säilitamiseks, vajaliku Third level konsistentsi Fourth level saavutamiseks. Fifth level Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: Click to edit Master text styles · Eraldatud toidust ( Agaragar, karragenaan , Second level Lisaained on pektiin) Third level Fourth level jaotatud rühmadeks: · Esinevad looduslikus Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained
Lisaained. Definitsioon Lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, konsistentsi, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende ...
LISAAINED 1. Twix šokolaadibatoon 51 g Tootjamaa: Poola E442 - sojaletsitsiin E500 – kergitusaine Looduslik vaniljeekstrakt 2. Kompvekid Miisu 150 g Tootjamaa: Leedu E500 – taigna kergitusaine Sojaletsistsiin Fermendid 3. Vaarikadžemm 450 g Tootjamaa: Holland E440 – želeeriv aine E330 – happesuse regulaator 4. Itaalia salatikaste 375 g Tootjamaa: Eesti, Põltsamaa E407 – paksendaja E415 – paksendaja E202 – säilitusained E211 – säilitusained 5. Choco Crisps hommikuhelbed 250 g Tootjamaa: Leedu E322 – emulgaator (sojast) Linnaseekstrakt 6. Rino teraviljarõngad meega 150 g Tootjamaa: Poola E150c – ammooniumkaramell, värvaine E500 – naatriumvesinikkarbonaat, kergitusaine E450 – dinaatriumdifosfaat, happesuse regulaator 7. La...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 LISAAINED Kirjalik töö Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 Kirjalik töö „Lisaained“ Hanna Seeder Sisukord 1.Heliis siirup punasesõstra- ja maasikamaitseline.....................................................................3 2.X-tra tomatiketšup..........................................................................................................
Lisaained Rühmad: 1) Kondiitritooted ja kommid Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid Apelsinimaitseline karboniseeritud karastusjook “Fanta Orange” Sisalda...
Toidu lisaained Tiiu Liebert'I raamatus selgitatakse, mis on toidu lisaained, milleks neid toiduainetesse lisatakse, kas nad on ohutud. Antakse ülevaade lisaainete jaotamisest rühmadesse ning iseloomustatakse neid rühmi lühidalt. Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset,
lisatakse toiduainetesse praktiliselt samadel eesmärkidel, kuid on tegemist n.ö. "individuaalsete komponentidega", mida võib kasutada ka iseseisva toiduna või toidu põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi ADIMINIMAALNE AKSEPTEERITAV PÄEVANE LISAAINTE DOOS 1KG KEHAKAALU KOHTA LIHATÖÖSTUSES KASUTATAVAD LISAAINED 1. Konservandid ehk säilitusained on ained, mis
J##o(##################h####################^#`OJ##QJ## o(##################h####################^#`OJ##QJ##o(# ##o################h############P######P##^P#`OJ##QJ##o(#### ###############h####################^#`OJ##QJ##o(######## ##########h####################^#`OJ##QJ##o(###o######### #######h############p######p##^p#`OJ##QJ##o(################ ##h############@######@##^@#`OJ##QJ##o(##################h## ####################^##`OJ##QJ##o(###o################h######## ############^#`OJ##QJ##o(##################h########### #########^#`OJ##QJ##o(##################h############ ########^#`OJ##QJ##o(###o################h############P## ####P##^P#`OJ##QJ##o(###################h############### #####^#`####.################h####################^# `####.################h############p##L####p##^p#`L####.###### ##########h############@######@##^@#`####.################h### ###################^##`####.################h############## L######^#`L...
· Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Lisaainete rühmad on järgmised: Lisaainete rühmad · 1) toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi; 2) säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest; 3) antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool eriõenduse õppetool Anu Kelder TOIDU LISAAINED Juhendaja: Sirje Sammul, RN MSc Tartu 2018 TOIDU LISAAINED Toidu lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil (parandada mõnda toidu omadust). Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid). Lisaaineid kasutatakse soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel. Toidu pakendil
·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused ·Madal difusioonikiirus, sest nad on suured ·amfoteersus ·puhverdusvõime (H iooni sidumine) ·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad
„Lisaained minu toidus“ Tõmmu poolsuitsuvorst Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada nende riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Antioksüdant E301 -Naatriumaskorbaat Toiduaine võib rikneda, kui halveneb selle maitse, välimus ning väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsest ohtu tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks
Kahjulikud lisaained ning koostisosad toidus ning nende vältimine Minu poolt valitud teema on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne. Teema olulisusele viitab terviseprobleemide olemus arenenud riikides (kaasa arvatud Eestis). Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on...
· Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. · Igal lisaainel on numbriline kood, mis võimaldab neid erinevatesse kasutusklassidesse jagada.
