poolreaktsioonid – redoksreatsiooni osad, mis iseseisvalt ei eksisteeri. osalevad redutseerija ja oksüdeerija moodustavad redokspaari. Fe2+ (aq) →Fe3+ (aq) + e- redokspaar Fe3+ / Fe2+ Redoksprotsessis osaleb kaks redokssüsteemi (poolelementi), kumbki koosneb mingi elemendi oksüdeeritud vormist (st. oksüdeerijast) ja redutseeritud vormist (st. redutseerijast). Redoksprotsessis reageerivad omavahel ühe redokssüsteemi oksüdeeritud vorm ning teise redokssüsteemi redutseeritud vorm. Redoksprotsessi tasakaal on nihutatud vähemaktiivse oksüdeerija ja vähemaktiivse redutseerija tekke suunas. redoksreaktsiooni tasakaalustamine: 1) elektronbilansi meetod liidetud ja loovutatud elektronid leitakse elementide oksüdatsiooniastmete muutuse järgi liidetud ja loovutatud elektronide alusel leitakse kordajad oksüdeerijale ja redutseerijale, ülejäänud kordajad nende põhjal
02% Ketoon Hemiketaal Ketaal Suhkrumolekulid võivad olla erinevates konformatsioonides Püranoossne tsükkel (energeetiliselt on soodsaim olukord, kus suured asendajad paiknevad ekvatoriaalselt, "tool" konformatsioon) NB! Suhkru tsüklilised vormid pole tasapinnalised OH Glükoosi ja teiste monosahharaiidide olulisemad reaktsioonid ·Redoksreaktsioonid oksüdeeritud ja redutseeritud derivaadid ·Esterifikatsioon fosfaatestrite teke ·Aminoderivaatide teke struktuursetes polüsahhariidides ja glükoproteiinides ·Glükosiidide teke glükosiidside oligosahhariidides, polüsahhariidides, nukleotiidides, jne Suhkrute redoksreaktsioonid Aldehüüdrühma sisaldavad suhkrud on kergesti oksüdeeritavad näiteks Fehlingi reagendiga. Suhkrutest moodustuvad vastavad aldoonhapped. Reaktsiooniga kaasneb punase Cu2O sademe teke
produkte. Siis saab kasutada spektrofotomeetri ning jälgida värviliste ühendite kontsentratsiooni, mis on võrdilises sõltuvuses glükoosisisaldusest. Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaasi toimel oksüdeeuva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensiini derivaate. Üheks võimaliseks on o-taoliin, misse helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Oma töös ma kasutasin substraadina kaaliumheksotsüanoferraati(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ Fe3+-ks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. 2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Töö käik Tööreaktiiv 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse:
Toomas Kal Esitlus kunstiajaloos Koostas: Liisa Soovere MT-09A Ehtekunstnik Toomas Kal sündinud 1975. aastal Pärnus Koolid:1982-1993 Pärnu 4. keskkool 1995-1999 Tartu Kunstikool, mööbli kujundamise ja restaureerimise eriala 2002-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool, eksternõpe Alates 1988. aastast kullassepp Tegemised Toomas Kal teeb: Sõrmuseid Kõrvarõngaid Käevõrusid Ripatseid Kaelaehteid Rinnanõelu Lipsunõelu ja Setu ehteid Abielusõrmused briljant triipudega kullast Kuld, tsirkoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Ussikujuline käevõru. Fifth level Hõbe. Majake Click icon to add picture Click icon ...
