kütusel. Praktikas määratakse tsetaanarv laboratoorsel teel. ( regulleeritava surveastmega) tsetaanarv alla 40 – halb kütus, süttib kõrgel temperatuuril tsetaanarv 40 – 50 – head kütused tsetaanarv üle 50 – vägahead kütused tsetaanarv 28 – 32 – raskedkütused nende isesüttimis näitajad on veel kõrgrmad VISKOOSUS See on vedeliku sisehöördumine voolamisel. Praktikas ta iseloomustab kütuse – õli voolamist filtrites torudes ja pihustamisel. Viskoosus oleneb temperatuurist so temperatuuri tõstmisel viskoosus väheneb ja vastupidi. TÜNAAMILINE VISKOOSUS See on hõõrdejõud, mis tekib 1Cm kaugusel kahe voolukihi 1Cm² pindade vahel. Kui kihid liiguvad üksteise suhtes kiirusega 1Cm/sek. Rahvusvaheliselt Pa●sek KINEMAATILINEVISKOOSUS
Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes. Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud. KILPVULKAANID KIHTVULKAANID väiksem viskoosus suurem viskoosus räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas basaltne magma voolav magma laavavool rahulik laavavool harv ja vähene magma suundub ka pealõõrist magma tardub juba lõõris moodustades hargnevaid lõhesid mööda maapinnale laavakorke, mille alla kuhjuvad suure rõhu
toimi, saju ajal ei tööta juhipoolne klaasipuhastaja. Rehvid Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega. Lumisel teel hea haardumis võimega jäisel teel on naastrehv parema pidamisega. Lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele minimaalne mustri sügavus 1.6mm, talverehvidele minimaalne 3mm. Õlid Õlid jagunevad mineraalõlid, pool-,täissünteetiline. Õlisid iseloomustatakse 2 põhinäitajaga viskoosus ja kvaliteet. Viskoosus iseloomustab õli sisehõõrdumist. Õli on kas vedelam või paksem. Teine näitaja on õli kvaliteet, see millistele määrimistingimustele õli vastab, need näidud on alati pakendil kirjas. Inimene saab teha valiku ise. Ükski tuntud firma ei tooda mittekvaliteetset õli, vahed on siiski olemas. Õlid sobivad vastavalt valmistamisele erinevatesse kohtadesse. Õli nõul on nt sellised tähed ja numbrid: SAE 5W-40. SAE on õli viskoosuse näit
kus v mahueritakistus Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui Järelikult vE= nqvk , millest v= nqvk/E=nqu , kus molekulaarsed jõud ei tõkesta dipoolide u vabade laengukandjate liikuvus ehk suunatud orienteerumist elektriväljas. Molekulaarjõud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega vähenevad temperatuuri tõustes (viskoosus elektriväljas. kahaneb), kuid samas suureneb molekulide Järelikult, suurendades vabade laengukandjate soojusvõnkumine. Seega sõltub dipoolse liikuvust suureneb dielektrikutes elektrijuhtivus. dielektriku läbitavus elektriväljas temperatuuri 6. Mis on aatomite elektronegatiivsus? muutumisest ning mingil vahepealsel
saastumise risk on suur. 3. Udu-määrimine (õlimäärimine): EELISED: väike kulumine ja hõõrdumine, väike hoolduskulu, puhtus. PUUDUSED: õliudu lekkimisoht, piirandud õli viskoosusele, õli koostisained võivad düüse kulutada, düüside ummistuse oht. 4. Õlitõstjatega määrimine (õlimäärimine): EELISED: Töötab hästi väikse ja keskmistel kiirustel, kus õli viskoosus on madal. PUUDUSED: Määrimine töötab vaid siis kui masin töötab, tähtis on pidevalt tagada õlinivoo kõrgus. 5. Õlivann määrimise olulised asjaolud: 1. Tähtis on pidevalt tagada õlinivoo õige kõrgus. 2. Õlivanni põhja tekkiv sete vähendab õlikogust. 3. Ei sobi suurte pöörlemiskiiruste ega väga viskoosse õli korral. 4. Käivitamisel on kontaktides õli vähe.
Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse
Kuluteguri α valem: Q 2p (1) A Vee hulk, mis läbib diafragmat ühes sekusndis: Q' Q 10 3 (2) Reynoldsi arvu ReD valem: Q Re D 1,273 (3) D Arvutused: Vee hulk, mis läbib diafragmat ühe sekundi jooksul valemist (2) 21,5 1) Q 10 3 1,8 10 -4 m3/s 120 Funktsiooni ReD arvutamine valemist (3) Vee kinemaatiline viskoosus temperatuuril 21 kraadi on v=0,986 · 10-6 m2/s D=21,5 mm 1,8 10 4 Re D 1,273 13305,5 0,0215 0,986 10 6 Kuluteguri α arvutame valemi (1) järgi. d 2 0,015 2 A =A 1,77 10 4 4 4 1,8 10 4 2 0,8 10 3 1,77 10 4 998
dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseiduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus . Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Juhi ehk pooli induktiivsus näitab kui suur eneseinduktsiooni emj. tekib selles juhis, kui voolutugevust temas vähendada 1A võrra sekundis. 3. Viskoosus Kõikidele reaalsetele gaasidele ja vedelikele (voolistele) on omane viskoossus ehk sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub muuhulgas selles, et voolises tekkinud liikumine lakkab vähehaaval, kui liikumist tinginud põhjus kaob. Voolamine võib iseendast olla kahte põhiliiki. Laminaarse ehk kihilise voolamise puhul vedelik otsekui jaguneb kihtideks, mis ei segune omavahel ning libisevad üksteise suhtes. 4. Valguse peegelumise seadused
Mida väiksem on toru ristlõike pindala , seda kiiremini õhk liigub . Gaasi voolamise üldistes seaduspärasustes eeldatakse et õhk pole kokkusurutav ja puudub hõõre . s1v1=s2v2 Gaasi liikumise kiirus ja ristlõike pindala muutused on stabiilsed suurused. Gaas on teoreetiliselt molekulide põrkamine vastu toru seintele. pdyn= v2/2 Kogurõhk on dünaamilise ja staatilise rõhu summa. Mis on ka ühtlasi Bernoulli seaduse valem ja kogurõhk ei sõltu voolamise kiirusest. Viskoosus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteiste suhtes .Vedelike kihid voolavad üksteise peal ja takistavad üksteiste liikumist. Suurema kiiruse korral ei jõua osakesed nii tihti seinale põrkuda ja seega on rõhk väiksem. Hõõrdevabas keskonnas pole võimalik lennata . Sisehõõrdumine e. erikoosinus e. viskoosus : N= 1/3 lambda * v* tihedus (Pa*s)- v on soojusliikumine ; lambda keskmine teekornd põrkest põrkeni.
