Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad magevett 6. Miks on Läänemeri reostusele ülimalt tundlik? Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille lainetus enam merepõhjale mõju ei avalda · Rannajoon-Vee ja maismaa piir(muutuv) 8. Mis on skäärrannik, fjordrannik ja laidrannik ning kus neid esineb? Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud esineb Eestis Väinameres ja vahemeres.
Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge peamised majandusharud- elektroonika, masinaehitus, metsandus ja keemiatööstus kõige konkurentsivõimelisem riik 2003- 2005 Ahvenamaa Ahvenanmaa; Åland 6500 saart Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on
Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9
languga aladel. Moldorg Voolutekkeline pinnavorm Areneb sälkorust vesi ei täida enam kogu orgu Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm
Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära
otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes
Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia ja Sardiinia. Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino ja Vatikan. Rahvastik Itaalias elab 2008. aasta seisuga 59829700 inimest. Rahvaarvu poolest on
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus
Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. 2. Mis on veebilanss? Millest ta sõltub?
kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot · Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi Soodid Alam-Pedjal kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Lamm · Lamm on orupõhi, mille suurvesi üle ujutab Vääna jõe alamjooks Terrass · Terrass endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. · Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu Võhandu jõgi ja Piusa jõe orus. Meretekkelised pinnavormid Pakri pank (Pakri ps.) Rannajärsak · Rannajärsak on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena Kallaste pank (Tartumaa) Rannabarr · Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool.
vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid
pööripäeval. Ambur Berenike Juuksed lad Coma Berenices Väga heledate tähtedeta tähtkuju taevapõhjapoolkeral Linnutee põhjapooluse piirkonnas. Eestis hästi nähtav hilistalvel ja kevadel. Berenike juuksed Delfiin lad Delphinius Väike tähtkuju taevaekvaatorist veidi põhja pool Eestis nähtav sügisõhtuti. Delfiin Eriidanus lad Eridanus Suur täht kuju taevaekvaatorist lõuna pool Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Eriidanus Hobu lad Equuleus Taevaekvaatoriga piirnev väike, silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Hobu Hunt lad Lupus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taeva lõunapoolkeral. Eestis osaliselt nähtav kevadõhtuti. Hunt Hüdra lad Hydra Tähtkuju ekvaatori vöö all Hõlmab veeradi taevaekvaatori pikkusest Hüdra Jänes lad Lepus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taevaekvaatori all Eestis nähtav horisondi lähedal talveöösiti. Jänes Jäär lad Aries
6. Kohtades, kus on raskendatud aluskihi tihendamine (seinte lähedal, kaevude ümber jne.) on soovitav kasutada tsemendiga seotud aluskihi materjali. 7. Enne liivapadja rajamist tuleb teha põhjalik aluskihi ülevaatus. Pinnad, mis vajuvad tihendusrullide ja masinate all, tuleb korrastada. 3. Äärepiirded Piki sillutise välisserva tuleb ehitada äärepiirded. Äärepiirdeks on tavaliselt betoonäärekivi või -rentsel. Äärepiirde sillutiskividega piirnev külg peab olema vertikaalne. Juhul kui äärepiirdelt peab toimuma sadevee äravool teele, peab äärekivi seesmine serv olema vähemalt 5 mm allpool sillutiskivide vahelisi kanaleid. Äärepiirded tuleb toetada vähemalt 100 mm paksusele tihendatud aluskihile. 3 4. Liivapadja rajamine ja tasandamine Sillutiskivid asetatakse liivapadjale, mille rajamise kvaliteet ja tihedus mängivad olulist rolli sillutise lõplikus väljanägemises
11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul. 14.Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele. 16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? 1Mõisted: HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi. RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. RANNIK- on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. RANNAJOON- on maismaa ja vee piir seisuveekogudes. RANNANÕLV- on maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. RANNAVALLID- on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel.
Matsalu arvati rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooniga (Ramsari) rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka juba nõukogude perioodil. · Praeguseks on Eestis kinnitatud 10 Ramsari ala ning lisandumas on veel kümmekond. Matsalu looduskaitseala hõlmab 476,4 km² suuruse maa- ja veeala, mille moodustavad Matsalu laht koos sellesse suubuva Kasari jõe deltaga ning neid ümbritsevad kooslused: luha- ja rannaniidud, roostikud ja puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Tänan tähelepanu eest !