f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 Rasvhapete sahharoosestrid E 473 Rasvhapete mono- ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476 Rasvhapete propüleenglükoolestrid E 477 Termiliselt oksüdeeritud sojaõli rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 479b Naatriumlaktülaadid E 481 Kaltsiumlaktülaadid E 482 Stearüültartraat E 483 Sorbitaanmonostearaat E 491 Sorbitaantristearaat E 492
See on tingitud lisatud ainete kogustest. Skeemil on substraadid valesti märgitud. Võrrandi vasakul pool peaks olema värvusetu taandatud substraat ehk kromogeenne substraat (kasutusel mitmed orgaanilised ühendid) ja paremal pool värviline oküdeeritud substraat. Antud töös on kromogeense substraadina kaasutusel kollane veresool K 4[Fe(CN)6]. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, tekib punane veresool K 3[Fe(CN)6]. Viimase kogus on võrdelises sõltuvuses oksüdeeritud glükoosi kogusega, sest GOx reaktsioonil saame ekvimolaarses koguses oksüdeeritud glükoosi ja vesinikperoksiidi. Mida intensiivsem on lahuses punase veresoola kollane värvus, seda kõrgem on tema optiline tihedus ja seetõttu ka glükoosi sisaldus. Antud töös on substraadina kasutusel kaaliumheksatsüanoferraat(II) K 4[Fe(CN)6] ehk ajaloolise nimetusega kollane veresol. Tekkiv punane veresool K 3[Fe(CN)6]
Ühend Mõju inimesele Mõju keskkonnale Miks lisan/ ei lisa enda tootele? Naatriumfluoor Ei lase tekkida hambakatul Suures koguses mürgine Hambakatu vaba Sorbitol sorbiit Langetab vere kollesterooli, Väga mürgine ja keskonda Ei, sest vale kogus võib suures koguses tekitab saastav aine muuta terve hambapasta kõhulahtisust väga mürgiseks Aqua vesi Täiendab inimese Annab elu Jah, muudab vedelaks veekogusid, sisaldab kaltsiumi Hydrated silica Aitab eemaldada hambakattu Diato...
Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel.
..100V 10...1000V Töötemperatuur -55...+125 °C -55...+85 °C Temperatuuritegur +100...-1500ppm/°C +100...-4700 ppm/°C tg 0,001...0,0001 0,03...0,001 Elektrolüütkondensaatorites kasutatakse kondensaatori isolatsioonina alumiiniumi või tantaali (mõnikord ka nioobiumi) pinnale elektrolüütiliselt tekitatavat väga õhukest oksiidikihti. Tänu õhukesele isolatsioonile on elektrolüütkondensaatorid suure mahtuvusega. Anoodiks on oksüdeeritud metall ja katoodiks elektrolüüt. Kontakti saamiseks katoodiga kasutatakse kas kondensaatori kesta või on selleks teine elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht saadakse elektrolüütiliselt, töötavad elektrolüütkondensaatorid ainult kindla polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka
süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes protsessides 4 NADH ja 1 reaktsiooni tulemusel FADH2. Nimetatud reaktsioonid on järgmised: 1. püruvaadi dehüdrogenaas (NADH) 2. isotsitraadi dehüdrogenaas (NADH) 3. α-ketoglutaraadi dehüdrogenaas (NADH) 4. suktsinaadi dehüdrogenaas (FADH2) 5. malaadi dehüdrogenaas (NADH) Mitokondrites on vastavaid redoksreaktsioonide koensüüme limiteeritud hulgal ja seetõttu on oluline tagada pidev oksüdeeritud ja redutseeritud vormi retsükleerimine. PDH ja TCA tsükli tulemusel moodustunud redutseeritud NADH ja FADH2 tuleb teisitisõnu uuesti oksüdeerida. Vastasel juhul seiskuvad nii glükolüüs, PDH kui ka TCA tsükkel substraadi puudumise tõttu, ehkki glükoosi või püruvaati võib olla piisavalt. Kuigi suur hulk NADHd, mis tekib TCA tsükli reaktsioonide tulemusel, on põhimõtteliselt kasutatav taandavaks biosünteesiks, rakendatakse mitokondriaalse
Sisaldab taimedele rohelist värvi andvat elementi klorofülli. Kuulub ka taimerakkude kesta koostisesse. Kloor Ainus anioon, maosoolhappe vajalik komponent, leidub maohappes ja amülaasi koostises. Fe-hemoglobiin Ar- juustes Sn- lipiidide ainevahetus Si- kõhred, liigesed, silma klaaskeha Se- mitokondrites F- hamba email Ni- vereloome süsteem Cu- oksüdeeritud ensüümid Vesi Vesi on polaarne ning moodustuvad vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel. Vee ülesanded Molekulaarne tasand: Fotosünteesi reaktsioonis lähteaineks Kindlustab hürdolüüsireaktsioonid On lahusti Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu Raku tasand: Kindlustab turgori Kindlustab raku stabiilise sisekeskkonna Määrab raku ainevahetuse intensiivususe Organismi tasand:
POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O -ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõtteline skeem: peroksüdaas Oksüdeeritud substraat värvusetu + H2O2 Taandatud substraat + H2O2 värviline Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutatakse, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], (kollane veresool). POx katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks
