Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines
Ideaalne gaas Ühine Reaalne gaas · Lõhna levimis kiirus u · Kerge kokkusuruda · Lõhna levimis kiirus 450 m/s ideaalset gaasi ja väikse mõnikümmend cm/s · Molekulide vahel pole tihedusega reaalset · Molekulide vahel on vastastikmõjusi. gaasi. vastastikmõjud · Ideaalset gaasi on kerge · Ideaalne gaas ja väga · Suure tihedusega kokkusuruda ning ta on hõre reaalne gaas reaalset gaasi on raske
1. Nimeta relatiivsusteooria põhiseisukohad Lähtub 2st põhiseisukohast 1)kõik taustsüsteemid on samaväärsed(relatiivsusprestiit) 2) on olemas suurim võimalik kiirus ehk siis vastastik mõjude levimis kiirus C=3 10 m/s 2. Mis on relaktiivsusteooria tähtsaim praktiline järeldus? Relaktiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on vaid see mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aega. Kui teade sündmusest on alles teel siis see sündmus antud vaatleja jaoks on veel toimumatta. 3. Mis on võnkesagedus + valem Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv 4. Mis on võnkeperiood + valem
Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t Võnkumine- on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasitagasi sama trajektoori mööda, võnkumised võivad olla vabad, sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad. Laineteks nimetatakse võnkumiste levimist ruumis. Pikilaine- laine mille levimis suund on piki võnkumiste sihti. Ristlaine- laine, mille levimis suuund on risti võnkumiste sihiga Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = f. (v=l/t) Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist a suurim halve. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. JOONKIIRUS ON VÕRDELINE NURKKIIRUSEGA. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel
Pinnavormi Teke Pealtvaade Ristlõige Ehitus Näide levimis-kohast Mandrijää kulutas - Kõrgendikud, mis Laineline, Liiv, kruus, Vooremaa (Saadjärve Voor...2 liustiku voolimise meenutavad poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi Kõrgendikud, mis on Laineline, Kruus, liiv, Vahe- Eesti tasandik Mõhn...4 Jääjärve setete kuhjad rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kes...
Resonants kui sundiva jõu sagedus ühtib süsteemi oma võnkesagedusega on tegemist resonantsiga. (laps kiigel) Matemaatiline pendel venimatu ja kaaluta niidi otsa on riputatud ainepunkti nim mat.pen. kasut maavarade otsimisel, reaalselt pole! Füüsikaline pendel pendel, mille juures me arvestame niidi venimist, kaalu ja niidi otsa riputatud keha ei ole aine punkt. Vedru pendel vt. Vabavõnkumine Ristlained lainetus, kus osakeste võnkumine Toimub laine levimis suunaga risti. (levivad vedelike pindadel ja tahkes aines)
väljalöödud elektronile kineetilise energia andmiseks. E=h h=A+mv2/2, kus h on Plancki konstant Punapiir Igale metallile on omane max. p, mille puhul tekib fotovool. 3. Valguserõhk Valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Footonid langedes mingile pinnale annavad sellele üle oma impulsi. See põhjustab valguse rõhu tekkimis. 4. Comptoni efekt Valguse levimis suuna ja laine pikkuse muutumine põrkumisel elektroniga või teiste elementaar osakestega. 5. Fotogeemililised reaktsioonid Keemilised reaktsioonid, millede kulgemise kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Näiteks: Fotosüntees.
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest,
resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega harmooniline võnkumine-võnkumine mis toimub sin või cos funkts. Järgi Algfaas-näitab milline osa võnk. on ajahetkeks 0 juba perioodist möödunud Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine ristlaine-osakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Nt:merelaine pikilaine-võnkumine toimub aine levimises suunas laine periood 1) aeg mille jooksul lainepunkt teeb täispöörde 2) aeg millega laine front läbib ühe laine pikkuse laine sagedus-lainepunkti võngete arv ajaühikus Laine pikkus-pikki levimissihti mõõdetud vähim vahe kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus-laine frondi edasilevimise kiirus lainete interferents-kahe või enama laine liikumist üheks resultantlaineks
5. Hälve-võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud-maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Periood-ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus-näitab võnke arvu sekundis 6. Matemaatiline pendel ja vedrupendel võnguvad harmooniliselt, kui nende võnke amplituud on väike. 7. Laineliigid: 1) Ristilained-osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel 2) Pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimis suunda. Võivad levida kõigis keskkondades.(helilained) 3) Keralaine- lainefrondiks on kerapind.(joonisel kujutletatakse ringjoontena) 4) Tasalaine-lainefrondiks on tasand 8. Laineid iseloomustavad suurused 1) Lainepikkus-teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. Kahe samas faasis võnkuva osakese vaheline lühim kaugus 2) Laine levimiskiirus-näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt levib ajaühiku jooksul 9
Punapiir: - kogu kvandi energia E kulub e- väljalöömiseks A (kineetilise en.- ks footoni energiat enam ei jätku) Punapiiri lainesagedus (suurenedes väheneb footoni E) Fotokeemileised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgu kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale milelle ta langeb. Comptoni efekt valguse levimis suuna ja lainepikkuse muutumine põrkumisel elektronidega või teiste elementaarosakestega.