vesi. Mittetaastuvateks eneriga allikateks on mittetaastuvad ktused , kik fossiil ktused. Taastuvad energia allikad omakorda jagunevad: 1) Tastuvad ehk plevad ktused (puit, fotosnteesivad taimed, phk, pilliroog, hein, bioktused) 2) Mitteplevad taastuvad energia allikad (pike, vesi). ##VEDELKTUSED## ldjuhul katelseadmete ja tstusahjude heks thtsamaks ktuseks on vedelktused ja philiseks vedelktused on olnud siiamaani mazuut. Vedelktuste spetiifilised omadused: 1)Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid M40 (arv thendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s])
τ aeg mis kulus 30 dm3 vee voolamisel paaki Katse nr. 1 Q 30 3 10 75 4 Q 4 10 , 2. Funktsioon arvust ReD (valem 2) (Valem 2) Kus w – vedeliku voolamise kiirus torus m/s D=0.0215 m – toru sise läbimõõt (m) Q – on vedeliku kulu m3/s v= 0,9602*106 vedeliku kinemaatiline viskoosus (saadud lineaarse interpoleerimise teel) Katse nr 1: 5 ReD=1.273* = 24,619 * 103 3. Kuluteguri α leidmine (Valem 3) ehk siis α= kus A= 1,76715*10-4 m2 – diafragma pind Δρ – rõhulang (Pa) ρ= 997,6 kg/m3 – vee tihedus 22°C (saadud lineaarse interpoleerimise abil) Katse 1. α= * =0,687
Masskulu m[kg/s], moolkuju n[mol/s], mahtkulu V[m3/s], kiirus U[m/s], tihedus p[kg/m3], rõhk P[Pa], kõrgus h[m], g[m/s2], ruumala A[m2], võimsus N[W],soojusenergia Q[W],temperatuur T[K], energiabilanss[J/kg], molaarmass M[kg/kmol], molaarruumala normaaltingimustel Vm[m3/kmol],universaalne gaasikonstant R[kmol*K],gaasi maht V[m3], gaaso moolide arv[kmol],viskoosus µ[P], viskoosus ѵ[St],jõud F[N] 2. Energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia bilanss erinevatel tingimuste korral (ka mittestats ja stats süsteemile) Süsteemis oleva materjaliga seotud olev energia jaguneb: siseenergia,kineetiline energia, potentsiaalne energia. Läbi süsteemi piirete toimub energia vahetus kahel moel: soojuse ja tööna. (вписать с листа) 3
tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? Basalse magmaga vulkaanid ei purska vaid pigem voolavad tekitades kilpvulkaanid. Graniitse magma sisaldusega vulkaanid on vaevaliselt voolava ja madala temperatuuriga millest moodustuvad kiht ja stratovulkaanid. Ränirikka magma viskoosus võib olla aga nii suur, et magma ei pruugi vulkaanilõõrist üldse väljudagi või surutakse kraatrisse poorse laavakuplina. Kilp ja kihtvulkaan + pilt Kuidas tekib kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sissevajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga hiidkraater ehk KALDEERA. See võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu
1,26 1,255 1,25 1,245 1,24 1,235 10 20 30 40 50 60 Siin on vastus üliõpilaste sagely esitatavale küsimusele: kas võtta graafiku tarvis viskoosus Pas-des või mPas-ides. Graafikutelt selgub, et aktivatsioonienergia jääb mõlemal juhul samaks. 0.68394 ln (Pas) 0.36788 0.25161 ln = 6876.52*1/T-23.7003 Pas Linear Fit of Data1_Pas
• Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest, pakkuvad diffusiooni barjääri hapete tungimise vastu ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje komponentidest Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena.
nomograafikult. Arvutamise lihtsustamiseks lisasime ühe lisarea, kus arvutasime pöörded minutis ümber pöörded sekundis. Segamisevõimsus on saadud, kui koguvõimsusest on maha lahutatud tühikäigu võimsus. Reynoldsi arvu arvutasime valemiga D 2s nρ ℜ= µ Ds = 85 mm = 0,085m (turbiinisegisti diameeter) n = 0.83, 1.67(ei arvesta), 2.5, 3.33 jne 1/s (segaja pöörete arv) ρ = 998 kg/m3 (vee tihedus 21,5 °C juures) µ = 1*10-3 Pa s (vee viskoosus 21,5 °C juures) 0,0852∗0,83∗998 ℜ1= =5985 0,001 0,0852∗2,5∗998 ℜ2= =18 026 0,001 jne. Võimsusteguri arvutasime valemiga N KN= ρ∗n3∗D5s Ds = 85 mm = 0,085m (turbiinisegisti diameeter) n = 0.83, 1.67(ei arvesta), 2.5, 3.33 jne 1/s (segaja pöörete arv) ρ = 998 kg/m3 (vee tihedus 21,5 °C juures) N = 0.2, 0.5, 2, 2.5 jne (Segamise võimsus) 0,2
annavad neile avaldatava rõhu edasi võrdselt igas suunas.p=F/S (N/m 2 ePa) latm=105Pa .Rõhk on skaleerne suurus ,mis näitab pinnaühikule mõjuvat pinnaga risti olevat jõu suurust. Üleslükkejõud- on = keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. 22.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine voolukiirus(v) vedelikus on pöördvõrdeline toru ristlõikepindalaga(S).Voolujoonte tiheduson võrdeline voolukiirusega.S 1v1=S2v2 Reynoldsi arv Re=rvD/ -viskoosus .Temperatuuri tõusul gaasides viskoosus suureneb,aga vedelikes väheneb.Ideaalne vedelik-puudub sisehõõre ,pole kokku surutav. 23.Bernoulli võrrand kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus.
olema ülallaetud sisuga dokument. b) On dokument, milline antakse välja minfile tootele komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Selliseid sertifikaate tootega kaasa ei anta. Vesilahuste omadused ja sertifikaadi iseloomustused: Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg. lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline · Vedelik ; Värvus · Viskoosus ; Tihedus · Keemis temp. ; Koostis · Lisainfo Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivald selle elemendi keemilised omadused. Koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron Negatiivse laenguga aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul Elektriliselt neutraalne, st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguse aatomituumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud
küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. Külmutussedmetes kasutatavaid TD kehi nimetatakse külmutusagenssideks. Töötavad pöördringprotssesides. Külmutusagenssidena kasutatakse madalatel temperatuuridel keevate vedelike aurusid. Näiteks: Freoonid ja amoniaaki(kuna toksiline siis vähe) Omadused: *madal külmusmistemperatuur ja madal keemistemp et saaks kasutada külmutusseadmetes. *head soojusülekande omadused. *väike viskoosus et voolaks kiiresti seadmetes. *tuleohutu, mitte toksiline, ei tohiks loodusele kahjulik olla. 57. Aurukompressorkülmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil.Jahutusteguri avaldis. 1.Kompressoris komplimeeritakse külmutusagensi kuiv aur rõhult p1 rõhule p2. 1.-2.Siis ta liigub edasi kondensaatorisse kuhu
küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. Külmutussedmetes kasutatavaid TD kehi nimetatakse külmutusagenssideks. Töötavad pöördringprotssesides. Külmutusagenssidena kasutatakse madalatel temperatuuridel keevate vedelike aurusid. Näiteks: Freoonid ja amoniaaki(kuna toksiline siis vähe) Omadused: *madal külmusmistemperatuur ja madal keemistemp et saaks kasutada külmutusseadmetes. *head soojusülekande omadused. *väike viskoosus et voolaks kiiresti seadmetes. *tuleohutu, mitte toksiline, ei tohiks loodusele kahjulik olla. 57. Aurukompressorkülmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil.Jahutusteguri avaldis. 1.Kompressoris komplimeeritakse külmutusagensi kuiv aur rõhult p1 rõhule p2. 1.-2.Siis ta liigub edasi kondensaatorisse kuhu
Turbolentne on keeriseline või korrutis telgede vahelise kauguse ruuduga I=I0+ml2 pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. 11.Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand:Moment Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse telje z suhtes võrdub keha inertsimomendi (Iz) ja gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning nurkkiirenduse () korrutisega. Mz=Iz. suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur() 12.Raskusjõud: P=mg Gravitatsiooni seadus: Jõud [Pa s]. Üleminekut laminaarselt voolamiselt millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv massidega nung pöördvõrdeline nende vahelise kauguse kriitilineRe k=1000.Re=vr/ ruuduga. F=m1m2/r2,kus on gravitatsiooni konstant Fh= dv/dx S =6,67 10-11(m3/kgs2) . 25
Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null 3.Toricelli seadus- seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 4.Aine oleku diagramm- 5.füüsikaline pendel- kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.. I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed
Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null 3.Toricelli seadus- seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(F h) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 4.Aine oleku diagramm- 5.füüsikaline pendel- kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.. I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed
Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null 3.Toricelli seadus- seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(F h) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 4.Aine oleku diagramm- 5.füüsikaline pendel- kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.. I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed
Sõltub ainult alg- ja lõppolekust. 8. Mis on elementaarosake? Elementaarosake on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Tänapäeval tuntud üle 350 elementaarosakese. Footonid, Leptonid, Hadronid. 9. Vedelike omadused Kindel ruumala, puudub kuju, esinevad dünaamilised lähistruktuurid, sisestruktuuri väljendavad: viskoosus vedelikukihtide hõõrdumine, pindpinevus pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata, difusioon- vedelikumolekulide dünaamilisus.
Mootori täismass: 39200 kg 19 Mootori gabariidid: 5870 x 2223 x 4405 mm (P:L:K) Motoressurss: Ülelaadimisõhk: 3,3 bar 2.1.3 Kasutatav kütus Mark: MDO Erikaal: 15°C juures 0,833 kg/m3 Viskoossus: 40°C juures 4,161 cSt Leektäpp: 70°C Hangumistäpp: vähem kui -12°C Väävlisisaldus: 0,10 % m/m Tsetaaniindeks: 54 Veesisaldus: vähem kui 0,02 % v/v 2.1.4 Kasutatav õli Mark: Navigo 40/40 Klass: SAE 40 Erikaal: 15°C juures 0,894 kg/m3 Viskoosus: 14,5 cSt 100°C juures Põlemistäpp: 230 °C Hangumistäpp: vähem kui -6 °C 2.2 Peamasina konstruktsioon 2.2.1 Plokk- karter Peamasina kereks on plokk-karter, ja valmistatud ühest tükis. Plokk- karter on valatud malmist. Veesärgi jaotustorud ja ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Ülelaadimis õhujahuti monteeritakse ahtripoolsesse mootorikeres. Mootorikere seinte külge kinnitatakse
Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust (l) ja võnkeperioodi (T). T=2 Füüsikaline pendel võib olla iga keha,kui see on nii kinnitatud,et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. T=2 I0- inertsmoment Sisehõõre vedelikus (Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu, viskoosus e sisehõõrdetegur () ühik [Pa s]. Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine, mis tekib ühel teatud kiirusel. Üleminekus laminaarselt voolamiselt turbolentsele voolamisele iseloomustab reinoldsi arv Rek=1000 Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju tööd muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. =Q1-Q2/Q1*100% kus Q1 on
5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO. 6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt - viskoossus on 5·106 Pa·s – hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt – sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt – muutub rabedaks Klaasidetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos
registreeritud laevade kohta ja on kindlustus firmade nõudmine Isesüttimis temperatuur - on madalaim temp. mille juures kütuseaurud segunedes õhuga süttivad põlema ilma kokku puuteta leegi või hõõguvakehaga. Isesüttimis teemp. oleneb kütuse füüsikalis- keemilistest omadustest ja keskkonna rõhust. Mida kõrgem on rõhk seda madalamal temperatuurilvõivad kütuseaurud õhuga segunedes süttida. Viskoosus - iseloomustab kütuse voolavust. Viskoosuse suurenemisel halveneb kütuse voolavus ja suureneb takistus torudes. Viskoosus on ükspõhiline kütuse kvaliteedi ja ka hinna näitaja. Reeglina võib öelda, et mida kõrgem on viskoosus seda madalam on kütuse kvaliteet. Viskoosuse järgi liigitatakse kütused: 1.destillat kütused-1,8 ... 6,0 cst, temp 20oC 2.keskmise viskoosusega- kuni 35 cst temp 50oC 3.viskoosed kütused 36...200cst temp 50oC 4.üliviskoosed 200...730cst temp 50oC
on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(ϑgh) ja dünaamilise rõhu(ϑv2/2)summa jääv suurus. p1+ϑgh1+ϑv12/2= p2+ϑgh2+ϑv22/2; v-kiirus Toricelli seadus - määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=√2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur(η)[Pa s]. Sisehõõre vedelikes - Viskoosse vedeliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb. Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused erinevad, sõltuvalt hõõrdejõudude väärtustest Sisehõõrdejõud Fh –vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukihi pindalaga S Fh =nSdv /dx
raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis
staatiline rõhk ( p ) , vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ( ρ gh ) ja dünaamilise rõhu ( ρv 2 2/2 ) summa jääv suurus. Torricelli seadus. - määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 7.3.Sisehôôre vedelikus MOLEKULAARFÜÜSIKA.TERMODÜNAAMIKA. 8.MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA. 8.1.Üldist Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilistest ettekujutustest. Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust.