redutseerumisel tekib H2O. POx-i reaktsiooni saab hõlpsasti jälgida, kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt. Värvilise ühendi kontsentratsioon ehk värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, samuti 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O-tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Võib kasutada ka kaaliumheksatsüanoferraati(II), mis oksüdeerudes annab lahusele kollase värvuse (Fe2+Fe3+) ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Eelnevalt valmistatakse tööreaktiiv (25 ml): · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH 6,0
b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) monoja diatsetüülviinhappega f) äädik ja viinhappe seguga Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 emulgaator Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476 emulgaator Rasvhapete propüleenglükoolestrid E 477 emulgaator Termiliselt oksüdeeritud sojaõli rasvhapete mono ja E 479b emulgaator diglütseriidid Naatriumlaktülaadid E 481 emulgaator, stabilisaator Kaltsiumlaktülaadid E 482 emulgaator, stabilisaator Stearüültartraat E 483 jahu parendaja Sorbitaanmonostearaat E 491 emulgaator Sorbitaantristearaat E 492 emulgaator
Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis. Teda kasutati ehetena ning isegi maksevahendina. Merevaik oli väga hinnatud ka Vana-Kreekas. Talle omistati ravivaid omadusi ning kasutati lõhnavate segude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik on ka tooraineks merevaikhappe, merevaiguõli, kampoli jms. valmistamisel. Merevaik täitematerjalina Bio-stimulaatorina tuntud lenduval sutsiniidhappel, mida merevaigu oksüdeeritud pind sisaldab, on positiivne stimuleeriv mõju kõigile organitele: närvisüsteemile, südame ning neerude tööle ja uuendusprotsessidele. Mida kauem merevaigust ornamente, amulette või teisi väikeseid esemeid kanda, seda tugevam on efekt. Sellest tulenevalt loodi ja patenteeriti Leedus pärast kindlaid uuringuid merevaiguga täidetud madrats. Puhates sellisel madratsil, tunneb inimene termiliselt töötlemata merevaigu tugevat
Teine etap: Teisel etaapil kasutatakse rõika peroksüdaasi (süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2- oksüdoreduktaas.) POx on hemoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina H2O2 (moodustub H2O). Kui substraati oksüdeerimisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), siis saab POx reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon sõltub glükoosisisaldusest. Oksüdeeritud substrat + H2O2 taandatud substraat + H2O värvitu värviline Oksüdeeruva kromogeense substraadinan kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate. Meie juhul aga kasutame kaaliumheksatsüaanoferraati(II), K4{Fe(CN)6}. (kollane veresool). 2 Fe2+ + H2O2 + 2H+ 2Fe3+ + 2H2O kollane veresool punane veresool Punane veresool annab lahusele kollase värvuse. Detekteeritav lainepikkus 410 nm. Sobiv keskkonna pH on 6. Töö käik.
sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne. Hormoonid - mikroelementidest nt I. I on kilpnäärme hormoonide ( nii türoksiini kui ka trijodotüroksiini) talitluseks vajalik element. Funktsioonid teistel elementidel: Fe – hemoglobiin Ar – juustes Sn – lipiidide ainevahetus Si – kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se – mitokondrites F – hamba email Ni – vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu – oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis. Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg – massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed – eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka
sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne. Hormoonid - mikroelementidest nt I. I on kilpnäärme hormoonide ( nii türoksiini kui ka trijodotüroksiini) talitluseks vajalik element. Funktsioonid teistel elementidel: Fe hemoglobiin Ar juustes Sn lipiidide ainevahetus Si kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se mitokondrites F hamba email Ni vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis. Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka
naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne. Hormoonid - mikroelementidest nt I. I on kilpnäärme hormoonide ( nii türoksiini kui ka trijodotüroksiini) talitluseks vajalik element. Funktsioonid teistel elementidel: Fe hemoglobiin Ar juustes Sn lipiidide ainevahetus Si kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se mitokondrites F hamba email Ni vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis . Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka
3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus on ,D-glükoosi:O2-oksüdorektaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. GOx kujutab ennast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimub koensüümina. Järgmises etappis kasutatakse peroksüdaaside esindajat, rõika peroksüdaasi (EC 1.11.1.7), mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. Kui kasutata substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: ...