Rand- a vahemaa mille piires rannajoon võib nihkuda, st ala ajuvee kõrgema taseme ning paguvee madalama taseme vahel ,b keskmise rannajoone ning ajuvee kõrgema taseme vaheline maismaaosa Rannak- ala keskmisest veepiirist sügavuseni, kus lainete môju merepõhjale lakkab Randla - mere v suurjärve madalaveeline osa koos temaga piirneva lainetusest môjustatud maismaaribaga. Koosneb järelikult rannast ja rannakust. Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille piires on jälgitavad vanad rannamoodustised Rannamoodustised- rannikul leiduvad pinnavormid, millised on kujunenud merelainetuse kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest randlast kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse mõju piirkonnast väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis aga samuti ka selle avatus tormilainetusele
Pindala 301 276 km2 Rahvaarv 59 305 600 Pealinn Rooma Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Keel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel
2.Kesk-Eestiit hõlmav kaarjas vahevöönd, palju voorestikke, kulutus-kuhjevorme. 3.Lõuna-Eestis paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga vöönd, ülekaalus liustike kuhjuv tegevus.*JÕEORUD:kõige suureamd vooluveetekkelised pinnavormid, kiirevoolulised, sängorg mis areneb sälkoruks siis moldoruks ja siis lammoruks.KALDAVALL:kuhjunud jõe põhja liiv, ja see kasvab. TERASS:lammist kujuneb järsu astanguga piirnev tasand.*Rannabarrid:uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. Rannametsa,Ikla. Tekivad taanduva mere tingimustes, võivad areneda maasäärteks. MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. *
need suuremad. Neptuuni rõngad võivad koosneda jäätunud osakestest, mis on kaetud silikaatidega või süsinikust koosnevate ainetega, mis on tõenäoliselt rõngaste punaka värvuse põhjustajaks. Kolm peamist rõngast on kitsas Adamsi rõngas 63 000 km kaugusel Neptuuni keskmest, Le Verrier' rõngas 53 000 km kaugusel ning laiem ja vähemmärgatav Galle rõngas 42 000 km kaugusel. Le Verrier' rõngast väljapoole ulatuv väiksema heledusega 57 000 km kaugusel ja Arago rõngaga piirnev pikendus on nimetatud Lasselliks 14 Voyager 2 tehtud pilt Neptuuni rõngastest 15 Kliima Neptuuni ilmale on iseloomulikud äärmiselt dünaamilised tormisüsteemid, milles võib tuulte kiirus tõusta kuni 2100 km/h ja peaaegu ületada ülehelikiiruse. Püsivate pilvede liikumise jälgimisel on avastatud, et tuulte
Huvirühma Leian, et Jah – pika Jah – pika Ei – noor, legitiimsus legitiimne - traditsiooniga traditsiooniga kindla lisaks (asutatud (asustatud väikese patsientidele on 1919); saanud 1921); on maa- tunnustanud ka ka ametiühing; alaga riik rahvusvahelise tunnustatud ka piirnev (rahastamisega) tunnustuse rahvusvahelise hobi . Hea maine – lt (nt Euroopa korras aitavad ka neid, arstide tehtud kes end ise ühenduse klubi aidata ei suuda liige) ja keda teised ei aita (intellektipuude
Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Tunne Kelam eesti komitee esimees Trivimi Velliste - on Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 Islandi väljak - Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev haljastatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel. _____________________________________________________________________ Iseloomusta NSVL süsteemi ( majandus, poliitika, õigused, vabadused ) ? 1988 perestroikas oli NSVL majandus põhjas, plaanimajandus ei vedanud ka vilja. Töölistel, puudus motivatsioon oma tööd hästi teha. 80ndate lõpus hakatakse vaikselt lubama eramajandusi. Seega hakkas
Vatikan Vatikan on Rooma riik. "Vatikani linnriik" Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linn-riik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Toolina ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat.
