Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda käsitletakse põhjalikult protsesside ja aparaatide kursuses. Meditsiin ioonvahetajat kasutatakse reskemetallide väljaviimiseks organismist. tg - pindpinevus faaside 1 ja 3 (tahke-gaas) vahel tv - pindpinevus faaside 1 ja 2 (tahke-vedelik) vahel vg - pindpinevus faaside 2 ja 3 (vedelik-gaas) vahel Erinevate faaside vahel olevate pindpinevusjõudude tasakaal: tg = tv + vgcos 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. (vasakpoolne joonis). 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. (parempoolne joonis). Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Jõudude tasakaal on näidatud joonistel
(Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine? Kuidas teha lihtsa katse abil kindlaks, kas vedelik märgab pinda või ei?
tekkeks peamiselt madal temp ja vihmane ilm, Tilk? Vedelik, täidetud veega. Mull? Gaas, ümbritsetud veega Kohesioonijõud? Tingitud seos samaaine molekulide vahel (vihmapiisas, elavhõbetilk). Adhesioonijõud? Tingitud seos erineva ainete molekulide vahel (vihmapiisk akna peal hoiab kinni molekulaarjõud) Pindpinevus? Nähtust mis avaldub vedeliku pinnakihiomaduses kokku tõmbuda (ehk võtta võimalikult väike välispindala). Tekib? Pinnakihi molekulide vahel valitsevad tõmbejõud (vt kohesioon), mis on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur? Näitab, kui suur pindpinevusejõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. Märgamine? Vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali. Kapillaarsus? Vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedeliku tasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Keemine- Keemistemp- Kuidas suurendada pindpinevust?-
tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m) Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti pinnaga. Kui ved ja tahke keha molek omavahelised kõlgetõmbejõud on Kapillaarsus, veesamba kõrguse valem: suuremad kui ved.sisesed, siis ved märgab tahket pinda. Athesioon> Kui ved molek omavahelised külgetõmbejõud on suuremad kui h-kõrgus, roo, r-raadius(m), ved ja tahke keha, siis ei märga. Kohesioon> pipi.t. Abs.õhuniiskus, grammi kuupmeetri kohta. Suhteline õhuniiskus = /0*100% Küllastusolekule vastavat temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. [ELEKTER] Laengute jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on kõigi osakeste q1+q2+q3=const. laengute algebraline summa jääv. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: kaks laengut
Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteks K+ ja NH4+ ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3- ja SO42- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. 19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Kui vedelikuks on vesi, siis pind on kas hüdrofiilne või hüdrofoobne
Tehke kõik harjutused raamatu ,,Sissejuhatus tekstiõpetusse" (R. Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside
Kui tsentripetaalkiirenduse suuruseks saime v2 mv 2 a = , siis tsentripetaaljõu suurus on F = ja mõlemad on suunatud kõveruse r r sisse. Molekulaarjõud Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine
Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28
inimesele, kellele taolised lihtsustavad ja maailma komplekssust kergesti äraseletavad väited meeldivad. Postimehe lugeja ongi see kõige „tavalisem“ eestlane kui nii võib öelda. Samas on Kadri Kasaku tekstis olemas kõik olulised tekstide tunnused, mida presenteerivad ka Aava ja Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused: • koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus; • kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed; • teksti eesmärgipärasus; • informatiivsus; • vastavus suhtlussituatsioonile; • kuulajale lugejale vastuvõetavus; • intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega. Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist
juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted Ortograafiline sõne - sõnamärkide järjend Kongruents – süntaktiline ühildumine Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis Lekseem – sõnaraamatusõna, leksikaalne sõna Sõnaraamatuvorm/algvorm – lekseemi sõnavormi esindaja sõnaraamatus Liesoon – seostus Grafeem – täht Homonüümia – struktuuriline mitmetähenduslikkus Homofoonia – fonoloogiline mitmetähenduslikkus Homograafia - ortograafiline mitmetähenduslikkus
