.. 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni. Toormeks olev kõrgekvaliteediline kuuse või männipuit on läbinud hoolika optilise kontrolli. Tööstuslikult kuivatatud höövelpuidust toode pinnatöötlus on kõrge kvaliteediga. Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15..
saagimine, puurimine, hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga. Immutatud puit on pika kasutuseaga, seega tarvikud ja kinnitusvahendid peaksid olema sama vastupidavad (tsingitud, roostevabast terasest, vasest või pronksist). Immutataud materjalide kasutusala on väga lai, näiteks ehituspuit niisketes tingimustes, terrassid, aia-ja maastikukujundus, kaitsepiirded ja tarad, jne. HÖÖVELMATERJALID Immutatud hööveldatud materjali kasutatakse eelkõige niiskes keskkonnas või välitingimustes, kus on oluline materjali mõõdutäpsus ja / või pinnatöötluse kvaliteet.Immutada võib kõiki erinevate profiilidega hööveldatud materjale. Levinumad kasustuskohad on terrassid, tarad, piirded, fassaadid jne. Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15..
põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 211010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1–A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 21–1010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%
ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjal...
Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad.Enam kasutatavad profiilid märgistatakse 3 põhitähega ja siia lisatakse materjalide ristläike mõõt. TÄHIS STV. S-otste, V kades, K profiilne, P Ümardatud,L sulundatud, H palgiprofiil, kasutus koht S- sisekasutus, V väliskasutus, Suludi tüüp T täissulund, Y poolsulund. 1. Kasutus koht. 2.Sulundi tüüp. 3.Sulunduse V. Profiili tüüp. Kiirliistud ja piirdelauad kasutatakse ukse ja akna blokkide katteliistuna.Põrandaliistud- Kinnitusliist- kasutatakse ka klaasiliiste
Silva aqua Tootest Tugev kiirliimuv niiskuskindel puiduliim koosteliimimiseks puidu ja mööblitööstuses, kus on vaja niiskuskindlat liimliidet. Tagab värvitu ja vastupidava liimivuuki. Tehnilised andmed Sideaine Polüvinüülatsetaat Värvus Valge Konsistents Viskoosne Kuivaine sisaldus 50% Tihedus 1090 kg/m³ Viskoossus Umbes 12 000 mPas, Lahusti Vesi pH Umbes 3 Süttimispunkt Puudub Kasutamis tingimused Kasutamistemperatuur Mitte alla +10 ºC. Puidu niiskussisaldus 514%, eelistatult 710% Kulu 100250 g/m² Töövahendid Liimilabidas, pintsel või rull Säilivusaeg Vähemalt 12 kuud Säilitamine Avamata pakendis. Mitte hoida tem...
· Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida.
tugevalt üksteise vastas Tööohutusnõuded • Samad nõuded, mis rihthöövlilgi, v.a: • Töölauale ei tohi panna käsi • Väikeste detailide puhul kasutada rakist 1 – toorik; 2 – töölaud; 3 – tagasilöögikaitse; 4 – vedavad rihveldatud etteandevaltsid; 5 – esimene survenuga; 6 – noavõll; 7 – tagumine survenuga; 8 – tagumised vedavad valtsid (sileda pinnaga); 9 – tooriku liikumissuund; 10 – noavõlli pöörlemissuund; 11 – hööveldatud pind. KETASSAEPINK • Puidul põhinevate materjalide saagimine FORMAATSAAG • Täpsem KÄSIKETASSAAG • Mobiilne Tööohutusnõuded • Pöörlevat tera ei tohi peatada külgsurvega • Mitte ühtegi toimingut teha kätega • Väljalõike tegemiseks kasutada soonemõõdikut • Kontrollida pöörlemissuuna õigsust • Seadet mitte kasutada, kui pealüliti tõrgub PUIDUFREESPINK • Puidu töötlemine (freesimine) Tööohutusnõuded
4.1 Kvaliteedi ja tugevuse liigitus Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse A1A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1A3. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse
(alusroovitis) Põranda aluslaudis X X Põrandad X X X Poomkantlaudis (pindlauad) X Aiad, tuule- ja lumetõkked X X Saalungilauad X X Pakendid X X Käsitöö ja puunikerdused X X Saunavooder X X MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm.