· Reklaami kulud võetakse kauba hinna sisse, mis viib hindade kasvamisele. · Reklaam sunnib auditooriumile kaupa ja teenuseid peale, mida viimasel pole vaja. · Reklaam tõstab kaubanõudlust ja see võimaldab suurendada ka hinda. 3. Reklaami reguleerimine. Tarbijat huvitab reklaami tüütuse ja hulga vähendamine, aga tootja on huvitatud reklaami hulga ja auditooriumi kasvamises. See jaoks on olemas seadusandlikud piirangud. Need piiragud puudutavad reklaami levimis viisi, kohta, aega ja mahu. Vale, ebaeetiline ja kõlbmatu reklaami on sedusega keelatud. 4. Kõik mis reklameeritakse on halb ja ebakvaliteetne? Sellest rääkivad inimesed, kes mitte midagi ei taipa reklaamis. Võib küll reklameerida halba kaupa ja mida ei saa müüa, aga on ka põhjused, milleks on olemas reklaam. · Kasvab firma, tema kaupade ja teenuste ära tundmine. Kasutatakse ilusa ja kvaliteetse reklaami, mis on huvitav ja tehtud asjatundlikult.
pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja lõhestub kuubikujulisteks osadeks, enam levinud. Pruun mädanikku nimetatakse ka kahanemismädanikkuks ja ta on domineeriv mädaniku liik puit hoonetes. Põhjustavad seened on majavamm, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrvik. Majavamm Majavamm võib lühikese aja jooksul ehk mõne kuuga tugevasti puit konstruksioone kahjustada ja oma suure levimis võime tõttu võivad mütseel niidid kasvada ja üle kivi taimlate jne. Talub väga hästi temperatuuri ja niiskuse kõigumisi ja kaitseks selle seene eest peab puit olema ümpritsetud normaalse õhuvahetusega. Majamädik Koosneb tugevalt hargnevates tume pruunidest mütseelniitidest mis annavad puidule tumepruuni värvuse. Levib seal kus puiduniiskus sisalduse tõus on väga järsk ja kestvus pikkaajaline. Valge mädanik Ehk sööbimis mädanik
Company poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendunud DVD- formaadiga. Hiljemastel aastatel hakkas optiline disk pakkuma palju paremat kvaliteeti. Kõige varajasem formaat, laserdisk, ei olnud laialdaselt adopteeritud, aga järgnev DVD formaat sai lõppudelõpuks massilise tarbia nõusoleku ja asendas VHSi kui eelistatud video levimis viis aastal 2000. Kaheksakümnendatel olid konkurentsis kaks formaati- VHS ja Betamax mis said mõlemad päris palju tähelepanu meedialt. Mõned professionaalsed stuudiod eelisasid Betamax, pidades selle pildi kvaliteeti paremaks kui VHS-i oma. Kuid olenemata kvaliteedist pidavat VHS säilima kauem ning VHS kassetil oli pikem salvestusaeg kui Betamax kassetidel. VHS oli see kes sõja võitis. VHS-kasseti eluiga sõltub lindi kvaliteedist, mängimise sagedusest, videomaki mehhanismi
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade sü...
