Materjaliõpetuse eksami vastused (0)

1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel?
  Saepalk  – tooraine  saematerjalivalmistamiseks
  Spoonipakk  – tooraine  spooni  valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja
paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline  laast .
Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja
kvaliteediga  järkudeks  ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel 
kasutusotstarve/kvaliteedi järgi.
2. Kuidas jagunevad  oksad  puutüves? Millest see tingitud on?
Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil 
orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad 
maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad  elusad oksad 
Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba.
3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja
ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. 
puusepasaematerjali saamiseks(mööbel, uksed, aknad).Vahepalk – tüve keskmine osa 
(ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali 
valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus  terved , elusad oksad), kasutatakse 
liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks.
4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu?
Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse  palgi  puhul mõõdetakse 
suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine.
 Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos  koorega  või ilma  kooreta . Peenpalgid : 
läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm
5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja     järkamisvaru  mõistet ? 
Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi 
arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu . Okaspuu palgi standardsed 
nimipikkused on vahemikus 3..6 m  sammuga  0,3 m,
millele lisandub järkamise varu 10cm . Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus,
mis  arvestab  järkamiskadu. Järkamisvaru suurus on 10cm. Järkamisvaru ei arvestata palgi 
mahu sisse Näide :Nimipikkused : 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0  Tegelikud  
pikkused : 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 jne. Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda
standardiga etteantud vahemikus .Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm.
Lehtpuidul võib pikkuse ja läbimõõdu mõõtmine toimuda vastavalt  müüja  ja ostja 
kokkuleppele.
6. Selgita mõisteid palgi arvestuslik pikkus, tegelik pikkus ja järkamisvaru
Näit arvestuslik pikkus 4,2 siis tegelik 4,3 ,10 cm ongi järkamisvaru . Lubatud kõrvalekalle 
nimipikkusest on ± 3 cm.
7.Selgita mis on saepalgi koonilisus, koonilisuse valem, mõõtühik  (joonis)
Saepalk on tüvikoonuse kujuga. Koonilisus iseloomustab palgi läbimõõdu muutumist pikkuse 
ühiku kohta. Koonilisuse ühikuks on cm/m
valem:s=D-d/L (s – palgi koonilisus (cm/m);D – palgi tüükaotsa läbimõõt (cm);d –palgi 
ladvaotsa läbimõõt (cm);L – palgi pikkus (m)) 
1
8. Selgita kuidas määratakse saepalgi mahtu, mõõtühik
Arvutuslikult – Nilsoni valemi abil.  Tabelite  abil – Eesti ümarpuidu mahutabelid
Kaasajal toimub  palkide  mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide
vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala- kuupmeeter (m³).
9.  Selgita   mis  on  saematerjal,   saematerjali   elemendid 
(joonis)?  Saematerjal  on   kindlate   mõõtudega   ja   kindla 
kvaliteediga   puitmaterjal   :mis   on   saadud   palkide   või 
massiivpuidu pikisaagimisel, 
millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 
10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis)
Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on 
poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad 
on üle lõigatud, või millel on poomkant  kindlaksmääratud koguses.
11. Milliste seadmetega saab  palki  saematerjaliks lahti lõigata?
Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; 
Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga.
12. Selgita saekava mõistet (joonis)?
Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi lahtisaagimiseks saematerjaliks. Eesmärgiks on 
:Vajaliku  ristlõikega  ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali 
väljatuleku saavutamine palgist. Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi 
ladvaotsa pinnal. Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima 
väljatuleku saavutamine .Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine ( mõõdud  ja 
kvaliteet).Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole
ilmselt võimalik saavutada.
13. Selgita saekava saagimisel  
14. Selgita saekava saagimisel 
lihtlõikusega (joonis) .
prussimisega (joonis)
2
15. Selgita milles seisneb saematerjali  servamine  ehk  seimerdamine  (joonis)
Saematerjali servamine ehk seimerdamine : servamata saematerjali servade ülelõikamine
selliselt , et servamata saematerjalist saadakse servatud materjal. Variandid  laudade  
servamisel :servamine kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused)servamine vabale laiusele 
(suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega.
