PIIRAMATU KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Kollase-punasetriibuline viljaga kõrgekasvuline tomatisort. Viljad keskmise suurusega , väga efektse välimuse ja 1. Tomat 'Tigerella` Keskvarajane. 100-130g 200-230cm meeldiva maitsega. Vana Inglise sort, haigustele vastupidavus hea.
Taimed fotosünteesivad, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. · Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel. · Taimedes toodavad hormoone rakud, loomadel sünteesitakse neid erilistes elundites. · Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik. · Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, loomad aga tavaliselt mitte.
Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne.
oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi. Jalg on ühtlase jämedusega või alusel veidi jämedam, kiuline. Kõrgus kuni 8 cm, läbimõõt kuni 2,5 cm. Seeneliha on valge, muutub punakaks. Maheda maitsega ning ebameeldiva lõhnaga. Eospulber mida seen eritab on ooklerpruun. Kasvukoht on enamasti parkides, näiteks paljal toitainerikkal mustal mullal või rohus, koos pärnadega. Väga sageli kasvavad nad massiliselt suures koguses. Kasvuaeg on Juuni-juuli, jaanipäevast juuli keskpaigani. Sarnased liik on talle Kevad-võluheinik ( mis on samuti valge, kuid sellele seenele on iseloomulik jahulõhn, kübar ei ole kiuline). Segiajamisoht on noorelt suur ka valget värvi pilvikutega (nimelt leiab punakat narmasnutti kasvamas parkides ajal kui hakkavad kasvama esimesed kahvatupunased pilvikud). Linnaparkidest seenekorjamist tuleks vältida, kuna seened koguvad endasse raskemetalle.(http://seened.loodus.ee/punakas- narmasnutt)
· Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes. · Suuremad kasvatajad: Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Poola, Itaalia, Slovakkia, Tsehhi. · Peedijuurikate suhkrust 90% on võimalik kääritada etanooliks. · Pealseid on võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. · Suhkrupeedist võib aastas toota 240 GJ/ha energiat. · Eestis kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. VIINAMARJAKSVATUS · Viinapuu on üks vanemaid kultuurtaimi, pärineb
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, soojad ja liivased mullad, mulla temperatuur peab olema 2530°C, õhu temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C. Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia, Vietnam, Jaapan. Muud huvitavat Mugulad võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab ta A-vitamiini. Click to edit Master tex...
Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel 4. Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Stepirohud, aruheinad, nurmenukud, palderjanid, iirised, tulbid, pujud ja kaktused. 5. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Inimtegevuse tõttu, nt mürkide kasutamine põldudel ning põlluharimisega pesade hävitamine 6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega.
alata), Lääne-Aafrikas valget (D. rotundata) kollast jamssi (D. cayenensis), Kariibi mere piirkonnas D. trifida't Lõuna-Hiinas D. apposita't. 95 % jamsist kasvatatakse ja korjatakse Lääne-Aafrikas Suurimad tootjad 2012. aastal: Nigeeria (38 miljonit tonni), Ghana (6,6 miljonit), Elevandiluurannik (5,7 miljonit) Benin (2,7 miljonit). Kasvatamine temperatuur 2530°C aasta sademetehulk 1500 mm. kasvuaeg 612 kuud. Mugulasaak olenevalt kasvutingimustest 100300 ts/ha, Säilitamine Jamssi võib säilitada kuivatatult või värskena ventileeritavates hoidlates.. Hästi valminud kuivad jamsimugulad säilivad õhurikkas hoidlas ülesriputatult või riiulitel mitu kuud. Kui neid säilitada liiga soojas, võib kaalukadu 6 kuu jooksul olla kuni 60%, jahedas hoidlas (temperatuur 10°C) on säilituskadu väike.
