Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt :
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
Küttematerjal (kui niiskus alla 40%). 41. Saagimine lihtlõikusega Esimese saagimisega saetakse palk soovitud paksusega plankudeks ja laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis. Kasutatakse väikestes saeveskites. Alandab kapitali mahtusid kuna saeagregaat mahub väiksesse hoonesse. Miinus - saadava saematerjali pikkuse hindamine on raske. Lihtlõikusel peab lõhe olema vertikaalasendis. 42. Saagimine prussimisega Esimese saagimisega lõigatakse saepalk kakskantprussiks (kakskantprussi paksus = põhisortimendi laius + lauad). Peale seda pruss keeratakse küllili ning saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe raamsaega (esimene lõikab lahti kakskantprussiks, teine saeb prussist saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus, soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad. 43. Mis on raamsaed
teekattebituumenit. 37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse? Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40
12 rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate kütuste kasutamist soodustavad maksud. Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu- sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed sobivad kasutamiseks ka Eestis. Kogupuu tehnoloogia Harvendusraiel kasutatava tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua metsast välja nii saepalk, paberipuu kui ka küt- tepuu. Erinevalt traditsioonilistest metsaraiest jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud puud laasimata ja nende lõplik töötlemine toimub vahelaos. Arvestades peenpalgi ja paberipuu madalate
või 5- aastast töökogemust tislerina . Materjalide valik ja nende ettevalmistamine töötlemiseks . Vastavalt teistavale tööle valitakse vajaminev materjal. Materjal peab kvaliteedilt vastama tehtava töö iseloomule. Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks. Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk
Põhjustab puidu vaiguga läbiimbumise Sageli kaasneb sellega sine. Mehaanilised vigastused . MATERJALIÕPETUS PUITMATERJALID Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu – Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal
Joonis 8.4.2. Koorma formeerimise eri viisid kokkuveol: a sõidetakse tühjalt langi teise serva ja lao suunas tagasi tulles kogutakse materjal koormasse, b koorem kogutakse laost minnes ja kogu tagasitee lattu sõidetakse maksimaalselt koormatuna, c koorem kogutakse minnes, pannakse langi teises servas olevasse lattu ja tagasi tulles kogutakse uus koorem (eelduseks on lao tegemise võimalus langi mõlemasse serva) Reeglina alustatakse kokkuveol kõigepealt pikemate materjalide (saepalk, saepakk) veoga. Kui pikkmaterjal on veetud, siis vastavalt üksikute sortimentide arvukusele, traktorist valib sobiva järjestuse, milliseid materjale järgnevalt vedada. Sortimentide veo järjestusele kindlat reeglit anda ei saa - see oleneb üksikute sortimentide arvukusest. Vastavalt olukorrale traktorist ise leiab sortimentide valikul kõige ratsionaalsema järjekorra. Kokkuveol ei ole alati tingimata vajalik ja ka võimalik laadida ühte koormasse ja vedada ainult ühte sortimenti
Aprillis 2008 alustati hoonete põrandatele sobiva puitlaastplaadi Repo Floor tootmist. Repo Vabrikud ekspordib 80% oma toodangust ja on üks suurimaid eksportööre Eesti majanduses. Eesti metsatööstuse toodete väliskaubandus ja peamised turud Metsatööstuse toodete väliskaubanduses on selgesti jälgitavad kaks tendentsi: - suurema lisandväärtusega toodete osakaalu suurenemine ekspordis; - tooraine (saepalk ja osaliselt ka saematerjal) impordi kasv. Saepalkide import sõltub saepalkide kättesaadavusest ja naaberriikide tollipoliitikast. Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina metsaressursid on piiratud, suurim potentsiaalne toormeallikas Venemaa aga on suurendanud saepalkide eksporditolle sellise määrani, et saepalkide import sealt on praktiliselt lõppenud. Ümarpuidu ekspordist suurema osa moodustab paberipuidu eksport Rootsi (898 000 m3 2010. a) ja Soome (728 000 m3 2010. a)
puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Väärindatud puitkütuste tüüpilisteks esindajateks on puidubrikett ja pelletid (graanulid). 25(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 3.21. Puitkütuste liigitus väärindamise astme järgi 3.1.1 Puitkütuste tootmine Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Põhjalikult on aga puude biomassi jaotust ja raiejäätmete energeetilist potentsiaali uuritud Soomes. Joonisel (vt Joonis 3 .22) esitatud andmetest nähtub, et ladvad, oksad, kännud ja juured moodustavad puu biomassist väga olulise osa. Traditsioonilise küttepuidu kasutamine energeetilisel otstarbel on hakanud vähenema
annaabi.ee 