FAD seab glükoosi molekuli kaks vesiniku aatomit, redutseerib FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldab lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside esindajat, mille nimetus on doonor: H 202- oksüdoreduktaas. Kui kasutatakse substraadi, mille oksüdeerimisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektofotomeetriliselt. Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: Taandatud substraat + H2O2 Oksüdeeritud substaat + 2 H2O POx-i toimel oksüdeeruva kromgeense substraadina kasutatakse bensidiini derivaate. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat (III), K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusele 410 nm. Reaktsioon kulgeb PO x-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. 2 Fe2+ +H2O2 + 2H+ 2 Fe 3+ +2 H2O Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on olulisene koht tööreaktiivil, mis
aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: Peroksüdaas Taandatud substraat + H2O2 Oksüdeeritud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaas 2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Käesoleva töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis. Tööreaktiiv: Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on keskses rollis tööreaktiiv, mis sisaldab eelkirjeldatud ensüüme glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx),
Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõttleine skeem: POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o- tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutataksegi, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises
25 sekvestrant Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator Rasvhapete mono- ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 emulgaator Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476 emulgaator Rasvhapete propüleenglükoolestrid E 477 emulgaator Termiliselt oksüdeeritud sojaõli rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 479b emulgaator Naatriumlaktülaadid E 481 emulgaator, stabilisaator Kaltsiumlaktülaadid E 482 emulgaator, stabilisaator Stearüültartraat E 483 jahu parendaja Sorbitaanmonostearaat E 491 emulgaator Sorbitaantristearaat E 492 emulgaator
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus
spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Reaktsiooni skeem: 2 POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o-tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 639 nm. Mugavaks substraadiks vaadeldava reaktsiooni jaoks on kaaliumheksatsüano-ferraat (II) K4(Fe(CN)6) ehk kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe 3+- ks. Sellega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks, tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas.
kus Eind on metallelektroodi potentsiaal II liiki metall elektroodid · Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon: Inertsed metall elektroodid · nn. redoks elektroodid · Pt, Au, Pd, C · Reageerib redokssüsteemides potentsiaali muutustele · Potentsiaal sõltub redokspaari oksüdeeritud ja redutseeritud vormide suhtest Membraan elektroodid · Membraanid: · Kristallilised · Mitte kristallilised: - klaas, vedelik, jt. Metallelektroodid- elektronide liikumine elektroodi pinna ja lahuse vahel; Membraan elektroodid- ioonide liikumine membraani ühelt poolt teisele Klaaselektrood Mõõdetakse potentsiaalide vahet membraani pindade vahel pH elektrood: 1906.a., peamine, põhineb klaasmembraanil H+ ioonid on klaasi sise ja välispinnal. Kontsentratsioonide
vesinikperoksiidi, mille redutseerumisel moodustub vesi. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), siis saab peroksüdaasi reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni põhimõtteline skeem: Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaasi toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate. O-tolidiini okspüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Peroksüdaasi reaktsioonil võib
substraati, H2O2, mille redutseerimisel moodustub vesi. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O- tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Lisaks võib peroksüdaasi reaktsioonil kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4(Fe(CN)6) ehk kollane veresool. POx katalüüsib Fe 2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas happelises keskkonnas (pH=6).
· Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni mehhanism: Omadused: - Oksüdeerib kromogeenseid substraate nagu bensidiini derivaadid (diaminobensidiin, tetrametüülbensidiin, 2-tolidiin e o-tolidiin jt) - O-tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine, detekteeritav lainepikkusel 630 nm Glükoosisisalduse määramisel ei tohiks bioloogilises objektis lihtsustuse mõttes olla märkimisväärselt värvaineid. POx-i substraadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat (II). 3.3.2. Töö käik TÖÖREAKTIIVI ETTEVALMISTAMINE: Tööreaktiiv peab sisaldama glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaaso (POx), kromogeenset
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
vähendab ateroskleroosi riski.; ME-3 omadused on välja selgitatud paljude laboratoorsete ja kliiniliste uuringutega ning oma ohutuse tõttu on seda sobiv kasutada toiduainetes. Paljude teadusuuringutega on tõestatud, et ME-3 piimhappebakter: vähendab seedeinfektsioonide riski: surub inimese soolestikus alla sinna sattunud haigustekitajaid ja suurendab kasulike laktobatsillide hulka. vähendab ateroskleroosi riski: langetab aterogeense oksüdeeritud LDL sisaldust, suurendab LDL biokvaliteeti ja vereseerumi antioksüdatiivset potentsiaali. Lactobacillus fermentum ME-3 tegutseb väga aktiivselt selliste sooleinfektsioonide tekitajate vastu, nagu näiteks Salmonella Typhimurium ja Shighella sonnei. Koos antimikroobsete kinoloonidega väldib ME-3 salmonellade kandluse teket, mis võib inimestel põhjustada raskeid vaevusi. ME-3 sisaldavad tooted suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kasutades substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat) saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni skeem on järgmine: Peroksüdaas Taandatud substraat + H2O2 → Oksüdeeritud substraat + 2H2O Värvusetu Värviline peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(ll), K4[Fe(CN)6] ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe 2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm
POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide(elektronide doonorite) oksüdeerumist kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. NB Mida alltoodud reakts. skeem näitab Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt ,siis saab PO x-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Oksüdeeritud substraat + H 2 O 2 Peroksüdaas Taandatud substraat +2 H 2 O → Värvusetu Värviline Mis tegelikult toimub Kirjutage õige reakts. skeem. Lisaks nimetatud orgaanilistele ühenditele võib peroksüdaasi reaktsioonil kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool
Nad eksisteerivad veekeskkonnas ainult seetõttu, et nende hüdrolüüs ei ole jõudnud tasakaalu, sest nende hüdrolüüs on aeglane. Biomolekulide metastabiilsus (tasakaalutus) on elukeemiale äärmiselt iseloomulik. Elu saab eksisteerida ainult tasakaaluolekust kaugel, tasakaal võrdub surmaga. 86. Kas toodud struktuuride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete katkemiseta? jah 87. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? Oksüdeeritud suhkrutel on otsas O ja OH 88. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüderivaatidel on ühe C küljes kaks H-d 89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). 90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad disahhariidid)? Vaba aldehüüdrühmaga ehk poolatsetaalset otsa nim redutseerivaks otsaks. Kõik
Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Põhilised vitamiinide allikad on 1) Toit (eriti taimne) 2) Seedekanali mikrofloora tegevus 3) Vitamiinipreparaadid 4) Süntees vastavatest eelühenditest Redutseeritud vorm Oksüdeeritud vorm 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Kovalentne katalüüs Ensüümi ja substraadi vahel tekivad lühiajaliselt kovalentsed sidemed
ülesehitamisel. Rohelise tee antioksüdeerivad omadused aitavad sellist riknemist ära hoida. Vähi ennetamine Roheline tee ja must tee pärinevad samast teetaimest (Camellia Sinensis), kuid uuringus, kus võrreldi rohelist teed musta teega leidsid uurijad, et roheline tee on 6% enam potentsiaalne antioksüdant. Michael Murry, M.D. seletab, et see on seetõttu, et "roheline tee on toodetud, kergelt aurutades värskelt lõigatud musta tee lehte. Musta tee tootmiseks on lehed oksüdeeritud. Oksüdatsiooni kestel, paljud polüfenooli ained, potentsiaalsed antioksüdandi koostisosad ja vähivastased omadused on hävitatud. Erinevalt mustast teest on rohelisel teel väga kõrge polüfenoolisisaldus." Vähivastased omadused tulenevad rohelise tee polüfenoolide blokeeriva toime tõttu vähki põhjustavate koostisosadele ja mõjuvad sama hästi kui efektiivsed kemikaalid, mis neutraliseerivad või püüdvad kinni vähipõhjustajad.
