Otsingule "resonants" leiti 252 faili

resonants - n├Ąhtus, kus v├Ánkeamplituud pikkus erinevates s├╝steemides: CV ´ÇŻ R C P ´ÇŻ R S├╝steemi koguenergia on j├Ą├Ąv suurus 2 2 Matemaatiline pendel saavutab max teatud sagedusel ja see on ka Adiabaatiline protsess S├╝steem, mis koosneb kaalutust ja venimatust ´üÁ2 Adiabaatiline protsess- ei toimu l ´ÇŻ l0 1 ´Çş niidist, mille otsas ripub ainepunkt(pikk peenike ´üĚ res ´ÇŻ ´üĚ 02 ´Çş 2 ´üó 2 c2 soojusvahetust ├╝mbritseva keskkonnaga.
4
doc

Referaat: Resonants

2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? ..............................................3 Millised on selle rakendused? ..................................................... 3 Milles seisneb selle ohtlikkus? ......................................................3 Kasutatud kirjandus...

F├╝├╝sika - Keskkool
20 allalaadimist
3
doc

Resonants - referaat

Selle n├Ąhtuse tekkimise tingimuseks on v├Ánkumise sageduste v├Árdsus. Kus resonants esineb? K├Áikides liikuvates n├Ąhtustes v├Áib potensiaalselt esineda resonants. Isegi elektronides. K├Áige lihtsam n├Ąide resonantsist on kiikumisel kiige liikumine....

F├╝├╝sika - Keskkool
16 allalaadimist
4
doc

Resonants

Mis resonants on? Resonants on v├Ánkeamplituudi j├Ąrsk kasv, mille p├Áhjustajaks on vabav├Ánkumise sageduse kokkulangemine v├Ąlism├Áju sagedusega ehk siis lihtsamalt ├Âeldes sageduste kokkulangemist nimetataksegi resonantsiks. Ka auto, mis on j├Ą├Ąnud porri kinni v├Ái lumevanki, saab kerge vaevaga v├Ąlja l├╝kata. Sellest piisab vaid paari inimese j├Áust. Seda ei tehta k├╝ll ├╝he korraga vaid n├Áksutakse edasi-tagas...

F├╝├╝sika - Keskkool
34 allalaadimist
9
pdf

Resonants elektriahelas

',i I --- Epp*; r1-Q,sAo,"o**s i tv",i...

F├╝├╝sika -
7 allalaadimist
4
pdf

├ťhefaasilised vahelduvooluahelad: V├Áimsusteguri parendamine, voolu resonants

Katsetulemused 2A ├ťhefaasilised vahelduvooluahelad: V├Áimsusteguri parendamine, voolu resonants UÔéü (V) ╬öU (V) UÔéé (V) IÔéü (A) Ic (A) IÔéé (A) PÔéé (W) f (Hz) C (┬ÁF) ╬▒ C ╬▒*C ╬▒ C ╬▒*C ╬▒ C ╬▒*C ╬▒ C ╬▒*C ╬▒ C ╬▒*C ╬▒ C ╬▒*C ╬▒ C ╬▒*C 50 10,5 110 300150 220 114...

Elektotehnika 1 -
55 allalaadimist
16
doc

V├Ánkumised

V├ĽNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 1. Ebap├╝siv tasakaal. Kui s├╝steem viia tasakaalust v├Ąlja, siis hakkab talle m├Ájuma nullist erinev resultantj├Áud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. 2. P├╝siv tasakaal. Kui s├╝steem viia tasakaalust v├Ąlja, siis hakkab talle m├Ájuma nullist erinev resultantj├Áud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. 3. ├ťksk├Áikne tasakaal. S├╝steemile m├Ájuv resultantj├Á...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
115 allalaadimist
1
odt

F├╝├╝sika - Heli

Milline liikumine on v├Ánkumine? Liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku v├Ąltel. 2.v├Ánkumis suurused ┬ş periood- korduva muutuse ts├╝kli kestvus sagedus-v├Árdsete ajavahemike tagant korduvate v├Ángete arv aja├╝hikus h├Ąlve- e. k├Árvalekalle -v├Ánkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel. Amplituud- maksimaalne h├Ąlve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. 3.Milline liikumine on laine? Mis on laine p├Áhioma...

F├╝├╝sika - Keskkool
18 allalaadimist
2
doc

M├Áisted

abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete k├Árvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine t├Ákete taha) ELASTSUSJ├ĽUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva j├Áuga ENERGIAiseloomustab keha v├Áimet teha t├Â├Âd HOOKE┬┤I SEADUSv├Ąikestel deforml on pinge v├Árdel keha suhtel pikenemga H├Ľ├ĽRDEJ├ĽUDesine...

F├╝├╝sika - Keskkool
66 allalaadimist
2
doc

V├Ánkumine - m├Áisted

abiks.pri.ee Kui elastse keskkonna osake panna v├Ánkuma, siis osakeste vaheliste elastsusj├Áudude t├Áttu kandub v├Ánkumine ├╝le naaberosakestele, sealt omakorda j├Ąrgmistele osakestele. Iga j├Ąrgnev osake kordab eelneva v├Ánkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasen...