Rõhu suurenedes maht väheneb, sellest tuleb ka miinusmärk. Igapäevaarvutustes võib vedeliku lugeda mittekokkusurutavaks. Erandiks hüdrauliline löök. Soojuspaisumine on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu alla. Termiline paisumine. Iseloomustab ruumpaisumistegur K -1. Küttesüsteemides arvestatakse 0°-100°C muutub ruumala kuni 5%. Viskoosus vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus - hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), -
Värvilised metallid 300-600c Elektrilised materjalid Elektrilised isolaator materjalid liigitatakse: 1) tahked- kasutatakse konstruksioon elementidena, nende ülesandeks on anda juhtmeid toestada seadmeid. 2) vedelad 3) gaasilised Vedelad ja gaasilised isolaaator materjalid peavad täitma seadmete jahutamis ülesandeid. Kontaks seadmetes sädemete summutamis ülesandeil Kõik elektrilised matejralid peavad olema vastavuses füüsikalis-keemiliste omaduste nõuetega. 1.Kuumuskindlus 2. Viskoosus 3. Happe arv 4. märgavus 5. niiskus sisaldus ehk niiskus konfitsent Gaasilised dielektrikud Gaasiliste dielektrikute hulka kuuluvad nii gaasid kui ka gaasi segud, tundtud segudest- õhk. Levinumad gaasid on lämmastik, vesinik, nioon, argoon jne. Tehniliselt enamkasutatud gaas on Elegaas SF6- väävel heksafloriid, kõige paremate omadustega gaas, keemiliselt püsiv kuni 800C. Vesinik- soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või
saviosa(koos FeSo2-ga) ja karbonaatne osa. Nende summaarne koostis moodustab põlevkivi kuivainest 100%. 13. Põlevkiviõli · Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel hästi voolav vedelik. Seda kasutatakse laevakütuse lisandina, katelde ja tööstusahjude kütteks. Õli eeliseks naftamasuudi ees on väiksem viskoosus ja suhteliselt väike väävlisisaldus. 14. Vedelkütused. Põlevate vedelike üldised omadused. Kasutamine. · Viskoossus on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Hangumistemperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minutiks liikumatuks. Leekpunkti temperatuuriks nimetatakse vedelkütuse minimaalset temperatuuri, mille
Fh =nSdv /dx . 12. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise Viskoosus e. sisehõõrdetegur (η) [Pa s]. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 pikilained - osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. Lmd=v·T
käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus propulsion karedus roughness kasulik tõukejõu, towing force, efeectiv pull pukseerimisjõud kasulik võimsus, effectiv power, towing power pukseerimisvõimsus kattumine fouling keretakistus hull resistace, hull drag kiiluvesi, hüdronünaamiline wake, eddy wake, dead water jälg kinemaatiline viskoosus kinematic viscosity kogutakistus total resistace kreen list, heel kujutakistus form resistance, form drag külgõõtsumine rolling lahknevad lained divergent waves voolu lahtirebenemine flow separation laine hari crest laine põhi trough lainebarjäär wave barrier lainesüsteem wave system
-elektrone delokaliseerivad rühmad: -NH2, -OH, -F, -OCH3, -NHCH3, -N(CH3)2. Neid gruppe sisaldavad molekulid fluorestseeruvad. -elektrone lokaliseerivad rühmad: -Cl, -Br, -I, -NHCOCH3, - NO2, -COOH. Neid gruppe sisaldavad molekulid ei fluorestseeru. Aniliin fluorestseerub, nitrobenseen mitte. Molekuli jäikus suurendab fluorestsentsi, kuna energiat ei ole nii lihtne enam vnkumistele ja keskonna soojusele anda (prkumised teiste molekulidega). Viskoosus suurendab fluorestsentsi. Lahusti mju. Lahustid millede molekulid sisaldavad -Br, -I, - NO2, -NN-, kustutavad proovi molekulide fluorestsentsi, kuid vivad suurendada fosforestsentsi. Antud funktsionaalsed rühmad indutseerivad magnetvälju, mis soodustavad tripletsesse olekusse üleminekuid (spinn pöördub kergemini) üleminekusse. Paramagnetiliste metallidega kompleksid fosforestseeruvad, diamagnetilistega fluorestseeruvad.