16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis)
Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine 
selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab
saematerjalide standardpikkusele.
17. Millised on saematerjali nimimõõdud?
Nimimõõt  on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : 
Paksus; Laius; Pikkus.
18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis).
Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – 
tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse 
seadmed  on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise 
varu.
19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed
paksused? 
Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm 
detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16 
19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50. 55, 60, 65, 70, 80 ….
20. Saematerjali  laiuse  mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed  laiused ?  Laiust 
mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. 
Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125,150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm.
20 Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerali standardsed
laiused? 
Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. 
Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm.
21 Saematerjali pikkuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed
pikkused? 
Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0…7,0 m sammuga 0,3m.
22 Kuidas arvutatakse servatud saematerjali mahtu?
Servatud saematerjalil: Pikkus x laius x paksus.
23 Kuidas arvutatakse servamata saematerjali mahtu, erinevad variandid
sõltuvalt materjali paksusest?
Servamata saematerjalil: Pikkus x arvestuslik laius x paksus. Sõltuvalt materjali paksusest kehtib 
valem : b= (b1+b2) /2.
24 Mida tähendab saematerjali järeltöötlus? Milleks seda on vaja teha?
Too näiteid. Saematerjali järeltöötlus on võimalus anda saetööstuse toodangule lisaväärtust. 
Eesmärgiks on saada toodete eest paremat hinda ja teenida suuremat kasumit. Näiteks  hööveldatud  
sortimendi valmistamine,  Immutatud  materjalide valmistamine.
25 Mis on höövelpuit, kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse.
Höövelpuit on selline materjal mis sobib kokku peaaegu igasugusteks tavalisteks ehitustöödeks 
alates taladest,  roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja voodertusteni. Höövelpuitu valmistatakse 
3
höövelpuidu valmistamise liini peal. Höövelpuidu kasutusalad: hööveldatud prussid ehitustele, 
voodrilauad  sise- ja välistingimustesse, liistud ehitusele, toorikud mööblitööstusele.
26 Mis on tugevussorteeritud puit, kuidas seda valmistaakse? Kus seda
kasutatakse?
Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud 
tugevusomadused. 
Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume.
27 Mis on  termopuit , kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ?
Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis, mida viiakse läbi spetsiaalses kambris 
temperatuuril 170 kuni 212 °C
Levinuimad kuumtöödeldavad  puiduliigid  on saar,  kuusk , mänd ,  haab ning  kask . Kuna 
termotöödeldud puit on väliskeskkonna mõjudele vastupidavam, siis kasutatakse seda 
mitmesugustes kohtades kus tavaline puit ei peaks kaua vastu. Näiteks postidena maa sees või vee 
all.
28 Mis on immutatud puitmaterjal? Kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
Saetud  või hööveldatud pinnaga saematerjali töötlemisel puidukaitseainetega saadakse materjal, 
mis on vatupidav mädanikule. Kasutatakse kohtades, kus puit on kokkupuutes maaga, veega. 
Valmistatakse: Immutusainega pintseldades, Immutusainesse kastmise teel, Surveimmutusena 
autoklaavis –immutusaine surutakse kõrge surve all puitu, Vaakumimmutusena.
29 Mis on sõrmjätkatud puittoorikud? Kuidas neid valmistatakse? Kus
neid kasutatakse? 
Sõrmjätkatud puit on väga stabiilse kvaliteediga, tähendab, et kõik puidudefektid on välja võetud. 
See materjal ei kaardu ega kõverdu ning selle materjali  kasutamisel  on suur tööviljakus . 
Sõrmjätkatud puittoorikuid kasutatakse  vabrikutes  ukse ja akna toorainena ning mööblitööstuse 
toorikutena. 
30 Liimitud   pooltooted  : liimkilp, liimtalad. Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutataks?
Kihtpuit ehk Kertopuu  ehk liimtalad:
Kihiline  puitplaat , mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist.
Ehituselt sarnaneb ristvineeriga. Tihedus ca 500 kg/m3
Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid.
Omadustelt  homogeenne  Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel.
Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt  lähedane meile tuttavale liimitud
vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali
ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest.
31 Selgita mis materjal on  spoon . Kuidas spooni valmistatakse? Kus
spooni kasutatakse?