F├╝├╝sika - Keskkool
122 allalaadimist
8
pdf

Keele v├Ánkumised

/. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......┬▒........., d = ......┬▒........., =......┬▒......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. ...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
615 allalaadimist
15
doc

F├╝├╝sika I eksami piletid

R├Áhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seep├Ąrast muutub nende kuju kui tahes v├Ąikeste j├Áudude m├Ájul. Vedeliku v├Ái gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama l├Áplikke v├Ąlisj├Áudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus v├Ái gaasis elastsusj├Áud, mis l├Ápptulemusena tasakaalus-tavad v├Ąlisj├Áudude m├Áju. Vedelike ja...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
1040 allalaadimist
1
doc

Kordamisk├╝simuste vastused f├╝├╝sikas

Seisulaine ┬ş kahe ├╝hesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv v├Ánkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel t├Ákkelt. T├Ákkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine v├Árrand: x = (2a cos 2 ) cos t a ┬ş laine amplituud...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
207 allalaadimist
12
doc

├╝ldiselt f├╝├╝sikast

Tihedus ┬ž=m/V (kg/m3) mass/ruumala R├Áhk on pindala ├╝hikule m├Ájuv j├Áud, mis m├Ájub risti pinnale p=F/S (N/m2) r├Áhumisj├Áud/pindala J├Áud on f├╝├╝sikaline suurus, mille tagaj├Ąrjel muutub keha kiirus v├Ái kuju F N (njuuton) Kiirus n├Ąitab aja├╝hikus l├Ąbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus v├Ąliskehade m├Ájul T├Â├ (mehhaa...

F├╝├╝sika - Keskkool
139 allalaadimist
1
doc

V├Ánkumine

Sundv├Ánkumised tekivad perioodilise v├Ąlisj├Áu m├Ájul.Vabav├Ánkumised toimuvad s├╝steemisiseste j├Áudude toimel.Sumbuvad v├Ánkumised-amplituud ajas kahaneb.Sumbumatud-amplituud ei muutu. Harmoonilised v├Ánkumised-v├Ánkumised, mida saab kirjeldada siinuse v├Ái koosinuse funk.abil. Resonants-v├Ánkumisamplituudi j├Ąrsku ka...

F├╝├╝sika - Keskkool
74 allalaadimist
1
doc

M├Áisted.

(pendel, kiik) Harmooniline v├Ánkumine ┬ş v├Ánkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil. Vabav├Ánkumine ┬ş (e oma v├Ánkumine) v├Ánku- Mised, mis toimuvad s├╝steemi seesmiste j├Áudude m├Ájul. Sumbuvv├Ánkumine ┬ş v├Ánkumine, kus h├Á├Árde ja takistus j├Áudude t├Áttu v├Ánke amplituud aja- jooksul pidevalt v├Ąheneb ja muut...

F├╝├╝sika - Keskkool
34 allalaadimist
2
docx

M├Áisted

Mehaaniline v├Ánkumine on liikumine mis kordub v├Ártsete ajavahemike j├Ąrel m├Â├Âda sama teed edasi-tagasi 2. Vaba v├Ánkumine toimub s├╝steemi siseste j├Áudude m├Ájul p├Ąrast keha v├Ąlja viimist tasakaaluasendist. (pendel) 3. Sundv├Ánkumine toimub v├Ąliste j├Áudude m├Ájul. (├Ámblusmasin) 4. Harmooniliseks nim. V├Ánkumist, mille korral h├Ąlve s├Áltub ajast siinusfunktsiooni j├Ąrgi (sinusoidaalselt) 5. Vabav├Ánkumine...

F├╝├╝sika - Keskkool
47 allalaadimist
2
doc

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETV├ĽNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ├╝he t├Ąisringi. T├Ąhis T, ├╝hik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud v├Ángete arv - nurkkiirus Sagedus n├Ąitab v├Ángete v├Ái p├Â├Ârete arvu aja├╝hikus. ├ťhik...

F├╝├╝sika - Keskkool
174 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika m├Áisted

F├╝├╝sika Tiirlemine ┬ş ringjoonieline liikumine mis toimub ├╝mber punkti mis paikneb kehast v├Ąljaspool P├Â├Ârlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ├╝mber punkti mis paikneb keha sees Amplituud ┬ş max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus v├Ánkuv keha ei liigu V├Ánkumine ┬ş liikumisviis kus keha l├Ąbib perioodiliselt ├╝htesid ja samu asukohti Sunnitud v├Ánkumine ┬ş v├Ánkumine mida p├Áhjustab perioo...

F├╝├╝sika - Keskkool
29 allalaadimist
7
doc

10. klassi m├Áistete definitsioonid

1. Mehaaniline liikumine ┬ş keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. ├ťhtlane sirgjooneline liikumine ┬ş liikumine, mille korral keha teeb mistahes v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsed nihked. 3. ├ťhtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine ┬ş liikumine, mille korral keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsete suuruste v├Árr...

F├╝├╝sika - Keskkool
197 allalaadimist
1
docx

Perioodilised liikumised

Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon v├Ái selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ├╝mber punkti, mis asub v├Ąljaspool seda keha P├Â├Ârlemine-liikumine ├╝mber oma kujutletava telje V├Ánkumine-perioodiline liikumine, kus keha l├Ąheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed m├Â├Âda Resonants -n├Ąhtus, mis tekib, kui sundiva j├Áu sagedus langeb kokku vabav├Ánkumise saged...

F├╝├╝sika - Keskkool
76 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !