakse kiirekäigulistes mootorites. Kuna väntvõlli on vaja toestada ka delg suunas (tugisuunas) siis üks raamlaager (tavaliselt ahtri poolne) valmistatakse suurte äärikutega, millised on üle valatud antifriktsioon sulamiga. SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID 1-silindrihülsi ülemine äärik
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon.................................
Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2 ; Kp = tan2 (450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 37. TUGISEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. MILLELE KONTROLLITAKSE? Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega)
Nende liikide säsikiirte hulgas on ka mitmerealisi sellsites säsikiirtes paiknevad horisontaalsed vaigukäigus. Nulul, kadakal ja jugaüpuul on säsikiired homgeensed ja koosnevad ainult parenhüümrakkudest. Vaigukäigud leiduvad osades okaspuudes. Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustub kaitsekihi. Epiteelrakke ümbritsevad surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on säilitada biosünteesi tooret. Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed. Puidupraenhüümi leidub okaspuidus väga vähe üksikrakkudena või ridadeea ja
o nende üla- ja alaservades on horisontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega o säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Vaigukäigud • Vaigukäigud leiduvad osades okspuudes, nt. männis, seedris, lehises ja kuuses. • Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. • Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustab kaitsekihi. • Epiteelrakke ümbritsevad nn. surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on nähtavasti säilitada biosünteesi tooret. • Epiteelrakud surutakse tekkiva vaigu poolt kokku. • Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed ja nende
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne ko...
a. lõpus 3) Blastocladiomycota -jõnksviburseened (Allomyces, pinnases) Enamik esindajaid saproobid mullas, vees, taimsetes -loomsetes jäänustes; ka putukate, nematoodide, seente või kõrgemate taimede obligaatsed parasiidid perekonnad Allomyces, Blastocladia Coelomomyces Mono-või polütsentrilised epi-või endobiondid. Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul paiknevad õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid Zoospooris varuainetest tuumamüts. Suguline tsükkel gametogaamiana. Mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli
Talvel juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad kolmes erilõikes- rist-, radiaal-, tangensiaallõikes. Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda. Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged. Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust. Kevadpuit- aastarõnga heledam sisemine osa, rakud õhukeseseinalised ja pikad, kasvuperioodi alguses rakud suured. Sügispuit- aastarõnga tumedam välimine osarakud, paksuseinalised ja lühikesed, 2...3 korda tihedamad kevadpuidust, mida suurem sügispuidu osakaal, seda vastupidavam on puit. Sügispuidu osatähtsus aastarõngastes suureneb säsist väljapoole (perifeeria suunas). Maltspuit- juhtkude, mööda seda liiguvad üles juurtega maapõuest ammutatud vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad, millest fotosünteesi teel saab
rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest.
Esinevad elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae. Neocallimastigomycota (imetajate seedesüsteemides) - Tallus mono-või polütsentriline, anaeroobne; lagundab tselluloosi ja lõhub ligniini väiksemateks osadeks. Mitokondrid puuduvad. Suletud mitoos. Neocallimastix sp. Blastocladiomycota jõnksviburseened - Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid. Suguline tsükkel gametogaamiana. Alamriik: Dikarya - üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli kaksiktuumne faas. 2 hõimkonda: Ascomycota kottseened (verev karikseen, pärmseened) - Eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti sees. Hõimkonna tunnuseks eoskott. Sugulisel protsessil tuumade liitumine, meioos. Enamasti järgneb veel mitootiline jagunemine. Eose ornamentatsioon määratakse eose genoomi poolt.
7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena)
7.Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10
............................................................. 62 7.3.1 Ühepoolse kaldega talad .............................................................................................................. 62 7.3.2 Kahekaldega, harjakõverusega ja kahekaldega altkõverusega talad ........................................... 64 7.4 Liittalad............................................................................................................................................ 67 7.4.1 Liimitud õhukeseseinalised talad ................................................................................................. 67 7.4.2 Liimitud õhukesevöölised talad (paneeltalad) ............................................................................. 69 7.5 Mehaaniliste liidetega talad ja postid ............................................................................................. 70 7.5.1 Mehaaniliste liidetega talad ...................................................................................
Üherakulised:ümarad päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid(must täpphallik) Hulkraksed:hüüfides esinevad vaheseinad(kottseened). Seened, va pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on liigist sõltuvalt kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. Rakumembraan ja kest on õhukeseseinalised , et ensüümide abil lagundatud ühendid saaksid imenduda seenerakku. Kõige aktiivsem imendumine toimub hüüfi tippudes. (Heterotroofne, piiramatu rakkude jagunemisvõime, varusüsivesinikuks on glükogeen, tsentrosoom on osades rakkudes, plastiidid puuduvad, on väikesed lipiidivakuoolid.) 42.Taimeraku ehitus. Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes see pakseneb. Raku kestades on poorid, milel kaudu toimub ainevahetus
haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh...
· Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. · Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: · klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine
loomade või inimeste tegevuse tõttu. Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e ...
Indeks võimaldab seega anda informatsiooni puidu tiheduse määramise kohta erinevate niiskussisalduste juures. absoluutkuiva puidu mass (g)_ = r0,15 puit niiskusega 15% (cm3) Tabelis 2 on võrreldud erinevate puiduliikide tihedusi 15% niiskussisalduse juures (r0,12). Tabel 2. Erinevate puiduliikide tiheduste skaala. Puidu mahukaalude suur erinevus tuleneb peamiselt puidu siseehituse erinevustest. Kui puidu rakud on suured ja õhukeseseinalised, on puidu kaal väike. Maailma üks kergeimaid puid on balsa (Ochroma lagopus), mille tihedus on 170 kg/m3. Üks raskeim puit on aga eebenipuu ehk mustpuu, tihedusega 900-1350 kg/m3. Ka ühe ja sama puiduliigi mahukaal võib olla erinev. Mida rohkem on puidus paksuseinalisi sügispuidurakke, seda suurema tihedusega on puit. See seletab ka asjaolu, miks vanade puude mahukaal on suurem kui noortel. Põhjuseid võib olla
d - sulundseina süvistussügavus. Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2; Kp = tan2(450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 6.2. TUGISEINAD. Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega)
Painutamise kvaliteet sõltub painutusraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seina paksusest ja toru materjalist. Painderaadius teras ja duralumiinium torudel läbimõõduga kuni 20 mm, võetakse kaks toru läbimõõtu. Torudel üle 20 mm on painderaadius kolm toru läbimõõtu. Väiksema läbimõõduga torusid, millel on suur painderaadius võib painutada külmalt (paksuseinalised täidiseta, õhukeseseinalised täidisega). Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Ettekuumutatava osa pikkus oleneb paindenurgast ja toru läbimõõdust ning määratakse valemiga d L= 15 kus L on kuumutatava osa pikkus mm; - toru paindenurk kraadides; d - toru välisläbimõõt mm. Praktikas võetakse kuumutatava osa pikkus järgmiselt: painutamisel 900 nurga alla 6d,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