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Kasvukoht ja tingimused : Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab niiskust, sest muidu kasvavad puised ja kibedad juurikad. Kasvuaeg on lühike, varajased sordid valmivad 60-70 päevaga. Seega saab kasvatada varajase kultuurina suviseks, hilisema (külv juuni lõpus) kultuurina sügiseseks ja talviseks tarbimiseks. Kasvukohale külvamise puhul harvendada või istutamise puhul jätta vahed 45-50 cm x 20-25 cm. Tabel Naerise kasvust kuudelõikes Jaan Veebru Märt Aprill Mai Juuni Juuli August Septem Oktoober uar ar s ber
Ungari Pusta Põhja - Ameerika Preeria Lõuna - Ameerika Pampa Lõuna - Aafrika Veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Iirised, stepirohud, stepi-aruhein, sale haguhein, habehein, preeriarohi, piisonirohi, pojengid, kullerkupud, tulbid. 5. Nimeta kaks olulist põhjust, miks on tulekahjud kasulikud rohtlatele. 1) See takistab metsastumist 2) Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakata enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud 6. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide
Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva. Rukis võrsub kevadel vähe (talvekahjustusel kahjumisse). Suur juuretik, põuale vastupidav. Rukkiseeme vajab järelvalmimiseks u 30 päeva. Risttolmleja tuule abil, sobib avamaale. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet, põhiliselt inimtoiduks. Väiksem külmataluvus, niiskuse ja mulla toitainete suhtes nõudlikum. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel (talvekahjustusest taastub). Kasvuaeg veel pikem kui rukkil. Pikapäevataim, isetolmleja. Teraviljade talvekahjustused: Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood. 1. Külmumine – rakuvaheruumidesse tekivad jääkristallid, purunevad rakumembraanid, vesi võetakse ära. 2. Haudumine – Lumi tuleb sulale maale, taimedel jätkub elutegevus, lõõtsutavad, kasutavad ära toitainetevarud, jäävad nõrgaks. 3
aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005.aastaks kolmekordistunud, kuid avamaal kasvatatavate kuuseistikute maht on jäänud samaks. 2001. aastal ehitati katmikala ja alustati suletud juurekavaga metsataimede kasvatamisega. Pottides kasvatatakse hariliku kuuse- ja kasetaimi, nende kasvuaeg on 1-2 aastat Põhiliseks tooteks on metsa istutamiseks sobilikud taimed, aga pakutakse ka astelpaju taimi. Kalevi talu asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas.
väljendada. See on aga kauakestev protsess, mis nõuab vanemate, pedagoogide ja vahel ka arstide ning terapeutide abi. Hariduse ja kasvatuse ülesanneteks on toetada last püüdluses end individuaalse minana oma olemusliikmetes kinnitada ehk teisiti öeldes inkarneerida. (http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/sisu=lugemist&SubMenu=waldorfpedagoogika_pohijooned) Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe
Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva. Nisu – Suvinisu minimaalne idanemistemperatuur on 2°C. Idanevad seemned ja tõusmed on öökülmadele vastupidavad. Suvinisul on suur veevajadus. Suvinisu kasvuperiood on 98 - 105 päeva. Talinisu terad idanevad +2°C juures. Talinisu tärkab 7 - 9 päevaga. Kasvuperioodi pikkus olenevalt sordist on 270 - 350 päev. Talinisu on niiskuselembeline. Oder – Kasvuaeg on tal umbes 70-110 päeva. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2°C juures. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Idanemiseks on vajalik veehulk 50% terade massist. Kaer – Kaer hakkab idanema 2-3°C juures. Kaer on niiskusenõudlik. Idanemiseks vajab ta 60% vett terade kuivmassist. Muldade suhtes on kaer vähenõudlik. Rukis – Seemned hakkavad idanema 1-2°C juures. Kasv peatub rukisel, kui õhusoojus on alla 5°C.
Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm aastas Kasvuaeg 612 kuud Värskena mürgised, söödavad keedetult SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Nig e e ria Ele va nd iluura nnik G h a na Be nin To g o KAS TEADSID? Mug ula ta va line ra s kus o n 4 8 kg , p a re m a te s ting im us te s s a g e li ka 1 5 2 0 kg KILPKONNAJAMSS JAMSS BATAAT (Ipomoea batatas) Päritolumaaks Mehhiko Sisaldab suhkrut Vajab keskmiselt temperatuuri 24 kraadi ja sademetehulka 7501000mm aastas
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
Maisi (tava- ja maheviljelus) kasvatuse ja koristuse masintehnoloogia Morfoloogia Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili Kasvab 2-3 m kõrguseks, kõrre läbimõõt 2-7cm, kõrre südamik täitunud pehme säsiga, hästi arenenud juurestik toetab taime Emas- ja isasõisikud asuvad samal taimel, isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia Tänapäeval suur osa saagist loomasöödaks Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidu...
