Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liim, rist, saematerjal, mööbli, spoon, vaik, soone, palgi, liimid, sideaine, spooni, läbim, rvus, plast, tooraine, kõvadus, vineer, laast, puuliik, mõõdud, ting, liimühendus, radiaal, okaspuu, survet, sooned, mädanik, tera, töödeldav, survetugevus, tselluloos, kruvid, liimitava, täiteaine, lülipuit, aastarõngas, tõmbetugevus, liimitudTüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali saamiseks(mööbel, uksed, aknad).Vahepalk – tüve keskmine osa (ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed
Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali saamiseks(mööbel, uksed, aknad).Vahepalk tüve keskmine osa (ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed
2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks. Kõvad- kasutatakse koormuspindadeks, mööblis, viimistletuna vooderdamisel, koos puitmaterjaliga isegi kandetarindites. HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp. 3.MDF- puitkiudplaadid Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel. Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks. Ei deformeeru nagu puit. MDF-plaate saab teha tulekindlaks. MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud-liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised, toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud). Pilet nr. 2 1.Puidu mikrostruktuur, aastaringi ehitus. 2.Puidu tõmbetugevus, pinge. 3.Liim, liimimisprotsess. 1
siaalsuunalisest. Saematerjali stabiilsuse ja tekstuuri määrab lõiketasapinna asend aastarõngaste suhtes. Kõige suurema väljatuleku tagab lihtsaagimine (joonis 5). Tänapäeval ei ole lintsaagidega saagimine väga otstarbekas, küll aga asendamatu vihmametsades kus puutüve läbimõõt on väga suur. Paralleelsete lõigete abil saadakse valdavalt tangentsiaalset, kuid ka veidi radiaalset saematerjali. Joonis 5. Lihtsaagimine Kombineeritud lihtsaagimise (joonis 6.) puhul saadakse palgi äärtest tangentsiaalsaematerjal ning keskmine pruss lõigatakse omakorda laudadeks. Joonis 6. Kombineeritud lihtsaagimine _____________________________A. Roos______________________________ 7 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Radiaalset saematerjali saadakse mitme erineva saagimisviisiga. Täiuslik radiaalsaematerjal saadakse üksnes siis, kui iga üksik laud on paralleelne säsikiirtega
maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired
koosneb õhukeseseinalistest rakkudest ja täidab puus toitainete transpordifunktsiooni. • Sügispuit on väline koorepoolne osa, mis tekib kasvuperioodi hilisemas faasis, koosneb paksuseinalistest rakkudest ja ja täidab kasvavas puus mehaanilist rolli. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem (Puutüve langetamisel saadud palgi kuju on lähedane tüvikoonusele.) Puutüve ja sellest saadud puitu kirjeldatakse silinderkoordinaadistikus: • Ristlõikepind on tüve pikiteljega risti • Radiaallõikepind – läbib tüve tsentrit • Tangentsiaallõikepind – aastarõnga puutujasuunaline, pikiteljega paralleelne 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Sooned – ainult lehtpuude ehituse elementideks. Jagunevad läbimõõdu alusel:
140-240 mm jämedateks alates 260 mm.piikus kõigub 0,5m tavapäraselt 6 meetrini .lehtpuidus ümarmaterjalid on peened läbimõõduga 80 130 mm.keskmiselt 140-240 mm jämedad üle 260 mm.ümarmaterjali hulka arvestatakse hulka tm.ja tükiviisiliselt.mahulisel määramisel võetakse keskmine läbimõõt ja pikkus ning arvutatakse nagu silindri ruumala.arvestamise kergendamiseks on koostatud tabelid kus ladva läbimõõdu järgi ja pikkuse kaudu saab palgi mahu teada Saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide saagimisel,saeveskistest ehk sae tööstustest.saematerjalid on järgmised: 1. Poolpalk-saadakse palgi pooleks saagimise teel 2. Veeranpalk- saadakse poolpalgi poole pooleks saagimine.antud kahte materjali kasutatakse enamus kaevanduses tugipostidena 3. Pinna tefinu on saetööstuse jääkmaterjal mida tavaliselt kas.kütteks või purustatakse freessaaagedel laastmaterjali ja jaotatakse kaheks:1
on seintes pilukujulised lihtpoorid). Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. Parenhüümrakud: säsikiired ja puiduparenhüümid. Sooned on vee ja toitanete juhtimseks kasvavas puus ja võtavad enda alla 10...55% tüve ruumalast. Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse.
22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit?