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. ...
· plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt ruumi otstarbest ja kasutustingimustest. Laudpõrandad võivad olla naelutatud vahetult vahelae taladele. Laudis tehakse ühelt poolt hööveldatud ja külgedelt punnitud laudadest. Laud kinnitatakse tavaliselt kahe naelaga iga talaga. Laud- ja parkettpõrandad tehakse sageli kilpidest ERIOTSTARBELISED PÕRANDAD peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, nät: 1) spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetava aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 23°C, RH 50%). Katvus ühe kihi puhul saetud puidul 13-15m²/l, hööveldatud puidu puhul 18-20m²/l. Vedeldiks lakibensiin (Sadolin Solve W). Toon: Teak. Vahaõli Herdins 500ml Herdins Vahaõli kasutatakse tõhusama pinnakaitse saamiseks ning tooni tugevdamiseks töödeldud (nt. Herdins Õlipeits) pindadel, kuid samuti sobib see kasutamiseks töötlemata puidul, andes hea pinnakaitse ning meeldiva viimistluse. Paadilakk Celco Yacht, läikiv Sadolin Celco Yacht on poolmatt, hea ilmastiku- ning kulumiskindlusega puitpindade
sissekasvanud okstega, kooldunud või võõrkehadega. Mitte üritada hööveldada tugevalt kaardus töödeldavat detaili, mis ei toetu täies pikkuses töölaudadele. Kasutamine: Seada paksushöövli töölaud töödeldava detaili soovitud paksusele. Käivitada höövelpink ja lülitada sisse etteandesidur. Asetada töödeldav detail paksushöövli töölauale eelnevalt hööveldatud pinnaga allapoole ja libistada edasi kuni etteanderullide haardumiseni töödeldava detailiga. Nurgasaepink. Ohutus: Hoia sõrmed võimalikult kaugel terast lõikamise ajal. Tera vahetamise ajal tõmba masin elekrist välja. Enne tõstmist laske teral lõplikult peatuda. Kasutus: Tõsta tera kaitse pöidlaga ja kontrolli kas lõike tuleb täpne. Sellel ajal liigutage sõrmed nuppudest ära.
Liiga suur ettenihke kiirus. Hööveltatav puit on ebaühtlase ehitusega. Hööveldamine toimub vastukiudu. 6. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. 7. Tõõdeldaval pinnal on jooned. Paksushöövelpingid. Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. Töölaua asend on fikseerimata. Nugade asend ebaühtlaselt noavõllis. Alumised 2. Töödeldav pind ei ole paralleelne valtsid ei ole parallelsed töölauaga. baaspinnaga. Alumised valtsid ulatuvad töölauast liiga palju 3. Toorikute otsad on astmelised. välja. Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige.
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
spooni paksuse (3-32mm) ja kihtide arvu osas. Põhiliselt valmistatakse vineeri kasest ja/või kuusest. Vineer on tugev, kerge ja madala heli- ja soojusjuhtivusega ning ainus puitplaat, mida saab painutada. Vineeri kasutatakse laialt betooni raketistes, välis- ja siseseinapaneelides, töölavades, fassaadides ja põrandakonstruktsioonides. 6. Tislerplaadid Standardsed tisleriplaadid kujutavad endast keskmikku, mis on kaetud mõlemalt poolt hööveldatud spooniga. On erinevaid plaaditüüpe: mitteliimitud või liimitud ribidega, ribi- plokk-kilp ja spoon-plokk-kilp. Tislerplaadid võivad olla ka õõnsad või spoonist kärgtäidisega. Plaadid võivad olla ka kattevineeriga pealistatud. Tislerplaate kasutatakse mööblitööstuses. 7. Tsementlaastplaadid Tsementlaastplaat on valmistatud tsemendist ja okaspuulaastudest pressimise teel. Tsement katab puulaastud, andes neile seente-, putuka- ja tulekindluse. Plaat on asbestivaba ja
Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust s...
· Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. 7. Töödeldud pinnal on jooned. · Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Paksushöövel) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. · Töölaua asend on fikseerimata. 2. Töödeldud pind ei ole paralleelne baaspinnaga. · Nugade ebaõige asend noavõllis. · Alumised valtsid ei ole paralleelsed töölauaga. 3. Tooriku otsad on astmelised
· Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. 7. Töödeldud pinnal on jooned. · Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Rihthöövelpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. · Töölaua asend on fikseerimata. 2. Töödeldud pind ei ole paralleelne baaspinnaga. · Nugade ebaõige asend noavõllis. · Alumised valtsid ei ole paralleelsed töölauaga. 3. Tooriku otsad on astmelised
Puittrepid Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2-korruselistele hoonetele. Trepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 40...50 mm paksusest materjalist Trepi põsklauad peavad olema valmistatud võhemalt 180...220 mm laiad ja 70...80 mm paksud. ·Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp. · Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm. · Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega. · Trepi-, mademe- ja kaldteetarandid tehakse kogu trepi pikkuses olenevalt olukorrast kas ühel või mõlemal küljel. ·Ohutuspiire võib olla: latt- või profiilvarrastarand, plaattarand, metallvõrktarand, metall- või puitkarkassiga puittarand; ·tarandid peavad olema: Välistrepid Hoone välistreppe on soovitav varustada varikatusega või varustada soojendusega, et vältida jäätumist
• servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; • prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; • latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; • liiprid igasugustele rööbasteedele. 12. Puidust pooltooted Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad; • põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); • voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); • piirlauad ja liistud; • sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale; • katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid; • kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht;
" Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []." Rannainimesed elasid väikestes tagasihoidlikes majakestes, kuid nendes oli olemas kõik eluks vajalik. Kümmekond väikest madalat eluhoonet, pukktuulikud, võrgumajad, aidad, meremudaga vooderdatud laudauksed ja veest lakutud ning jääst hööveldatud kaldakivimürakad: niisugune oli tüüpiline rannaküla, kus toimetasid oma toimetusi karmiilmelised, mõtlikud taadid ning kipuvad maailma meredele ja mandritele noored. Kombeks oli pidada pidustusi, kuhu tuli kokku kogu rannaküla rahvas. Noored pidasid ka eraldi pidusid. Kombekohaselt lauldi, tantsiti ja mängiti erinevaid ringmänge. Pidudel olid kohal ka pillimehed, kes rahvast lõbustasid. Joodi koduõlut ja harvematel
tuleohutusnõuded on rangemad. Kui teil on kahtlusi, siis küsige lisateavet kohaliku ehitusjärelevalveorgani käest. Materjali kulu Tabelis on toodud enimkasutatud voodrilaudade kulu. Kadu ei ole arvestatud, kuna selle määr võib märgatavalt kõikuda. Tavaliselt on kadu u 10%. Ostes voodrilauad kindlasse mõõtu järgatuna, on kadu väiksem. Saetud Hööveldatud Sulandatud Laius mm Kulu jm/m2 Laius mm Kulu jm/m2 Laius mm Kulu jm/m2 50 20,0 45 22,2 3538 26,328,6 63 15,9 58 17,2 4851 19,620,8 75 13,3 70 14,3 6063 15,916,7
neil ei tohi olla väljalöödud kilde ega täkestatud kohti. 2.5. Höövlinoad peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid omavahel paralleelsed ning et nende lõiketerad joonistaksid ühesuguse läbimõõduga ringjoone. Höövlinoa tera ei tohi ulatuda üle laastumurdja rohkem kui 1,5 mm. 2.6. Etteandemehhanism peab olema noavõllidega blokeeritud nii, et ükskõik, millise noavõlli peatamine kutsub esile etteande seiskumise. 2.7. Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. 3. RIHTHÖÖVELMASINAD 3.1. Automaatsööturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 3.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 3.4