Muldade ioonid avaldavad mõju ka maakide moodustumsiele. Raskemad metallid uhutakse ,,alla", kus nad seonduvad kivimitele. Lisaks ka põhjaveele, kuhu koguneb erinevaid ioone, näiteks Ca ja Mg, nendest saab lahti vee pehmendajaga (isegi ioonvahetajad). Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta. Märgumisnurga määramiseks joonistatakse tilga kõverjoonele puutuja. Nurk moodustub puutuja ja pinnatasandi vahel. Märgumist iseloomustab joonis ja kolm võimalust Esimene võimalus tilk valgub laiali, moodustub monomolekulaarne kiht (monomolekulaarne adsorptsioon) Teine võimalus tilk märgab tahket pinda osaliselt, moodustub tervanurkne märgumisnurk
(4) kalapulk, kalapüük, kalapaat, röövkala, karpkala liitsõnad Ridadel 1-3 on lihtsõnad. Lihtsõna koostises võib olla liiteid ja muutelõppe. Mis on sõnadele iseloomulikku? 1) Sõna määratlemiseks saab operatsioonitestina kasutada sõna omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada (üksikesinemine). 2) Permutatsioonitestiga saab sõna oma kohta lauses muuta ja lause säilitab oma grammatilisuse. 3) Sõna terviklikkus ehk kohesioon sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu Inkorporatsioon grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (liitsõnad) Morfid Need on väikseimad tähendust kandvad üksused. Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Morfianalüüsi meetod on sõnavormi segmentimine. Morfi määratlusse on lisaks tähendusele kaasatud ka grammatilise funktsiooni mõiste, sest tihti on
Pindpinevus – molekulidevahelised jõud püüavad tõmmata pinnal olevaid molekule vedeliku sisemuse poole Vesi märgab pindu: moodustab vesiniksidemeid pinna molekulidega. Märgamine peenikestes torudes toob kaasa kapillaartõusu. Adhesioonijõud on jõud mis seovad ainet pinnaga. Jõud sama aine osakeste vahel on kohesioonijõud. Kitsas torus tekib vedeliku pinnale menisk – kõver pind, mis on tõhus, kui adhesioon on tugevam kui kohesioon, ja kumer kui kohesioon on ülekaalus. Kristalses aines on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud korrapäraselt, struktuur on kaugkorrastatud. Amorfses tahkises on molekulide paigutus suvaline, struktuur on lähikorrastatud, nagu vedelikus. Tahkiseid jaotatakse: - Molekulaarsed tahkised – üksikmolekulide kogumid, mida hoiavad koos molekulidevahelised jõud - Atomaarsed tahkised – koosnevad aatomitest, mis on kogu tahkises omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Elemendid
Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 9. Kuidas ja miks sõltub pindpinevus temperatuurist? Kriitilisel temperatuuril faasidevaheline piirpind kaob. Vedeliku pindpinevuse sõltuvus temperatuurist: 10. Mida nimetatakse kohesiooniks ja adhesiooniks? Miks on need nähtused olulised? Milliseid parameetreid kasutatakse nende kvantitatiivseks iseloomustamiseks? Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob
Kuivad seemned sisaldavad vett mitte rohkem kui 5%. Kuid see on metaboolselt mitteaktiivne seisund. Vee füüsikalised ja keemilised omadused, mis on olulised taimedes toimuvate füsioloogiliste protsesside seisukohalt: (aluseks veemolekuli polaarsus) Termilised omadused. · Vesi säilitab vedela oleku temperatuuridel, mille juures toimub enamus bioloogilisi protsesse. · Vee suur soojusmahtuvus (4.18 J g-1 oC-1 ) · Vee kõrge aurustumissoojus (44 kJ mol-1 25 oC juures) · Kohesioon on vesniksidemete poolt tingitud tugev molekulidevaheline tõmbumine, mis tagab veesamba suure tõmbetugevuse ja vee pindpinevuse. · Adhesioon on veemolekulide ja tahke pinna vaheline tõmbumine, mis tagab vedelikusamba kapillaarse tõusu juhtkudedes. · Vee läbilaskvus nähtava valguse suhtes lubab valgusel tungida rakkude veekeskonda ja käivitada fotosünteesi või mõjutada kasvu ja arengut. Keemilised omadused
