............................................3 Töö kirjeldus..................................................................................4 Kasutatud allikad.............................................................................5 Sissejuhatus Looduskivimaterjali tasub valida, sest sellel on palju suurepäraseid omadusi. Pole ühtki teist nii mitmekesist ehitusmaterjali, milles me võime leida nii palju erinevaid mustreid ja struktuure kui seda esineb looduskivimaterjalides. Looduskivi on paindlik teda kaevandatakse suurte plokkidena, millest on võimalik lõigata nii õhukesi kui ka massiivseid detaile. Ka on looduskivi pikaealine, seda on lihtne puhastada ja jälle uuesti üle lihvida. Looduskivi pluss on ka see, et see on ökoloogiline materjal seda leidub looduses peaaegu igas vormis. Me ei vaja suurt energiakulu temast sobiva toote disainimiseks. Tegemist on loodussõbraliku materjaliga, mis ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ning temast ei eraldu ka
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
*keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid *üks vanimaid ehitusmaterjale *mineraal - keem. koostiselt v füüs. omaduselt homogeenne looduslik moodustis *kivim - koosneb ühest v mitmest mineraalist *looduskivi - materjal, mis on tekkinud looduses ega ole tehislikku päritolu *ehituskivi - väljanägemiselt ja kestvuselt kõrge kvaliteediga looduskivi, millest valm. ehitustooteid VÄLISTUNNUSED *värvus *läige *kõvadus *lõhenemispind LIIGITUS *geoloogilist päritolu *mineraloogiline koostis *füüsikalis-mehaanilised omadused *valmistamise ja töötlemise viis *dekoratiivsed iseärasused *kasutamisala järgi TARDKIVIMID 1)massivsed a)intusiivsed (graniit) b)efusiivsed(basalt)
tugevusnäitajate ja väga hea välisilmega. Vineer FK Interior niiskuskindel mööbli valmistamiseks ja siseviimistluseks. 5.4 Männivineer Männivineeri kasutatakse välis- ja siseseinapaneelides, betoonkonstruktsioonide raketistes, töölavades, fassaadides ja põrandakonstruktsioonides. 10 6 LOODUSKIVI Looduskivi on kodu rajamisel juba sajandeid kasutatud. Dekoratiivse seina või põranda saamiseks ei pea põlluveerelt siiski suuri maakive veeretama. Piisab õhukestest kiviplaatidest. Looduskivide ehk graniidi, dolomiidi, marmori, paekivi ja kaljukivi ehk kvartsiidi kasutamisvõimaluste nimekiri on nii sise- kui ka välitöödel ülipikk, alates katusest ja lõpetades dusiruumiga. Eesti rahvuskivina tuntud, sajandeid ehitusmaterjalina kasutatud paekivi näeb
SISSEJUHATUS Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellised ning silikaattellised. 1
· planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- aluspinnasele rajatud killustikust kiht · pinnavee tase- loodusmõjude toimel ajutine veetaseme kõrgus · põhjavee tase- püsib looduslik veestaseme kõrgus Vundament: · looduskivi vundament- koosneb looduskivist ja sideainest · raudbetoonist vundament- koosneb betoonist, terasest · monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament
24. Niiskelapp Põranda niisutamiseks või vuukide pesemiseks 25. Hari põranda viikidesse ajamisks ja kandmiseks. b) Plaatimiseks materjalid: 1. Plaadid - Kilnkerplaadid 2. Plaadiliim Kiilto Master Fix kahhelplaadiliim. Niiskuskindel liim kahhel- ja keraamiliste plaatide kinnitamiseks. 3. Vuugitäide Saumalaasti kakelfog värviline viigitäide kiiltolt 4. Plaadisegu Kiilto Pro fix keraamiliste-, klinkerplaatide ning looduskivi kinnitamiseks. 2) a)Ettevalmistustööriistad: 1. Ämber - segu tegemiseks 2. Segumikser segu segamiseks. 3. Looadlaud põranda kalde kontrollimiseks et oleks trapi poole kalle 4. Pintsel Hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke peale kandmiseks 5. Värvirull niiskustõkke peale kandmiseks 6. Kipsinuga Tugevtustükkide lõikamiseks 7. Pahtlilabidas pahteldamiseks 8. Segukamm segu peale kandmiseks 9
Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruus? 7. Kuidas valmistatakse san . Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi? 9. Mille poolest erineb silikaltsiit tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13
Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni
Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad, Suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, Raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid. 3 Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor” marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), Lasnamä
Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist)
Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad
Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine Silikaatimine-Pinnasesse süstiktakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas
mehhaniseerida nende igivana kunsti ja selle võtteid. Seetõttu sai tolleaegseid ehitisi nimetada inseneriarhitektuuriks, kuna just insenerid olid need, kes projekteerisid ja ehitasid esimesed industriaalaja olulised ehitised. See kõik kulmineerus sõjaks arhitektide ja inseneride vahel, kus arhitektid mõistsid hukka nende harimatuse hoonete ehitamisel. Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati ehitama mitmekorruselisi hooneid) ning sooviti ehitada vastupidavamaid ehitisi, siis hakati ehituses kasutama esmakordselt metalli, milledest populaarsemad on teras ja malm. Suurt populaarsust kogus sillaehitus, kus hakati kasutama raudkonstruktsiooni. Sillaehitust viisid läbi pigem insenerid kui arhitektid. Samuti muutus kandvate ja kantavate ehitusosade vahekord.
nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber. Pinnad, mis on küll niiskes ruumis, kuid mitte osteses kokkupuutes veega, kaetakse niiskustõkkega PENOSIL Premium HydroStop Premium BetPrimer Kirjeldus Polümeerdispersioon aluspindade kruntimiseks Kasutusala Põrandate, seinte ja lagede kruntimiseks siseruumides. Sobivad aluspinnad: betoon, mört, tellis, looduskivi, puitmaterjalid, kipsplaat, polümeersed materjalid (värv, linoleum, polümeerkatted). Tugevdab aluspindu ning parandab naket viimistluskihiga. Eelised Väga hea nake. Väga hea püsivus vee ja leeliste suhtes. Väga hea elastsus ja vastupidavus tõmbeja survepingetele ka Tehnilised andmed niisketes tingimustes, Kontsentraat Töötemperatuur: alates +10°C,õhuniiskus kuni 80%,
Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad
pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1
Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks. Mullbetoon. Mullbetooni jagunemised Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks. Vahtbetoon: Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³.
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja suuremaid koguseid korraga peab soetama kividega tegelvates ettevõtetest
saunaahi (kütus : puit), katlaruumi universaalikatel. Iga küttekolle juhitakse omaette korstnasse (roostevabast terasest kattega, isoleeritud metallkorstnad). Korstnad eraldatakse kõikidest põlevatest ehitusmaterjalidest min.100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi) Sauna kerise taga- ja külgseinad kaitstakse ülekuumenemise eest 10 mm paksuse mittepõleva kiudtsementplaadiga. Pääs hoone katusele toimub teisaldatava metallredeli kaudu. Hoone väline tulekustutusvesi saadakse hüdrandist, mis paineb krundi piirist orienteeruvalt 50 m kaugusel Lepalaane tänaval (vt joonis AR-003). 9.KESKKONNAKAITSE- JA TERVISEKAITSE ABINÕUD Olmejäätmed kogutakse krundi sissepääsu kõrval paiknevasse konteinerisse .
Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14
pinnase poorides olev vesi. Vesi mõjub: Pinnase mahukaalu Tugevust Vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu Vee kõlmumine põhjustab külmakerkeid. Vesi võib pinnases liikuda ka kapilaarsel teel pindpinevuse mõjul; Kapilaartõusu kõrgus sõltub eelkõige pinnas terastikulisest koostisest ja pooride suuruse jaotusest; Vundamendi materjalid. Looduskivi Tehiskivi Betoon Raudbetoon Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi. Lintvundamendid. Postvundamendid Vaivundamendid Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid)
EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus
EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus
Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole kogu maailmas. Looduskivist ehitatu püsib kümneid kui mitte sadu aastaid-pikka kasutusiga ning originaalsust arvestades on ta hea ehitus-ja viimistlusmaterjal. Looduslikke ehitusmaterjale on Eestis piisavalt. Kasutatakse paasi(lubjakivi ja
Samuti paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast võrdselt. Viimasena paigaldame lukikivi. Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt 1 nädal Kaarsilluse ladumine Vastavalt projektis antud kaarsilluse raadiusele valmistame raketise KT Küsimused Püstjaotuse Rõhtjaotus Jaotuslatt ja selle kasutamine Suundnöör ja selle kasutamine Müüri aluspinna horisontaalsust Hüdroisolatsiooni paigaldus Looduskivi müüritis Kivikbetoonmüüritis Kiilsillused Kaarsillus Vuukimine ja puhastamine Kui mört on kõvastunud vuukimis kõlblikuks. Ei valgu see vuukrauaga tasandamis ajal tellistele Esiteks tasantatakse piki vuukrauaga rõhtvuugid Vuukrauda liigutatakse pikkade rahulike tõmmetage pikki vuuki ja surutaks tugevasti seina poole Kui vuuk on mingil põhjusel napiks jänud tehakse lappimistöö muldniiskest kuivanud mördist
Joonpaisumistegur sõltub ainest nagu ruumpaisumistegurgi. Nende vahel kehtib seos = 3. Valemist (1) tuleneb, et keha joonmõõtmed sõltuvad temperatuuri muudust järgmiselt: (2) Kehade joonpaisumistegur on väga väike. Enamikul ainetel on see vahemikus 10-5 10-6 K-1. Materjal Soojuspaisumistegur 10-5 1/deg Betoon, betoonkivid 1,0 Teras 1,2 Savitellis 0,6 Silikaattellis 0,9 Looduskivi 0,7 Puit Väike Kipsplaat 2,5 Klaas 0,8 Tabel 1. Materjalide soojuspaisumistegurid. Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: 6 (3) kus F kehale mõjuv jõud; l keha deformatsioon; k keha jäikus.
*äärekivid (väga vastupidavad); *välistrepi-astmed; *plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; *skulptuursed detailid jne. 28. Settekivimite liigid ja kasutuskohad Tekkinud mittmesuguste mineraalide settimisel erinevates tingimustes, liigitatakse Sõmerateks(liiv), tsementeerunud(liivakivi), keemilised(Vees lahustunud soolad uuesti kristalliseerunud), orgaanilised(loomsed jäänused). Kasutatakse täitematerjalina ja segude(mõrtite) valmistamisel, lubi, savi 29. Mis on sõmerad looduskivi materjalid (loetle) Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Pmst siis puruks olev kivi Sõmerad loodukivid on : liiv, kruusad, savi 30. Mis on murtud kivimaterjal (loetle) Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
Kattevärvimiseks võib kasutada nii veepõhiseid kui ka alküüdvärve, kandes värvi pinnale 1-2 kihis. Vastavalt kasutuskohale ja soovitud läikeastmele on soovitav kasutada spetsiaalseid metallivärvi või universaalvärve. Sisetöödel metallpindu valgeks värvides tasub arvestada, et üldjuhul on kõik traditsioonilised alküüdipõhised värvid aja jooksul kollastuvad. 2. Plaadisegude liigid ja omadused. Elastne plaadisegu kahhel-, klinkerplaatideja looduskivi kinnitamiseks betoonile jt kivipindadele, kipsplaadile, hüdroisolatsioonile ning põrandaküttele, ka välistingimustes. Remont plaadimissegu kahhel-, klinkerplaatide ja looduskivi kinnitamiseks betoonile, kipsplaadile, hüdroisolatsioonile, vanale plaadile, plast- ja värvitud pindadele ning põrandaküttele. kiiresti kõvenev plaatimissegu kiiresti kõvenev plaadisegu kahhel-, klinkerplaatide ja looduskivi kinnitamiseks, betoon - ja kipsplaatpindadele, hüdroisolatsioonile ia
taaskasutamiseks, ülejäänu purustatakse hakkepuiduks, mis läheb kütteks - Betoontooted: kasutuskõlblikud tarindid ja detailid ladustatakse jäätmehoidlasse, taaskasutamiseks. Taaskasutamiseks mittekõlblik betoon purustatakse killusikuks ja kasutatakse täitematerjalina, nt teedeehituses. Sarrusteras läheb ümbertöötlemisele - Metall antakse üle vanametalli koguvale ettevõttele. - Looduskivi, väikeplokid, tellis jms: taaskasutamiseks kõlblik puhastatakse ja ladustatakse jäätmelaos, mittekõlblik purustatakse killustikuks - Kiletamata paber ja papijäätmed antakse üle vanapaberit koguvale ettevõttele - Kasvupinnas kooritakse eraldi ja kasutatakse vajadusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas, samuti mineraalpinnas, transporditakse vastava jäätmekäitlusettevõtte ladustuspaikadesse. Lammutamismeetodid
Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Müüritse lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95% tõenäosusega määratud müüritse tugevus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritse survetugevus üheteljelisese pngeolukorras. Müürikivid Müürikivi: müüri ladumisel kasutatav valmiskivi (telliskivi, väikeplokk, looduskivi). Müürikivi tugevusgrupp: müürikivide jaotamine tugevusgruppideks vastavalt avade hulgale ja orientatsioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast materjlist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Õõs: vormitud õõs või ava, mis kas läbib müürikivi või mitte. Õõne välissein, -kest: materjal välispinna ja õõne vahel. Õõnetevaheline sein: tihe materjal õõne vahel.
pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks) VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena (materjaliks looduskivi, betoon, kivibetoon). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi.postvundamendid- võivad olla: monteritavad (raudbetoonkannvundamendid), monoliidsed(r/betoonvundamendid, betoonist, paekivist).
.... christian krogh • tuli esmakordelt skagenisse 1878.a suvel. Ta töi endaga kaasa teadissi uutetst rahvusvahelistest kunstisuundadest, avaldades ..... hvitträsk, kirkkonummi • rahvusromantilises stiilis hvitträsk ehitati aastatel 1901-1903 arhidektide herman gesellius, armas lindgren ja eliel saarinen poolt. • Samuti veetis seal lapsepõlve maailmakuulus arhitekst eero saarinen • peahoone materjaliks on looduskivi ja palk • hoone kavandati ühiseks stuudioks • hvitträski inglise stiilis parki ümbritsevad mäed, metsad ja hvitträski järv harald sohlberg (1869-1935) • norra maalikunstnik • neo romantism • royal school of art and design of christiania (oslo) • maastikud, gustav vigeland norra skulptor • 1869-1943 • hagar ja ishmael esimene professionaalne skulptuur
Lähedalt on leitud skulptuure: “Inimfiguur”, Piilarid kätega, Osadel piilaritel on loomafiguurid, müstilised märgid, leitud on ka ümarplastikat( sisalik-lõvi) II Kiht Nn Lõvipiilari hoone Teooria järgi astronoomilise struktuuriga, tähtkujude kujutamisega Nevali Cori 8500-7900 eKr Tänapäeval veealune ning ei ole uuritav. Sarnased Göbekli leidudega. Varane madalkuumuskeraamika Catal Hüyük 7500-5700 e.Kr Elamuala, inimasula, linnatüüp. Mudatellised ja looduskivi, siseruumides savikrohv kaevati u. 60ndatel võis olla primitiivne kaitsemüür Kärgjas struktuur, puudus tänavate ja väljakute struktuur, käidavad katused, sissepääsud olidki valdavalt katuste kaudu, väikesed aknad Härjakultus- modelleeritud härjakolbad seintel Väiksed savifiguurid- savist, kivist, paksud naised( emajumalannade, preestrinnade kujud) fetiš- üleloomulikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulik jõud
b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4 d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele. Seina ehitamiseks kasutatava detaili/elemendi materjali järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi-, plokk- ja paneelhooned. Vundament Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. Vahelaed
Põhimört Õhukesekihimört Kergmört fm < 5 MPa fm 5 MPa Savitellis 0,10 0,10 0,15 0,10 Silikaatkivi 0,05 0,10 0,20 ei kasutata Betoonkivi 0,05 0,10 0,20 ei kasutata Poorbetoonkivi 0,05 0,10 0,15 0,10 Tehiskivi 0,05 0,10 ei kasutata ei kasutata Tahutud looduskivi 0,05 0,10 0,15 ei kasutata Normpaindetugevuse fxk2 väärtused ristvuugis purunemisel Kivi tüüp fxk2 (MPa) Põhimört Õhukesekihimört Kergmört fm < 5 MPa fm 5 MPa Savitellis 0,20 0,40 0,15 0,10
Selle skeemi kohaselt võib ehitada V-did projekteeritakse: ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel,st. et eriosade paneel-, suurplokk-, tellishooneid) -monteeritavatena 2)Karkass-sein projektid polenõutavad. Kui elamu projekt on tellitud 5-täielik karkass(välis-ja siseseinad on vabastatud koormuse -kohapeal valmistatavatena(materjaliks looduskivi, betoon, kivikbetoon) Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised
Komposiittarind Põõningu vahelagi Tuleb soojustada, soojustus üldjuhul kandetarindist väljapoole. Paksus tavaliselt >25...30cm, kaetakse kogu ulatuses tuuletõkkega, allpool õhu- ja aurutõke. Soojustuse tasapinnal või kõrgemale tuleb rajada põõningule käigutee. Seinad Peavad eraldama sisekeskkonna väliskeskkonnast, kandma tarindeid, kaitsma ilmastikutegurite vastu, tagama hoone energiatõhususe. Materjaliks võib olla looduskivi, tehiskivi, puit, metall ja klaas. Kandeseinte vähim lubatud paksus on 150 mm. Eriti rohke tapistamise ja paljude avade olemasolul tuleb seda arvestada seina paksuse planeerimisel. 15 Keramsiitplokid külmuvad tükkideks kui nad asuvad täielikult või osaliselt uputatud olekus. Soojustatud plokke on vaj nurgas lõigata, et vältida külmasildade teket. Müüritise sidumiseks on vaja kivid omavahel kivid siduda
võimalus * välisseina kihid peavad olema piisava tugevusega üksteise külge ankurdatud. * klaasist välispiirded peavad olema konstrueeritud õnnetuste võimalust vältivalt * klaasfassaadide tarindus peab arvestama nende pesemise vajadust Seinte liigid. 1) asukoha järgi: sise- ja välisseinad 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennast kandvad, mittekandvad ja rippseinad 3) materjali järgi: looduskivi-, tehiskivi-, puitseinad ja segakonstruktsiooniga seinad 4) struktuuri järgi: kergseinad, massiivseinad 5) detailide suuruse järgi: tellis-, väikeplokk-, suurplokkseinad, paneelseinad ja ruumilistest elementidest seinad Seina elemendid: - kandev kiht - soojustus - aurutõke - tuuletõke - välisviimistlus - siseviimistlus Seina kandvaks kihiks võib olla: - tellismüür paksusega 1 kivi s.o. 25 cm või kaks ½ tellisest kihti (12 + 12 cm, mis on
Tellis 150 kg/cm2 (survel), 18 (tõmbel), 28 (paindel) Nii betoon kui tellis on haprad materjalid. Puit 1150 kg/cm2 (tõmbel, pikikiudu), 440 (survel), 790 (paindel) 2) KÕVADUS on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele ja sissetungimistele. Kivimaterjali kõvadus MOHS'I skaala (10 palli, 1 kõige pehmem, 10 kõige kõvem). Looduskivi 67 MOHS'i skaalal. SKAALA 1 TALK kergelt küünega kriimustatav 2 KIVISOOL küünega kriimustatav 3 KALTSIIT noaga kergelt kriimustatav 4 SULAPAGU noaga kriimustatav 5 AKVATIIT noaga kriimustatav, kuid ise klaasi ei kriimusta 6 ORTOKLAAS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 7 KVARTS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 8 TOPAAS noaga ei saa kriimustada 9 KORUND lõikab klaasi
• Tihtipeale sõltuvad tehinilised omadused koostisest(poorsus, pragunemine, kristallide asetsus) • Kõvadus sõltub tihti pinnatöötlusest, tihedusest jaotatakse kolme kategooriasse( kõva-graniit; poolkõva- marmor; pehmed- talkkivi) • Tihedus- eesti kivide tihedus on vahemikus 1.9-2,9 g/cm3 kohta. • Kulumiskindlus- kivimid mis sisaldavad palju kvartsi ja päevakivi. (graniidid) • Looduskivi soojajuhtivus- halb, kuid soojamahtuvus on hea, sauna kerised jne. Väliskeskkonna mõju kivimitele • Välisjõud • Niiskus, vesi • Õhk, gaasid, reostus • Temperatuur • Loomad taimed, mikrokliima Keskkonna mõju kivimitele: • Niiskus otseselt ei kahjusta kivimeid, vaid langeb nende tugevusnäitajate arvele, ehk kivi on niiskes keskkonnas hapram. Külmakindel on kivim, mille veeimavus on väiksem kui 0,5% kaalust.
eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele vastavaid konstruktsioonilisi ja ehitustehnoloogilisi võtteid. Materjalide
Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13
tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine
etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo);
Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
ebakorrapärase kujuga. ( F.L. Wright, A. Aalto, H. Scharoun jt.) Sisekujundus. Ruumi kujundamisepõhimõtted orgaanilises arhitektuuris, kus ruumi kontseptsioon domineerib massi üle, sõnastas Frank Lloyd Wright juba oma „Preeriamajade“ arhitektuuris. Oluline oli käsitleda ruumi ühtse põrandapinnana, mida võis kujundada ka eri tasanditel asuvana. Sise- ja välisruumi orgaanilise ühtsuse taotlus võimaldas ruumi sees kasutada katmata materjali – tellist, looduskivi jm, mida kombineeriti puupaneelidega. Oluline oli valgus, eeskätt päikesevalgus, mida käsitleti ühe ruumikujundusliku elemendina. Valguse suurema leviku saavutamiseks kasutati palju klaasist lükanduksi. Värvid. Looduslähedased, aga ka vastava regiooniga seotud. Ornament. Puudub. Mööbel. Taotleti, et mööbel ja ruumikujundus oleksid ühtsed ning töötaksid teineteise heaks. Loodud mööbel oli lihtsate geomeetriliste vormidega sulanduks arhitektuuriga ühte. Puitmööbel
Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid oma spetsiifilise ehitusviisi ja laia leviku tõttu vaadeldakse seda omaette tüübina. Sügavvundamentideks loetakse vajukaevuna, kessoonina ja süvaseina meetodil rajatud vundamente. Vundamendi ehitusmaterjaliks on tänapäeval valdavalt raudbetoon kui välismõjule hästi vastupidav, hõlpsasti kujundatav ja piisava tugevusega materjal. Laialdaselt kasutatakse ka armeerimata betooni ja kivimaterjale, enamasti looduskivi. Vaiade materjaliks võib olla raudbetooni kõrval ka puit või teras. Ajalooliselt on puitu kasutatud ka tavalise madalvundamendi taldmikuna. Eestis on see tavaline Tartu vanadel ehitistel. Betooni ja raudbetooni võib kasutada nii monteeritava kui monoliitsena. Mõlemal on oma eelised ja puudused, mida tuleb ehitise kavandamisel igal konkreetsel juhul arvestada. Monteeritava raudbetooni kasutamisel on eeliseks väiksem töömahukus ja suurem töö kiirus ehitusplatsil
..12 · tihedusklass 1,4 12...14 ... · tihedusklass 2,0 18...20 normaalbetoon 24 ± 4 raudbetoon ja pingbetoon 25 ± 4 kivinemata betoon 25 ± 4 mört · tsementmört 19...23 · lubimört 12...18 ... looduskivi · basalt, graniit, gneiss 27...31 · lubjakivi 24...26 · marmor 28 · liivakivi 21...27 tehiskivid · savitellis 16...19 · silikaattellis 17...20 · õõnestellis 13...15
DuPont firma kunstkivi Corian Corian on kunstmaterjal, mis koosneb Looduslikud mineraalid ehk peenestatud kivimid (ca 2/3 mahustt) Akrüülvaik (ca 1/3 mahust) Pigmendid, mis annavad tootelevärvitooni Coriani valmistatakse lehtedena, millest saab valmistada erineva kujuga detaile Tahvli mõõdud : 760x3658, 930x2490 Paksused : 4, 6, 12, 19 mm Valmistatakse palju erinevaid värvitoone ja looduskivi imitatsioone. Coriamo on võimalik töödelda lõikeinstrumentidega : saagida, freesida, puurida, lihvida Detaile saab omavahel ühendada liimiga selliselt, et ühenduskohad ei ole materjali pinnal eristatavad Liim on toonitud selliselt, et liimühendus ei ole toote pinnal nähtav Looduslik kork . Looduslik kork on korgitamme koor ning erinevalt teistest puudest ei kannata korgitamm koore eemaldamisest mingisugust kahju
annaabi.ee 