23 Kuidas arvutatakse servamata saematerjali mahtu, erinevad variandid sõltuvalt materjali paksusest? Servamata saematerjalil: Pikkus x arvestuslik laius x paksus. Sõltuvalt materjali paksusest kehtib valem : b= (b1+b2) /2. 24 Mida tähendab saematerjali järeltöötlus? Milleks seda on vaja teha? Too näiteid. Saematerjali järeltöötlus on võimalus anda saetööstuse toodangule lisaväärtust. Eesmärgiks on saada toodete eest paremat hinda ja teenida suuremat kasumit. Näiteks hööveldatud sortimendi valmistamine, Immutatud materjalide valmistamine. 25 Mis on höövelpuit, kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse. Höövelpuit on selline materjal mis sobib kokku peaaegu igasugusteks tavalisteks ehitustöödeks alates taladest, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja voodertusteni. Höövelpuitu valmistatakse 3 höövelpuidu valmistamise liini peal. Höövelpuidu kasutusalad: hööveldatud prussid ehitustele,
23 Kuidas arvutatakse servamata saematerjali mahtu, erinevad variandid sõltuvalt materjali paksusest? Servamata saematerjalil: Pikkus x arvestuslik laius x paksus. Sõltuvalt materjali paksusest kehtib valem : b= (b1+b2) /2. 24 Mida tähendab saematerjali järeltöötlus? Milleks seda on vaja teha? Too näiteid. Saematerjali järeltöötlus on võimalus anda saetööstuse toodangule lisaväärtust. Eesmärgiks on saada toodete eest paremat hinda ja teenida suuremat kasumit. Näiteks hööveldatud sortimendi valmistamine, Immutatud materjalide valmistamine. 25 Mis on höövelpuit, kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse. Höövelpuit on selline materjal mis sobib kokku peaaegu igasugusteks tavalisteks ehitustöödeks alates taladest, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja voodertusteni. Höövelpuitu valmistatakse 3 höövelpuidu valmistamise liini peal. Höövelpuidu kasutusalad: hööveldatud prussid ehitustele,
tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus Puitkiudplaat- peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud
7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane – ilma täiendava töötlemiseta – ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne
7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane ilma täiendava töötlemiseta ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne
Valtsõmbluste materjalid. "Rannila Klassik S" otsaserva ülekate min.300mm ulatuselt. Ülekatte tihendamiseks kasutada spetsiaalset tihenduslinti. Paigaldus ja kruvidega kinnitus vastavalt "Rannila" paigaldusjuhiste järgselt. Pleki ja puitlaudisest aluskate vahel kasutada spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm
· Puidurikete esinemine oksad, lõhed, mõlgud, mädanikud... · Tundlikkus vee toimele pundumine, kuivamiskahanemine · Omaduste ebaühtlus antiisotroopne materjal (füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades) · Bioloogiline ebaühtlus seenkahjurid · Süttivus · Valgustunlikkus (eriti lehis) · Toksilisus peentolm on kantserogeenne, vähki tekitav Puitmaterjalid ja tooted jagatakse ümarmaterjalideks (palgid), saematerjalideks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks ning laudsepatoodeteks. Puidust tehakse akna raame, voodreid, põranda katteid (parkett), karkasse, piirdeaedu ning liiste.
kvaliteedimärk 'made in Germany' (tehtud Saksamaal) on kõrgelt hinnatud. Oma 3,4 miljardi m3 on Saksamaa koduks suurimale puiduvarule Euroopas. Neli kõige olulisemat puitu on kuusk, mänd, pöök ja tamm. Igaastane puidu kasutuspotentsiaal on umbes 80 miljonit m3, millest reaalselt kasutatakse ära umbes 50-70 miljonit m3. Enamus Saksa metsaaladest on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele süsteemidele nagu PEFC või FC. 25 miljoni m3, millest umbes 24 miljonit m3 on saetud ja hööveldatud puit, on Saksa saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon...............................................................................................