1. Missugune õigusakt „räägib“ tehislike lõhna- ja maitseainetest? Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määrus nr 292 2. Mis on abiaine ja missuguseid nõudeid abiainele esitatakse? Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. (Toiduseadus § 18) 3. Otsige Riigiteatajast õigusakte, kus kirjeldatakse toidu säilitamisnõudeid ja kirjutage kaua tohib säilitada erinevaid torte ja biskviite ? Tortide säilitamisaeg on 6-72 h külmkapis, täielik nimekiri põllumajandusministri määruses. 4. Mis on toidu tehniline kirjeldus? Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi ...
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. A vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades, rohelistes lehtköögiviljades, tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. 13. Peatükk. LISAAINED EHK E-AINED Vanimad lisaained on sama vanad kui inimkond, nad lisandusid toidule tulest ja suitsust. Esimene tahtlikult lisatud lisaaine oli keedusool. 1955. aastal loodi FAO (Food & Agriculture Organisation) ja WHO (World Health Organisation) poolt lisaainetega tegelev Joint Expert Committee on Food Additives - JECFA. E - ained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetele vastavalt tehnoloogilistele vajadustele: · riknemise pidurdamiseks;
Toidulisandid- poolt ja vastu Toidulisandid on ained, mis lisatakse naturaalsetele toiduainetele. Loomulikus olukorras neid seal ei ole. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle
Hoidistamine Mis on hoidistamine ? Hoidistamine on viis toiduainete säilitamiseks. Mõned hoidistamisviisid on näiteks hapendamine, marineerimine, konserveerimine, soolamine jne. Miks hoidistatakse ? Toiduaineid säilitatakse selleks, et takistada nende riknemist pikemaajalisel säilitamisel. Eelkõige tehakse seda toiduainete puhtuse ja tervislikkuse tagamiseks, toidumürgistuste vältimiseks ja ka menüü mitmekesistamiseks. Konserveerimise skeem. Mis on lisaained ? Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on
viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid ja kompotid on kasutatud värvaineid eriti ohtlikud on neost sünteetiliste asovärvidega tooted. Värvained on emim allergiat tekitavad toidu lisaained. Jäätistes, küpsistes, kohupiimades ja mahlades on kasutatud säilitusaineid
..................................6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499......................................................................7 Happesuse regulaatorid E500-599............................................................................7 Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699......................................................................7 Magusained E900-999...............................................................................................8 Mitmesugused lisaained E1000-1520....................................................................... 8 Pakendid........................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 2 Sissejuhatus E-ained on toiduainetesse juurde lisatud ained, lisaained
kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad.
................................................ 2.4. Toiduvärvide kasutamine.......................................................................... 3. SÄILITUSAINED ............................................................................... 4.ANTIOKSÜDANDID............................................................................ 5. EMULDAA TORID, STABILISAATORID JA PAKSENDAJAD....................................................................................... 6. MUUD LISAAINED 6.1. Maitsetugevndajad 6.2. Magusained KOKKUVÕTE .................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................... LISAD Igapäevaselt kasutavate toiduainete lisaained.......................................................................................... 2
Kalevi kommid Valisin toiduainete rühmaks kommid: Pirnimaitseline karamell Oravake pralineekompvek Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g
karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve (vt asotoiduvärvide loetelu). Asotoiduvärvid E 102 Tartrasiin E 110 Päikeseloojangukollane E 122 Asorubiin E 123 Amarant E 124 Erkpunane 4R E 129 Võlupunane AC E 151 Briljantmust BN E 154 Pruun FK E 155 Pruun HT E 180 Litoolrubiin BKTOIDU LISAAINED Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks "säilitusaine vääveldioksiid" või "säilitusaine E 220". Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks. Kuulumine
E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ..
Vitamiinid jagunevad: 1. Vesilahustuvad vitamiinid - C-vitamiin ja B-vitamiin 2. Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja K-vitamiin Mineraalained Põhilisi mineraalaineid on 22 Tõhustavad: 1) Rasvade, süsivesikute,valkude ainevahetust 2) Luustiku kujunemist 3) Närvisüsteemi ja lihaste tööd. Lisaained toiduainetes Looduslikud Loodussamased Tehislikud Lisaained tähistatakse E-tunnusega Jookides ja maiustustes kasutatakse värvaineid Toidulisandid Mõned lisaained võivad põhjustada allergiat Lisaaineid ei tohiks segamini ajada toidulisanditega! Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Menüüd koostades jälgi 4 põhireeglit! Tähtsad on süsivesikud-moodustavad 50-60% Rasvad 2530% Valgud 1015% Arvesta hooaegade ja aastaaegadega Ürita süüa võimalikult erinevaid roogasi Muna, liha, kala, ja piimatooted IGA PÄEV Toit: värske, mitmekesine ja tervislik Energia toidus Valgud; 10%
Vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja organismide jaoks asendamatud mikrotoitained. Vesi Vesi on keemiline ühend, mille üks molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Toidust saadud vesi on vajalik kõikide organismide eksisteerimiseks. Vesi on dünaamiline süsteem, kus vesiniksidemed tekivad ja lagunevad, mis võimaldab ainetel vees lahustuda. Lisaained Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud lisaained.