mis viib H+ATPaasi inhibeerimisele õhulõhesi ei avata. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? Inhibeerib H+ATPaasi. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? Ca2+ sisalduse tõusu põhjuseks on Ca2+ sisenemine väliskeskkonnast ABA poolt aktiveeritavate kanalite kaudu. Lisaks vabaneb Ca2+ ka vakuoolist ABA poolt aktiveeritud IP3 (inositooltrifosfaat) ja tsüklilisest ADP-riboosist sõltuvate kanalite kaudu. Defineerige lehtede piirikiht Piirikiht on lehelaba piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
Eesti merepiiriks on territoriaalmere välispiir Lepingud, mis reguleerivad Eesti merepiiri: Tartu Rahu, EV ja LV vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres 18.07.1996 Õhupiir- määratud rahvusvaheliste lepingutega Õhupiir külgeb mööda maismaapiiri otsejoones üles kuni stratosfääri piirini (u 20 km) Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv viimasega piirnev ala, sellegipoolets on EV majandusvööndi üle suveräänõigused. Majandusvööndi puhul on olemas eraldi kokkulepped: Soome ja EV vahel, Eesti-Soome-Rootsi, Eesti-Läti- Rootsi, Eesti- Rootsi. Riigivõim Suveräänsus kui riikluse tunnus Jean Bodin (16.saj)- Suveräänsus on absoluutne kõrgeim pädevus teha otsuseid ja anda käske Johannes Altusius- Suveräänsuse kandjaks on rahvas, kes teeb valitsejale ülesandeks teostada riigivõimu , kuid rahval on õigus see võim ära võtta.
Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandri- ja mägiliustik
Rannamoodustised lainete kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannavallid rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa (maaala, kus meri kujundab spetsiifilisi pinnavorme. Tekivad mere kuhjava ja kulutava tegevuse mõjul) Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Valgla ehk äravooluala maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee Veebilanss veekogusse või mingile maaalale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul (tulupoolel sissevool ja sademed ning kulupoolel äravool ja aurumine)
veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid, mis arvati Ramsari märgalade nimekirja juba Nõukogude Liidu lipu all 1974. aastal. Pärast ühinemist Ramsari konventsiooniga 1992. aastal taasesitas Eesti Matsalu konventsiooni büroole esimese rahvusvahelise tähtsusega märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal veel rohkesti mujal Euroopas haruldaseks jäänud või kaduvaid poollooduslikke taimekooslusi- luhu-, ranna- ja puisniite (Kuresoo, 1998). Matsalu lahe pindala on 67 km² ja see väheneb aegamööda Kasari delta juurdekasvu tagajärjel. Matsalu märgala ilmet kujundab Kasari jõgi
Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. VATIKAN Vatikan on Roomas asuv linnriik. Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia. Moodustati tänasel kujul Rooma paavsti ja Itaalia valitsuse vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal. Vatikan on katoliikliku kiriku keskus. Kirikuriigi pea on paavst. Vatikani Linnriik Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linnriik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Tooli ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja t...
Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas rannavall-rannajoonega paralleelne ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgune ja kuni paarisaja meetri pikkune kruusast või liivast koosnev vall või seljak maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
Viidumäe puisniitude uhkus on kaunis kuldking.Viidumäe ilmet kujundavad kõige rohkem palumännikud.Mitmel pool võib mändide all kohata kõverikke tammesid. Vilsandi Maastikuliselt kõige mitmekesisemal Vilsandi saarel annavad eriti põhja-osas tooni ulatuslikud looalad.Iseloomulikuna esineb ka rannavalle.Saare lõunaosas valdavad mereliivatasandikud.Aastasadu kasutatud vanad põllusiilud ning heina-ja karjamaad on sööti jäänud.Kaitsealaga piirnev Kurevere ja Kehila ümbrus on hästi säilinud maastikustruktuuri ja küladega piirkond.Vilsandi rahvuspark Saaremaa ja kogu Eesti äärmises lääneosas on Vilsandi saarest seda ümbritevatest laidudest ning kihelkonna,Kiirsaare,Kuusnõmme ja Arla lahe rannikulaladest koosnev kaitseala.Lahustükina kuulub rahvusparki ka Tagamõisa poolsaare loodeotsas merest kerkiv poolsaar Harilaid.Vilsandi läänerannikul tõusevad kaljudena merest väikesed Vaika saared,mis võeti juba 1910
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
Üladomeen .it Maakood 39 5 1.2 Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel
Jõed on puhta veega ja kalarohked. Õhtul jõekaldale telki üles pannes arvasime end kuulvat, et keegi viskab kive vette. Tegelikult hüppasid forellid iga paari minuti tagant veest välja. Vulkaanide kõrval on Islandi turismimagnetiks joad. Siin asub Euroopa võimsaim, Detifossi juga. Kanjonisse kukub sekundis keskmiselt 200 tonni vett. Godafoss, tõlkes jumalate juga, võlub oma sümmeetrilisusega. Joa keskele jääb kitsas kahe sarnase kaljunukiga piirnev veeriba, mõlema kalju ja kalda vahele aga kaks võimast veevoogu. Juga sai nime aastal 1000, kui siin võeti vastu ristiusk ja kosest heideti alla ebajumalakujud. Islandi kuulsaim ja enimkülastatud juga on Gulfoss (kuldne juga), mille vesi langeb kahe astmena sügavasse kaljulõhesse. Vetemöll on sedavõrd võimas, et ka joast ohutus kauguses asuval piiretega rajal saab päris märjaks. Veeaur paiskub kõrgele ja kaugele ning muudab võimatuks joa pildikasti püüdmise.
kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel
atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne • üherindeline puistu- lihtpuistu (kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad
5) aktinotsüütne -- sulgrakud on ümbritsetud radiaalselt paiknevatest kaasrakkudest. Teine õhulõhede klassifikatsioon põhineb sulgrakkude ehitusel. Selle järgi esineb nelja tüüpi õhulõhesid: Mnium-tüüp (joonis). Õhupiluga piirnev rakukest on kõige õhem, teised kestad on enamasti paksenenud. Õhulõhe avanemise põhjustab sulgrakkude laienemine epidermi välispinnaga risti; Amaryllis-tüüp. Sulgrakud on oakujulised. Õhupilu-poolne rakukest on ebaühtlaselt paksenenud, teistel külgedel on rakukest õhuke. Sulgrakud paisuvad epidermi pealmise pinnaga paralleelselt; Helleborus-tüüp. Sarnaneb eelmisele, kuid sulgrakud liiguvad epidermi pealmise pinna suhtes samaaegselt igas suunas; Graminea-tüüp
• suurima paindemomendi andva ühe faasi juhtme katkemine • suurima väändemomendi andva ühe faasi juhtme katkemine • ühe trossi katkemine Ühe faasijuhtme katkemisel visangus vähenevad tänu isolaatorketi kõrvale- kalletele ja kandemastide paindele tõmbed ja pinged sama faasi juhtmes vaadeldava ankrupiirkonna ülejäänud visangutes. Suurim tõmme tekib juhtme katkemisel ankrumastiga külgnevas visangus. Selle tõmbe TK av võtab vastu avariilise visanguga piirnev ankrumast. Avariilise visanguga piirnev ankrumast võtab vastu tõmbe TA av = σt kesk A σt kesk − pinge juhtmes aasta keskmisel temperatuuril A − juhtme ristlõige TA av TK av Tõmbe TK av normväärtused võib leida eelpool mainitud seosega TK av = β·T0 , kus vähendusteguri väärtused erinevat tüüpi mastidele annavad EEE. Osavarutegurina avariikoormustele soovitab Eurostandard EN 50341-1 (ja si-
süüdi, et hoone märgiti valesti maha. Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees? Tellija vastutab varaliselt naaberkrundi omaniku ees, sest tellija ehitis paikneb naaberkrundil. Kaasvastutaja selgitamiseks ning isikute tuvastamiseks, kellele tellijal oleks õigus esitada omapoolne nõue, tuleks välja selgitada, mis põhjusel ehitati ehitis naaberkrundile. Kuidas lahendada olukord? Üheks lahenduseks oleks naabrile kahju hüvitamine. Kui piirnev krunt ei ole mõõtmetelt väga suur ning naaber on nõus sellest loobuma, siis parim alternatiiv oleks kogu naaberkrundi omandamine. Kes kelle ees ja kuidas vastutavad? Projekteerija vastutab tellija või ehitusettevõtte ees, olenevalt, kelle tellimusel projekt koostati. Vastavalt EhS § 49 on projekteerija kohustatud koostama nõuetele vastava mõõdistusprojekti. Geodeetilisi töid viivad läbi geodeedid, kes tavaliselt on tellitud
mõistatustest liitub Rootsi vahendusel Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega. · Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga-Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. EEPILINE RAHVALAUL · Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka ainelise kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2. samaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse samaani teekonda Toonelasse.
laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal. Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius vanem märkis üles Viena rändkaupmeeste esitatud eepikat ja avaldas oma kogu aastatel 1822- 31 pealkirjaga "Soome rahva vanu runosid ja ka uuemaid laule" 1833-1834 reisis Elias Lönnrot Viena-Karjalasse ja leidis sealt suured runolauljad Arhippa Perttuse ja Onrtrei Malise
Neist enamik on suuremal või vähemal määral keskaegsel kujul säilinud. Erandiks on ainult Kanuti gildi hoone, mis asendati 1860ndatel aastatel tuudorstiilis hoonega. Pikk tänav kujutab endast Toompealt laskuva Pika jala pikendust ning ta lõpeb linnamüüri põhjaküljel paikneva Suure Rannaväravaga, mis asus tolleaegse sadama vahetus läheduses. Raekoja platsi ühendavad Pika tänavaga kolm lühikest tänavakest: Kinga ja Mündi tänav ning Pühavaimu kiriku lääneseinaga piirnev ainult jalakäijatele mõeldud Saiakang. Pikast tänavast läänes kulgeb sellega paralleelne ja ligikaudu sama pikk Lai tänav. Pikalt tänavalt hargnevad ida poole Pühavaimu kiriku juurest algav Vene tänavale suunduv Pühavaimu tänav ning sellest veidi põhja pool hargnev Olevimäe tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Väikese Rannaväravaga. Mõlemis nimetatud hargnemiskohas asetsevad väikesed kolmnurksed platsikesed.
Saematerjalil tuleb välja sortimendi pinnale ja raskendab töötlemist. Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus puidus Avaldub spooni ja saematerjali pinnal tekstuuri erinevusena muust puidust Tekib puus reaktsioonina mitmesugustele välismõjutustele (vigastuste, kasvukoha, iseärasused) Säsi – aastarõngaste keskmes asuv erineva ehitusega rakkude kogum. Säsiga piirnev puit lõheneb kergemini Alandab saadava saematerjali kvaliteeti Ümarmaterjali lahtisaagimisel saematerjaliks püütakse säsi viia sortimendi pinnale :D Kaksiksäsi – kaks säsi ühe tüve ristlõikes tekib kahe tõve kokkukasvamisel. Kuivkülgsus – kuivanud puidu ala tüve välispinnal. Tekib ulatuslikuma koorekahjustuse korral (koorerebend, põdrakahjustus). Sellega võib kaasneda mädanik
[ABA] kontsentratsioon tõuseb ABA seostub oma retseptoriga PYR/RCAR ABA PYR/RCAR kompleks aktiveerib väikesed G valgud aktiveerub fosfolipaas C, mis lagundab lipaasid tekivad IP3 ja DAC IP3 valgud seostuvad Ca2+ kanalitega [Ca2+] suureneb anioonsed kanalid lähevad lahti anioonid lähevad välja veepotentsiaal tõuseb H2O väljub turgor väheneb õhulõhed lähevad kinni. 56. Defineerige lehtede piirikiht Piirkiht- lehelabaga piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Takistustest suurim on õhulõhe takistus suletud õhulõhede korral 57. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on... rakuseintes tselluloosi mikrofibrillide paiknemine õhupiluga risti. Selgitus: Õhupilu poolne sulgrakkude sein on paksenenud ja esineb nn. radiaalne mitsellatsioon (tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti)
Joonis 2. Teenindushoone asukoha määratlus. (Fitzsimmons, 1998, lk 163) 14 Geograafilise kujutuse alajaotuses sõltub asukohaprobleemide määratlemine sellest, kuidas geograafiat kujutatakse, kas tasapinna või võrgustiku abil. Asukoha võrgustikus (näiteks maanteede süsteemi) määrab ära võrgustiku sõlmpunktidega (peateede ristumiskohad) piirnev lahenduspind. Võrgustiku kaared kujutavad sõlmpunktipaaride vahelist reisikaugust või aega, mis on välja arvutatud lühima tee põhjal. Eeltoodud reisikaugusele tuleks lisada veel ka konkreetse piirkonna eripärad: liikluspiirangud, maastik vms. Kui paigutamist uuritakse linnakeskkonda kujutaval tasapinnal, siis kasutatakse sageli suurlinnamõõdustikku, sest mõnede linnade tänavad on rajatud suunaga idast läände ja põhjast lõunasse. Nii suurlinna– kui eukleidilise mõõdustiku
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki
Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki
veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