muude samalaadsete kohtade) tuleohutusnõuded on rangemad. Kui teil on kahtlusi, siis küsige lisateavet kohaliku ehitusjärelevalve- organi käest. MATERJALI KULU Tabelis on toodud enimkasutatud voodrilaudade kulu. Kadu ei ole arvestatud, kuna selle määr võib märgatavalt kõikuda. Tavaliselt on kadu u 10%. Ostes voodrilauad kindlasse mõõtu järgatuna, on kadu väiksem. Saetud Hööveldatud Sulundatud Laius Kulu Laius Kulu Kattelaius Kulu mm jm/m² mm jm/m² mm jm/m² 50 20,0 45 22,2 3538 26,328,6 63 15,9 58 17,2 4851 19,620,8 75 13,3 70 14,3 6063 15,916,7 100 10,0 95 10,5 8588 11,411,8
Ei tohi välja kallata ega viseat Alused tõsta kahvel tõstukiga, muudel kasutada tõste rihmasid Pikad torud tuleb min.4 haaratsit Puustraami sees ja metallkinnitusega Ladustamine Ladustada ka käsitsi, ei tohi loopida Erinevad torud tuleb hoiustada eraldi. Suured kõige all Sorvetorud kaitstud korkidega Lattistorud ladustada tasasele pinnale,piut lattidega,mis toetuvad üksteisepeale Rullistorud ladustada euro alusele Suured rullid püsti prussidele,mille nurgad maha hööveldatud või ettenähtud raamis Liitmikke hoida katteall raamil,karbis. El.keevisliitmikke koidma plastkottides Päikese käes värv tuhmib.Ei soovitata üle aasta hoida Terastorud-Kasutatakse kõrgsurve gaasi- ja kaugkütte kuumavee torustikes, kus on ebaühtlase kandevõimega pinnas või dünaamilised väliskoormused. Hea tugevus klass(3,2MPa) ja kuuma kindlus(300c).Puudus korrosioon Valmistatakse õmbluseta(200mm) ja õmblusega(-1600mm)pikki ja spiraalkeevitusega.Ühendatakse el
madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks. Teele on laotud vabakujulised plaadid ja vabakujulise mustriga. 1.plaat 2.paigaldussegu 3.betoon 4.killustik Maja tagune tee on tehtud puitkattest mis on immutatud ja püsib 20-30 aastat materjaliks on kasutatud hööveldatud materjali. Sellise põranda talad võivad olla 5x10 cm või 5 x 15 cm immutatud serviti plankudest , mis toetuvad kivipostide peale ja on õhus. Talade vahe katta peenrakanga ja õhukese killustikkihiga, et umbrohi ei kasvaks läbi. Talade vahe on 0,5-1 m mis oleneb kasutatava laua paksusest , mis on tavaliselt 2,8 või 3,3 cm. Laudade vahele jäetakse õhutuspilud 5-10mm. 3 Kui puit on märg alles immutusest tulnud tuleb arvestada puu kuivamisega , mis muudab laua
> Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida.
Mida vanemaks puu kasvab, seda oksatumaks muutub ta tüvi ja seda võimsamaks südamik. Vanematest puudest saadakse parema kvaliteediga saematerjali. Üliküpsete okaspuude südamik võib olla lõhenenud. 3.4. Puitlastide liigitus Puitlastid liigitatakse: 13 · saepuit · ümarpuit · tahutud puit · lõhestatud puit · puitplaadid. 3.4.1. Saepuit Saepuiduks nimetatakse toodet, mis on vähemalt kahelt poolt pikuti saetud ja hööveldatud. Saepuidu mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm
vaigupesad, üraski – kahjustused ja korp, kõverdunud süü, murdunud latv, keerdunud süü, pehme mädanik ja kujudeefektid Saematerjali järeltõõtlus Saematerjali järeltäätlus on võimalus anda saetööstuse toodangule lisaväärtus Eesmärgiks on saada oma toodete eest paremat hinda ja teenida sellega suuremat kasumit Järeltöötluse võimalused saetööstuses : Hööveldatud sortimentide valmistamine Tugevussorteeritud puitmaterjalide valm Termotöödeldud puitmaterjalide valm Sõrmjätkatud puitmaterjalide valmistamine Immutatud materjalide valm Pooltoodete ja toorikute valm Hööveldatud puitmaterjalid ehk höövelpuit Nelikant hööövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal Selline materjal sobib peaaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates taladest
