MESSING Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni ja teisi elemente. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Esmakordselt kasutati messingit 1200 eKr Lähis-Idas ja 220 eKr ulastuslikult Hiinas ning hiljem hakkasid messingit kasutama roomlased. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid
Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel...
tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees.
.........................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..................................................................................................................................5 Messing...............................................................................................................................5 Alumiinium ja sulamid......................................................................................................6 Magneesium ja sulamid.................................................................................................... 7 Korrosioonikindlus............................................................................................
omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel
Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: σ l =460 Lõõmutatud materjal : σ l =460∗0,86=395,6
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne.
..........................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID.................................................
Sulamid Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei...
puhastusainet ning niisket ja märga meetodit või pesemist Vajadusel kasutatakse desinfitseerivaid puhastusaineid, setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid Metallpinnad Ei talu karedaid töövahendeid ega abrasiivseid puhastusaineid. Erinevate metallpindade puhastamisel tuleb kasutada pehmeid pesuharjasid ja ainult pehmeid valgeid hõõrukiplaate Roostevaba teras Pinda puhastatakse rohke veega ja nõrgalt aluseliste või aluseliste puhastusainetega. Vask ja messing Kasutatakse hooldusaineid, mille puhul tuleb jälgida õiget kogust ja pinnad hoolikalt poleerida Pinda kahjustavad tugevad happed (lämmastikhape ja fosforhape) ja niiskus (vask muutub roheliseks) Allikas Majapidamistöö majutusettevõttes (lk 8788)
· teras ........ 1) Cu + Zn Raud on (aktiivne / keskmise aktiivsusega / väheaktiivne) metall, mis (on · pronks ........ 2) Pb + Sn vee ja õhu toimele vastupivav / vee ja õhu toimel roostetab) ning · messing ....... 3) Al + Mg + Cu · jootetina ....... 4) Cu + Sn lahjendatud hapetega (reageerib / ei reageeri). · duralumiinium ........ 5) Fe + C 5) Kirjuta reaktsioonivõrrandid! Nimeta saadusained! a. alumiinium + soolhape
seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.
Õpperühm: TI-11a Üliõpilane: Andreas Sapas Tallinn 2010 Aruanne 1. Tööülesanne Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisimad tugevuskarakteristikud. 2. Tõmbediagramm ja katsetulemuste tabel Materj Mõõt Jõud, N al med, mm 1 Teras 30 40,90 5,60 3,06 7250 5750 - 9500 2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750 3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3. Materjal nr 1(teras) Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4. Diagrammi lõikudes A, B, C ja D toimuvate protsesside kirjeldus: A- F suureneb voolavuspiirini, kuid materjal säilitab oma kuju. B- F ei suurene enam ja materjal hakkab venima.
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske
” Valisin 1. tõmbegraafiku. Rm=19040N / (2,9mm * 20,0mm) = 328,3 MPa Rp= R0,2 = 14572N / (2,9mm*20,0mm) = 251,3 MPa A= [(117,57- 80,0) / 80,0 ] *100 = 46,96 % Löögisitkuse väärtus: 8J; purunemine oli habras. Tehnomaterjalid. Praktikum 2.” Kõvadus” Meetod Materjal Kõvadus Brinell Teras K110 223 HBS Messing 144 HBS Vikers Keevisõmblus 197,4 HV Rockwell Teras 22 Mn B5 43 HRC Kõvasulam 82 HRA Dualumiinium 59 HRB Messing 67 HRB Barco DMMA 15 Postkomposiit 20
Esimene ventiil alandab helikõrgust terve tooni, teine alandab pool tooni ning kolmas poolteist tooni. Kui neljas ventiil on olemas, siis see alandab helikõrgust puhta kvardi jagu (viis pooltooni). See muudab instrumendi täielikult kromaatiliseks. Trompeti häälestust saab muuta häälestuskrooni abil. Krooni välja tõmmates muutub häälestus madalamaks, sisse lükates kõrgemaks. Heli projekteeritakse lehtri kaudu. Lehtreid on valmistatud paljudest eri materjalidest nagu messing, punane messing ning vask. Tumedam messing tekitab soojema heli. KUULSAID TROMPETISTE Louis Armstrong, Miles Davis, Dizzy Gillespie, Maynard Ferguson, Mauro Maur, James Morrison. Eestis: Priit Aimla, Jüri Leiten, Indrek Vau. PÄRITOLU Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, eksisteerisid juba 1500 e.Kr. Esialgu olid need klappideta torupillid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel
SULAMID Sulam on kahe (või enama ) metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: a) ühtlased sulamid ehk tahked lahused - läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre b) ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallide segu Sulamite omadusi: a) tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel b) tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Maakide töötlemise põhilised etapid: 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga: F...
sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. mõõdud d1 (mm) d2(mm) h(mm) v(mm³) m(g) D(g/mm³) D(kg/m³) Silinder alumiinium 21,55 29,99 10933,033 30,5 0,00279 2789,711 Silinder vask 15,83 54,3 10681,477 95,9 0,008978 8978,159 Klots teras 25,47 7,94 39,68 8024,558 62,8 0,007826 7825,976 Toru messing 23,79 14,38 26,82 7562,062 63,8 0,008437 8436,853 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Alumiinium silinder: Sp = 3,14 * 10,7752 = 364,556mm2 V = 364,556* 29,99 = 10933,033 30,5 D 0,00279 10933,033 D = 0,00279(g/mm³)*1000000000(mm³)/1000(g) = 2790(kg/m³)
Submitted: Wednesday 4 April 2007 14:06 Time spent: 00:12:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B. pronks, 10% Cu ja ülejäänud Sn 0% C. messing, 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% D. messing, 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Response Value Correct Answer A. Al, Mg, Ti 0% B. Cu, Ni, Zn 0% C
MESSING - 8,5·103kg/m³ TERAS - 7,9·103kg/m³ Katsekeha Matrejal: d1(mm d2(mm h(mm) V(mm2) m(g) D(kg/mm3) ) ) Alumiinium 21,54 29,92 10902,92 30,4 2,788*10-3 (kg/mm3) Messing 23,74 18,92 26,75 7624,47 63,8 8,367*10-3 (kg/mm3) Vask 15,8 54,27 10640,55 95,7 8,99*10-3 (kg/mm3) Teras 25,42 7,89 39,63 7948,34 62,9 7,91*10-3
m Pehme teras 115 64,5 HRB 370 Karastatud teras 319 32 HRC 1020 / Hardox 400 340 HBS Kokkuvõte/järeldused: Olenevalt viilikatsest tuli valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks. Katsete käigus selgus, et mida suurem on materjali kõvadus, seda suurem on materjali tõmbetugevus. Kõige väiksema kõvadusega olid messing ja lõõmutatud teras. Kõige suurema kõvadusega oli ülekaalukalt Hardox 400.
Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena · deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60 turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, san. Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid
Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes on +160%. 2 1. Vase tehnilised näitajad Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on
10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme teras; kindla kõvadusega etalon-plaat. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Materjal Kõvadus/skaala Rm HV Märkused Alumiinium HBS 10/1000/20 - - Brinelliga katse (katse1) ebaõnnestus, metall oli liiga liiga pehme,
Kuna tegemist on Roostevaba terase 12X18H10T –ga saab võtta, et σ 1=560MPa , kalestunud olekus. P=0,66*π*80mm*2mm*560MPA=185781,2N≈18,96t Ppr=1,3*185781,2N=241515,6N≈24,64t c) Arvutused teen ma arvestades, etstansimine on tehtud surveplaatideta, sisselõigete tegemiseks ühepoolse kaldega stanisiga, 5. Meetodi järgi, ja arvestades et H=s. Kuna tegemist on messing Л62 siis võtame σ1=380MPa, arvestades et tegemist on kalestunud materjaliga. P=4mm*380MPa*(60mm*2+15mm)=205200N≈20,94t Ppr=1,3*205200N=266760N≈27,2t
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arre...
Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 25,45 7,91 39,58 7967,83 62,8 7,88x10-3 Teras 24,6 - - 7790,82 60,7 7,8x10-3 Teras 23,79 14,26 26,78 7610 63,9 8,4x10-3 Messing 15,83 - 54,30 10891,70 95,6 8,95x10-3 Vask 56,18 12,40 5,90 13912,82 39,2 2,8x10-3 Alumiinium 21,51 - 29,96 10891,70 30,4 2,79x10 -3 Alumiinium 5.Kontrollarvutused 1 V = 7,91x25,45x39,58 = 7967,83 mm3 D= 62,8 / 7967,83 = 7,88 x 10-3 2 r=24,6/2=12,3 mm V= *3,14*12,33 = 7790,82 mm3 D= 60,7 / 7790 = 7,8 x 10-3
toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 23,77 14,24 26,69 7634,58 63,9 8,40 * 103 Kirjanduses toodu: Messing 8,5 * 103 kg/m3 Erinevus 0,1 kg/m3 Katsekeha nr.3. d1 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 15,80 54,25 10636,62 95,5 8,98 * 103 Kirjanduses toodu: Messing 8,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,08 kg/m3 Katsekeha nr.4. a(mm) b (mm) c (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 39,65 35,43 7,92 7985,73 62,8 7,86 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3
teraste tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja valmistamismeetodist need on juhulisandid. 3 Vask (Cu) Vasesulamid Sulamistemperatuur 1083 ºC messing ehk valgevask (Cu - Zn) Väga hea korrosioonikindlus pronks (Cu - Sn) Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud melhior (Cu - Ni) kasutusel enam kui 5000 aastat. uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt.