Valguse peegeldumine Maris Saar 8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale,
Laboratoorse töö aruanne: HELI KIIRUS Õppeaines: Füüsika I Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Taavi Rokka Daniil Stserbakov Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimis kiirus võrdub: v= f (1) kus v on lainete levimise kiirus, -lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi, RT v= µ (2) kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , - moolmass (Õhu jaoks =29·10 3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, võib
Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise Võnkeringi perioodi kohta. T= 2L*C 15.Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli. 16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused? On ristlaine, kus elektri- ja magnetväli on omavahel risti ja mõlemad on omakorda risti levimise suunaga. 17.Laine kiiruse valem? V= *f , V=laine levimis kiirus , -lainepikkus , f- sagedus 18.Mis on kiirgumine? Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine. 19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia? Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest. Lainepikkuse vähenedes sagedus suureneb. 20.Elektromagnetlaine skaala? 1)madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool 2)raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks, laineid kiirgab raadioantenn
3.eosest areneb eelleht 4.eellehel arenevad sugurakud 5.toimub viljastamine 6.viljastatud munarakust tuleb uus taim 21. Kirjelda seemnetaimede paljunemist. 1.tolmuterades valmivad seemnerakud 2.seemnealgmes küpseb munarakk 3.toimub tolmlemine 4.toimub viljastamine 5.seemnealgmest areneb seeme 6.seemnest areneb uus taim 22. Millised eelised on paljunemisel seemnetaimedel võrreldes eostaimedega? Paljunemine on kiirem pole vett vaja levimis võimalus suurem 23. Millised eelised on paljunemisel katteseemnetaimedel võrreldes paljsseemnetaimedega? Sugurakud arenevad õie sees katte-putuk tolmlemine, tuulmtolmlemine
Ideaalse gaasi olekuvõrrandit võib vaadelda ka teatava absoluutse temperatuuriskaala definitsioonina (nn gaasitemperatuur). See temperatuur ühtib termodünaamilise temperatuuriskaalaga. Reaalne gaas - Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. Ideaalne gaas Ühine Reaalne gaas • Lõhna levimis kiirus u 450 • Kerge kokkusuruda • Lõhna levimis kiirus m/s ideaalset gaasi ja väikse mõnikümmend cm/s • Molekulide vahel pole tihedusega reaalset gaasi. • Molekulide vahel on vastastikmõjusi. • Ideaalne gaas ja väga hõre vastastikmõjud • Ideaalset gaasi on kerge reaalne gaas • Suure tihedusega reaalset
murdumisnurgale vastavat langemisnurka nim. Täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui valguskiir langeb suurema nurgaga kui piirnurk, siis ta enam ei murdu vaid peegeldub samas keskkonnas tagasi. Pilet 12.3 Laboratoorne töö: Läätse fookuskauguse määramine. f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Colombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teinetest jõuga, mille moodul on nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördõvrdeline nende vahelise kaugusega ruudus. Fe=k q1q2/r² Pilet 13.2 Rutherforthi aatomimudel. Borhi postulaadid. Rutherfordi aatomimudel (Ringi sees + laenguga keha.. Ringjoone peal Negatiivse laenguga keha! ) Borhi postulaadid 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes,
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad teineteise s...
Selle jõu mõjul tõmmatakse keskkonna osakesed sama seadusega sundvõnkumisse. Kuna keskkonna osakeste vahel on teatud sidemed jõudude näol, siis niisugune võnkumine levib keskkonnas teatud kiirusega V (u). selle väärtus sõltub keskkonna omadustest. Def. Võnkumiste levimist elastses keskkonnas nimetatakse laineliseks liikumiseks. Laineline liikumine jaguneb: a) ristlained keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Näiteks vee lained. b) pikilained keskkonnaosakesed võnguvad piki laine levimis suunda, keskkonnas tekivad hõrendused ja tihendused. Näiteks häälel ained. Lainelis liikumist iseloomustavad: 11. Amplituud A (m), sagedus (Hz), periood T (s), levimiskiirus V (m/s), laine pikkuskaugus, mille võrra võnkumine levib ühe perioodi jooksul (kahe samas faasis oleva laine punkti vaheline kaugus) lambda (m).