Spoon on kindla mõõduga ja kvaliteediga pakust hööveldamise või treimise teel lõigatud õhuke 
lehtmaterjal. Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6 mm. Spooni kasutuvaldkonnad :
Viimistluskihina kilpide pealistamisel mööblitööstuses (peamiselt höövelspoon). Ristvineeri 
valmistamiseks ( treispoon ).
Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele.
4
32 Selgita mis materjal on  ristvineer . Kuidas ristvineeri valmistatakse?
Kus ristvineeri kasutatakse? 
Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal.
Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm.
33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati
valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse?
Puitlaastplaat saadakse sideainega ( liimiga )  segatud  puitlaastude kuumpressimisel.
Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud,  Sideaine  ehk  liim  – karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude 
massist. 
Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse  laastu  :
Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. 
Operatsioonid  puitlaastplaadi valmistamisel.
1. Laastu  kuivatamine
2. Laastu  sõelumine  – jämedam laast
sisekihiks,  peenem  laast pinnakihiks
3. Laastu  segamine  sideainega
4. Laastu puistamine laastukangaks
5. Pressimine
6. Jahutamine
•
Plaadi mõõtulõikus
•
Kalibreerimine .
Plaadi pressimine toimub kuumpressis Temperatuuril 135..140 0C Surve 5..20 kG/cm2. 
34 Selgita mis materjal on lamineeritud puitlaastplaat ehk  melamiinplaat ,
kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
Lamineeritud puitlaastplaat: Puitlaastplaat, mille pinnale on liimitud vaiguga immutatud paber, 
Paberile on trükitud muster. Kasutatakse mööblitööstuse toorainena kilpmööbli valmistamiseks.
35 Selgita mis materjal on OSB plaat. Kuidas OSB plaati  valmistatakse?
Kus OSB plaati kasutatakse?
OSB plaat:
Suuremõõdulisest laastust pressitud plaat. Kihilise ehitusega – pinnakihid asetsevad plaadi 
pikisuunad, sisekihid pinnakihtidega risti. Sellega  saavutatakse  vineerile lähedased mehhaanilised 
omadused. Kasutatakse peamiselt ehituses konstruktsioonmaterjalina.
36 Liimi definitsioon 
Liimid  on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. 
Liim  hoiab materjale koos  liimaine  ja  liimitava  aine osakeste vaheliste jõudude toimel.
Liimi koostisosad:
Sideaine – moodustab liimühenduse.
Lahusti – liimaine  viimiseks  vedelasse olekusse, et võimaldada  pealekandmist .
Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb.
Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu.
Plastifikaator  – tõstab liimühenduse elastsust.
Pindaktiivsed  lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi.
5
37 Selgita mõisteid  adhesioon  ja kohesioon
Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud 
juhul liim ja liimitav aine)
Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast  materjalidest  kehade pindade üksteise külge 
kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade 
lahtirebimiseks. Adhesiivne  purunemine  – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel.
Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine.
1. Liimliite eelised ja puudused
Eelised:                                                                          
• Ühtlane pingete jaotus liites
•  Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile,
• väsimusele
•  Hermeetilisus
•  Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav
•  Ökonoomselt teostatav
Puudused:
• Vajab liimitavate pindade korrektset
• Ettevalmistamist
• Suhteliselt pikk kõvenemisaeg
• Teatud juhtudel madal temperatuuri ja niiskuskindlus
•  Liimliited  on mittelahtivõetavad
2. Millistest koostisosadest koosneb liim?
•   Sideaine – moodustab liimühenduse
•   Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et
• võimaldada pealekandmist
•   Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni,
mille tulemusena sideaine kõveneb
•   Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib
viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu
•   Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust
•   Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi
6
3. Selgita keemiliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi
Kõvenevad keemilise reaktsiooni tulemusena. Liim moodustab kolmemõõtmelise
molekulaarse struktuuri, mis seob detailid omavahel. Näit. Formaldehüüdvaikliimid.
