Kõrgel temperatuuril põleb. Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega. Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Hapetega ei reageeri. Rakendused Räni kasutatakse mikrokiipide ja teiste pooljuhtide tootmises.Räni on materjal,millele kujuneb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas- päikesepatareides(polükristalne räni). Ühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras, kõrge st°) Värvuseta kvarts-mäekristall Lilla kvarts-ametüst Valge kvarts-piimkvarts Pruunikas kvarts-suitsutopaas Peenikesed kvartsiterad-liiv Silikaadid-graniit,ränikivi(tulekivi) Ränioksiid(SiO2) Kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. Esineb looduses kvartsi ja liivana. Ränioksiid struktuuriühikuks on SiO4 tetraeeder. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentsed seidemed kahe räni aatomiga.
Klaas Aulika Tooming Staar Klaasi koostis · Klaas koosneb kolmest erinevast mineraalist: Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine · Alustatakse liivast, mida kuumutatakse kõrgel temperatuuril, kuni see muutub vedelaks · Kaltsineeritud sooda on puudritaoline valge materjal, mida kasutatakse liiva sulamispunkti alandamiseks · Seejärel lisatakse lubjakivi, et muuta segu tugevamaks Skeem
Kuju: kuubilised kristallid; teralised massid Kõvadus: 2,5 Värvus: värvitu, valge Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: soolane, lahustub vees Esinemise vorm ja koht: esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Sadestub soolajärvedes. Oksiidid kvarts Kvarts Kvarts opaal Kuju: heksagonaalne prisma, mille tippudeks on püramiidid Kõvadus: 7 Värvus: läbipaistev, valge, varieeruv Läige: klaasjas, ebatasastel murdepindadel rasvane Iseloomulikud tunnused: Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus keemilisele murenemisele
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
K 5,5- 6; E 4,9-5,2. Värvus raudmust. Hematiidist kergesti eristatav kriipsu musta värvuse põhjal. Tugevasti magnetiline. Tekib magmast hangumisel (eraldub magma kristalliseerumise alguses) või metaforismi protsessis. Kivimite murenemisel jääb magnetiit kui keemiliselt vastupidav mineraal praktiliselt muutumatuks ja satub murendi koostisse, moodustades liivade raskes fraktsioonis valdava osa. Parim rauamaak. Kvarts SiO2. on maakoores kõige sagedam mineraal. Kvarts on keemiliselt ränidioksiid. Vaba kvartsi esineb maakoores umbes 12%. Peale selle kuulub ränioksiid paljue teiste mineraalide keemilisse koostisse. Kristalliseerub trigonaalselt. Kristallide tahkudel on näha ristiviirutus. Esineb ka peitkristalsete nõrgvormide, peeneteraliste agregaatide ja korrapäratu kujuga moodustisena. K 7, E 2,65. Värvus on mitmekesine, kusjuures levinumad on värvusetud, piimvalged, roosad ja sinakashallid erikujud
Räni leidub liivas, savis, vees, mudas, poris, taimedes, kus kõige rohkem on terades, juurikates Kõikjal pinnases Mineraalide koostises Kasutamine Mikrokiipide ja teiste pooljuhtelementide tootmises Päikeseenergeetikas päikesepatareides (polükristalne räni) Ehitusmaterjalid, klaas (SiO2) Silikoonid, proteesid meditsiinis Sulamite komponent (korrosioonikindlus, valatavus) Räniühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras) Värvuseta kvarts- mäekristall Lilla kvarts- ametüst Valge kvarts- piimkvarts Pruunikas kvarts- suitsutopaas Peenikesed kvartsiterad- liiv Silikaadid- graniit, ränikivi (tulekivi) Täname kuulamast!
Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Basalt • -harilikult must • -koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. • -kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride tegemiseks Liivakivi • Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud liivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liivakivi on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehk kivimitest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul ladestunud liivakivist Liivakivi
KVARTSKEL L Laura Kivilo ja Kadri Kõomägi 11. klass TÖÖ PÕHIMÕTE Kvartskell põhineb harmoonilisel võnkumisel Kell kasutab elektroonilist ostsillaatorit, mida reguleerib kvartskristall Kristalli ostsillaator loob signaali väga täpse sagedusega, 32 768 Hz Kvartskristallis tekkiv piesoelektriline efekt suunatakse mikrokiibi abil sammmootori kaudu osutitele 1) Patarei 2) Plokk, kontrollib kvartsi ja sammumootorit 3) Kvarts 4) Trimmer 5) Sammumootor, muudab elektriimpulsi mehhaaniliseks jõuks 6) Tunni, minuti ja sekundirattad 7) Sihverplaat Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad hoiaks kvartskristalli ühtlasel temperatuuril. KVARTS Suurus ei muutu temperatuuri kõikudes. Sulatatult kasutatakse laboriseadmetes, mis ei tohi kuju muuta temperatuuri muutudes. Kvartskell jääb temperatuuri muutudes täpseks. AJALUGU
Kvartsi perekonna kristallid Helena Tarum 10B Kvarts Kvarts (saksa quarz) on silikaatne kivimit moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65
· Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi. · Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. · Vilgukivi e vilk- läigib kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ja modustab lehekeste kogumeid, pehmem kui kvarts või päevakivi ja laguneb väge õhukesteks lehekesteks. Vilk on silikaat kuid keerulisema koostisega kui päevakivi LIIV JA SAVI · Tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained. · Tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. · Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel.