on nende kütuste energiaväärtus palju väiksem ning seetõttu tuleb neid kasutada suuremates kogustes. Seepärast ei ole tegu nii ,,rohelise" kütusega, kui see algselt tunduda võib. 2.6 Hargnenud ahelaga eeterlisandid 1990.-l võeti CAAA poolt vastu otsus, mille kohaselt tohib kasutada kütust, mis sisaldab 2- 2,7% hapnikku, et vähendada NOx-de ja lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni. Bensiini nõuetele vastavusse viimiseks segati kütusesse oksüdeeritud ühendeid, nagu etanool, MTBEd (methyl tertiary-butyl ether), ETBEd (ethyl tertiary-butyl ether) ja TAMEt (tertiary-amyl methyl ether). Kõige suuremat kasutust leidis MTBE, mida toodetakse isobuteenist ja metanoolist ning mille tootmine on odav. Sarnaselt alkohoolkütustele suurendavad ka hargnenud ahelaga eeterlisandid formaldehüüdide heitmeid, soodustades sekundaarset saastet. Seepärast kaotati ka nõue, et kütus peab sisaldama 2-2,7% hapnikku. 2
või lakk (ka tislerilakk). Nakkuvus (ka adhesioon) värvikile omadus haakuda aluspinnaga. Nitrovärv, lakk materjal, mille põhiliseks sideaineks on nitrotselluloos. Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis. Madala kvaliteediga sideaine, mida võib kasutada ainult sisetööl kruntimiseks või õlipahtli valmistamiseks. Pahtel nõtke mass, mida kasutatakse aluspinna ebatasasuste silumiseks. Koosneb sideainest, lahustitest, lisa ja täiteainetest. Täiteainetena kasutatakse enamasti kriiti, kipsi või kaoliini, sideainena peamiselt latekseid. Pintsel maalritöödel kasutatav põhiline töövahend
vastvad sensorid rakus. "Peroksiidide tajumine on sensorites olevate redoks-aktiivsete tüsteiinide vahendatud nagu näiteks OxyR, Ohr ja Hsp33 valgud." 4 Bacillus subtilis puhul on selleks PerR, mis tajub peroksiide metalli-katalüseeritud oksüdatsiooni abil. Valgu oksüdatsioon, mis on katalüüsitud seotud raua iooni poolt, viib hapniku lülitamiseni histidiin 37 või 91 koosseisu. See omakorda muudab valgu struktuuri ja oksüdeeritud PerR valk kaotab võime seostuda DNAga. PerR tavaliselt surub maha selliste proteiinide sünteesi nagu näiteks katalaas ja peroksüdaas ning tema inaktiveerimine tähendab raku valmistumist potentiaalse vesinikperoksiidi stressi tasemeks. Clostridium on üks põhilisi anaeroobide esindajaid, kes ei ole võimeline hapnikuga keskkonnas funktsioneerima. Clostridium acetobutilcum genoomi skaneerides avastati PerR homoloog, mis viitab sellele et bakter on võimeline taluma oksüdatiivset stressi."..
