TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 13.05.2013 Töö eesmärk: Harjutustöös tuleb koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade lõiketöötlemise tehnoloogia. Lahendatakse järgmised ülesanded: · Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik.
Koostas: Reppy 21.11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon
29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37
ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K. Suure tugevuse tõttu kasutatakse laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). d. WC-TiC-Co kõvasulamid –kasutatakse voolaat laastu andvate materjalide töötlemiseks, ISO rühm P, võrreldes eelmistega väiksema tugevusega kuid kõvemad ja kulumiskindlamad. e
.............................................. 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus....................................................................................................... 8 2.1. Komponentide kulu arvutus laastu ja liimi segamisel..................................................... 8 2.2. Laastuvaiba formeerimine................................................................................................9 2.3. Laastuvaiba eelpressimine............................................................................................. 10 2.4. Kuumpressimine............................................................................................................ 12 2.5. Plaatide kalibreerimine.
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel
tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli peaaegu et kahekordne. Kuid ei tasu unustada, et tegu oli väikese langiga ning suurema koguste ning langi puhul tuleks ikkagi odavam kasutada mehhaniseeritud masinaid.
Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h Kiilukujulise lõiketera juures on olulise tähtsusega tera nurkparameetrid . Nurkparameetrid määravad : Töödeldud pinna kvaliteedi LÕIKAmiseks vajaliku jõu suuruse . Kõik lõiketera nurgad on omavahelises sõltuvuses – ühe suurenedes teised vähenevad ja vastupidi Nurkparameetrid peavad vastama antud konkreetse töötlemise vajadustele .: ) Ideaalne ja reaalne lõikur
Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...140 0. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...118 0 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300. Alumiiniumi sulamite puurimisel 1400, betooni ja teiste kõvade ning haprate materjalide korral 80...900 . Spiraalsoone kaldenurga (oomega) suurenemisel hõlbustub lõikeprotsess ja paraneb laastu eemaldamine, kuid puur nõrgeneb. Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus.
esineb tihti madala süsiniku sisaldusega terase töötlemisel või on ebasobiv teraplaat. Lahendused – Tulenevad lõikekiiruse suurendamisest või kõvema kattega plaadist. o Lõikeplaadi murdumine – Teriku tipu murdumine Põhjused – Tuleneb toorik töötlemisest valesse läbimõõtu, liigsest lõikesügavusest, tera seadistuskõrgusest, probleemid laastu murdmisega või valest teraplaadist töödeldavale materjalile Lahendused – Tulenevad tooriku töötlemisest õigesse läbimõõtu, suurendada läbimite arvu, valida teine teraplaat või seadistada terakõrgus 2 o Liigne kulumine – Teriku liigkulumine Põhjused – Tulenevad liigsest lõikekiirusest, vähesest lõikesügavusest,
tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist.
seega 30 aastat. ● Kui kolm räästarida on löödud, võib ajutise räästalaua eemaldada. ● Katuse põhjapoolne külg peab tavaliselt kauem vastu kui lõunakülg, sest ● Neljandat rida alustatakse ülekatte võrra kõrgemalt - kolmekihilise katuse puhul kõige rohkem kulutab laastu päike. on see 7 tolli. ● Kolmekordse katuse ühe ruutmeetri löömiseks kulub u 80 laastu. ● Selleks, et järgnevad laasturead oleksid sirged, naelutatakse löödava ● Laastu pikkus on u 60–75 cm, laius 7–12 cm, paksus 4–6 mm. laasturea alla ajutiselt paari väikese naelaga sirge laud. ● Optimaalne laius on 10 cm
kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraste tükikestena (nn. murdelaast).
abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud
keemiatööstuse toorainena vähe. Sagedamini leiab ta kasutamist kütusena. Uurimused näitavad, et ligniinist võiks edukalt valmistada aktiivsütt, soojusisolatsiooniplaate ehitusele, orgaanilisi happeid, kasutada keemiatööstuses täiteainena, plastmassitööstuses tsementeeriva ainena, vooderdustelliste koostisosana, väetisena jne. Kirjeldage sulfaattselluloosi tootmist? Sulfaattselluloosi saamine Toodetakse mistahes puuliigi puidust, kuid eelistatakse männi ja lehtpuude laastu, mille pikkus on kuni 20 mm ja paksus 2 kuni 4 mm. Lisaks puidule sobivad veel õled ja pilliroog. Teiseks tooraineks on vaja keedulahust ehk nn valget lahust. Selle lahuse põhilisteks koostisosadeks on vesi, naatriumhüdroksiid (NaOH) ja naatriumsulfiid (Na2S). Peale selle sisaldab lahus veel vähesel määral naatriumkarbonaati (Na 2CO3) ja naatriumsulfaati (Na2SO4). Na2S tekib Na2SO4-st lahuse regenereerimise käigus.