4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad. Taimed Loomad Ei liigu aktiivselt Liiguvad aktiivselt Toodavad endale ise suhkrut Tarbivad valmis orgaanilist ainet (fotosünteesi abil) Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, Loomadel on piiratud kasvuaeg ja suurus pikkuskasvul on piirid Organid on lihtsama ehitusega Organid keerulisemad ja moodustavad elundkondi Pole närvisüsteemi ega meeleelundeid, elutegest Kogu organismi tegevust juhib närvisüsteem juhivad hormoonid hormoonidega 5. Kuidas taimed liigutavad, too kaks olemuselt erinevat näidet (ei pea teadma mehhanismi, ainult tegurit, mis paneb liikuma nt valgus, puudutus jm).
Teravili hästi seeduv. Tähtsaim on tera (teris). Tööstus- tärklis, piiritus, õlle ja konservide tootmine. Põhk- paberitööstus tooraine, küteks, tarbeesemete valmistamine. Suviteraviljad Üheaastased kõrrelised kultuutaimed, mille teri kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, tehniliseks. Kasvatatakse: oder, nisu, kaer, riis, mais, sorgo. Eelised talivilja ees: saak stabiilsem, palju sorte, võimaldab kasvatada eri viljakusel muldadel, saab moodustada konveierile. Puudused: lühike kasvuaeg, kasutavad halvemini talvist niiskust ja mulla toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga kuiunevad hõredad taimikud ja need umbrohtuvad, osa sorte pika kasvuajaga- koristamine langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked. Oder Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha, lüpsilehmadel sobilik karjatamis ajal, tasakaalustab proteiini rikast sööta. Eneriarikas. Põhku
Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades
Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. Sügispuit Väline koorepoolne osa on sügisosa e. sügispuit tekib kasvuperioodi lõpul. Suve lõpupoole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevadpuit on seega heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega. Talvel puidu juurdekasvu ei toimu
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast,
- lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused. Vähendab "halva" kolesterooli taset inimese kehas. Kaeras leiduvad proteiinid on head (palju erinevaid aminohappeid). Vähendab südamehaigustesse haigestumise riski
Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm.) kui valgu ja energiarikka loomasöödana. Eristatakse kolme botaanilist tüüpi seemne suuruse ja kuju järgi: · väike 1000 seemne mass kuni 650 g · keskmine 650...800 g · suur üle 800 g Võrreldes hernega on oa kasvuaeg ligi 40 päeva (kuu aega!) pikem. Kasvatamiseks sobivad raskema lõimisega, kevadel varakult harimist võimaldavad mullad. Külvikorras sobib uba külvata alles 4...5 aastat pärast uba või teisi kaunvilju põhiliselt nende ühiste haiguste vältimiseks. Suure saagivõime (üle 5t/ha) realiseerumine sõltub suuresti kohalikust kliimast ning maaviljeluskultuuri tasemest.