Sooned- esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on
· Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. · Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul · Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. 8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke (floeem). 10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
• Peab hästi imbuma puitu • Vesi ei tohiks teda puidust välja uhtuda • Ei tohiks olla inimesele ohtlik • Ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga • Mürgisus peaks säilima võimalikult kaua • Ei tohiks puitu tugevalt määrida Antiseptikud saab jagada 4 rühma • Vees lahustuvad – naatriumfluoriid, tsinkkloriid • Antiseptilised pastad – vees lahustuvad + plastiline sideaine (bituumen, lakk, savi) • Õliantiseptikud – kivisöeõli, põlevkiviõli • Antiseptilised värvid - pentakloorfenool, vase naftenaat Puidu antiseptimise viise: • Võõpamine ja ülepiserdamine • Immutamine kuumas ja külmas vannis • Pinna söestamine sellele järgneva immutamisega • Immutamine üleatmosfäärilisel rõhul EHITUSMATERJALID 14
Puidu vastupidavam kahjuritele.Vaigukäigud-torutaolised käigud,mis kulgevad tihedus vertkaal- või horisontaalsuunas ning nende ül on juhtida ja säil suurendab:tugevust,kõvadust,kulumiskindlust,soojajuhitavust,kütteväärtust,ka vaike.Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on hanemist ja paisumist.Puit ja niiskus-u=niiske puidu kogumass-absol kuiva võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab puidu mass/absol kuiva puidu mass(%-des).Paberi- ja paberimassi puhul haava.Kambium-tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse
Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid Puidutööpingi tööline – seadistab puidupinke vastavalet töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendele pinkide .
8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20
esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks. • Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti 4. Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest? Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33): • Tselluloos 20-30% • Hemitselluloosid 15-20% • Ligniin 25% • Tanniin 10-15% • Ekstraktiivained nt. vaik 5% • Tuhk 5% 5. Mis on lõved, kus need paiknevad? Mis on nende ülesanne? Lõved- gaaside vahetust võimaldavad (piklikud) avad puukoores. Lõved tekivad korkkoesse. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal. Läbi lõvede toimub puidu gaasivahetus säsist läbi lüli ja maltspuidus olevate säsikiirte ja sealt edasi läbi niines olevate säsikiirte ning lõve kaudu välja. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved
ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning
ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning
Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2. Jämetäitematerjalid KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3. Rasked 1800 2500 kg/m3
3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmassiks, lisatakse vett parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene. Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik. Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate. Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid
Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev
ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul
teel. Spoonide kiudude orietatsioon võib olla eriven. > Väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ka sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit > Termopuitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puituna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230 kraadi. > Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. > Kasutatakse ukse ja aknamaterjalidena, põranda ja seinapaleenidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: > Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus > Suureneb vastupidavus seenkahjuste suhtes > Paranevad soojaisolatsiooni omadused > Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb > Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaarduvus > Lagneb tasakaaluniiskus Puidust ehitusmaterjalid Puidust ehitusmaterjalid kujutavad endast valmis hooneosi.
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukes
Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alus- plaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks
Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alus- plaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesm
Poomkantlaudis (pindlauad) X Aiad, tuule- ja lumetõkked X X Saalungilauad X X Pakendid X Käsitöö ja puunikerdused X X Saunavooder X X 5 EHITUSES KASUTATAV SAEMATERJAL Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on tööstuslik tootmine avanud ka võimalusi, mis endistel aegadel ei tulnud kõne allagi. Kui täita kaht põhinõuet, et kasutatav puit peab
sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena
tehnikas, parfümeerias kui ka meditsiinis. Temale võlgnevad tänu mitmed metsa lõhna meenutavad lõhnaained, värske õhu lõhna toob tuppa ka lihtsalt avatud nuluõlipudel. Nuluõli valmistatakse puu okastest, mis püsivad puul kauem kui Eesti kodumaiste okaspuude omad, 8...11 aastat. Kuid huvitav on ka nii siberi kui palsaminulu koor. See sisaldab arvukalt vaigumahuteid. Kes ei usu, see mingu puu juurde, otsigu üles mõni muhk tüvel ja vajutagu: sealt väljub kleepuv vaik. Seda vaiku kasutatakse nulupalsami tootmiseks. Vähem kasutamist on leidnud ka nulu kerge puit. Eelkõige tehakse temast paberit. Harilik jalakas. Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda kuuluv suur lehtpuu, Eestis pärismaine. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga
· Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena · Lubitooted · Magnesjal Lubi sideainek baasil valmistatakse: · -silikaatkivi · -silikaatblokkid,-plaadid(raske silikaatbetoon) · -kerge täitematerjaliga silikaatbetoon · -mullbetoon Silikaattellis · Silikaatkivi valmistamisprotsess. · Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6-8% kustutamattalubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. · Kivistamine toimub autoklaavis 173,5 kraadi ja rõhu 8-12 at juures 8-12 tundi. · Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina Moodultellis 250*120*88 SILIKAATSIIT
annaabi.ee 