Lisaks vedelikes säilitamisele tuntakse ka veel oliivide kuivsoolamist. Sool eemaldab viljadest oleuropeiini kibeda maitse ja liigse vee. Veekaotus tingib aga omakorda õlihulga suhtelise suurenemise. Osa oliividest võidakse ka marineerida, täita või lõigata viiludeks. Oliivide sissetegemisel on 3 meetodit: 1) Hispaania või Sevilla viis roheliste oliivide jaoks 2) Kalifornia viis oksüdeeritud mustade oliivide jaoks 3) Kreeka viis naturaalsete mustade oliivide jaoks Oliiviõli Ühest kilogrammist oliividest saadakse alla 1 liitri oliiviõli. Enamus oliivipuid annab reeglina saaki nii, et saab valmistada umbes 2,8 liitrit õli, suurte ning saagirikaste puude oliivikogus võib olla aga kolmekordselt suurem. 3
et saada anaeroobsel glükolüüsil raisku läinud energiat kätte, transporditakse piimhape verega maksa, kus see tagasi püruvaadiks muudetakse glükoosi lõplik lagundamine ei saa toimuda ilma hapnikuta! sest O2- te on vaja, et muuta glükoosi lagundamises osalevad koensüümid NAD ja FAD uuesti oksüdeeritud vormi vaid siis saavad nad täita oma ülesannet- transportida elektrone ja vesinikioone rakuhingamise ühest etapist teise Käärimise KASUTAMINE: Veini ja õlle valmistamine Taigna kergitamiseks Etanoolkääri Biokütus mine Jogurti valmistamisel
· Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%) Vesinik (e- + H+) kandub DOONORILT AKTSEPTORILE. Doonor oksüdeerub, aktseptor taandub. DH2 + A D + AH2 D - doonor (oksüdeeruv orgaaniline aine) A - aktseptor Vesiniku esmaseks aktseptoriks on sageli koensüüm NAD+ (FAD). DH2 + NAD+ D + NADH + H+ oksüdeeritud taandatud koensüüm koensüüm Redoksreaktsioonide viimases astmes seostub vesinik hapnikuga. AH2 + ½ O2 A + H2O BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON KUI PALJUASTMELINE PROTSESS Oksüdeerumisel kaotab orgaaniline aine järk-järgult vesiniku aatomeid. Toimub süsiniku oksüdatsiooniastme (o.-a.) suurenemine. Maksimaalne o.-a. IV saavutatakse süsinikdioksiidis. OKSÜDEERIV FOSFORÜÜLIMINE
BPG toodab erütrotsüütides anaeroobse glükolüüsi kõrvaltee. BPG seostub desoksüHb-ga, kergendab O2 vabastamist -> vähendab Hb afiinsust hapnikule. Hb Klassifikatsioon. HbF loote Hb, ehitus 22, HbA täiskasvanute Hb, 22. HbF seob hapniku afiinsemalt, ei teki hüpoksiat. Hb -desoksühemoglobiin HbO2 oksühemoglobiin, arterites HbCO karboksühemoglobiin (vingugaas + Hb). CO seostumine blokeerib O2 seostumise madalate kontsentratsioonide juures. MetHb methemoglobiin. Oksüdeeritud mittefunktsionaalne vorm (ei seo ega transporteeri O2), heemis on 3- valentne raud. MetHb suure koguse korral sureb org-m hapnikunälga. Kogust võivad tekitada sulfoonamiidid, anilinvärvid, nitroühendid, nitritid, endogeensed oksüdantid. MetHb teket takistavad vit C, glükoos. 4. Sidekoe valgud. Kollageen ja elastiin 4.1 Kollageenid annavad sidekoedele tugevust. Struktuur. primaarstruktuur antihelikaalsete aminohapete järjestus. (Gly, Pro, Hyp, Ala, Hyl)
175 juures. Paksendavad omadused ja pasta selgus on paremad Paranenud külmutamise-sulamise stabiilsus Kasutatakse paksendajatena ja stabiliseerijatena 8) Rist-seostumisega tärklised Tärklise graanuli geelistumistemperatuur suureneb proportsionaalselt rist-seostumise ulatusega. Pundumisvõime alaneb proportsionaalselt rist-seostumise alanemisega. Kasutatakse, kui on vaja suurt stabiilsust. 9) Oksüdeeritud tärklised Retrogradatsiooni ei toimu. Kasutatakse madala viskoossusega täiteainena. Polüsahhariidide ensümaatiline lagunemine Ensüümid, mis lõhustavad polüsahhariide. Protsessid toimuvad: 1) Puuviljade riknemisel 2) Jahu töötlemisel kookideks ja taignaks 3) Teraviljade lõhustamisel alkohoolse fermentatsiooni käigus Olulise tähtsusega hüdrolaasid on: 1) Amülaasid a. -amülaas b. -amülaas c
