kütusekulu ja setete tekkimist ning kaitseb korrosiooni eest. 11 Jahutussüsteemi puhastaja eemaldab radiaatorist ja jahutussüsteemist setted, katlakivi, õli, rasva ja rooste ning kaitseb jahutussüsteeme korrosiooni ja ülekuumenemise eest.11 Mootori sisepesuvedelik parandab jahutussüsteemi ja radiaatori väikesed lekked, vähendab jahutusvedeliku kulu ning tagab õige jahutussüsteemi temperatuuri.11 9 6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID Liigitus Abrasiive on nii looduslikke kui ka tehislikke. Looduslikud abrasiivid on näiteks kvarts, graniidid, korund, smirgel ja teemant. Tehisabrasiivid on: sünteetiline korund, karborund, tehisteemant ning boornitriit.1 Märgistus Abrasiividele märgitakse peale selle tugevus ning kus ja kuidas seda kasutatakse. Omadused Abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus, mida mõõdetakse Mohsi skaala järgi.
Iseseisevtöö Tartu 2013 1. Korralik auto üldpesu. Pigi eemaldus ja see järel korralik sampoonipesu 2. Kõrval detaili poleerimine, et saada õige värvitoon 3. Värvinäidise võtmine kõrval olevalt detaililt, kuna autot võib olla juba hajutatud varem sellest kohast 4. Näidise värvimine võrdlus kaardile 5. Tooni võrdlus erinevates valgusetes ja erineva nurga alt 6. Ülejäänud auto kinni katmine 7. Detaili pesu eelpesuainega 8. Korrosiooni eemaldus - abrasiiv p80-p180 9. Mõlgi/defekti karestus - abrasiiv p180 10. Detaili pesu 11. Vanale roostes kohale roostetõrje vanale roostes kohale happekrunt ja uuele detailile epokrunt 12. Täitekrunt 13. Täitekrundi lihv karestus abrasiiv p180 14. Detaili pesu 15. Pahteldamine kuni 3mm polüester pahtilit, kui on vaja rohkem pahtlit peale kanda siis kasutada klaaskiud pahtlit 16. Pahtli lihvimine abrasiiv p120-p320 a. Esimene lihv teha höövli või klotsiga abrasiiv p120 b
savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega.. Kvartsliiv on kristalliline ränioksiid 98,5-99,5% SiO2. Kvarts on üks levinumaid mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis ja näiteks Piusa klaasiliivades leidub seda 95−98%. Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks. Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv. Kasutatakse raamsaagidel, trosslõikamisel marmori ja lubjakivide puhul. Liivakivist lõigatakse välja käiakive, luiske. Liivakivi kasutatakse karborundriistade puudumisel marmori käsitsilihvimisel. Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel.
1) lõikeriistad -, , käärid, viilid, keermepuurid, -lõikurid, abrasiiv tööriistad (käiad ja pastad). 2) abi tööriistad -, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud 3) lukksepa -koostamis tööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, nurgamõõdik.
Pliiühendeil on veel omadus ladestuda organismi luukudedesse ja sellepärast ka väga väikeste pliikoguste pideval sattumisel organismi järgneb teatud aja möödudes krooniline pliimürgistus. 13 Abrasiivmaterjalid Metallide, puidu, klaasi, kivimite ja plastide mehaanilisel töötlemisel kasutatakse abrasiive. Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehitusviimistlus SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD JA KÄSIMASINAD Iseseisev töö Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD 1. PINNAVEE ALANDAMISE MASINAD JA SEADMED 1) nõelfilterseadmed kasutatakse peamiselt liiv- ja kruusliiv pinnaste puhul. Seade koosneb reast nõelfiltritest, mis süvistatakse pinnase ümber kaeviku perimeetri ja kraavi ühele või mõlemale küljele. Nõelfiltrid ühendatakse veekogumiskollektoriga, mis omakorda on ühendatud tsentrifugaalpumbaga, mis töötab koos vaakumpumbaga. Võimaldavad alandada põhjaveetaset kuni 5 m. 2. MONTAAZIMASINAD KORRUSTE TÕSTMISE MEETODIL 1) töölava karkasside paigaldamiseks korrushaaval 2) korvtõstuk 3. TEEDE-EHITUSMASINAD 1) asfaldirull asfaldi, teralise pinnase ja purustatud mat...
