Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt,
Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. Kuusepuit on pehme jääb alla männile,lehisele küllalt kaua püsiv kergesti töödeldav.Puit on valge,kollaka või roosaka varjundiga,oksad väga kõvad.Puitu kasutatakse ehituses.
värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. – Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest. – Sasisalmilisus – kitsas ja korrapäratu kiudude paiknemine – Reaktsioonpuit - tavalisest erinevate anatoomiliste tunnustega puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud tüvedel. – ränipuit – reaktsiooni-puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud okaspuude surutud puidus. – tõmbepuit – reaktsioonipuit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud lehtpuude tõmmatud puidus. – Vaigupesa – õõnsus puidus, mis sisaldab või on sisaldanud vaiku. – Mõlu – pindmine haavand, mis on puu kasvamisel täielikult või osaliselt sulgunud. Keemilised värvused
Kasvaja e pahk Tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millega kaasneb puidu salmilisus. Kasutatakse treitud toodete ja dekoratiivvineeri valmistamiseks. Kõverus Sortimendi kõverdumine pikisuunas. 4 Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest. Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele. Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema. Tõmbepuit lehtpuudel esinev ebanormaalne puidu ladestumine, peamiselt kaldukasvavatel puudel ja okstel
Kuiv oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust 13. Mädaoks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud 14. Tulioks tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel 15. Põdrakahjustus, kuna kuuses leidub kõige rohkem mineraalaineid ja eriti selliseid aineid mida põder suudab omastada, sellest järeldubki miks põdrad sõõvad kuuskede koori 16. Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemine Kirjalikud vastused palun saata hiljemalt 16.05.2014 [email protected] või [email protected] Tervitades harvesteri instruktorid!
Tangentsiaalne kaldkiulisus - kõrvalekaldumine puidu normaalsest ehitusest, mis väljendub puidu keermekujulises ladestumises. Olenevalt kiudude suunast eristatakse vasak- ja parempoolset kaldkiulisust. Radiaalne kaldkiulisus - puidukiudude ja aastarõngaste kõrvalekaldumine radiaalsuunas. Radiaalne kaldkiulisus on iseloomulik saematerjalidele ja spoonile, mis tekib kõverate, koondeliste ja tüüakate ümarmetsamaterjalide pikisaagimisel. Ränipuit on puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende kõvaduse suurenemise tõttu (surve tsoonis). Paikne ränipuit - esineb üksikute loogakujuliste aladena, haarates üht või mitut aastarõngast. Lausränipuit - esineb enamvähem ulatuslike ülepinnaliste aladena, hõlmates suurema osa aastarõngastest. Ränipuit asetseb tavaliselt ühel pool säsi, mille tõttu aastarõngad on ladestunud ekstsentriliselt.
● Laastupuuks sobivat kuuske on üpris raske leida, kuna kuusk on okslik, samuti leidub selles tihti ränipuitu, mis laastulöömiseks ei sobi. Ränipuit tekib siis, kui puu kasvab näiteks kalde peal, puidu struktuur muutub ja ta lõheneb ebaühtlaselt. ● Männi miinuseks loetakse suuri oksakohti, mida laastudes ei tohi olla. Männipuidu
Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Kui puit kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallakutel, nõlvadel) või domineerivate tuulte mõjupiirkonnas, on puutüvi pideva ühesuunalise koormuse all. Sellistes tingimustes kasvav puit hakkab tootma teistsuguste ehitustega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul, kus oksa raskusjõud teda maa poole tõmbab, luues ka okste kinnituskohale spetsiaalse struktuuriga rakke. Ränipuit- puidu mass mis tekib vaid okaspuul kõveruspoolsele küljele, mille põhjustajaks siis eelmainitud jõud. Ränipuit on tumedam, vaigu- ja ligniinirikkam ning kõvem kui normaalne puit. Tõmbepuit- puidu mass, mis tekib vaid lehtpuudel kõverdunud külje vastasküljele e koormatud koha vastaspoolele, mille põhjustajaks samuti eelmainitud jõud. Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega.
külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis? Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava täitmiseks kvaliteedi- ja mõõtudega palgid. Sorteeritakse veskis, kuna kaasaegne
puidutööstusele. Sisseveetavad puiduliigid – liigid, mis meil ei kasva, enamasti troopilise päritoluga. On samuti tooraineks puidutööstusele. Okaspuud : Kuusk . Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni. Kuusk on küpspuiduline puuliik Aastarõngad on selgelt eristatavad Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil. *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit, mistakistab kasutamist tarbepuiduna. *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav. *Tihedus 390..480 kg/m3 *Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa *Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina. *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks.
2.2 Miks on oluline teada puidu põhisuundasi? Puidu suunad määravad saematerjali lõikeviisi on oluline teada millise tekstuuriga (kiudude suunaga) saematerjali soovime. Tekstuur määrab toote hea väljanägemise. Kiudude suunal on oluline roll liimpuidu valmistamisel (vt. Peatükk puidu füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Okaspuudel kasvavad aastarõngad peamiselt, oksa alumisel küljel, mistõttu tekib ränipuit, lehtpuudel toimub põhiline kasv pealmisel küljel ning tekib tõmbepuit. Kvaliteetsed langetatud puud lõigatakse palkideks ning transporditakse saeveskisse, kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja alaväärtuslikku materjali kasutatakse enamasti puitplaatide ja paberi tootmisel. _____________________________A
Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
annavad tüvele tugevuse.Talvel juurdekasvu ei toimu.Okaspuu puidu sügispuit laiali,radiaalsuunaline liikumine toim säsikiirtes.Räni- ja tõmbepuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit.Seega on puit heterogeenne okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning seda nim materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest ränipuiduks.Ränipuit on tumedam,vaigu ja lingiinirikkam,samuti vaheldumisi.Aastarõngaste laius oleneb kliimaoludest,mullastikust,sellest kui kõvem.Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha palju on tema ümber teisi puid.Kui puu on jõud küpsemasse ikka,aeglustub ta välispoolsesse osasse ja seda nim tõmbepuiduks.Sellise puidu kiud kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks pikemad,sisald rohkem tselluloosi ja vähem lingiini ning on heledama
Puitulagundavate seentega nakatatud puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. .. pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteeti mõjutavad saepalgi kvaliteedist lähtuvad omadused ja puidurikked nagu oksad, lõhed, mõlud, kaldkiulisus, ränipuit, vesipuit, palgisinavus ning aastarõngaste laius. Puidurikked halvendavad saematerjali kvaliteeti ja piiravad selle kasutamisvõimalusi. Töötlemisvigadest mõjutavad kvaliteeti poomkant, etteandemehhanismide jäljed, mehaanilised vigastused, lõikeriista jäljed jms. Saematerjal peab kõigepealt vastama tehnilise kvaliteedi nõuetele (omadused, mis on tekkinud saepalkide lahtisaagimise ja saematerjali töötlemise käigus ja kuivatamisel;
annaabi.ee 