Tallinna Tehnikaülikool jejeje Laboratoorne töö nr 2 Marterjalide mehaanilised omadused Kõvadus Tallinn 2011 TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus Töö eesmärgiks on leida sobivad meetodid erinevate materjalide kõvaduse määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Siit Brinelli kõvadus: F jõud N, S jälje pindala mm2, D kuuli läbimõõt mm, d jälje läbimõõt mm Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadusarv saadakse o...
MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 39,63 25,47 7,93 8004,4 62,8 7,8*103 Teras 24,56 7752,9 60,8 7,8*103 Teras 14,27 23.66 26,78 7487,4 64,1 8,5*103 Messing 17,90 15,93 82,66 4324,5 38,5 8,9*103 Vask 56,12 12,25 6,03 14197,8 39,2 2,7*103 Alumiinium 5.Kontrollarvutused 1) V=39,63*25,47*7,93=8004,4 mm3 D= 2) r=24,56/2=12,28 mm V=*3,14*12,283 =7752,9 mm3 D= 3) r1=14,27/2=7,135 mm V1=3,14*7,1352*26,78=4280,8 mm3 r2=23,66/2=11,83 mm V2=3,14*11,832*26,78=11768,2 mm3
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 4 Metalsete materjalide tähistussüsteem Started: Wednesday 11 April 2007 11:38 Submitted: Wednesday 11 April 2007 11:47 Time spent: 00:09:04 Total score: 95/100 = 95% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Student Response Correct Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid e...
vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7
Jaan Tamm KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISUKO.....................................................................................................................................................2 1.1Tööülesanne......................................................................................................................................2 1KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE............................................................................................2 1.2Töövahendid.....................................................................................
3. väike kõvadus ja tugevus võrreldes ühefaasiliste sulamitega 4. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 5. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust, suurendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 15 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega alla 7% (Cu > 93%, Sn < 7%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 16 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega 8% (Cu 92%, Sn 8%) 4
docstxt/.txt
kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2 Vask ja selle ühendid on mürgised, sellepärast ei tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg)
Materjalid laeva ehituses Anton Adoson AT 11/21 üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkool 2015 Sissejuhatus Erinevad laeva liigid: purjelaevad; reisi-ja kaubalaevad; allveelaevad. Materjali valik: vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid: kere kinnitused messingust; kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid: kere terasest; plast; klaas; erinevad metallid: vask; alumiinium; messing. Kokkuvõte Laevade ehitamiseks kasutatakse palju erinevaid materjale vastavalt vajadusele. Põhilised materjalid: ...
ehitusmaterjalid (traat, torud, vedrud jne) magnetid Vask elektrijuhtmed ehted, märgid peenraha tööriistad Kuld/Hõbe ehted nõud elektrijuhtmed Plii akud bensiin tikud kuulid/haavlid Sulam metallide kokkusulatamisel saadud vastupidavam paremate omadustega materjal Teras, Malm Messing duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + Metall - - + Metalliioon Plastsus(sepistatavus)
D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Katsekeha nr. 1 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 2 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 3 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 4 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 5 tiheduse arvutus: ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest 1. on valmistatud terasest, 2. Alumiiniumist. 3. on messing, 4. Puhul on tegemist samuti alumiiniumiga ja 5. on teras. Laboratoorne töö nr 3 ERITAKISTUS 1.Tööülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Kaks traadi, ampermeeter, voltmeeter. Traadi diameetri mõõtmine. Jrk. nr. d 1 (mm) d 2 (mm) 1
sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. RAKENDUSALAD Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. 1. Tsinki kasutatakse terase galaveniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida. 2. Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel. 3. Tsingist on vormitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist. 4. Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses. 5. Tsinki kasutatakse patareides anoodina. 6. Tsinki kasutatakse kaitsetoimelisel anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. 7
· Teras, eriteras: legeeritud teras, süsiniku sisaldus kuni 2%, sisaldab siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu. · Pronks: põhilisand tina · Messing: valgevask(põhilisandiks tsink). Valmistatakse relvi, skulptuure, kirikukellasid, münte, medaleid. Tänapäeval ka tööstusseadmeid, masinaosi ning tarbeesemeid. Messing on punaka või kollaka värvusega · Melhior: vask + nikkel. Valmistatakse lusikaid, ehteid, kelladetaile jms. Värvilt sarnane hõbedaga · Duralumiinium: koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist. Puhtast
Rauasulamid malm(2-5% C) teras (kuni 2% C) roostevaba teras (lisandiks Cr) Vasesulamid pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) messing ehk valgevask (Cu - Zn) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI. Metallide keemilised omadused Nimetused..