4. Selgita füüsikaliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi
kõvenemine toimub lahusti eemaldumisel või liimi jahtumisel
5. Mida iseloomustab liimi  kuivainesisaldus ?
•  Kuiivaiinesiisalldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga
•   Lahustiks on vesi või org. lahusti
•   Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku
•  Mida väiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda 
suuremad  pinged tekivad liimivuugis 
6. Mida iseloomustab liimi  viskoossus ?
•  Viiskoossus ehk  voolavus  iseloomustab liimi võimet  tungida  puidu sisse
•  Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoossus sobima puidu tiheduse ja 
niiskusega
•   Liiga vedel liim  imbub  puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk
•  Viskoossuse  suurendamiseks  lisatakse liimile täiteaineid (näit. puidutolm)
7
7. Mida iseloomustab liimi eluiga?
Põhimõtteliselt seda kaua liim on kasutuskõlblik, kaua ta on sellises seisus nagu ta oli 
valmissegamisel
8. Selgita mõisteid avatud aeg ja suletud aeg liimimisel
• Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni
• Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende
koostamist  
• Suletud aeg on aeg liimitatud detailide  koostamisest  kuni surve rakendumiseni
(pressi sulgumiseni)
• Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne 
surve alla panemist
9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel
•  Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks 
liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem  tootlikkus  saavutatakse
•   Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks. Reeglina on 
see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse 
pressimisel suurem tööviljakus
10.  Lihvimise  definitsioon
•  Lihvimine  on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures 
eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt.
11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida?
• Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine,  freesimine  jne.) jälgede
tasandamiseks  ehk tasandusllihvimine
• Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine
• Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk 
vahelihvimine
8
12. Mis on abrasiivmaterjal?
 Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline  kristalne  aine, mille osakeste 
teravad  servad kokkupuutes pehmema  materjaliga  kriimustavad ja kulutavad pinda 
lihvimiel
Abrasiivmaterjalid  võivad oma päritolult olla :
•   Looduslikud  mineraalid  - korund, smirgel,  kvarts , räni, pimss
•  Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC),  alumiiniumoksiid  (Al2O3)
13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala?
• Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse  Mohsi  skaala abil.
• Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev 
mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
•  Tinglikult  on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks  teemant . Ülejäänud
mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab 
eelmist.
• Mohsi skaala:
1. Talk
2. Kips
3. Kaltsiit
4.  Fluoriit
5. Apatiit
6.  Ortoklass
7. Kvarts
8.  Topaas
9. Korund
10. Teemant
14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala?
• Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva 
teralisusega materjale.
• Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse.
• Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust.
• Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi  pulber .
• Kasutatakse abrasiive teralisusega 10…400
15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal
• Liihvmaterjjall – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile
• Lihvmaterjal koosneb :
1.  Alusmaterjal
2.  Sideaine
3.  Abrasiivmaterjal
9
Alusmaterjaliks võib olla:
• Paber (harilik või veekindel)
• Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega)
• Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina
• Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge
• Sideaine on looduslik või  sünteetiline  liim
• Nõuded sideainele :
1.  Piisavalt elastne
2.   Termiliselt püsiv
3.  Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga
16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse?
•  Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas
•  Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti
•
  Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre.
• Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul, 
tugeval  lihvimisel  ja siledal lõplikul pinnaviimistlusel
• Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit.
mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus.
Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul :
•  Rullina täislaiuses
•  Rullina laius lõigatud
•  Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks)
10
•  Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele)
•  Lihvpatjadena
•  Lehed ja  kettad  el. Käsiinstrumentidele
17. Miks on vaja puittooteid viimistleda?
• Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest
• Anda  pindadele  suurem  kulumiskindlus
• Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest
• Anda toodetele teatud  esteetiline  välimus
18. Millistest komponentidest koosnevad viimistlusmaterjalid?
Laias  laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest :
• Sideaine ehk kilemoodustaja
•  Lahusti
• Vedeldi
• Pigment ehk tooniv aine
•  Lisandid omaduste parandamiseks
19. Selgita sideaine mõistet ja ülesannet viimistlusmaterjalis
• Viimistlusmaterjali tähtsaim  komponent  - sideaine omadused määravad 
viimistlusaine omadused
•  Sideained  on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil 
kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile
Sideained kõvenevad :
• Õhuhapniku toimel (kuivavad  õlid  ja värnitsad)
• Keemilise rektsiooni toimel (vaigud)
• Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos)
20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis
•   Lahustid  on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see 
vedelasse olekusse
Lenduvus  – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda
Eristatakse :
•  kiired, keskmised, aeglased
• Mida  kiirema  lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – 
suurem tööviljakus
• Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda
Enamkasutatavad lahustid :
• Alkoholid
11
• Atsetaadid
• Ketoonid
• Aromaatsed ühendid
• Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. 
Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
• Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või
vedeldi
• Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid
60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni
61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim.  Lakke ; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis 
annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur 
pigmendisisaldus.
62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: 
•  Matt  – läige alla 10
• Poolmatt - läige 10..35
• Poolläikiv – läige 35..60
• Läikiv – läige 60..80
• Kõrgläikiv – läige üle 80
63. Tüüblid  ja lamellid: Kasutatakse  mööbli  monteerimiseks  
• fikseerivad detailide asendi
• Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks
• Paigaldatakse liimiga
Tüüblid valmistatakse  kase  või pöögi puust.Liimitava pinna suurendamiseks on tüübli pind 
rihveldatud
Kasutatakse kahte varianti rihveldust :
• Sirge rihveldus
• Spiraalne rihveldus
Tüübel paigaldatakse puuritud avasse liimiga.
Tüüblite nimimõõdud : 
Läbimõõtude rida : 6, 8, 10, 12, 15……..
Kuna puitlaastplaat lõheneb tüübli sisselöömisel väga kergesti, valmistatakse ka tüübleid läbim. 7,8 
mm, mis paigaldatuna 8mm avasse ei löö puitlaastplaati lõhki.
Pikkuste rida : 30, 35, 40, 50, 60,80, 100
64. Puidukruvid: Detailide  ühendamiseks , furnituuri monteerimiseks jne. Vastavalt kruvipea  kujule  
eristatakse:
• Peitpeaga kruvid
• Ümarpeaga kruvid
• Läätspeaga kruvid
Kruvi pea lõhiku kuju järgi on palju erinevaid standardeid :
12
• Lõhikuga
• Ristpea – Philips  ja Pozidriv
• Torx
• Sisemine kuuskant
Puidukruvide nimimõõdud :
Läbimõõdu nimimõõt saadakse keerme tippude pealt mõõtes
Pikkuse nimimõõt: Peitpeaga kruvidel - koos peaga; Ümarpeaga kruvidel – ilma peata
Läbimõõdud  : 2,5 ; 3,0 ; 3,5 ; 4,0 ; 4,5 ; 5,0 ; 6,0…..
Pikkused : 10, 12, 16, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50, 60…..
65. tiftid ja klambrid: Tift on ilma peata nael. Kasutatakse juhul, kui pea ei tohi nähtavale jääda. 
Tiftid paigaldatakse enamasti  pneumaatilise  püstoli abil.
Kasutatakse:  Liistude  kinnitamiseks, detailide fikseerimiseks liimimisel.
Mõõdud sõltuvad  kasutatava  püstoli standardist.
Püstoliklambrid: kasutatakse erinevate materjalide kinnitamiseks: Polsterdustöödel, tagaseinte või 
sahtlipõhjade kinnitamisel.
Nimimõõt on:
• Jala kõrgus
• Laius
• Traadi läbimõõt
66. Meeterkeermega poldid ja  mutrid : Kasutatakse erinevate konstruktsioonielementide 
kinnitamiseks.
Nimimõõt : keerme läbimõõt, pikkus
Keermed : M4, M5, M6, M8, M10, ……..
Tähistuse näide : M6x40, M8x60 jne.
Pea kuju järgi : kuuskantpea, ümarpea, silindriline sisemise kuuskandiga, tikkpolt- ilma peata polt.
67. Kasutatakse erinevate toodete monteerimiseks. Eelis – avad saab puurida puurpingis, puuri  
läbimõõt 5mm. Vastandina puidukruvile on vaja ette puurida peenema puuriga, mis 
masinpuurimisel kergesti murdub.