1.koolil on nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde; 2. kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada; 3. kool kaitseb last koolikohustus ei luba teda saata tööle; 4. ühiskonnal on õigus olla huvitatud oma liikmete kasvatamisest üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. (M.Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL) 2. Ivan Illich (1926 2002) Ivan Illich sündis Viinis. Tema ja ta nooremad kaksikvennad elasid hästi, käisid heades koolides ning rändasid laialdaselt Euroopas. I. Illich käis Piaristen'i gümnaasiumis Viinis 1936 1941. Ta lõpetas eelülikooli õpingud Firenzes ja läks siis Firenze ülikooli õppima histoloogiat ja kristallograafiat
-sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis) I rühm: 1.Nisu Triticum Aestivum L -suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva) -talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva) 2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder) -suvioder (kasvat. rohkem söödaks, valm. ka õlut ja linnaseid. Temp. suhtes vähenõudlik, min.idanemistemp on 1 kuni 2 C, opt. 10 kuni 18 C. Tõusmed taluvad 7 kuni 8 C külma. Terade mood. soodsain temp
sajandi alguseni. Speltanisu terad on väikesed ja pruunid. Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist. Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega. Kasvuaeg on taliviljal pikk 330 päeva, hektarisaak 23,5 tonni. Talispeltat on kaks tunnustatud sorti `Frankenkorn' ja `Obergrumer Rotkorn'. Suvispeltal tunnustatud sorte pole. Kõige suurem kunst on terad kestast kätte saada. Ajalooliselt on sõkalde eemaldamiseks kasutatud kiviveskit, praegu toodetakse spetsiaalseid speltakoorijaid. Speltanisus on ka palju kiudaineid, aminohappeid ja rasvhappeid. Kaloreid seevastu annab ta tavalisest nisust vähem. Speltanisus sisalduv tärklis on hea
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada; kool kaitseb last 8 koolikohustus ei luba teda saata tööle; ühiskonnal on õigus olla huvitatud oma liikmete kasvatamisest üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. Paraku ei loe modernistlikele mõttemallidele toetuv massikool situatsioone ning õpilaste kogemusi ja läbielamisi nii oluliseks, et keskendada neile kooli arendamisel tähelepanu (Miettinen 1990). Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus. Inimest käsitletakse koolis kui toorainet
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar ...
lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis. Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu. Peagi saadi aru taime tervistavast ja nälga peletavast toimest. Läänemaailmas oldi pikka aega arvamusel, et soja on sobilik üksnes loomasöödaks ning vajalikud valgud omastati jätkuvalt lihast, kalast või piimast.
Katta kattelooriga Redis 1-aastane Külmakindel Erilisi nõudeid ei ole Võib kasvatada Kastmine (kui ei kasta - Kõige lühem kasvuaeg (20-45 Lehed lühikarvalised Kõrge temp ja kuumus Koduhoovis sobib hästi vahekultuurina või iseseisva lõhenevad) päeva) Ümarikud, lapikümarikud muudavad vilja puiseks huumusrikas, parasniiske, kultuurina Kasutada katteloori (väldib Koristatakse valikuliselt
Koristatakse oktoobris. 52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom. Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru-test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro-hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk-rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90-120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett. 53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused
Koristatakse oktoobris. 52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom. Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru- test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro- hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk- rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90- 120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett. 53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused
omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal Valgud 16,9 g Lipiidid 6,9 g Tuhk 1,7 g Süsivesikud 66,3 g Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg
tingimused - lopsakas kasv - haigustele vastuvõtlikkus suureneb (ka paks inimene on haigustele vastuvõtlikum). Monokultuuride bioproduktsioon on väiksem kui segakultuuridel - üks liik kasutab piiratult ressursse (valgus, niiskus, toitained). Majanduslikult õigustab seda aga soovitava produktsiooniosa suurim ja odavaim kättesaamine. (inimene on huvitatud viljateradest, mitte põhust, erinevate teraviljade seemnete sorteerimine on väga raske, kui mitte võimatu, eri liikide kasvuaeg on erinev, valmimiseks kulub erinev aeg). umbrohud Kultuurtaimed on sageli väikese konkurentsivõimega. Sageli nad küll suudavad kooslustes Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool kasvada, kuid inimese loodetud saak jääb väga kesiseks. Et saak oleks suurem, inimene harib
Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele 23. Põldoa kasvatamine · Seemned hakkavad idanema 3-4 C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel
o Aitab pääseda kolmes seadusest o Konflikt Marksismi kriitika Ideoloogiline o Stagnatsioon Teoreetiline o Liiga palju majandust Empiiriline o Konkurents kommunismi sees Võrdlus XIII loeng teooriad II Laissez faire lase teha, lasta turu jõududel toimida, vähene sekkumine riigi poolt Adam Smith Huvide harmoonia - mis on kasulik ettevõttetele, on kasulik tarbijale Riigi minimaalne roll Riikide 'saatus' Pikk kasvuaeg Kriitika: o Tööstusrevolutsioon o Hegemooni roll Vastastikune sõltuvus Keohane & Nye, 1977 Tähendab realismi: o Suhtluskanalid o Teemade hierarhia puudumine kõik on poliitiliselt oluline, mitte ainult julgeolek o Sõjalise jõu väike roll Mõõdikud: o Tundlikkus (sensitivity) o Haavatus (vulnerability) Reziimiteooriad
• Maa kurnati välja, rahvaarv 150-200 tuhat, pärast vallutust (Taani) ca 100 tuhat. • Maksustatud 11.sajand Hõimude paljusus – feodaalne killustatusus • Põhja-Eesti =Eestimaa – Taani kuningas • Tartu piiskop • Saare-Lääne piiskop • Saksa ordu • Linnad Linn: 1. Käsitöö ja kaubandus 2. Juhtorgan – raad 3. Koosneb – kirik/klooster, kindlus, kõrts ja majad Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand Rahvastik: • Käsitöölised: o Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, ehitaja o Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad • Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule • Vaimulikud – sotsiaalne teostus Vallutusjärgne olukord Eestis: 1. Ristitutel isikuvabadus 2. Säilis maaomand 3. Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 4
mis on selleks otstarbeks kohandatud o Kasvatatakse kuuseseemikuid, männiseemikuid, kuuseistikuid, kaseseemikuid. Vähemal määral sanglepaseemikuid, tammeseemikuid jt metsakultiveerimiseks vajalikku taimmaterjali o Külvi- ja kooliosakond o Taimed kasvavad ca 1m laiustel peenardel ja viies reas. Konteinertaimede kasvatamine: o Taimekasv toimub spetsiaalsetes kastides o Taimede kasvuaeg 1-2 aastat o Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik. o Ku, Mä, Ks, harvem Lm o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus o Kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad
Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt on 2...5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne: tamm tähtjas lepp kolmnurkne vaher ümmargune haab viisnurkne Juveniilpuit Juveniilpuit koosneb harilikult 10...20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. laiad aastarõngad sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus Aastarõngad Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve lõpu poole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevad- ja sügispuidu tihedus võib erineda kuni 3 korda. Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne. Ilmastikuolude ja kasvutingimuste muutudes (näit. puu lähemast ümbrusest
kauem, sest ta ei puitu nii ruttu kui hilisema istutamise korral. Taimede vahekauguseks jätta 25 - 30 cm. Toidu valmistamiseks Toidu valmistamiseks, milleks tarvitatakse kähardunud lehti, millest Üldiselt vähenõudlik. Istutatakse vahedega 45 - 75 valmistatakse suppi ja cm, kasvuaeg keskmiselt 140 päeva hautist. Kasvatatakse peenral 3 - 4 rida kõrvuti. Külvivaeo tehakse 5 - 6 cm sügavused. Neisse külvatakse eelindatud, leotatud või kuivad herneseemned vahedega 4 - 5 cm. Varajased külvid tehakse idanemata seemnetega toidu valmistamiseks Maa tuleb sügisel sügavalt harida ja väetada. Salatiseeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel reaskülvina hästi ettevalmistatud peenrale või tasasele maale 1 - 1,5 cm
rukkisorte vajab järelvalmismiseks 25-30 päeva, siis saabub normaalne idanemine. Risttolmleja tolmleb tuule abil. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet. Suurem osa läheb inimtoiduks. Talub rukkist vähem külma. Hukkudes -16 kuni -17 kraadi juures. Nõudlikum niiskuse, mulla viljakuse ja eelviljade suhtes. Vähem vastupidav taimehaigustele. Üleujutust talub natuke paremini. Aeglase kasvuga, seetõttu peab põld olema umbrohupuhas. Võrsub nii sügisel kui kevadel, NB! Eksamis. Kasvuaeg rukkist pikem, valmib 10-20 augustil. Pikapäevataim (vaja 14-17 h valget aega), isetolmlev. Teraviljade talvekahjustused Vastupidavamad on kahe kuni nelja võrsega taimed. Oluline on, et oleks piisavalt varutoitaineid (ei külmu nii kiiresti ära, ei teki külmakahjustusi). Talvele vastupidavamaks muutuvad taimed sügisel karastusperioodil. See aasta halb karastusperiood (NB! EKSAMIS). Üheks karastusperioodi alustajaks on päeva
Puu lõikamisega on põhjendatud vaid erandjuhul turvalisuse eest kannab vastutust maaomanik (tavaliselt turvalisuse tõttu). Peab siiski arves- või -haldaja, kelle territooriumil puu kasvab. tama, et võra vähendamine on puu lõpliku Ärgem riskigem asjatult! eemaldamise edasilükkamine, aga mitte noo- rendamine. 6. Pea kinni bioloogiliselt põhjendatud lõikus- aegadest! Parim lõikusaeg on puude aktiivne kasvuaeg. Sobib ka varakevad. Lõigata ei tohi alates pungade puhkemisest kuni täieliku leh- teminekuni. Mahlajooksuga liike tuleb lõigata ainult kesksuvel. 24 KASUTATUD KIRJANDUS Aaspõllu, A. 2007. Mida istutada parki. Eesti parkide almanahh. Muinsuskaitseamet, keskkonnaministee- rium. Bäckström, P.-J. 1996. Puut, niiden biologia ja hoito. Viherympäristöliitto, Helsinki. Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...
