Mida pikem on avatud aeg seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist . Suletud aeg Sulertud aeg on liimitud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitud deatile saab koostada enne surve alla panemist . Pressimisaeg Pressimisaeg on aeg mille jooksul deatilid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus Mida lühem on pressimisaeg,seda suurem tootlikkus saavutatakse Järelkõvenemise aeg Järelkõvenemisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks Reeglina on see pikem kui pressimisaeg Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus. Loodusliku päritoluga liimid Kollageenliimid – sideaineks on glutiin Kollageen on looduslik valk, mis vees pundub ja t0 80-90 oC laguneb, mis
Pilt 5. Värvi eemaldamine Pilt 6. Klaasi kaitsmine kuuma eest Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine Teha valmis plomm, asetada see parandatavale kohale ja märkida plommi järgi väljapeiteldatav osa. Parandustükk teha kaldpinnaga nii saab parandustüki tihedalt avasse suruda ning see jääb ka vähem nähtav. Liimides puidu otspinnad, ei jää liimühendus tugev, ent kaldpinda saab hästi liimida. Parandustükid liimida niiskuskindla puiduliimiga B3. Kasutada pitskruve - liimitav pind peab olema surve all. Punnid nurgatappides peavad olema neljakandilised - ümarad punnid tulevad välja, kandiline punn ei tekita aknale sisse lüües pragusid. Punne ja aknaraame ei liimita, raamile annavad jäikuse täpsed tapid, punnid ja kitt. Kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga. NB! Kitti ei või kasutada pinnapealse pahtlina. Pilt 8
võivad üksteist deformeerida, klaasnegatiivide puhul üksteist katki murda. Ümbrised peavad kaitsma fotosid valguse, tolmu, saasteainete (erinevad gaasid, saastunud õhk, näpuhigi), temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste, kasutamisest tingitud mehaaniliste kahjustuste eest. Ümbristest on eelistatumad need, mille valmistamiseks ei ole kasutatud liimühendusi. Liimühendusega ümbriste korral ei tohi liimühendus paikneda ümbrise keskel. Liimidest võib kasutada mittehappelisi liime (näiteks akrüülliime). Materjalid, millest kasutatavad ümbrised on valmistatud, peaksid vastama spetsiaalsetele standarditele olema läbinud PAT (Photographic Activity Test) testi. PAT test näitab ümbriste valmistamiseks kasutatavate materjalide toimet fotomaterjalidele. Juhuslikesse ümbristesse (värvilised paberid, kirjaümbrikud, korduvkasutusega paber,
koostamist · Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) · Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist 9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel · Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse · Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks. Reeglina on see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus 10. Lihvimise definitsioon · Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11
koostamist • Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) • Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist 9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel • Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse • Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks. Reeglina on see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus 10. Lihvimise definitsioon • Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11
Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast, fraktsioonist, sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime (vaik + teised komponendid): Fenoolvaigud madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. 44. Mille poolest erineb MDF plaatide tootmine ja kasutatav materjal puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF'I puhul liimitakse puidukiude, mitte laaste. Eestis ei toodeta, imporditakse. 45. Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid. Plaadid, mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, näiteks
Naket tõstvad lisandid parandavad liimi naket substraadiga. Nake on liimi omadus, mille tõttu moodustub mõõdetava tugevusega liimliide kohe, kui liim ja substraat puutuvad kokku vähese rõhu all. Stabilisaatorid tõstavad liimi püsivust termooksüdatsiooni suhtes ja kindlust biokahjustajate suhtes. Pöörduva liimi kõvenemine on füsikokeemiline protsess, keemilist reaktsiooni siin ei teki. Pöörduvateks võib liime nimetada sellepärast, et kui liimühendus puutub kokku sama või samalaadse lahustiga, millega liim valmistati, hakkab ta algul punduma ja siis lahustuma. Liimühendus kaotab oma tugevuse. 11.1.1 Loouslikud liimid Taimse päritoluga: Tärkliseliim, Dekstriinliim, Tapeediliim, Kummiliim, Nitroliim, Vaikliim. Tärklisekliister - tärklis ja taimsed valgud (gluteen) on erinevate taimede seemnetest, juurtest, mugulatest saadud jahu põhikomponendid. Taimsed valgulised liimained- Saadakse erinevate taimede seemnetest ( sojauba,
fraktsioonist. Sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Laastuna kasutatakse enamasti okaspuidu laastu. Liimi põhikomponent on vaik (enamasti karbamiidformaldehüüdvaik). Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. Spoonitud puitlaastplaat saadakse samal meetodil, kuid immutatud paberi asemel on naturaalne puiduspoon, tavaliselt lehtpuidust. Lehtpuit on tavaliselt kõvem kui okaspuit ja ilusama tekstuuriga. Omadused • Puitlaastplaatidel on rida omadusi ja faktoreid, mis neid mõjutavad. • Puitlaastplaatide olulised mõõtmed on järgmised: − Paksused 3,2...38,0 mm − Laiused 400...2530 mm − Pikkused 1500...6020 mm
polümeer(lahustuvad hästi org lahustutes). Pöörduva liimi kõvenemine toimub lahusti aurustumisel. Seepärast tuleb valida lahusti, mis lendub kergelt (samas mitte liiga kergelt - oht, et liimiga kaetud pindadel kuivab liim ära enne, kui need jõutakse ühendada ja kokku suruda). Lahusti molekulid peavad liimikihist väljumiseks liikuma liimikihi ääre suunas. Kui aga liimikiht liiga kiiresti kuivab, jäävad lahusti aurud liimikihti mullidena ja vähendavad liimühenduse tugevust. Kui liimühendus puutub kokku samalaadse lahustiga, millega liim valmistati, hakkab liim algul punduma ja siis lahustuma, ühendus kaotab oma tugevuse(oluline puudus). Ei kannata kuumutamist(muutub voolavaks) ning ruumala kahaneb kõvastumisel, sest lahusti aurustub. Näited: Vesilahustena või vesiemulsioonidena- paberi ja puiduliimid, PVA-liim. Termoplastsete polümeeride lahused orgaanilistes lahustites on nt PS liim(polüstürooli lahus tolueenis)
saavutavad puidu survetugevuse. Kruviliide töötab lõikele, tõmbele ja paindele. Kasutatakse ühelõikelistes liidetes ntx sõrestike sõlmed. Määratletud on kruvide läbimõõt, omavaheline kaugus, süvistussügavus. Purunemisvõimalused: puruneb nael, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse. Klamberliide igas liites vähemalt 2 klambrit. Konstrueerimisel on oluline klambrite samm, läbimõõt, mõõtmed ning paigaldusnurk. Liimühendus töötab nihkele, kasutatakse laudade omavaheliseks ühendamiseks igas suunas konstruktsioonielemendi moodustamiseks (liimpuit). Määratletud on liimitavate lamellide paksus, liim, liimvuugi paksus, pindade niiskus ja puhtus, surve liimimisel, liimitavate pindade suurus. Ogaplaatühendus töötab nihkele, kasutatakse puitsõrestike ja raami sõlmede ühendamisel. Määratletud on ogaplaadi ja puidu ülekate ning katmislaius elemendil. Oluline osa puidu kvaliteedil
annaabi.ee 