sõnaraamatus). Sõnadel on tähendus (need väljendavad mõtet, mida kõneleja kavatseb öelduga edastada). Sõna võib vastavas kõneaktis sobiva intonatsiooni ja rõhuga hääldades olla iseseisev lause (nt vastusena küsimusele). Permutatsioonitest - tõestab et sõna on iseseisev, nt kui paigutada sõna teise, kuid lause on ikka korrektne. Üksikesinemine ja permutatsioonivabadus ei ole piisavad sõna kriteeriumid. (nt ing k. a ja the) Kolmas kriteerium on sõna teriklikkus e kohesioon (st et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu). See aga ei ole üldkehtiv, kuna eksisteerib inkorporatsioon e grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa. Sõnavormid e sõnade esinemisjuhud (sõne e sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis) Lekseem e algvorm e sõnaraamatuvorm. Muutevormid e lekseemi teisendid e sõna eri vormid Fonoloogilised sõnad - sõnavormid, mille sõnaks klassifitseefimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume
Sõna määratlemiseks saabki operatsioonitestina kasutada näiteks omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada. Permutatsioonitestiga saab kontrollida sõnade vabadust lauses liikuda samal ajal tähendust muutmata. Üksiesinemine ja permutatsioonivabadus ei ole alati piisavad sõnaks olemise kriteeriumid (nt ingl keele the, a, an ei saa vabalt lauses liikuda, kuid neid peetakse sõnadeks). Kolmas kriteerium on sõna terviklikkus ehk kohesioon. See tähendab, et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu. Seegi test ei ole üldkehtiv, nagu näitab inkorporatsioon - grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (põrandat pühkima põrandapühkimine). Identsena tunduvad sõnavormid (kella ja kella jne) on rangelt võttes sõnavormi erinevad realisatsioonid. Astme võrra kõrgemal abstraktsioonitasandil on nad siiski sama sõnavormitüübi realisatsioonid. Nii realisatsioonide
on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline mittemärgumisel v=180'. Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb
kasvuks.Happelistele muldadele veetakse lupja, et taimedele kasutud H ioonid asendada Ca ja Mg. Märgumine: tilk tahke keha pinnal võib: minna laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni, osaliselt laiali (märgumisnurk on teravnurk); jääp terakujulisena, tekib nüsinurk. Nurga suurust v saab seletada pindpinevusjõududega, Õli korral kas oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul mittemärgumisel v=180'.Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur.
! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse.
mähkmete valmistamiseks; tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides, magamisriietes. Kui tavatarbijad kasutavad tekstiilide kirjeldamisel selliseid termineid nagu vastupidav, kergesti hooldatav, mugav jne., siis professionaalsel tasemel eeldatakse palju laiemat ja täpsemat sõnavara omaduste kirjeldamisel. Kiudude kommertslik väärtus sõltub suurel määral kindlatest omadustest. Näiteks tõmbetugevus, elastsus, peenus, kohesioon (haakumine teiste kiudude külge) on olulised omadused, mis mõjutavad ketrusprotsessi; kvaliteetne viimistlus ja hilisem hooldamine sõltub vastupidavusest kuumusele, reageerimisest hapete ja alustega, värvainetega. Tarbija on eelkõige huvitatud tekstiiltoote funktsionaalsusest, vastupidavusest, väljanägemisest ja kergest hooldusest. Need omadused omakorda sõltuvad hügroskoopsusest, kortsuvusest, drapeeruvusest, õhuläbilaskvusest jne.
suunatud piki pinda. Pindpinevusnähtuse põhjustavad molekulaarjõud (nt: põhjus, miks vihmapiisk koos on). Hea nägemise korral võib paljude veest välja tõstetavate esemete korral märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo - kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja olulistes nähtustes: pindpinevus, vedelike voolamine torudes ja lahtistes voolusängides, tilkumine, märgumine, imbumine poorsetesse ja kiulistesse materjalidesse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta kannab nime pindpinevustegur. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta
Paiku, kui hollandis asutatui glutiinliimi valmistav tehas Sünteetiliselt vaikudel põhinevate liimide areng algas 20.saj alguses. Liimide kiire aren algas esimeste sünteetiliste vaikude leiutamisega. Vajadue nende järele tingis ristvineeri tootmise kiire aren Esimene sünteetiline vaik oli fenoolvaik Veekindla vineeri tootmist alustati 1912 a. Järgnesid karbamiid ja melamiinvaik. Adhesioon ja kohesioon Liimidetoime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehadele pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjli vahel .