Vali üks: 1. pulbri pressimine ja paagutamine + 2. sepistamine 3. lõiketöötlemine 4. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150900 b. 7001000 c. 10003000 + d. 50008000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 2. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust + 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera + 4. puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: 1. betoon, keraamika, klaas + 2
3. Toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi 4. lõiketöötlemine Score: 8/8 10. Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Student Response 1. 150-900 2. 700-1000 3. 1000-3000 4. 5000-8000 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Response 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score: 7/7 12. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response A
Vali üks: 1. lõiketöötlemine 2. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi 3. pulbri pressimine ja paagutamine 4. sepistamine Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150-900 b. 700-1000 c. 1000-3000 d. 5000-8000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust 2. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 4. puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: 1
Töö käik Plastide identifitseerimine Hinnata plastide läbipaistvust. Lõigata plasti noaga ja/või proovida viilida ning hinnata materjalilõiketöödeldavust. Määrata katsekehade mass ja ruumala ning arvutada tihedus. Plasti läbipaistvust hinnatakse visuaalselt ning võrreldakse hindamisetulemusi tabelis 8.5 antud andmetega ning tehakse selle põhjalesialgne otsus materjali tüübi kohta. Täidetakse tabel 8.2. Plastide lõiketöödeldavus tehakse kindlaks noaga laastu lõikamiseteel või viiliga viilides. Erinevate materjalide küljest laastu lõigatavuseraskusastet hinnatakse ning võrreldakse hinnangut tabelis 8.5. tooduganing otsustatakse, milline materjalidest on tarbe-, konstruktsiooni- või eriplast. Täiendatakse tabelit 8.2.Tiheduse määramiseks valemi (8.1) järgi kasutatakse kaalumismeetodit,mis on suhteliselt kiire ja lihtne ning omab ka piisavattäpsust. Tiheduse määramine mahu ja massi järgi: 1) kõigepealt määratakse katsekeha kaal, g;
F4 buldooseri liikumistakistus, N, millede summa moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4 (1) Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l , N (2) milles k pinnase erilõiketakistus, N/m2; b hõlma pikkus, m; h l lõigatava laastu paksus, m (valitakse h l h l max Lisa 1 tabelist max lõikesügavus). - eelprisma teisaldamistakistus F2 = Gp , N (3) 2 milles Gp - hõlma ees oleva pinnase (eelprisma) kaal, kg; - pinnase hõõrdetegur pinnasega, seotud pinnastel, mille kobestustegur on suurem kui 1,1 = 0,5; sidumata
jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 2012 LAASTU- EHK PILPAKATUS Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm. Pikkus on varieeruv, sõltuvalt katuse suurusest ja piirkonnast 500- 750 mm. Soovitatav on paigaldada kolmekihiline laastukatus, mis tagab korraliku kasutusea. Laastud peaks kinnitama tavaliste tsinkimata naeltega, sel juhul toimub naelte ja katuste
Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 10...15 kraadi · malmi lõikamisel 0..10 kraadi
puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb
Koor põletatakse katlamajas. põlemisgaasidega kasvab kontsentratsioon 50-55%-lt Laastustamine (tahked jäätmed (saepuru)) kuni 65-70%-ni (Joonis 29; Fig. 15.8). Kulgevad Toimub ketasraiemasinates koos sõelumisega järgmised reaktsioonid: sõelsorterites. Ebasobiv laast suunatakse masinasse 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O tagasi. Laastu sobiv mõõt on 24-26 mm. Protsessi jäägiks 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O on peenfraktsioon saepuru. Edasise põletamise eesmärk on põletada ära Laastu pesemine (reovesi, puhastus, biomuda) orgaanika, toota soojust ja veeauru ning taastada Pestakse liiva ja kivitükkide eemaldamiseks, mis esialgsed kemikaalid nende taandatud olekus
Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt. Gaasikorrosiooni kaitseks kasutatakse: 1. legeerimist 2. kaitsepindmist 3. kaitsegaasikeskkondade loomist 27. Lõiketöötlemine Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine
6 Puitplaadid Külli Kalbre 4. OSB - plaat (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas
Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga,
Flag question Vali üks: a. instrumentide kulumine b. instrumentide purunemine c. detailide mõõtmise vajadus d. laastu eemaldamine Õige vastus on: laastu eemaldamine. Küsimus 3 Mitu bitti on minimaalselt vaja näidu 2659 mA Õige digitaliseerimiseks binaarkoodis? Hinne 10,0 / 10,0 Vali üks:
...................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................................................................3 9.Tuuletõkkeplaadid...................................................................................................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate valmistatakse tavaliselt ilma liimaine lisamiseta kasutades puidu enda vaiku. Kiud karestatakse, segatakse veega ja surutakse kokku, mille käigus vesi filtreerub.