Puurimisel tekkiv laast on kruvikujuline . Treimine . Treimine on tehnoloogiline protsess, mille tulemusena saadakse pöördkeha kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje Tera liigub piki kahes suunas Raadiuse suunaline etteanne Teljesuunaline etteanne . Lihvimine Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu Mida väikesemad on abrasiiv osakesed seda õhemat laastu nad eemaldavad seega saadakse peenema abrasiiviga siledam pind . Spooni hööveldamine Hööveldamine on lõiketöötlemine, kus lõiketasapind ja töödeldud pind langevad kokku Hööveldamine toimub külglõikamisena – lõikekiiruse suund risti puidukiudude suunaga .
Seda esineb pressliidete, lehtvedrude, dünaamiliselt koormatud keermisliidete puhul. Mehhanismiks on algfaasis adhesioon, tribokeemiline korrosioon ja selle järgnev lokaalne abrasioon. Korrosioon-erosioonkulumine esineb agressiivses (hapete või aluste lahused) ja abrasiivses keskkonnas, mis toimivad samaaegselt. 1. KERMISTE ABRASIIVKULUMINE Nagu eelpool mainitud, saab masinate ja mehhanismide tööiga tunduvalt tõsta, kui kasutada materjale, mis on kõvemad kui teda kulutav abrasiiv reeglina liiv. Sellisteks materjalideks on kermised, millede kõvadus on suurem kvartsliiva kõvadusest (HV1150). Kermised ehk kõvasulamid (cermets, cemented carbides or hardmetals) on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kõvadest ja habrastest karbiidiosakestest (WC, TiC, TiCN, Cr3C2) ja suhtelisest plastilisest sideainest koobalti, raua või nikli baasil, mis seovad karbiiditeri. Kuna karbiiditerad on kôvemad (WC- HV1800, TiC-
Koristusmasinad Esimese tootmisesse sobiva koristusmasina valmistas aastal 1908 üks allergiline nahakaupmees. Asutustesse tulid tolmuimejad aastal 1920, kodudesse 1930. Veeimureid hakati kasutama umbes 60 ndatel aastatel. Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustu...
Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus........................................................................................................................4. Tehnokeraamika liigitus.........................................................................................................................5.1. Oksiidkeraamika.................................................................................................................. ......................5...
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
põletikku(gingiviit). Hammaste puhastamine toimub põhiliselt mehaanilise tööga harjamisega. Hambapastat ei tohiks neelata, kuid väikestes kogustes ei ole see väga kahjulik. [10] Lisaks 20-40% veele on hambapastad tuletatud veel kolmest põhikomponendist: abrasiividest, fluoriididest ja pindaktiivsetest ainetest.[10] Abrasiivid moodustava 50% hambapastast. Need osakesed aitavad eemaldada hammastelt kattu. Hambakatu ja hambakivi eemaldamine ennetab hambahaiguseid. Tüüpiline abrasiiv koosneb alumiiniumhudroksiidist, kaaliumkarbonaadist, erinevatest kaltsium hüdrogeenfosfaadist, erinevatest tseoliididest ja hüdroksüapatiidist.[10] Abrasiivid, nagu näiteks hammaste poleerimise ained, mida kasutavad hambaarstid, põhjustavad väikeses koguses emaili erosiooni, mida nimetatakse poleerimiseks. Hammaste poleerimine ei aita eriti hammaste tervist parandada.[10] Fluoriid on kõige tuntum aktiivne aine hambapastas, mis ennetab hambaauke