Leida: a=? Lahendus: s=(at2)/2=>a=(2s)/t2=(2*1)/4=0,5 4.35 Antud: l=7m; t=3,5s; n=14 Leida: =?; v=? f=? Lahendus: =v/f, f=n/t, v=l/t. Laine levimis kiirus 2m/s, võnkumise sagedus 4Hz, laine pikkus 0,5m. IV RÜHM 1. teepikkus 2. kaal jõud millega keha mõjutab riputusvahendit või rõhub pinnale 3. milla the meh tööd? meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub, tähis A, ühik 1J 4. periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke (pöörde) sooritamiseks , tähis T 5. molekulmass molekuli suhe molekulmassiga (Mr) 6
Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel. · geograafiline teisend- sellised teisendid kujunevad välja nendel liikidel, mis kasvavd väga erinevates kliimatingimustes. NT siberi lehis, h.kuusk.alpi seedermänd · morfoloogiline teisend- ehk VORM erineb oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne. Vormil ei ole selget levimis piirkonda. NT h.kuusel, arukasel, h.kadakal. · kloon- üheainsa taime vegetatiivne järglaskond, mis on paljundatud ükskõik kuidas, ainult mitte seemnest(juurevõsu, pistoksa jne abil)
Selle lunavara puhul pole võimalik taastada faile, kuna krüpteerimise ajal pahavara lihtsalt kustutab neid, nii et lunaraha maksmine ei päästa. (10) Eestis on ka levinud see pahavara ja teada olevalt on ohvriteks langenud kaks ettevõtet: Ehitus ABC ja minigi väiksem tehas. Kuid kõige rohkem nakatada saanud Ukraina süsteemid, nende hulgas olid keskpank, lennujaam , metroo ja Tšernobõli tuumajaam. Mille tõttu väidetakse, et tegelikult lunavara levimis põhjuseks oli Ukraina infrastruktuuri kontrollimine. (11) Projekt „ No More Ransom“: See projekt on tehtud politsei ja IT-turbe ettevõttete poolt, mille mõte on takistada küberkriminaalide lunavara äri õpetadades kasutajatele, kuidas lunavara töötab ning milliseid ennetusmeetmeid tuleks kasutada, et vältida ohvriks langemist.. Projekti ametlik sait on www.nomoreransom.org , mis on Hollandi politsei Riikliku kõrgtehnoloogilise kuritegevuse
Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim. valguse suuna muutust kahe erineva keskkonna piirpinnal. Murdumisel kehtib murdumise reegel: a) Kui valgus liigub optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda, murdub valguskiir pinna ristsirge poole. > =
Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim. valguse suuna muutust kahe erineva keskkonna piirpinnal. Murdumisel kehtib murdumise reegel: a) Kui valgus liigub optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda, murdub valguskiir pinna ristsirge poole. > =
Aga põhjus miks nad seda teevad on lihtne, mõni tahab lihtsalt näidata oma ,,tarkust" , et ta suudab teha midagi siukest neid nimetatakse ka kübermaailma huligaanideks. Teine lihtne põhjus on inimestelt raha välja petta, nt salasõnade ja muude asjade kogumisel ( interneti panga jaoks). Või näiteks lihtsalt arvutit ära lõhkuda. Neid põhjuseid on kindlasti veel. Viirused levivad väga lihtsalt ja võib nakatada teie arvuti ilma et teie arugisaaksite. Põhilised viiruse levimis viisid on läbi interneti ikkagi. Nagu näiteks piraattarkvara allalaadimisel või muu tarkvara, vale e-maili avamisel, valedel lehekülgedel sufates ( nt mingites imelikke pornograafia saitidel) jne Kui ka cd'de,floppy kettad mälupulkade jpm. 5 kõige tuntumat viiruse liiki. 1. Makroviirus nad on rakendusprogrammid mis on kirjutatud makrokeeles,ning nakatuvad dokumendifailina. Nad levivad väga kiiresti läbi e-mailide. Nimelt see viirus
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima ...
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Biolo...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
Suguline paljunemine Vajab sugurakkude olemasolu(kass,koer) Viljastumine-seemne ja munaraku ühinemine Tolmlemine-õietólmu kandumine tolmukailt emakasuudmele Seeme-taime levimisvahen,sisaldab idu ja enamasti toitekude,mis on ümberitsetud seemnekstega Vili- õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned emasKäbi-käbi milles asuvad seemnealgmed ja kus arenevad seemned isasKäbi-käbi milles on tolmukotid tolmuteradega Eos-paljunemis ja levimis vahend Eosla-enamasti kotjas moodustis milles valmivad eosed Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus looduses Inimese elus · Paljudele loomadele toiduks · Toodab hapniku mida on inimesel on · Paljudele loomadele elukohaks eluks vaja. · Toiduks BAKTERID,VIIRUSED Bakterite ja viiruste erinevused:
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andme...