..35 0 nurga all .Väiksema kaldenurga puhul hakkab meisel libisema ega lõika , suurema kaldenurga korral aga tungib liiga sügavale metalli ja raiutav pind tuleb konarlik. Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all . Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub . Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind .
Student Response Feedback A. Suureneb. B. Ei muutu. C. Väheneb. Score: 4/4 18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response Feedback A. ei lõppe B. Jah. lõpeb Score: 4/4 19. Millised väited on õiged? Student Response Feedback 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed Student Response Feedback takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score: 0/3 20.
18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student ResponseFeedback A. Jah. lõpeb B. ei lõppe Score:4/4 19. Millised väited on õiged? Student ResponseFeedback 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score:3/3 20.
a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b. ainult tera tipu ette töödeldavasse materjali, ei mõjuta töödeldud pinna tugevust ja kõv c. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju d. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s. Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm. Siluval treimisel on see orienteeruvalt 0,25-1 mm Kuna puidu treimine toimub tooriku pöörlemise tulemusena, siis tuleb teada seda asjaolu, et kihtide mahavõtmise tagajärjel väheneb lõikekiirus ja detaili läbimõõt ning halveneb pinna kvaliteet. Tuleb arvestada, et kooriv ja siluv treimine on erinevad ning siluval treimisel on laastu paksus vaja hoida kogu aeg ühesugune. 6 Puidu treimist teostatakse erinevate puidu treipeitlite abil ja kuna puidu treipeitleid on erinevaid, siis tihti on ühesugusel peitlil mitu erinevat nimetust. See võib ajada algaja segadusse, kuid põhilised treipeitlid on: 1. õõnespeitel 2. kaarpeitel 3. kaldpeitel 4. mahalõikepeitel 1. Õõnespeitel, kõige tähtsam puidutreiali tööriist.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik.
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt
sulamatu elektroodiga vahel. reljeefkontakt – sarnane punktkeevitusega kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar põkk-keevitus volframelektroodi otsa ja toote vahel. Kaitsegaas – argoon (Ar), eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi ja keevisvanni mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ümbritseva õhu eest. lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse deformatsioonid,
Tisleriplaat on samuti kihiline materjal. Vineerist erineb ta selle poolest, et plaadi sisemine osa koosneb kõrvuti asetatud, kuid mitte kokkuliimitud okaspuidu lattidest, mis on mõlemalt poolt kaetud ühe või kahe spoonikihiga. Vineeritud liimplaadi ehitus on sarnane, kuid selle sisemus koosneb umbes 5 mm paksustest kokkuliimitud okaspuiduribadest. PUITLAASTPLAADID Puitlaastplaadi valmistamisel seotakse puidulaast sideaine abil kuumpressis. Tavaliselt kasutatakse okaspuidu laastu, kuid võidakse lisada ka lehtpuitu. Toodetavad plaadid on väga erinevad, sõltuvalt laastude kujust ja suurusest, nende paiknemisest plaadi paksuse suhtes ning kasutatavast sideainest. PUITLAASTPLAATIDE TÜÜBID Puitlaastplaadid on stabiilsed ja ühtlased. Peene laastu kasutamisel saadakse sile pind, mis sobib hästi spoonimiseks ka kodustes tingimustes. Müüakse ka pealistatud plaate, mis on kaetud spooniga, immutatud paberi või plastiga. Enamik puitlaastplaate on suhteliselt rabedad
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11
ja kanepi, õlgede, dzuudi ning puuvillavarte kasutamise võimalusi PLP tootmiseks. Nendele materjalidele aga tuleb tugevusomaduste parandamiseks lisada siiski mõnevõrra puitu. OSB (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning
ja kanepi, õlgede, džuudi ning puuvillavarte kasutamise võimalusi PLP tootmiseks. Nendele materjalidele aga tuleb tugevusomaduste parandamiseks lisada siiski mõnevõrra puitu. OSB (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning
Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Kasutatud töövahendid: Plastid: 19, A17, A10, A2, A4. Katsetulemused: Tabel 1: ID nr Värv ja läbipaistvus Tulemus Laastu lõikamine Tulemus HRR (12,7/15 ) Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimalikud Kerge Raske Võimalikud -
Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused. Teritusnurk peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võetakse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem. Esinurk avaldab mõju laastu tekkele. Kõvade materjalide lõikamiseks võetakse esi-nurga väärtuseks 00, sitkete materjalide korral 120. Käsisaelehtedel tuleb 25 mm kohta 17...20 hammast, mis annab hamba sammuks 1,3...1,6 mm. Mida paksem on lõigatav toorik, seda suuremad peavad olema hambad, ja vastupidi, mida õhem on materjal, seda väiksemad peavad olema hambad. Tööst peab osavõtma vähemalt 2...3 hammast. Et vähendada saelehe hõõrdumist tükeldatava metalli seinte vastu, painutatakse tema hambad kahele poole
rauast rabedam.Tunnis meelde jäänud teema.Terase füüsikalised omadused tugev,kerge materjal,ei lähe rooste.Terast ka parem töödelda kui rauda kokkukeedetav ja karastav.Head vastu pidavad terast saada.Maagi valik,räbu eemaldamisega.Muidugi peab kuumutama mitu korda,siis kas õlis või vees jahutada.Terase treimisel tuleb seda arvestada,kui ta pole karastanud on parem treida lõiketera võtab laastu paremini ja tera ei kulu ära kiirelt.Kui karastanud siis peab tööriista terasest tegema tööriistu näiteks astmelisetera. Terase füüsikalised omadused tihedus,sulamistemperatuur,soojusjuhitavus,soojusmahutavus,soojuspaisumine.Seda veel,et hea on see.Ta ei roosteta.Halb on see,et teras on habras materjal.Mõtlesin,et kirjutan juurde teraseid on kahte 1.mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena)2.legeerterased.Need kaks terase liiki mängivad rolli
b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks 9. Kas jalgrattal püsimiseks ja selle liikumissuuna muutmiseks on vaja a. positiivset tagasisidet b. negatiivset tagasisidet c. nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet 10. Milline neist probleemidest on kõige suuremaks takistuseks metallilõikepinkide automatiseerimisel? a. instrumentide kulumine b. instrumentide purunemine c. detailide mõõtmise vajadus d. laastu eemaldamine 11.Millist raadiosignaalide moduleerimise viisi kasutab vikerradio saatja? a. impulse amplituudi b. impulse laiust c. impulse sagedust 12. Kas esimene toostusrobot ehitati b.Firmas Unimation inc.
Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Plastide identifitseerimine ja kõvadus Aruanne Aron Alt 112612MATB MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Plastide läbipaistvus ja lõigatavus ID nr Värv ja Tulemus Laastu Tulemus läbipaist lõikamin vus e Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimalik(ud) Kerg Raske Võimalik( läbipaistev läbipaistev läbipaistmatu materjal(id) e ud) materjal(i d)
Tööpingid Ketassaepink Click to edit Master text styles Mõeldud puidu lõikamiseks Second level Third level Fourth level Fifth level A......Terakaitse B......Siselaud C......Pealüliti E......Tolmuvoolik F.......Poolitusnuga G......Juhtpiire H......Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimisek...
Kalamaja Põhikool Koosataja:Ranet Kaljola Hööveldamine ja höövel Referaat Juhendaja : Kaido Härma Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Referaat 3. Pildid 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Puidu Hööveldamine Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll , mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Metal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