 
Kasutatakse: Peitpeaga – näit. Sahtlisiinid; ümarpeaga – näit. hingetallad
Mõõdud : Läbimõõdud 5,8 ja 6,3 mm; Pikkused 8…30 mm
68. Montaazikruvid:
Montaazikruvid puidukeermega:
Läbimõõdud : 5 ; 6,3 ; 7 mm
Pikkused : 40, 50, 60, 70
Pea sisemise kuuskandiga 3 ; 4 mm 
13
Montaazikruvide puudus – pea jääb detailipinnal nähtavale, vajadusel kaetaks see  sobivas  toonis 
plastmassist kattega. Montazikruvisid ja kruvitõmmitsaid valmistatakse mitme galvaanilise 
kattega :
• Sinine tsink
• Kollane tsink
•  Messingi  toonis
•  Oksüdeeritud  must
69. Kruvitõmmits puidukeermega: 
Kruvitõmmits metallikeermega:
Metallikeermega kruvitõmmitsat kasutatakse koos tapimutriga:
Kruvitõmmitsa paigaldamiseks on vajalik ettepuurimine.
70. Ekstsentriktõmmits koosneb kolmest osast:
• Ekstsentrik
• Tõmmitsapolt
• Kattekapsel
Ekstsentriktõmmitsa läbimõõdud : 10, 12 ja 15 mm
Ekstsentriku kõrgus vastavalt kilbi paksusele :
• 10,5 kilbi paksus 12 mm
• 12,0 kilbi paksus 15..16 mm
• 13,5 kilbi paksus 18 mm
• 15,5 kilbi paksus 22 mm
Ekstsentriktõmmitsa jaoks on vajalik ettepuurimine.
Ekstsentriktõmmitsa tööpõhimõte:
Nurkseotis ekstsentriktõmmitsaga:
14
Raamseotis liigendiga ekstsentriktõmmitsa poldiga:
T-kujuline  seotis  kahepoolse ekstsentriktõmmitsa poldiga:
Kahepoolne tõmmitsapolt:
Camfix tõmmits (Titus) - koosneb kahest detailist : ekstsentrik,tõmmitsapolt. Sellist tõmmitsat 
kasutatakse sageli riiuliplaatide kande-detailidena.
71. Liigendhingede hinged koosnevad kahest osast:
• Hing
• Hingetald
15
Hiinge niimiimõõdud : Hingepesa läbimõõt : 26mm,  35mm ; Avanemise nurk : erinev sõltuvalt 
valmistajast : 95, 105, 110, 175,……..
72. Sõltuvalt uste asetusest korpuse suhtes eristatakse kolme varianti :
• Täispealepandavad uksed
• Poolpealepandavad uksed
• Sissepandavad uksed
Täispealepandava ukse hing:
Poolpealepandava ukse hing:
Sissepandava ukse hing:
73. Liigendhinge reguleerimise võimalused:
...külgsuunas:
16
...sügavuses:
...kõrguses: (vt. Kinnitusvahendid ja mööbli furnituur, slaid nr. 82. ((Pilti ei  saand copyda))
74. Milleks on vaja tooteid  pakkida :
• Toodet on vaja pakkida selleks, et kaitsta teda erinevate välistegurite kahjustava toime eest:
• Kaitsta toodet ladustamisel tolmu, niiskuse jne.. eest
• Kaitsta toodet transpordil vigastuste eest
• Anda tootele ostja jaoks  ahvatlev  välimus
75. Mööblitooteid võib pakkida jjatturustada kahel põhimõtteliselt  erineval  viisil:
Monteeritult – toode on koostatud valmistaja ettevõttes
Detailidena – ttootellõppttarbija koostabttoote iise oma kodus
Monteeritud  variandi  puhul:
Eelised :
• Ostja saab valmistoote ja ei peaiise  koostamisega  vaeva nägema
• Komplekteerimisvead pakkimisel on välistatud
Puudused:
• Toode võtab lladustamisel jjattranspordil palju ruumi
• Transport on kallis
76. Detailidena variandi puhul:
Eelised:
• Ladustamisel jjattranspordil võtab vähem ruumi
• Pakkematerjali kulub vähem (odavam)
Puudused ::
17
• Suhteliselt rohkem vajatakse erinevatffurnituuri (kallim)
• Pakkimisel võib tekkida vigu detailide ja furnituuriga komplekteerimisel,  mis põhjustab 
rekamatsioone
77. Lainepapp lliimitakse kokku jjõupaberi kihtidest
Paberikaal ca 125....175g//m2
Eristatakse:
•  Kahekihiline
• Kolmekihiline
• Viiekihiline
Lainepappi tturustatakse:
• Rullis pika llindina
• Tahvlitena
• Valmis stantsitud pakendi pinnalaotustena
78. Termokahanevkile:
Spetsiaalsete omadustega  polüetüleenkile , mis kuumutamisel tõmbub kokku. Pakkimine seisneb 
kilega  mähkimises, millele järgneb soojuskiirguriga töötlemine. Temperatuuri toimel kile tõmbub 
kokkujja seob detailid  tugevaks  pakiks.