Füsioloogiliselt aktiivne foolhappe vorm on seotud mitme glutamaadi jäägiga (5-7), adsorbeeritav vorm sisaldab vaid ühe glutamaadi, sest ülejäänud eemaldatakse seedesüsteemis. Folaat konverteeritakse aktiivsele kujule, so tetrahüdrofolaadiks, dihüdrofolaadi reduktaasi toimel. Tetrahüdrofolaat töötab kui 1C kandja. Süsinik võib sealjuures olla erinevatel oksüdatsioonitasemetel. Ainuke1C süsiniku vorm, mille ülekandes tetrahüdrofolaadi derivaadid ei osale, on karbonaadiks oksüdeeritud vorm. 1C fragmendid on seotud tetrahüdrofolaadiga (1) N5 või (2) N10 positsioonist või (3) sillana N10 ja N5 vahel. Tetrahüdrofolaat osaleb paljudes biosünteetilistes protsessides. Tümidiini sünteesil (dUMP konverteeritakse dTMP-ks tümidülaadi süntaasi poolt) konverteerub tetrahüdrofolaat dihüdrofolaadiks. Selleks et taastada aktiivne kofaktor, tuleb dihüdrofolaat tagasi redutseerida tetrahüdrofolaadiks. Seetõttu on dihüdrofolaadi
(denitrifitseerijabakterite abil) Vees lahustunud Nitraatlämmastik muundub atomsfääri molekulaarlämmastikuks (N2) või lämmastikoksiidideks (NO, N2O) NO3(-) -> N2 NO3(-) -> NO/N2O Lämmastiku sidumine keemiline protsess, mille tagajärjel suhteliselt inertne (vähe reageeriv) molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse peamiselt mikroorganismide (näiteks tsüano- ja asotobakterite), UV-kiirguse ja välgu kaasabil redutseeritud (näiteks ammoniaagiks) või oksüdeeritud vormiks (näiteks nitraadiks) Atmosfääri N2 ja N2O muundamine vees lahustunud ammoniaagiks. Eutroofne toitaineid on väga palju ja sellest tulenev taimede kasv on väga suur · Lahustunud O2 pinnal kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool termokliini madal. · Taimne aine kõrge · NO3 ja NH3 madal, peale termokliini kõrge · Tugev setete lisandumine Oligotroofne toitaineid on väga vähe · Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge.
paremini kättesaadav. DMSP on merebakteritele väävliallikaks, aga ka C-allikaks. Ka peligibacter'i genoomis on geenid DMSP lagundamiseks. DMSP lagunedes merebakterite toimel moodustub suures koguses lenduvat ühendit dimetüülsulfiifi (DMS ) merelõhn. Fosfor fosforit sisaldavad rakus nukleiinhapped, fosfolipiidid ja koensüümid. Kõigis neis esineb ta fosfaadina. Fosfori kandja rakus on ATP. Fosfor oksüdeerub kergesti õhu käes. Seetõttu ongi ta looduses põhiliselt oksüdeeritud kujul fosfaadina. Kuna ta on rakus samal kujul, siis ei ole teda enne biomolekulidesse lülitamist vaja redutseerida. Mikroobid saavad kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi fosforiühendeid. Fosfaadid on ka head puhverdajad fosfaatpuhver. Fosfor on elemendina suht sarnane arseeniga. Elusrakud saavad fosforit arseeniga segi ajada ja selles seisnebki arseeniühendite toksilisus rakule. Nt proteiini kinaasid panevad valgu fosforüülimise asemel talle külge arseeni.
Tselluloosi süntaas (oluline), süntaasi tuleb kasutada mõistuse piirides. EX! Ensüüminimede tuletamine. Antakse reaktsioon ette struktuuridena, tuleb reaktsiooni katalüüsiva ensüümi nimi kirjutada ja ka põhiklass. Reaktsiooni keemia järgi tuleb ära tunda põhireaktsioon tüüp (üks kuuest). EC.1 Oksüdoreduktaasid Katalüüsivad oksüdeerumis-redutseerumis reaktsioone (elektronide ülekanne substraatide vahel). Elektronid liiguvad redutseeritud substraadilt oksüdeeritud substraadile. S´ on redutseerija, S on oksüdeerija, protsessi käigus redutseerija oksüdeerub ja oksüdeerija redutseerub (saab elektrone juurde). Mida rohkem elektrone tuuma lähedal, seda redutseerunum on, seda suurem on elektrontihedus. Orgaanilistes molekulides on kõige lihtsam vaadata sidemeid vesinikuga, sest mida rohkem sidemeid on vesinikuga, seda redutseeritum, ntx CH 4 (metaan) on redutseeritum vorm kui (CH3)2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
