PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Plastifikaatorid kui viskoelastse käitumise mõjutajad Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Polümeeride viskoelastsus on hübriid elastsest ja viskoosest käitumisest. Viskoelastse materjali omapäraks on käituda sõltuvalt temperatuurist, deformatsiooni pingest ja deformatsiooni kiirusest vähem või rohkem elastselt või viskooselt, see tähendab tahkisena või vedelikuna. PLASTIFIKAATORID Põhitingimuseks lahustumine polümeeris: Plastfikaatorite (<40%) toime põhiefektid Alaneb üleminekutemperatuur (Tg) Alaneb viskoossu...
PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90%
Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel. Kõige praktilisemaks viisiks hoiduda plastmassi kuhjumisest prügimägedele peetakse võimalikult suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad kuuluda: polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Täiteaine võib olla: pulbrikujuline -talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus
Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse
Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale.
ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Materjalid ja nende omadused Materjali nimi Materjali koostis Kasutamise efektiivsus Plastmass Polümeer, plastifikaator, värvaine, Plastmassid on odavad, täiteaine, vananemisvastased kerged, üsna tugevad ja
Müürisegu M100 Polümeerne kvaliteetmüürisegu müüride ladumiseks sise- ja välistingimustes. Toodetakse 25 kg ja 1 tonnistes big-bagides. Koostis peeneteraline kvartsliiv (max tera suurus 3 mm), valge või hall portlandsement, polümeerid, plastifikaator. Kasutamine Columbia-Kivi fassaadikividest ja plokkides hoone fassaadide müüride, korstnate ja kaminate ladumiseks. Ettevalmistused tööks 1. Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse või segatisse; 2. Lisada vett 13-17% segu kaalust. (3,25-4 liitrit 25 kg koti kohta); 3. Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni; 4. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu on kasutatav 4 tundi.
sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse
Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid),
keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead) Tuleohtlikus Põlema süttib lahustite Eeter, bensiin, etanool,
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest.
Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja teisi materjale.
savi ning valmistatakse märjal meetodil. [] Illustratsioon 3 Tsemendikotid (http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/tooted/Pakitult_turustatavad_tsemendid.htm ) AS Silbet-s toodetakse põlevkivituha baasil näiteks poorbetoonblokke [] Ehituskeemia Viru Keemia Grupp pakub erinevaid tooteid ehitustegevuseks. Esimeseks on mastiks ,,Esmol", mida toodetakse põlevkiviõli destilleerimisjäägi alusel ning millele on lisatud plastifikaator ja orgaaniline lahusti. Seda kasutatakse bituumen-rullmaterjalide liimimiseks katusekatte alusele ja valatud katuse paigaldamiseks. Lisaks saab seda kasutada vundamendi, raud-betoontarindite ja liivtsemendist põrandate hüdroisoleerimiseks. Kolmandaks kasutusalaks on torustike korrosioonitõrje. [] Ehituskrunt ,,Esmol"-it kasutatakse pehmekatuse remondiks ja paigaldamiseks ning vundamentide hüdroisoleerimiseks. Tegemist on tootega, mis põhineb põlevkiviõli
Termoaktiivne plast - vaigud muutuvad temp. ja rõhu toimel; erosiooni tõkestamine, pinnasevee tõkestamine. teistkordselt ümber vormida ei saa; molekulid ruumilsed. Termoplastne plast - vaikude keemilised omadused temp. ja rõhu toimel ei muutu; võib korduvalt üles sulatada ja uuesti vormida; lineaarsed molekulid. Plastmasside koostis - polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne; Lihtplastmassid (koosneb polümeerist) Liitplastmassid (polümeer + täiteaine - pulbrikujuline (talk, kriit), kiuline (klaaskiud) või kihiline (paber, riie)) Plastmasside töötlemine Pressimine - termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude korral; lähtematerjaliks presspulber, mis surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse jahtuda
Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet
Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt.
Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad: Sideaine moodustab liimühenduse. Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine
Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad: Sideaine – moodustab liimühenduse. Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine
klaasileiuks Eestist on Tartust 1987. a. leitud emailimaalingutega klaaspeeker oletatava valmistamiskohaga Veneetsias. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 – 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. (Materjalimaailm) 2.2 Plastmass Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaike või vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms) sulameid. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. 2.2.1 Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseerimine ning füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine
Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Pliid kasutatakse autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 33. Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine 34. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm) 35. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. 36
Liiv on teralisusega 0.1-4 mm ja sisaldab selles vahemikus erineva suurusega terasid. Hea müüriliiv ei tohi sisaldada liiga palju setet ega ka huumust. MÖRDI LISANDID Lisaboore tekitavad ained-Moodustavad segamis etapil mördis väikesi õhumulle. Sobiv boorsus suurendab ka mördi külmakindlust. Kiirendid-Nende abil saab kiirendada möri kivistumist Aeglustid-Aeglustavad mörd kuivamist Plastifikaator-võimaldab mördi plastsemaks muta vähese vee hulgaga Nakkuvus lisandid-liimained Hüdrofoobsed-Takistavad vee liikumist vee boorides. Kasutatakse paksude välisvuukide puhul. Värvained-Kasutatakse mördi toonimisel. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Müürikivid-1)tellised 2)enimlevinud tellised 3)betoonplokid 4)keramsiitplokid 5)silikaatplokid 6)kergbetoonplokid Mördi toorained, lisandid, ülesanded ja omadused
Tardumise aeglustajaga betoon Kui on ette teada betoonisegu aeglane vastuvõtt , siis tuleb kasutada aeglustit.Aeglustajaga betooni tardumise algus võib muutuda , kuna lisandi mõju on otseselt seotud betoonisegu temperatuuriga. Tardumise aeglustajat ei soovitata kasutada lihvitavates põrandabetoonides ning talvistes tingimustes soojenduse ja soojustuseta konstruktsioonides. Betooni töödeldavuse suurendamist objektil võib teostada ainult plastifikaatoriga. Plastifikaator lisatakse vahetult enne betooni paigaldust.Minimaalne segamisaeg on 5 min. Vee lisamine objektil -. Vee lisamine betoonisegusse on üldjuhul keelatud , kuna see põhjustab betooni tugevusnäitajate vähene-mist. Kui tellija nõudmisel lisatakse segusse vett , tuleb fikseerida saatelehel lisatud vee kogus, betooni kogus ja kellaaeg .Korralduse andnud isikul on kohustus anda märkusele allkiri ( nimi peab olema kirjutatud loetavalt ). Vee lisamisel vastutus lasub täiel määral korralduse
korgipuru ja niisketes kohtades keraamiliste plaatide all. PLASTMASSID 1. Millised polümeersed ained kuuluvad A, B, C, D klassi ja kuidas on nad seotud? 2. Kuidas jagatakse polümeerid sõltuvalt temperatuuri mõjust vaigule? TERMOPLASTSETEKS JA TERMOAKTIIVSETEKS. 3. Milline vahe on termoplastsetel ja termoaktiivsetel polümeeridel? Termoplastseid saab mitu korda vormida ja temp. Neid väga ei mõjuta. 4. Plastmasside koostis? Polümeer vaik, täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine. 5. Plastmasside omadused? Elektrijuhtivus- , soojajuhtivus väike, kuumakindlus madal 60C. Mürgised, tugevus, mahumass väike. Keemiline püsivus väga hea (loodusele halb). 6. Nimetada soojustusmaterjalidena kasutatavaid plastmasse. Akrüülplastid. 7. Milliseid polümeere kasutatakse vaik liimides? Polüvinüülatsetaate kasutatakse liimides (PVA). 8. Millistes ehitusmaterjalides kasutatakse PVC?
viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat Ditüleenglükool kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused : Peavad olema keemiliselt inertsed Ei tohi lahustuda sideaines
liimidega saavutatud tugevuse.Valmistamine lihtne, nakkumine kiire. Puuduseks: Liimilahuse lühike säilimise aeg ja tervistkahjustav toime. Kasutatakse nii külm kui kuumliimimiseks. Sünteetilised liimid koosnevad : 1. Tehisvaik- 2. Lahusti e. Stabilisaator- atsetoon, piiritus ja vesi 3. Kõvasti e. Katalüsaator- oblikhape, piimhape, sidrunihape, ammooniumkloriid 4. Täiteaine- puidujahu, tärklis, kaoliin 5. Plastifikaator- Tehisvaikudeks nim. Kõrgmolekulaarseid produkte, mida saadakse lihtsamatest ainetest keemiliste reaktsioonide teel. 1. Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks 2. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine, kusjuures eraldub mingi lihtsam aine, nt. Vesi Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis veel peatada. Ja seda liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi. Sünteetilised liimid erinevad, sest nad
Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline. Vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud. Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator- plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine- dekoratiivsel eesmärgil. Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused
NIISUTUSAINE Suurendab naha niiskusesisaldust ning teeb naha pehmeks ja siledaks. OKSÜDEERIJA Muudab ainete keemilisi omadusi hapniku liitmise või vesiniku eemaldamise teel. PAAKUMISVASTANE AINE Võimaldab tahkete osakeste vaba liikumist ja aitab vältida pulbrilise kosmeetikavahendi paakumist klompideks või kõvaks massiks. PEHMENDAV AINE Pehmendab ja silendab nahka. PINDAKTIIVNE AINE Vähendab kosmeetikavahendi pindpinevust ja aitab kosmeetikavahendi kasutamisel seda ühtlaselt jaotada. PLASTIFIKAATOR Pehmendab ja muudab plastiliseks aineid, mida teisiti ei saaks kergesti deformeerida, laiali määrida või vormida. PLEEGITUSAINE Muudab juuste või naha värvitooni heledamaks. PROPELLENT Tekitab aerosoolipakendis surve ja klapi avamisel surub pakendi sisu välja. Teatavad veeldatud propellendid võivad olla ka lahustid. PUHASTAV AINE Aitab hoida nahka puhtana. PUHVERAINE Stabiliseerib kosmeetikavahendi pHd. PÄEVITUSAINE Tumendab nahka ultraviolettkiirgusega kokkupuutumisel või ilma