Piesoefekt Erinev. Piesoefekti ilmutavad nii monokristallid (kvarts, liitiumniobaat) kui ka keraamilised materjalid ja plastid. Ilmutavad piesoefekti: mehhaanilise deformatsiooniga kaasneb elektriline polarisatsioon ja vastupidi. Nimetus pieso tuleneb kreekakeelsest sõnast piézo, mis tähendab survet. Piesotajuritena kasutatakse mitmesuguseid piesoelektrilisi materjale, millest tuntumad on kvarts, senjetisool ja baariumtitanaat. Neist viimane kuulub nn. piesokeraamiliste materjalide hulka. Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab kasutada mitmesuguste elektromehaaniliste muundurite nagu piesoelektriliste resonaatorite, mikrofonide, kõlarite ja andurite valmistamiseks.
looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis Kivimite jaotus: tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: happelised kivimid (hele) neutraalsed kivimid aluselised kivimid ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimid Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 2530%, 2) Kna päevakivi 6570% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. Settekivimid purdkivimid keemilised kivimid biokeemilised kivimid organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena mureng materjali settimisel organismide elutegevusest lahustunud ühendite settimisel Peamised settekivimid: Settekivimeist võib leida fossiile.
On kasulik lastele, kes oma negatiivseid emotsioone viha-ja raevupursetena väljendavad. Mõjub hasti peavalude, migreenide, peapööristuste, nägemis-ja tasakaaluhäirete korral.Tugevdab organismi üldist seisukorda, ergutab näärmete ja hormoonide talitlust, parandab ainevahetust. Aitab madala vererõhu, kehvverelisuse ja verehaiguste korral. Aitab ka mediteerimisel ning vabastab stressist. 3.Roosa kvarts Roosa kvarts on südame ja armastuse kivi, ta aitab suunata inimest usaldamise, andestamise, armastuse ja rajumeelsuse poole. Ta aitab vabaneda hirmudest, parandab hingehaavu, arendab kohanemis-ja armastamisvõimet. Roosa kvarts leevendab südamevaevusi, avaldab positiivset mõju vereringele, verehaigustele ja leukeemiale. Kiirendab haavade ja luude paranemist. Leevendab depressiooni, unetust ja kosutab närvisüsteemi. Kaitseb ka elektromagnetilise kiirguse eest. 4.Hematiit
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI Liiv ja savi on väga tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained tänapäeval. Need on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks. Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen, seetõttu saab savi kasutada ka näiteks nõude voolimisel. PUIT
mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja hüdroksiidid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh lugemast!
kuni läbipaistvad sillerdavate värvidega erimid on tuntud väärisopaalidena. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Kõvadus 5,5 - 6,5 Kvarts - Kõva mineraal (võimeline kriimustama klaasi). Läbipaistvad värvitud kristallid on tuntud mäekristallina, tumedad pruunikad kristallid suitsukvartsina, must kvarts moorionina, violetne ametüstina. Kristalli pindadel on jälgitav ristiviilutus, kõvadus 7. Kaltsedon - Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks, mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt - hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne. Vastavalt värvusele on antud ka nendele eri nimetused: serdoolik - punane, plasma - roheline, karneool - lihapruun , oonüks -
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a. purdkivimid b. keemilised kivimid c. biokeemilised kivimid d. organogeensed setted/kivimid
Kristo Vainonen Tskk Toodete võrdlus Võrdlen omavahel kahte röstrit. Boschi röstri kirjeldus: 9 erinevat röstimisastet, kvarts küttelemendid, integreeritud kuklisoojendaja, stoppnupp, purusahtel, automaatne väljalülitus, seadme küljed ei kuumene. Cloer röstri kirjeldus: 2 viilu röster, mittekuumenev korpus, automaatne väljalülitus, optimaalne pruunistus tänu tsentraal röstimisele, reguleeritav temperatuur. Võrdlus: Bosch Cloer Hind : 1995kr 1095kr Võimsus: 860w 880w
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
3.Bioloogiline murenemine. Põhjustajad: taimed, loomad, mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. Ränioksiidi grupp – opaal, kaltsedoon , Savimineraalide grupp – montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp – hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp – limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit, graniitporfüür, kvartsporfüür, lipariit, keskmised kivimid Koostis: K-päevakivi, Na- plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas, aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest, vilk, talk) 10) Klaasi, tsemendi, keraamikatoodete koostisosad, valmistamine ja omadused
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. ...
Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedoon Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit ,Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit. 14.Peenes - peeneseks nimetatakse mulla koostisosakesi, mille läbimõõt alla 1 mm.(koresel üle 1 mm.) ** 0,05-1 mm - liivad: * jämeliiv 0,5-1 mm; *keskmine liiv 0,25-0,5 mm; *peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) 15.Ibe on osake suurusega alla 0,001 mm, on füüsikaline savi ( füüsikaline savi on -0,01mm) 16.kolloidide jaotus tuuma järgi: mineraalsed, orgaanilised, orgaanilismineralsed. kolloidid võivad käituda happe või alusena.Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad savimullad.Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest.Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused-keemisvõime.Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed. Lk 63 (pruun). 17
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula
ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus Tänapäeval kõige laiemalt levinud tehismaterjal Graniit Tardkivim Roosakas või punakas Päevakivi ja kvarts 2,55...2,7 g/cm³ Soome rahvuskivi Tellis ehk telliskivi Tehismaterjal Risttahukakujuline 3.-2. eKr Egiptuses ja Mesopotaamias Eestis 13.sajand Liiv Purdsete Lähtaine Graniidi murenemine Kvartsi murenemine Savi Lähtaine Graniidi murenemine Päevakivi ja vilgu murenemine Veega plastiline Küsimused Millest koosneb graniit? Millised selles esitluses välja toodud ehitusmaterjalid olid looduslikud? Mis värvi on klaas? Kasutatud kirjandus
5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti.
NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit
C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel asbest (soojusisolatsiooni nõrk hape materjal) mürgine Si orgaanilised ühendid keemistemperatuur 26,5°C kirurgias
Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike mineraalide kõvadus ei ületa 7. 28.11.12 9 · Valem: CaCO3 · Kuju: rombilised kristallid · Kõvadus: 3,5 - 4 · Värvus: värvitu, valge, hall, kollakas, punakas
com/watch?time_con tinue=8&v=4wozO8SdfAI JUHID JA MITTEJUHID Ained ja nende segud liidetakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhtideks nim. ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ja hapete, soolade, leeliste lahused ning ka Maa ja inimese keha. Mittejuhiks (e dielektrikuks) nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kumm, puit, plast jne. KASUTATUD ALLIKAD https://www.taskutark.ee/m/kehade-elektriseerimine/ http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8013 http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/elektriopet us/fi les/assets/basic-html/page13.html http://fyysika.matefus.eu/elektrostaatika.htm#_ msocom_1 TÄNAN KUULAMAST!
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektri...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm
Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls 1) Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14. Huumuse koostis
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimite ringe ( lk76) Mineraal- on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. n. grafiit, teemant, kvarts, päevakivi, Kivimid- maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit ( puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi. n. teemant (ehted), grafiit ( tiigel, harilik jne ), marmor , lubjakivi jne. Moondekivimid, tardkivimid ja settekivimid Moondekivimid e Tardkivimid e. Settekivimid
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaal...
Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 - boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid
kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO,
Pulli asula kaardil Kunda kultuur välismaal Luga, Venemaa Pasieniai, Leedu Ristola, Soome Veliž, Venemaa Zvejnieki, Läti Kunda kultuur välismaal Keel Eesti esmaasukad olid Kunda kultuuri kandjad. Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt sõnu. Algasukate keelt peetakse üheks protoeuroopa keeltest ning seostatakse Kunda kultuuri rahva keelega. Tööriistad Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega.
värvide ja mitmesuguste vereloomesüsteemi polümeeride toorainena. mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. 7. LIIV kvarts, Kasutatakse toorainena Silma sattudes ärritava päevakivi, klaasi tootmisel, liiva toimega vilgu, kasutavad ka keraamika- ja Liivatorm glaukoniit ehitusmaterjalide tööstus. jt. osakesed. Pindade puhastamiseks 8. KULD Au Valmistatakse kuldehteid, Vargused hambaproteese, Kullapalavik
KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit GRANIIT T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest. Rabakivi on Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks. BASALT Poorid tekivad gaaside eraldumisel magmast. Gaaside teke on seletatav rõhu vähenemisega, kui magma purskub välja
(HCl, HF jne). Need kõik on terava lõhnaga mürgised gaasid, mis lahustuvad väga hästi vees, andes vastavad happed. Nt. H2 + Cl2 = 2HCl tekib gaasiline vesinikkloriid, mis vees lahustudes annab vesinikkloriidhappe ehk soolhappe. Inimese maomahl sisaldab 0,5% vesinik-kloriidhapet, mis osaleb toiduainete seedimisel. Fluor Kõige aktiivsem mittemetall. Ta reageerib aktiivselt enamiku liht- ja liitainetega. Nt. vesi, klaas ja kvarts. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jm. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti aga hambavaabas. Klaasi mateerimiseks kasutatakse tema söövitamist HF sisaldava seguga, taoliselt on töödeldud mattklaasist kolvi sisepind. Mattklaas –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