Kasutatakse enamasti:
•  Toodetel ,  mis pakitakse detailidena
• Grupipakendi moodustamiseks
79. Isekleepuv kile:
Polüetüleenkile, mis on võimeline iseenda külge kleepuma. Pakkimine seisneb kilega mähkimises 
kiht-kihi peale. Kasutatakse grupipakendittegemiseks jjattoodete kinnitamiseks kaubaalusele.
80. Polüpropüleenlint – pakendi kinnitamise materjal
Kinnitamine võib toimuda:
•  Termilise  keevitusega
• Kinnituspandlaga
21. Kaubaalused toodete pakkimiseks ja transportimiseks, mõõdud, kasutamine
Kasutatakse kaupade grupipakendi moodustamiseks
Mõõdud:
• EUR 1200x800 ;; 2000x800
• FIIN 1200x1000
• Erimõõdulised kaubaalused
22. Millised andmed kantakse toote etiketile?
• Etiketid on vajalikud toodete eristamiseks ladustamisel ja transpordiil
• Sagelli koosneb toode miitmes pakendist
Etiketile kanttavad andmed :
• Toote nimetus, mudell, viimitlluse variant
• Andmed toote valmistaja kohta
• Tootte valmisttamise aeg
18
• Andmed ttootte pakkiijja kohtta (vajaliik võimaliiku reklamatsiooni 
lahendamiseks)
• Pakendii mahtt jja kaall
• Andmed kasutatud pakematerjali kohta(ümbertöödeldavus)
23. Milliseid andmeid peab sisaldama toote kokkupanekujuhend?
On vajalik selliste toodete jjuures,, mida ostja monteerib kodus
Sisaldab ::
• Detailide lloetelu
• Furnituuri lloetelu
•  Operatsioonide  jjärjekorra
• Vajalike ttöövahendite lloetelu
24. Milliseid materjale kasutatakse pehmemööbli  karkassi  valmistamiseks?
Karkassi materjalid:
• Kilpdetailid : puitlaastplaat, ristvineer
• Prussdetailid : okaspuu või  lehtpuu  saematerjal
25. Elastsed alused pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse`
• Elastsed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse
• Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtlase jaotumise tootele
Elastsete alustena kasutatakse :
•  Vedrud ja vedrublokid
• Elastsetest lintidest punutised
• Poroloonist valatud kujublokid
26.  Täitematerjalid  ehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale
Kasutatakse
• Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju ja pehmuse
• Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale,
millest on moodustatud matid või lehed
Traditsioonilised täitematerjalid :
• Hobusejõhv
• Seaharjased
• Mererohi
• Puuvillavatt
Praegusel ajal kasutatakse neid peamiselt vana mööbli restaureerimisel
Kaasaegsed täitematerjalid:
19
• Erineva jäikusega poroloonid
• Sünteetiline vatiin
27. Pealistusmaterjalid pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale 
kasutatakse
• Pealistusmaterjalid katavad kõik pehmendus ja täitematerjalid
• Annavad tootele lõpliku kuju ja välimuse
•  Tagavad toote kasutusmugavuse
• Peavad olema pikaealised ja kergesti puhastatavad
Pealistusmaterjalidena kasutatakse :
• Mitmesugused  kangad
• Naturaalne nahk
•  kunstnahk
20