d. Lahustiga sarnane/erinev lahustuvusparameeter e. Väiksem/suurem segunemisentalpia f. Suurem/väiksem hüdrodünaamiline maht 8. Kuidas mõjub plastivormimisel nihkekiiruse kasv. a. Parandab/halvendab voolavust b. Tõstab/vähendab viskoossust c. Ahelad reastuvad/põimuvad d. Erinev mõju kasvab/väheneb 9. Moodustage sobivad paarid lisandi mõju järgi polümeermaterjali omadustele. a. Täitaine tõuseb elastsusmoodul b. Plastifikaator paraneb külmakindlus c. Lahusti alaneb viskoossus d. Määrdeaine paraneb töödeldavus e. Antioksüdant kasvab ilmastikukindlus f. Porofoor väheneb tihedus g. Nukleatsioonireagent kristallilisuse tõstmiseks 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkondade alusel. a. Konteiner HDPE b. Nöör, köis PP c. Seadme korpus ABS d. Kanalisatsiooni toru UPVC e. Kileriided PPVC f
Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla 10C. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40 ... 80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne)
1c). Cr3C2-Ni kermised sisaldavad peale Cr3C2 ka mõningase koguse (kuni 10%) väiksema süsiniku sisaldusega karbiidi Cr7C3. 2. Kermiste valmistamise tehnoloogia Kermiste valmistamise tehnoloogia on toodud joon.2. Me + C = MeC MeO+H2 = Me+H2O Karbiidid Sideaine WC, TiC, Cr3C2 Fe, Ni, Co Jahvatamine Jahvatusvedelik Plastifikaator Plastifitseerimine Granuleerimine Vormimine Eelpaagutus Taandav keskkond Meh. töötlemine Paagutus Kontroll Täiendav töötlemine Joon. 2. Kermiste valmistamise tehnoloogiline skeem 9 2.1. Karbiidipulbrite valmistamine
sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Sideaine – moodustab liimühenduse Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerig viskoosust, vähendab liimi imbumist puitu Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust Pindaktiivsed lisandid – paradavad liimi märgavaid omadusi . Liimliite eelised : Ühtlane pingete jaotus liites Vastupidavus löökkoormusele, vibratsiooni-le, väsimusele Hermeetilisus Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav Ökonoomselst teostatav Liimliite puudsed Vajab liimitavate pindade korrektset ettevalmistamist Suhteliselt pikk kõvenemisaeg
Normaalsed Tardumist aeglustavad Tardumist kiirendavad. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata. Veevajadust vähendavad lisandid on lisandid, mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Kui jutt on plastifikaatorist või veevajadust vähendavast lisandist, siis räägitakse tegelikult ühest ja samast lisandist. Need on sama lisandi kaks erinevat nimetust. Plastifikaator viitab sellele, et tema abil on segu võimalik muuta plastsemaks ja seega kergemini käsitsetavaks. Veevajadust vähendav lisand viitab aga sellele, et sama töödeldavuse saamiseks kulub vähem vett. Antud grupi lisandite kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5- 10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10-20 (30) liitrit 1m3 betooni kohta. Oluline ei ole siinjuures mitte vee kokkuhoid, vaid asjaolu, et betooni koostiskomponentide muutumatu vahekorra juures on võimalik
Pinnaviimistlustnaterjalid koosnevad lahustitest ja sideainest, peale selle sisaldavad need veel värvaineid ning pingmente. Välistingimustes kasutatavad värvid sisaldavad tihti ka seeni suretavaid aineid fungitsiide. Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad. Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja. Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator, (pigment). 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi tühjendatakse silinder vedelikust. Protseduur lõppeb harilikult lühikese vaakumperioodiga,
Murdumistäpp- painduv plekist plaat 0,5mm paksusega kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on paigutatud kliimakambrisse kindla temp juurde. See temp, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temp, mille juures bituumeni kiht praguneb. 51.Plastmasside koostis- Koostisesse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist (vaik) ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab täiteaine (40-80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi
Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Bituumen laineplaadid. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Bituumeni omaduste tõttu ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -1 0C. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) KOOSTIS - Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. OMADUSED ( eelised ja puudused ) – Plastide põhilised EELISED: • võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) • toormaterjalide kättesaadavus
kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on paigutatud kliimakambrisse kindla temperatuuri juurde. See temperatuur, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temperatuur, mille juures bituumeni kiht praguneb. 50. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus) Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi
aatomitest. Polümeeride klassid A polümerisatsiooni teel saadud ained ( polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstürool jne.) B- polükondensatsiooni teel saadud ained ( karbamiid; püloester, epoksüüd jne.) C looduslike vaikude modifikatsioonid ( etüültselluloos, tselluloid jne.) D- orgaaniliste ainete destilleerimisel või krakkimisel saadud ained ( bituumenid, tõrvad, pigid jne. ). Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer, täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. koostise järgi liigitatakse plastmaasid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. Täiteaine võib olla pulbrikujuline, kiuline, kihiline. Muudab plastmassi odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või muu gaasi mulle.