1. SISSEJUHATUS Me kõik puutume kokku vasega, võibolla mitte otseselt, kuid kaudselt ikka. Me kasutame igapäevaselt tehnikat ja mööda vaskjuhtmeid jõuab meieni elekter, mis teeb meie elu kergeks. Juba inimese aja algusest saadik on see metall väga väärtustatud oma omaduste poolest. Seda leidub maakoores palju ning tänu sellele on see odavam kui teised väärismetallid nagu kuld või hõbe. Ka vase sulamid on tähtsal kohal, nagu näiteks pronks ja messing, millele on inimesed leidnud väga häid kasutusviise tööriistadest kuni eheteni välja. Vaske peaaegu nagu igat metalli, leidub seda maakoores. Miljonite aastate jooksul vulkaanilise tegevuse tagajärje tõttu on seda suhteliselt palju. Tänu selle madala sulamistemperatuuri ja kerge massi tõttu on seda vulkaanil palju kergem maa vahevööst väljapoole lükata. Litosfääri ülemise kihi all olev kõrgem rõhk surub magmat üles, mis toob endaga kaasa erinevaid metalle
7800 kg Võib kirjutada teisiti: 3 1m kg Raua tihedus 7800 m3 näitab, 7800 kg 3 et 1m kaalub Kuidas määrata aine tihedus? 1) Määra keha ruumala. 2) Mõõda keha massi. 3) Jaga mass ruumalaga. Aine tihedus Alumiinium 2,7 Messing 8,5 Betoon 2,2 Parafiin 0,9 Graniit 2,6 Plii 11,3 Hõbe 10,5 Puit (kask) 0,7 Jää 0,9 Puit (mänd) 0,5 Klaas 2,6 Tellis 1,8 Kork 0,2 Teras 7,8 Kuld 19,3 Tina 7,3 Tänan kuulamast!
Mihkel Erik Rebane VASK KODUTÖÖ Õppeaine: Tehnomaterjalid Tehnika instituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: A. Lill Tallinn 2018 AATOMIEHITUS Vase aatomil on 29 prootonit, Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Vase elektronskeem on 2)8)18)1). Aatommass 63,54(Joonis 1Vase aatomistruktuur). [1] Joonis 1Vase aatomistruktuur [2] 2 1 KRISTALLSTRUKTUUR Vase kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuupvõre K12.(Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre) [3] Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre 1.1 Pealmised vase sulamid: Pronks Messing Melhior Monel Tombak Konstanaat [1] 1.2 Kasutusalad Hea elektrijuht, torud, vardad, sulamid ...
Vask Keemiline element vask (Cuprum, Cu), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sylam. Pronks on vase ja inglistina sulam, harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja
hinnatakse skaalas 0...100. Barcoli seade on kaasaskantav. Katsetulemused: Kriipe Valitud Materjali (viili) kõvaduse Jälje suurus mm Kõvadusarv Võrdlus- Tugevus iseloomustus katse määramise skaala meetod Turvavöö Õrn jälg HRB - 79,5 HV 153 Messing Tugev HRB - 64,4 HV 115 jälg Al-sulam Tugev HRB - 79 HV 150 (paksem) jälg Õhukesem Al- Tugev HRB - 62.5 HV 110 sulam jälg
kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse ja elektrijuht, punakas, reageerib lämmastikhappega. Täht.ühend CuSO4*5H2O-sinist värvi, lahustub, kasut:puidu/immutamiseks.Täht.sulamid:pronks, valgevask ehk messing, uushõbe, melhior. Cr-kõige kõvem metall, üsna vastupidav keemiliselt, kuumutamisel reageerib O-ga.Täht.ühend:Cr2O3 kasutatakse klaasi ja roheliste värvide valmistamisel.Cr6O-reageerimisel veega moodustab happeid.
Auto ehituses kasutatavad materjalid Enim kasutatud üldised materjalid auto ehituses on metallid. Metallid, aga jagunevad mitmeks alaliigiks: mustad metallid ja värvilised metallid. Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