sattuda puhta kütuse hulka. Separeerimise reziimi valik. Kütuse ja õli puhastamise kvaliteet oleneb suurel määral separeerimise reziimist. Kui on teada kütuse karakteristikud - viskoossus ja tihedus, siis optimaalse reziimi saamiseks tuleb valida: 1. Õige diameetriga reguleerseib 2. Separeerimise temperatuur 3. Separaatori tootlikkus 4. Kütuse või õli pesemiseks vajalik veehulk ja temperatuur 5. Separaatori trumli pesemise perioodilisus Kütuse tihedus ja viskoosus sõltub tema temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda madalam on tihedus ja viskoossus. Viskoossuse vähenemisega paranevad vee ja mehaaniliste osakeste eraldumise tingimused. Eelsoojendustemperatuuri separeeritavale kütusele leiame kütuse viskoossuse nomomogrammi järgi. Raskete kütuste viskoossus separeerimisel peab olema vahemikus 12- 40 cSt. Paremad tulemused saavutatakse viskoossusel alla 20 cSt. Soovitatavad temperatuurid: - destileeritud kütused kuni 30° C,
· Viljastusvõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast
· Viljastusõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 milj spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 mil/ml, siis, selline ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib olla mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · KK saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekraadi viskoosus väheneb, emakakael avaneb, see on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajhusse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk)- hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu
11. Magma tüübi, happelisuse, tardumistemperatuuri, viskoossuse ja vastavate vulkaanide ohtlikkuse vahelised üldised seosed, erijuhud (nt auruplahvatused, gaasipilved jne) Rüoliitne SiO2 70% 785 0C kõige väiksem Andesiitne 58% 1000 0C väiksem Basaltne 48% 1250 0C suurem Mida suurem on SiO2 sisaldus magmas seda hapelisem on magma, selle tardumis temperatuur on väiksem. Viskoosus suureneb ka SiO2 sisalduse kasvamisega. Kui magma ei liigu kiiresti, siis selle vabanemisega tekkivad väga tugevad pursked ja pinged. Kogunevad gaasid. Aluseline magma tüüp ohutum. Selle SiO2 sisaldus väiksem Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi
Liimide omadusi iseloomustavad näitajad Liimide kasutusomadusi iseloomustatakse terve rea mõistetega Kuivainesisaldus . Kuivainesisaldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga Lahustiks on vesi või org. Lahusti Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku Midaväiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda suuremad pinged tekivad liimivuugis Viskoossus Viskoosus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoosus sobima puidu tiheduse ja niiskusega Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteained (näit. puidutolm) Pindpinevus Pindpinevus iseloomustab liimi võimet pindasid kaatta (märgamine) Tööiga
Q(Kj/kg, MJ/kg, KJ/m3) . määratakse katselisel teel. Alumiseks kütteväärtuseks nim kütuse proovi põletamisel eralduvat soojushulka, mis vabaneb kui põlemisel tekib veeaur ei kondenseeru. Juhul kui veeaur kondenseerub, katlas eraldub soojust, ülemine kütteväärtus on suurem. Alumise kütteväärtuse saab arvutada ülemise kütteväärtusega Qat=Qüt-QH2Okond Vedelkütuste täiendavad kateristikud: Tuleb arvestada põletamisel: · Viskoosus(vt hüdraulikast) · Leektäpi t0 · Süttimis t0 · Hangumis t0 · Isesüttimis temp(500-600kraadi) 2)Leekpuntt temp nim vedel kütuse min temp mille aurud lahtise leegi juurde viimisel, ss aurud süttivad koheselt ja ka kustuvad. Kütused põlema ei lähe. 3)Süttimis temp on kui lahtiseleegi juurdeviimisel koheselt aurud süttivad ja sellele järgnevalt süttib ka kütus. See on u 60/70 kraadi kõrgem.