ebasobiv vee edasikandmiseks kaugele. Vee kaugtransport ksüleemis- kulgeb kuni 100m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lehe parenhüümi rakkudes tekib madal veepotentsiaal, mis loob potentsiaalgradiendi kuni juurerakkudeni, tingides pideva kapillaarse veesamba. Veesammast aitavad koos hoida ja ülespoole nihutada kohesioon- ja adhesioonjõud. V ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. 1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasvu all mõistetakse taime või tema organite pöördumatut suurenemist, mille aluseks on organite, rakkude või nende üksikosade uuenemine, kasv ja paljunemine. Uuenemine ei ole sealjuures vaid kopeerimine ja asendumine, vaid ka diferentseerumine. Areng kujutab endast kvalitatiivsete morograafilifte ja füsioloogiliste muutuste jada, need
• Õhumullide levik (air seeding) kõrvalasetsevatesse juhteteedesse põhjustab kavitatsiooni levimist ja ksüleemi funktsiooni tõsiseid häireid Mis tagab vee liikumise ksüleemis? • Kõigepealt peab olema tõmme mille genereerib transpiratsiooni põhjustav jõud (veepotentsiaalide erinevus taimelehe ja atmosfääri vahel) • Tõmbe (negatiivse rõhu) tagajärjel on vesi ksüleemis metastabiilses olekus (ülekuumenenud seisundis) • Kohesioon (tänu vesiniksidemete suurele tõmbetugevusele) hoiab vedelikusammast koos ka metastabiilses olekus – seda seni kuni ei teki keemistsentreid (gaasimulle) • Tugevad ja hüdrofiilsete pindadega juhtkoed võimaldavad seista vastu suurele tõmbele ja vältida keemistsentrite moodustumist Vesi liigub lehtedes: 1. Mööda leheroode 2. Leheroodudest mesofülli rakuseina 3. Rakuseintest lehe sisesesse õhuruumi 4. Lehe sisestest õhuruumidest läbi õhulõhede atmosfääri
Märgumine Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jab molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad
Märgumine Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jab molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad
pinna suhtes nurga all <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). Kohesiooni jõud jõud osakeste
vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakestevahel. 1)F(adh)>F(koh) märgav
vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (H=2/gr) 2)
Fadh
· Kui õhus tuleb iga liitri õhu kohta 200 ml O2, siis vees on see hulk · Siit veeorganismide aktiivsuse võimalused vees kus tavaline hapniku sisaldus on ~5...8 mg/l (~6...8 mlO2/l vees). · Kuid veeorganismid on kõigusoojased selle eelised püsisoojaliste ees 107 Molekulidevahelistest jõududest veel Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud. Kohesioon tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB). Adhesioon tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). Jõudude mõjupiirkond ~10-7 cm. Soodustab molekulide kohalikku kontsentreerimist soojusliikumine toimid nende jõudude vastu 108 Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia väärtused on tavaliselt 1...10 kcal/mool. Vedelikel on kohesioonienergia ligikaudu võrdne
Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus. Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab:(adhesioon suurem kui kohesioon) tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr), ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud; 90; surub kapillaaridest välja. Valgub laiali täielik märgamine. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk
Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ja kapillaarides Vedelik tahke aine tasasel pinnal on märgav (adhesioon on suurem kui kohesioon) ehk tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise. Kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all · 90, siis tõuseb vedelik mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h = 2/gr) ning ei märga pinda (vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud).
õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega." 2. SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS -Ibn Khaldun (14 saj.) Tuneesias sündinud, Egiptuses jm elanud väga mitmekülgne inimene (ajaloost matemaatikani). Kasutab esimesi mõisteid, kirjutab süsteemselt ühiskonnast. Mõisted: sotsiaalne konflikt, generatsioon. Uurib võimu vahetumist vallutuste läbi. * Kohesioon grupis - väikses grupis iseenesest, suures grupis võib seda tekitada religion. * Töö tuleb asjade väärtusest. * "Valitsus on asutus, mis hoiab ära kõik ebaõigluse välja arvatud selle, mis ta ise toodab" -Adolphe Quetelet (1796-1874), belglane, sotsiaalse füüsika termini looja. Statistik ja matemaatik. Statistiline keskmine keskmine inimene ideaalne inimene (valgustusaja mõju?) liiglihavuse valem: Q=m/kg2 -Auguste Comte (1798-1857) Sotsioloogia sõna 1
annaabi.ee 