kallutatud veelaud või -plekk. tatud veelaud või -plekk. OSTMIS-, PAIGALDAMIS- JA TÖÖTLEMISJUHEND Ostmine Voodrilaudade ostmisel andke teada vähemalt järgmised andmed: NCWCRTQKNKV××R PV765 · puidu liik (enamasti kuusepuit); · laudade ristlõige (mm x mm); · laudade pikkus, kui soovitakse mõõtujärgatud puitmaterjali; · pealispinna töötlemisviis (nt peensaagimine); · lauad hööveldatud või peensaetud selliselt, et südamikupool jääb välja; · võimalik tööstuslik alusvärvimine ja selle värvitoon; · võimalik sõrmjätkatud või otsasulundiga puitmaterjal. 22 23 min 70 mm vertikaalne voodrilaud roovlatt püstlaud/tuulutusvahe (kindlustab tuulutuse jätkuvuse) tuuletõkke välispind
silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1
Näiteks kappide tagaseintele, mis on valmistatud pealistatud puitlaastplaadist või Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II puitkiudplaadist tuleb ka taha liimida kiht kõverdumise vältimiseks. Kui on võimalik tagaseinte naelutamine või kruvidega kinnitamine, ei ole tagumist kihti vaja panna. Joonis 3.3. Detailide kõverdumine kokkuliimimisel. Õige asetus c. Tisleriplaadist, puitlaastplaadist või massiivpuidust detailide katmine hööveldatud või kooritud spooniga on detailide pealistamine. Spoonilehti, mis liimitakse detailile nimetatakse pealistuskihiks, kaetavat toorikut aga aluseks. Pealistamine võib olla ühe- või kahepoolne, samuti ühe- või mitmekihiline. Ühepoolset pealistamist kasutatakse juhul, kui massiivpuidust detaili paksus ei ületa kahekordselt tema laiust (muidu kaardub ja kõverdub). Kahepoolsel pealistamisel liimitakse pealistuskihid detaili mõlemale küljele. Detail säilitab kasutamisel sel juhul oma kuju.
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
erinevaid muld- ja mineraalpigmente (Pilt 3). Heledate toonide puhul tuleb raudvitrioli asemel kasutada tsinkvitrioli, kuna raudvitriol võib põhjustada heledate värvide ebaühtlust. Heledad rootsi värvid on paraku vähem vastupidavamad kui tumedad. Rootsi värvid on odavad ja keskkonnasõbralikud hästi katvad mattvärvid. Nad on veega lahjendatavad, kergesti peale kantavad ning ei moodusta niiskuskindlat kilet. Värv nakkub paremini hööveldamata puiduga kui hööveldatud. Teatud määral kaitsevad nad ka puitu lagunemise eest ning on üpris vastupidavad. [11] Pilt 3. Punase Rootsi värviga palk sein [11] 8 8. Kokkuvõte Kui tuleb mõte kodu värskendada, sobivad hästi looduslikud värvid, mis moodustavad inimese tervisele ja majale hea sisekliima, samas annab panuse keskkonna säästmisse. Ruumide sisekliimat mõjutavad ehitise asukoht, soojus- ja veekindlus, ventilatsioon jmt tegurid
vajalikust mõnevõrra paksemaks. Eriti märgatavalt on kanuusein paksem punniribade vahel, kusjuures nende vahede laius võib olla 25-30 cm. Nüüd on juba palju kindlam tunne raiuda künakirvega õhukesi laaste ühelt poolt punniridade servast ja tulla siis teiselt poolt rida raiumisega vastu. Viimaseks viimistlustööks on kanuu sisepinna tasaseks hööveldamine kumera põhjaga käsihöövliga. Ka kanuu välimine pind on ju juba enne aukude puurimist höövliga kumeralt tasaseks hööveldatud. Kanuu ülemine serv tuleb jätta paksem - 25-28 mm. Õõnestamisel peab ülemise serva raiuma allapoole ühtlaselt õhemaks, nõnda et 4-5 cm järel jääb seina paksuseks 16 mm. Paksem ülaäär teeb kanuu tugevamaks ja ühtlasi on hõlpsam panna kanuud laiali painutades selle serva taha laialipainutamispulki. 9 Painutamine 20-22 cm jämedusest puupakust tehakse kummasegi kanuuotsa kalasabaväljalõikega klambrid. Need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