12.Abrasiivile kui lõikavale materjalile esitatavad nõudmised. Abrasiivmaterjal peab olema suure kõvadusega, kuid samal ajal piisavalt sitke, tagamaks käia lõikvõimet ja töödeldud pinna stabiilset kvaliteeti pikaajalise töötlemise käigus. Abrasiivil peab olema hea termiline püsivus, sest materjal peab olema vastupidav nii kõrgetel temperatuuridel kui suurtel temperatuuri muutustel. Nõutav on abrasiiv materjali hea keemiline püsivus, sest töötamisel kõrgete temperatuuridel ja rõhkudel kokkupuutes õhu, jahutusvedeliku ning töödeldava materjaliga võib tekkida materjali lagunemine. Abrasiivmaterjali terad peavad olema teravate servadega ka väga väikese tera suuruse korral, mis on eriti oluline peentöötlemiseks kasutatavate materjalide puhul. 13.Millisteks töödeks kasutatakse ümarlihvpinki
Määrde- ja jahutusvedelikeks on emulsioonid, mis koosnevad masinaõlist, seebikivist, 1,2- etaandioolist jt. ainetest. Emulsioonid segatakse teatud vahekorras veega. Teboil Cutting Oil A32 on lõiketöötlusõli, mis sobib tavaliste teraste, roostevaba- ja kuumuskindlate teraste lõikamiseks ei sobi vase töötlemiseks. Abrasiivmaterjalid Metallide, puidu, klaasi, kivimite ja plastide mehaanilisel töötlemisel kasutatakse abrasiive. (abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske.
Määrde- ja jahutusvedelikeks on emulsioonid, mis koosnevad masinaõlist, seebikivist, 1,2- etaandioolist jt. ainetest. Emulsioonid segatakse teatud vahekorras veega. Teboil Cutting Oil A32 on lõiketöötlusõli, mis sobib tavaliste teraste, roostevaba- ja kuumuskindlate teraste lõikamiseks ei sobi vase töötlemiseks. Abrasiivmaterjalid Metallide, puidu, klaasi, kivimite ja plastide mehaanilisel töötlemisel kasutatakse abrasiive. (abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske.
eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Teemant suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks
matemaatiliste mudelite abil. 4. Millised on objekti prepareerimise meetodid kujutise analüüsi jaoks? · Objekt saetakse välja- tavaliselt vesijahutusega saega, et vältida struktuuri muutuseid ülekuumenemise tõttu. · Objekt valatakse termpopressi abil või külmvalamise meetodil vaiku, eposse, plastikusse · objekt lihvitakse ja poleeritakse, kasutades järk-järguliselt peenemateralist abrasiivi. Tavaliselt on järgmine abrasiiv eelmisest 2-3x peenemateralisem. 5. Mida nimetatakse binaarseks kujutiseks? (GOOGLEST) Must-valget kujutist. 6. Mida kujutab endast süsteemi kalibreerimine? - uuritava objektiga samadel tingimustel võetakse pilt (tehakse foto) teatud suurusega kalibreerimisobjektist.
12.a klass Referaat Kosmeetikas kasutatavad vahendid Juhendaja: A. Õunapuu Tõrva 2010 Ohtlikud ained kosmeetikas Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st. kõige suuremas koguses esindatud on nimetatud esimesena. Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või eestikeelne vaste: ABRASIIV Eemaldab keha pinnalt mitmesuguseid materjale, hõlbustab hammaste mehaanilist puhastamist või annab neile parema läike. ABSORBENT Seob vees ja/või õlis lahustuvaid lahustunud või peendispersseid aineid. ANTIOKSÜDANT Pärsib hapniku toimel tekkivaid reaktsioone ja aitab selle abil vältida oksüdeerumist ja räästumist. ANTISTAATIK Vähendab staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseerimise teel. DENATURANT Annab kosmeetikavahendile ebameeldiva maitse
11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? · Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine · Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine · Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala?
11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? • Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine • Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine • Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala?
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. ...