· Külviaeg esimesel võimalusel, hilinedes väiksem saak, väiksemad seemned, vähem proteiini ja rohkem kahjureid · Kasvuaegne hooldamine . Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte. · Keemiline umbrohutõrje. · Haiguste ja kahjurite tõrje 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele Herne kasvatamine puhaskülvis · Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides
taim. Veevajadus on 470 l. Veepuudusele on tundlik. Mullaviljakuse suhtes on lepplik, tal on tugev juurestik ja seetõttu omastab toitaineid paremini. Kaer on pika päeva taim. Kaer on isetolmelja , kaeraterad valmivad ebaütlaselt. Valminud t Suvi nisu. Kasvab kõige paremini stepi tingimustel. Suvinisu tõusmed taluvad öökülma ...-11. Suvi nisu on niiskus nõudlik ja vajab viljakamat mulda kui teised teraviljad. On ka pika päeva taim, kasvuaeg eestis 90...110 päeva. Külvikorda paigutamisel tuleb lähtuda erinevate liikide ja soraremtide kasvunõuetest. Kõige nõudlikuad on suvi nisu, oder, kaer ja segavili. Kasvukoha valikul tuleb arvestada seda, milleks me neid teravilju kasutame. Õlle odraks või seemneks kasvatamisel on mõnevõrra erinevad nõuded kui söödavilja kasvatamisel. Külvata tuleks esimesel võimalusel. Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem kui hiliseid. Varem külvatud teravili valmib suvelõpus
4) 1/3 – Mauria impeerium Indias (meie ajaarvamise alguse paiku) 5) 30 % – Umenioonide kalifaat (~700.a.) Jõukuse, osakaalu maailmamajandusest järgi: 1) USA – tekkinud vallutuste kaudu, ei ole ühtlane, ei ole üherahvuseline, pärast II ms 2) 1/3 – India (100.a. Ekr) 3) ¼ – mogulid (India) 4) ¼ – Pärsia (1740) ÕIS: slaid: Rein Taagepera Riikide tingarv pindala alusel slaid: Riikide tingarv rahvastiku alusel (riikide arv väheneb) slaid: Riikide kasvuaeg ja kestvus 6. loeng Rahvusvahelised süsteemid minevikus: Antiiksed RV suhete süsteemid 2 vastandlikku seisukohta: ei olnud mingit süsteemi, sest olid riigilaadsed moodustised aind vs süsteemi aluseks võib olla igasugune riik, mitte ainult rahvusriik. Mingisugused süsteemid olid, aga need ei olnud päris täisväärtuslikud
tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit. Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega. Seesmine säsipoolne osa on kevadosa ehk kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustavad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. *Kevad puit on heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega. *Talvel puidu juurdekasvu ei toimu *Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu sellele, et puu kasv on tsükliline. *Aastarõngaste eristatavus ja kuju on puuliikide määramisel üsna tähtis. Maltspuit ja lülipuit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