1. Oktanoolvesi mis asi see on? Mida näitab? Kus kasutatakse? 2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2P...
Toiduainete keemia Toiduaine tööstuse lisaained: Säilitusained Antioksüdandid Emulgaatorid, stabilisaatorid, tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4 1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4 2. Koguste arvestamine.......................................................................5 3. Magusamaitselised lisaained...........................................................6 3.1 Mannitool.................................................................................6 3.2 Sorbitool...................................................................................6 3.3 Ksülitool...................................................................................6 3.4 Isomalt......................................................................................7 3
jt. võivad soodustada biogeensete amiinide vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid. Selliseid aineid ei saa inimorganism kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel lisaainetel on tugev allergeenne toime. Mõnede sünteetiliste lisaainete osalisel lõhustumisel võivad organismis tekkida mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid. Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust
millest selgus, et toidulisandite ja hüperaktiivse käitumise vahel on selge seos. Erinevaid toidulisandeid sisaldava segu joomise järel muutusid lapsed lärmakateks ja neil kadus tähelepanuvõime. Kolmeaastased ei suutnud enam ühe mänguasjaga mängida või antud ülesannet lõpule viia ja nad käitusid erakordselt impulsiivselt. 8-aastased ei suutnud valmis saada 15-minutilise arvutiülesandega. Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi väitis, et toidu lisaained võivad küll võimendada hüperaktiivsust lastel, kellel juba on selle ilminguid, kuid ta ei usu, et need põhjustaksid seda. Usun, et toidu lisaained ei ole head tervisele, kuid siiski tarbime neid kõik. Kui säilitusained oleksidki haigusetekitajad, siis oleks väga suur hulk inimesi haiged. Tänase päevani on see väide veel kahtlusi äratav, kuid uurimist vajav argument. Nüüd on hakatud teravamalt jälgima seda, mida lastele sisse süstitakse, kuna on välja tulnud
võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse säilitusainena. Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199) 2. säilitusained (E 200 E 299) 3. antioksüdandid (E 300 E 399) 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toiduvärvid on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi. Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina
Värvid ja lakid Gertrudh Reinsoo 11.C Küünelakk Küünelakk võib sisaldada kuni 90% ulatuses ainult mingit lahustit Kuni 50% ulatuses mingit polümeeri Plastifikaatoreid Värvaineid (pigmente) Lisaaineid Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid. Happega kivinevad lakid. Kruntlakid. Värvid Koostisesse kuuluvad: Sideained Pigendid Lahustid Lisaained Lõpp.
tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisaaine eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaaineid ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisosana. “E” tuleb sõnast Euroopa (E-dega tähistab lisaaineid Euroopa Liit).
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Jaan Kuusk Sünniaeg ja-koht 23.10.1999, Tallinn Aadress telgitaguse9, kohila, Kohila vald, Raplamaa Telefon +372 56299845 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline HARIDUSKÄIK 2016-2017 Tallinna Lasnamäe Gümnaasium lisaained: Inglise kirjandus Terviseõpetus 2008-2016 Laagna kool 2007-2008 Saku Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 22.05.2016 - 11.08.2016 Koristaja 30.06.2014 - 19.07.2014 G4S Noortemalev (G4S rannavalve, Uuskasutuskeskus, Tallinna Diakooniahaigla) KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Arusaamine väga hea, kõnes hea, kirjas hea
Mida teada E-ainetest? Mis on toidu lisaained? Looduslikud või sünteetilised ained; Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avaldu...