-) Külmad valgusallikad on nt. kuvariekraan, päevavalguslamp jne. -) Valgusallikad jaotatakse: looduslikud ja tehislikud. -) Looduslikud valgusallikad on nt. Päike, äike, virmalised jne. -) Tehislikud valgusallikad on nt. taskulamp, küünal, hõõglamp jne. 2.1.2. Valguse levimine. * Valguselevimiseks nim. Valgus energa kandumist ruumi. -) Valguse levimine suunda kujutatakse valguskiire abil. -) Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimis suunda. -) Homogeensetes keskondades levib valgus sirgjooneliselt. -) Vaakumis levib valgus kiirusega ~3*108 m/s (kõige suurem kiirus üldse) Õhus on kiirus umbes sama (see on ~10,8*108 km/h) -) Valguskiiruse tähis on c. 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur. * Soojuslikud ja külmad valgusallikad erinevad teineteisest selle poolest, et külmad valgusallikad kiirgavad vaid valgust ja soojad valgusallikad, aga valgust ja soojust.
arvutiviroloogia hälliks. Samuti on tähelepanuväärne see, et see viirus oli esimene olulist kahju tekitav viirus. Kuna ülikoolis leidus piisavalt kõrgeltkvalifitseeritud virolooge, siis suudeti viirusepuhang kiiresti lokaliseerida. Teisalt soodustas epideemia likvideerimist ka viiruse enda toimemehhanism, mis nakatas üksnes süsteemseid faile COMMAND.COM, jätte kõik ülejäänud täitmisfailid puutumata. See vähendas viiruse levimis kiirust. Veel oli viirusele programmeeritud käsk peale neljanda faili nakatamist hävitada aktiivsel kettal olevad failid. Selle hävitustöö käigust hävitas viirus ka iseenda. 1980. aastate lõpus hakkasid kasutajad juba ka turvalisusele tähelepanu pöörama. Omandati ka tol ajal aktuaalne reegel, et arvuti nakatumise esimene tunnus on faili COMMAND.COM suurenemine. Tol ajal piisaski viiruse avastamiseks vaid selle faili suuruse jälgimisest.
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
See tähendaks, et energia on maailma loomisest saati kuhugi teadmatusse kohta kadunud. Minnakse vastuollu 19 energia jäävus seadusega, mis ütleb, et kinnises süsteemis ei saa energia tekkida ega kaduda vaid võib muutuda ühest liigist teise.(Vikipeedia 2009)Nii Erirelatiivsus teooria, kui ka energia jäävus seadus on väga laialt tunnustatud peaagu kõigi teadlaste poolt. Valguse levimis probleem on ainult üks mitmetest probleemidest nagu näiteks miljoneid aastaid kestnud radioaktiivne lagunemine, mitmed geoloogilised tõendid maakera vanusest või fosiilsed tõendid evolutsiooni kohta. 4) Füüsika seaduste valesti kasutamine- Seda teevad kreatsionistid laialdaselt, et enda teooriat tõestada. Üks viis, kuidas nad seda teevad on termodünaamika teist seadust kasutades evolutiooni vastu.(kasutatud Icr 2009) Termodünaamika teise seaduse üks
Heli levimiskiirus õhus on 340 m/s Tahketes kehades on heli levimiskiirus pakju suurem. Rauas 6000 m/s Puidu pikikiudu 3800...4800 m/s Puidus ristikiudu 500...1500 m/s Sõltub elastsumooduslist ja tihedusest. Heli liikusmise kiirus sõltub ka puidu kiudude suunast. Kõige kiiremini levib heli puidu kiudude suunas, aeglasemalt radiaal- ja kõige aeglasemalt tangentsiialsuunas. Heli levimis kiiirus sõltub ka puuliigist. Temperatuuri tõus takistab ja niiskusesisalduse kasv aeglustavad heli liikumise kiirust puidus . Resonants. Puidu resonantsomaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli ilma hääletooni muutmata. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ehitusest: Mida kitsamad on aastarõngad ja mida ühtlasemalt nad asuvad, seda suurem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on puit sügisosa osakaaluga 5..
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