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
vahuinhibiitorid takistavad liigselt vahu teket (seebid, triaküülmelamiin jne) ja võimaldavad kasutada aineid masinpesus VI Abrasiivid abrasiividena kasutatakse peeneks jahvatatud mineraale lisatakse erinevatesse puhastusainetesse ja küürimispastadesse kergendavad puhastamist puhastusprotsessi seisukohalt on oluline abrasiivi ja puhastatava pinna kõvaduse suhe pinna kahjustamine toimub vaid siis kui abrasiiv on tugevam kui puhastatav pind Talk 1 Kips 2 Marmor 3, 4 Klaas 5, 6 Kvarts 7-9 Teemant 10 Ettevaatust! Kriimustused on alles hiljem nähtavad! !!Keskkonnale väga kahjulikud ained: fosfaadid (vee pehmendaja) toimivad väetisena 8 klooril põhinevad valgendid (valgendaja) võivad moodustada raskesti lagunevaid klooriühendeid
Kvartsitolmu võib kasutada riietevalmistamisel imab niiskust Aluseks aerogeeli valmistamisele SiO2 on suhteliselt väikse aatommmassiga Vahutamise piiramiseks, nt pesupulbrites mis on ette nähtud masinapesuks seal pole hea kui tekib liiga palju vahtu Hambapastas pehme abrasiiv o Ränidioksiidi võimalik lagundada temperatuuri käes 1100 kraadi ilma hapniku juuresolekuta, o Fotoelektronid tekivad aines , kui seda kiiritada, nt röntgenkiirgusega. Need lüüakse ainest välja, mille energia järgi on võimalik määrata, millisest elemendi aatomist see pärineb o Klaasid Soodaklaas (Na-lubiklaas) 15
monomeeride põhistruktuuriks fenüülpropaan. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Arvatakse, et ligniin tekkis siis, kui esimesed taimed levisid merest maismaale. Tselluloosi- ja paberitööstus põhineb suuresti ligniini struktuuri lõhkumisel, sest see on tselluloosi kõrval teine puidu tähtsaim komponent. Pilet 7. Abrasiivmaterjale on vaja, et töödelda kõvu materjale(klaas, kivimid), kus siis abrasiiv koosneb peeneteralisest, kristalsest kõvast ainest, mille tervate servadega teraksesed kraabivad töödeldava materjali pinnalt ühe uusi osakesi lahti. Tundtumad rakendused on käiade ja luiskude kasutamine terariistade teritamiseks. Tähtsaim omadus on kõvadus, mida määratakse tavaliselt teemantpüramiidi abil. Harva kasutatakse kvartsist pehmemaid abrasiive. Samuti on tähtsad osakeste teravus ning kui tugevat survet osutab. Abrasiivsed omadused ehk kui palju
seejärel sademete katte külge. Kui katus, korsten ja sademete katte olid kokku keevitatud siis tõstsin katuse suitsuahju külge ning vaatasin kuidas kattus istub omavahel suitsuahjuga. Kui sobis omavahel siis punktisin mõned kohad kinni. Ning seejärel keerasin suitsahju külile ja keevisõmblusega sai terve suitsahju ja katuse kokkupuute koht ära keevitatud. See järel lihvisin keeviuskohad ketaslõikuriga, ketaslõikurile paigaldasin abrasiiv ketta millega sai lihvida keevisõmblused maha. 18 Tuhakast (joonis 3) Vahelduseks tegin suitsahjule tuhakasti,tuhaksti tegemisel kasutasin 3mm lehtmaterjali. Hakkasin märkima lehtmaterjalile kõigepealt põhja mille mõõtmed olid 440x240 Siis märkisin kaks külge mille mõõtmed olid 440x60. Tagumine külg oli mõõtudega 240x60
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Valmistatakse tasakaalustuspabereid kaaluga : 85, 105, 120 g/ 2 Lihvmaterjalid Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt. Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise saagimise freesimine jne. Tasandamiseks ehk tasanduslihvimine Detailide paksus ühtlustamiseks ehk kalibreerimine Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : Looduslikud mineraalid – korund, smirgel, kvarts, räni, pimss Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203) Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega : Kõvadus
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