juures bituumeni kiht praguneb. · Penetratsiooni määramine toimu harilikult +25ºC juures. Standardses anumas asuv bituumen asetatakse penetromeetri nõela alla ja jälgitakse kui sügavale vajub nõel 5 sek jooksul. Nõela vajumist mõõdetakse 1/10mm- tes. 50. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus)- · Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne).
Lubja ülesandeks on põhiliselt mördi töödeldavuse tõstmine. Kõige paremad tulemused saadakse juhul, kui mõlemat komponenti on kaaluliselt ühe palju. Lubimört vähese tsemendi kogusega võib jääda nõrgemaks tavalisest lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu segusse ja lubi ei kõvene. Liimid Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine,peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke. 6.Müürituse töötamine - põhimõtteline lähenemine Müüritus töötab alati mingi konstruktsiooni osana, kusjuures tema töötamise all me mõtleme tema poolt kõikvõimalike koormuste vastuvõtmist. Võimaiike koormuste diapasoon on väga suur mitmesugused koormused rakendatud jõududena, ilmastiku mõju, soojuskoormus, keemilised mõjud jne. Kõikide nende koormuste puhul peab müüritis suuremal või vähemal määral
Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ja see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimise. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles siis immutatakse bituumeniga. Materjal kinnitatakse papinaeltega. Ei soovitata paigaldada temperatuuril alla -1C. 12. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus) 13. Plastmasside koostisesse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. LIHTPLASTMASS koosneb peamisel polümeerist ja täiteainet ei sisalda. LIITPLASTMASSI puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. 14. Puhtad polümeerid on haprad, suhteliselt madala tugevusega, kõrge omahinnaga ehituses kasutatakse harva. 15. Plastmasside omadused: 16. EELISED: 1. võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) 2
hiliselt mördi töödeldavuse tõstmine. Kõige paremad tulemused saadakse juhul, kui mõlemat komponenti on kaaluliselt ühe palju. Lubimört vähese tsemendi kogusega võib jääda nõrge- maks tavalisest lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu se- gusse ja lubi ei kõvene. Liimid Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine, peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke. Liimidena ka- sutatakse kaseiine ja mitmesuguseid tselluloosil põhinevaid aineid. On kasutatud vesiklaasi ja epoksüüde. Peab siiski arvestama, et õhukese vuugi puhul pingete jaotus müüris ei vasta enam tavalise paksusega vuugiga müürile, seda tuleb eriti arvestada suurte koormuste puhul . 4. Müürituse töötamine, müüri omadused 4.1 Üldpõhimõtted
7. Mida tähendab teedeehituse stabiliseerimine? 14. PLASTMASSMATERJALID 14.1. Üldmõisted plastmassidest 184 Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained. 14.2. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad kuuluda: polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Täiteaine võib olla: pulbrikujuline - talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline – tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline – paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik.
kiirem. Puuduseks on liimilahuse lühike säilivusaeg ja tervist kahjustav toime. Kasutatakse nii külm- kui kuumliimimisel. Sünteetilised liimid koosnevad: a)tehisvaikudest b)lahusti e stabilisaator (atsetoon, piiritus, vesi) c)kõvasti e katalüsaator (oblikhappe, piimhappe, sidrunihappe, ammooniumkloriid, petrooliumkontakt- selle poolest eristuvadki tehisvaikudest) d)täiteaine (puidujahu e tolm, tärklis või kaoliin) e)plastifikaator (teeb liimi plastsemaks) Tehisvaigud: Kõrgmolekulaarsed produktid, mis saadakse lihtsamatest ainetest keemilisel teel. Nagu eelnevalt öeldud erinevad sünteetilistest liimidest, sest ei sisalda kõvasteid. Saamisreaktsiooni järgi jaotuvad kaheks: a)polümersatsioonivaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine magromolekulideks. b)kondensatsioonivaigud- kahe molekuli ühinemine ja eraldub mingi lihtsam aine (nt vesi).
annaabi.ee 