6. Kui suure osa ostudest moodustas pakendatud kaup? Kui palju kilekotte, pudeleid, tetrapakke te nädalaga kogusite? 7. Andke hinnang, kui tervislikult te selle nädala jooksul toitusite? 8. Kas ostsite põhiliselt valmistoitu või tegite toidu värsketest toorainetest? 9. Kui suure osa toidust moodustas kodutalust pärinev? 10. Kui suure osa teie toidust moodustasid juurviljad? Puuviljad? Teraviljatooted? Koogid, küpsised, sokolaad? Alkohol? 11. Millised lisaained olid põhilised, mida sõite ostetud toiduga? 12. Proovige selgeks teha, mis ühe või teise E taga peitub (nt. toiduvärv, paksendaja, säilitusained jm). Tabel. Meie rühma ostunädal Toode Päritolumaa E-ained Hind Märkused Juust Havarti Eesti 20.90 Ketsup Eesti 27,90
E-ained Marell Rõss MIS ON TOIDU LISAAINE EHK E-AINE? Lisaaine, rahvapäraselt tuntud ka kui E-aine, on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. MIKS LISAAINEID KASUTATAKSE? Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ...
toorainena kasutada puitu. Peaaegu kõikide taimede töötlemisel on võimalik saada paberi valmistamiseks vajalikku tselluloosi kiudu. Samas ei ole tselluloosi hulk ja tema omadused taimedes ühesugused. Paberi valmistamiseks on parimad taimed, mille koostises leidub palju puhast tselluloosi. Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus. Eriti hästi sobivad pikki kiude andvad ja võimalikult vähe liit- ning sideaineid sisaldavad taimed. Oluline on, et side- ja lisaained oleksid taime töötlemise käigus kergesti eemaldatavad. Selliste looduslike materjalide hulka kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu
Toiduseaduse reguleerimisalasse kuuluvad : ettevõtetesse teavitamine ja ettevõtete tunnustamine. Üldnõuded toidule ,käitlemisele, ettevõttele .Teatud toidugruppidele koostis ja kvaliteedinõuded Erinõuded toidulisantitele eritoitudele geneetilised muundatud toidule, uuend toidule ja külmutatud toidule. Toidus lubatud saasteained .Toidu mikrobioloogilised nõuded .Toidus lubatud lisaained ning tehislikud lõhna ja maitseained .Toiduhügieeninõuded Nõuded toitu käitlevate töötajate ning nende toiduhügieeni-ja kutsealaste teadmiste kohta. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed Puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrjenõuded . Nõuded ettevõttes kasutavate veele Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuded .Käitleja enesekontroll .Riiklik järelvalve ja järelvalve käigus võetud proove analüüsivad laborid
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal %- kokku 100g ja 11g kohta energiat 3% Rasvad 3,2 g
Tarbimine Päritolumaa Hind Kvaliteet Harjumused Tervislikkus ja keskkonnasõbralikkus E-ained Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: 1)ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322) 2)ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300) 3)kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toode Päritolumaa E-ained Kohvikoor Eesti Puuduvad Leiburi Saib Eesti E471,E472,E415,E260,E20 0 Sulatatud juust Eesti E452, E339 maitserohelisega Mentos närimiskumm Venemaa E451,E414,E415,E171;E100,E 133,E322 Piim Eesti Puuduvad
terrorismi vastu võidelda. Kuid tegelikkuses said sõjas sajad tuhanded süütud inimesed surma. Selliseid “libaoperatsioone“ on veel palju ja kannatajateks siinkohal on loomulikult inimesed ja loodus. Kes iganes võidab sõja, tavakodanikud jäävad kõik kannatajateks ja kaotajateks. Inimesi ohustab veel igapäevaselt keemia meie ümber – keskkonnasaaste, väetiste ja tõrjeainete kasutamine põllumajanduses ja lisaained toidus. Geoinserlusest ehk keemiapilvedest ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, kuid see mõjutab negatiivselt nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Keemiapilvede koostises on rohkesti alumiiniumit ning erinevaid toksilisi aineid nagu plii, arseen, elavhõbe ja uraan. Sellega sekkutakse planeedi kliimasüsteemidesse, ilma ja kliima muutmise eesmärgil, tuues endaga ettenägematuid tagajärgi. Rääkimata siis muudest keskkonda reostavatest teguritest nagu heitgaasid, tööstusettevõtete
Tauri Must Viin 1. Klassikaline kangus 40% vol (varieerub 30- 50% vahel) 2. Viin ehk vodka on neutraalse maitse ja lõhnaga võimalikult puhas, demineraliseeritud veega lahjendatud piiritus (etanool). Joogi puhtus saavutatakse korduva destilleerimise ja filtreerimisega, mille käigus kõrvaldatakse kõik ebasoovitavad lisaained. 3. Teoreetiliselt saaks viina kääritada mistahes orgaanilisest lähteainest, kuid harilikult on selleks siiski teravili (nisu, rukis, oder, mais, riis), vahel ka kartul, suhkrupeet vms. 4. Toorainest valmistatakse kõigepealt meski, mis kääritatakse ja seejärel destilleeritakse. Meskile lisatav pärm käivitab käärimise, mis lakkab niipea, kui alkoholi kogus tõuseb üle teatud piiri või saab suhkur otsa või on temperatuur käärimiseks liiga madal. Puhta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
