Ehituspuidu terminid Kantpuit Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud. Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud)
taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik) – Linnuõõs – nt rähnide poolt sisse toksitud õõnsused. Võõrkehad, mehaanilised kahjustused ja töötlusrikked – Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat, nael jne) – Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa – Karr – tüvekahjustus vaigutamisest – Kaldots - – Poomkant – osaliselt saejälijeta saematerjal – Koorelaik – puukoore ala spoonil – Kriipsud – nt sae jäljed – Lainelisus, pinnulisus, lemmelisus, narmalisus – metsamaterjali erinevad pinnakaredused – Sisseraie – kirvega tekitatud vigastus – Sisselõige – saeteekujuline vigastus – Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige – Killend – metsamaterjalist eraldunud puidukild
Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas. 57. Mis on tulioks? Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas. 59. Mis on poomkant? Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa. 60. Miks puitu immutatakse? Muuta puitu vastupidavamaks (putukad, mädanik jne), et vältida pinnakihtidele tekkivat destruktsiooni, et pikendada eluiga 61. Kaasajal kasutatav immutusvahend on 62. Puidu difusioonimmutus Meetodid: immutuspasta pealekandmine puidu pinnale- väikeste koguste postide konserveerimiseks, määritakse pastaga, hoitakse pakituna soojas 2-3 kuud
(joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)? Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi lahtisaagimiseks saematerjaliks. Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist
(joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)? Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi lahtisaagimiseks saematerjaliks. Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist
palkide vastuvõtul skäneerimismeetodil Saematerjalid Saematerjalid on materjal: Mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel Millel in vähemalt kaks tasaparalleelset pinda Liigid Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. Pindlaud – saagimisel eemaldatud palgi välimine osa, mille üks pind on saetud, teiseks pinnaks on palgi välispind. Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid nimetatakse saematerjali elementideks Poomkant – ümarpuidu külgpinna osa saematerjali servpindadel Eristatakse Tõmp poolkant Terav poolkant
Tõugurikked puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Võõrlisandid kivid, traat, metallikillud. Mehaanilised vigasused metsavarumisel, vaigutamisel, transpotimisel, sorteerimisel ja töötlemisel tekitatud vigastused. Koorerebend koore vigastamine. Karr puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine. Killu lahtimurre materjali otspinda ulatuv küljalõhe või puidukadu. Söestumine tulekahju tulemusena. Poomkant palgi läbisaagimata külgpind materjali servkantidel. Töötlusdefektid: rõmed, lainelisus, karvasus, pinnalisus, rõmelisus, kurrud ja õnarad, narmad, põletus. Deformatsioonid: kõmmeldumine saematerjali kõverdumine saagimisel, kuivatamisel ja säilitamisel.
Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. Saematerjali elemendid: Küljed- on laiemad pinnad ja jaotatakse vastavalt materjali paigutusele alumiseks ja ülemiseks küljeks. Kvaliteetne ja töötlemispuhtusega külg on esikülg ning selle vastas tagakülg. Kui mõlemad küljed on puhta töötluspinnaga, valitakse esikülg väiksema puidurikete arvu poolest. Servad- on kitsamad pinnad. Kant- serva ja külje kokkupuute punkt. Poomkant- saematerjalile jäänud tüve pealispind. Jaotatakse terav või tömp poomkant ning osaline või täielik. Saematerjali töötlemisel on võimalik anda ka talle lisaelementidega lisaväärtust (nt faasid- profiil, valts, soon) 3.Pigmendid- värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad.
Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteeti mõjutavad saepalgi kvaliteedist lähtuvad omadused ja puidurikked nagu oksad, lõhed, mõlud, kaldkiulisus, ränipuit, vesipuit, palgisinavus ning aastarõngaste laius. Puidurikked halvendavad saematerjali kvaliteeti ja piiravad selle kasutamisvõimalusi. Töötlemisvigadest mõjutavad kvaliteeti poomkant, etteandemehhanismide jäljed, mehaanilised vigastused, lõikeriista jäljed jms. Saematerjal peab kõigepealt vastama tehnilise kvaliteedi nõuetele (omadused, mis on tekkinud saepalkide lahtisaagimise ja saematerjali töötlemise käigus ja kuivatamisel; mõõtmete täpsus, puidu niiskus), peale seda võib vaadata muid kvaliteedinõudeid. Kaubanduslik saematerjali hindamine ja sorteerimine põhinevad saematerjali välisel vaatlusel