5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3. Kütus ei ole normaalselt ettesoojendatud , viskoosus tõrge 4. Etteande pump annab vähe toidet 5. Kütus on ülekuumutatud 6. Pööreteregulaator on valesti häälestatud või on rikkis 7. Kütuses on vett või õhku 8. Mõni silinder ei tööta 9. Mootor on üle koormatud V Mootor hakkas lõhkuma Põhjused: 1. Järsk koormuse vähenemine 2. Sõukruvi tuli veest välja 3. Pööreteregulaatori avarii 4. Kütuselatt kinni kiilunud VI Mootori töötamisel koormuse all on heitegaaside värvus tumehall või must Põhjused: 1
Taimeõli ja metanool massisuhtes 9:1 segatakse leeliselise katalüsaatoriga. Viskoossus nagu diislikütusel, Tsetaaniarv 56-58, väävlivaba, heamäärimis- ja pesemisomadustega, võib lahustada kummivoolikuid, nii et kindlad detaili. Petoool- C9-C16 alkaanid 20-60%, nafteenid 20- %0%, areenid 5-25%, lambiõlid,lahusti, soojuskandja, reaktiiv- ja raketikütus, suur põlemissoojus ca 43MJ/kg, kõrge leekpunkt üle 28kraadi. Reaktiivkütus viskoosus tähtis, sest täidab paralleelselt määrimisfunkt, fraktsioonikoostis, hangumistemp -60, leekpunkt üle 28, termooksüd kindlus 150 kraadi juures, madal S,N ja O sisaldus, antioksüdandid(BHT), madal korrosiooni aktiivsus(V ja S sisalsu min). Laevakütus sarnane autodiisliga, viiskoossus kõrgem, tsetaanarv ca 40, leekpunkt kõtge 62, lubatud S hulk suurem, kuni 1,5%. Masuut ehk tume katlakütus viskoosus kõrgem kui raskel laevakütusel, laevamasuudi
( on väga hea viljastusvõimega), muidu mõni tund. · Viljastusvõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe
liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist:
Reduktorite määrimine. Hambumiskohti määritakse reduktoreis kas suurema hammasratta õlisse sukeldumisega või surve all, juhtides õli läbi düüsi hambumispiirkonda. Esimest moodust saab kasutada rataste ringkiiruseni 12 ... 15 m/s, sest suurel kiirusel paiskub õli hambail tsentrifugaaljõu toimel enne hambumiskohta jõudmist minema. Tigureduktoreis kasutatakse survemäärimist teo ringkiirusel kuni 10 m/s. Määrdena kasutatakse mitmesuguseid tööstusõlisid. Õli viskoosus valitakse tavaliselt, seda suurem, mida suurem on ülekande ringjõud ja väiksem rataste kiirus. Õli hulk reduktoris peab olema võrdeline reduktori võimsusega. Sukeldusmäärimisel on tähtis ka rataste sukeldumissügavus, mis barbotaazikadude seisukohalt ei tohiks kiiretel ratastel ületada 0,7 hamba kõrgust. Tegelikult aga, võttes arvesse õlitaseme kõikumist töö ajal, võetakse sukeldumissügavuseks 3 ... 4 moodulit. Aeglasi rattaid võib sukeldada kuni 1/3 raadiuse sügavusele.
annaabi.ee 
