16 M16 2 1,5 1 7/8 22,22 9 14 N°1 - 5,3 0,9 Vastavus Keermeid 17 M17 1 1 25,4 8 12 Nimimõõt - 7/32 5,556 24 28 mm-s tolli kohta 18 M18 2,5 1,5 1 1 1/8 28,57 7 12 8
servamisel :servamine kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused)servamine vabale laiusele (suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19
servamisel :servamine kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused)servamine vabale laiusele (suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19
10, lk 8]. Antud keerme sisekeerme tolerants on 5H ehk keermesliite pikkuseks on N, normaalne pikkus [7.2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks, keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras. 7.6 Järeldused Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele välisläbimõõt (nimimõõt) millimeetrites, näiteks M24. Keerme samm on keerme kahe naaberniidi vahekaugus. Tavaliset mõõdetakse seda keskläbimõõdul. Samm kirjutatakse keerme tähistusse nimimõõdu järele. Normaalkeermel sammu ei näidata. Igale nimimõõtmele vastab üks suur (normaalne) samm ja mitu väikest (peent) sammu. Normaalse sammuga keeret nimetatakse normaalkeermeks ja peene sammuga keeret peenkeermeks. 7.5 Kasutatud kirjandus ja viited: [7.1] M. Purde. Tolerantsid ja istud
korrastamisse ja häälestamisse, samuti tööriistade ja seadmete valmistamisele, nende kasutamisele. Igasugused sobitamistööd vähenevad nullini. Suureneb kvaliteet ja väheneb omahind. 3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid Mõõtmete, hälvete ja tolerantside mõisted on kõigis tööstusharudes kehtestatud ühtsed. Mõõt - joonsuuruse (pikkus, läbimõõt jne) arvväärtus valitud mõõtühikutes. Nimimõõt - detaili mõõt, mis on saadud arvutuste tulemusena või on ära määratud joonisel. See mõõt on kahe ühendatava detaili jaoks ühesugune ja on selle ühendi nimimõõduks (e nominaalmõõduks). Nominaalmõõt e nimimõõt - mõõt, mille suhtes määratakse piirmõõtmed ja mis on hälvete arvestamise alguseks. Põhimõõt on alati määratud nimimõõtega ja vastava tolerantsiga. Tegelik mõõt - saadakse detaili töötlemise tulemusena ja on kindlaks tehtud vastava mõõteriista abil
id=2694 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.7 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812 d d=18
Saetoorme bilanss saematerjali tootmisel % mahust (koorimata palgi puhul) Servatud saematerjal 42..46% Tehnoloogiline laast 27..32% Saepuru 10...15% Koor 20...12% Kuivamiskahanemine 4..6% Saemaerjali liigitus sõltuvalt ristlõikest : Liist – mõlemas mõõdud on alla 75mm Laud – paksus kuni 38mm, laius üle 75mm Pruss – paksus üle 38mm Saematerjali mõõtmine . Nimimõõt on materjali, detaili vms. Iseloomustav suurus Saematerjali nimimõõdud on : Paksus Laius Pikkus Saematerjali laiuse ja paksuse tegelik mõõt võib erineda nimimõõdust kahel põhjusel: Kuivamiskahanemise tõttu ( niiskuse muutumisel mõõdud muutuvad) Mõõtude lubatud kõikumise tõttu (sõltub saagimise täpsusest ) Nimimõõdud kehtivad kindla puiduniiskuse juures Kokkuleppeliselt on see 20%
N/mm² 2N/mm² 400 1,74 0,26 0,17 1131 500 2,32 0,26 0,3 1508 1) 2) PAIGALDUS AEROCi kasutamine vaheseintes Poorbetoontehas AEROC valmistab vaheseinaplaate AEROC Element 100. Plaatide mõõdud ja müüritise omadused on antud tabelis 1. Vaheseinaplaadi mõõtmed ja lubatud hälbed Mõõde Väärtus (mm) Nimimõõt Tegelik mõõt Lubatud hälve ± Laius, b 100 99 1,5 Kõrgus, h 600 596 2,0 Pikkus, l 600 596 2,0 Viimistletud müüritise omadused (pahtelduskihi paksus 2 mm) Parameeter Mõõtühik Väärtus Tulepüsivus min EI 120 Helipidavus dB 36 Materjali omadused Parameeter Mõõtühik Väärtus Tihedusklass kg/m3 500 Normaliseeritud keskmine survetugevus N/mm² 3,5 Soojaerijuhtivus, n W/mK 0,11 Niiskuse mahukahanemine mm/m . 0,3 Materjali kulu ja pakend Parameeter Mõõtühik Väärtus
Lõtk on ava ja võlli läbimõõtude positiivne vahe (Dava – dvõll > 0). Ping on ava ja võlli läbimõõtude negatiivne vahe (Dava - dvõll < 0). Kolmas liik iste – siirdeistud on sellised, kus ava ja võlli tolerantsiväljad kas osaliselt või täielikult kat- tuvad. Siis on võimalikud nii lõtkud kui ka pingud, kumb variant realiseerub, see selgub koostamise käigus. Ava ja võlli tööjoonistele kirjutatakse nimimõõt ja selle järel põhihälbe tähis ja tolerantsijärgu number. Koostejoonisele kirjutatakse nii ava kui ka võlli ühine nimimõõt ja selle järel murrujoon, mille lugejas antakse andmed ava kohta ja nimetajas andmed võlli kohta. Mõlemal juhul võib sulgudes lisada hälvete numbrilised väärtused. Sele 77. Istud ja tolerantsiväljad Sele 78. Tolerantside ja istude märkimine joonisele 46 Terminid
Suurimale piirmõõtmele vastab ülemine piirhälve, vähimale piirmõõtmele vastab alumine. Piirhälbed võivad olla nii positivsed kui ka negatiivsed v. Võrduda nulliga. Suurima ja vähima piirhälbe vahet absoluutarvuna nimet. Mõõtme Tolerantsiks. Mida väiksem on tolerants, seda suurem on täpsus ja töömahukam detaili töötlemine. Mõõtme täpsuse astet iseloomustatakse mõistega Tolerantsijärk. Mõõtmetele 1...500 mm on kehtestatud 18 tolerantsijärku. Detaili joonisele kantakse nimimõõt ja piirhälbed, mille kaude saab määrata tolerantsi. Lõiketöötlusel saadud töödeldud pinna kvaliteeti hinnatakse pinnakareduse karakteristikutega. Pinnakaredust mõõdetakse profilomeetriga, etaloni abil võrdluseg, valguslõike meetodil ja interferentsmikroskoobiga. Olenevalt töötlusviisist muutub pinnakaredus suurtes piirides, näiteks kümnendik millimeetritest kuni sajandik mikrimeetrini 21.Pinkide liigitus, üldehitus ja tüüpdetailid Treipingid Universaaltreipink
annaabi.ee 
