Materjaliõpetuse eksami vastused (0)

1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel?
Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks
Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja
paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast .
Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja
kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi.
2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba.
3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja
ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali saamiseks(mööbel, uksed, aknad).Vahepalk – tüve keskmine osa (ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks.
4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu?
Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine.
Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm
5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu . Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m,
millele lisandub järkamise varu 10cm . Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus,
mis arvestab järkamiskadu. Järkamisvaru suurus on 10cm. Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide :Nimipikkused : 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused : 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 jne. Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda
standardiga etteantud vahemikus .Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm.
Lehtpuidul võib pikkuse ja läbimõõdu mõõtmine toimuda vastavalt müüja ja ostja kokkuleppele.
6. Selgita mõisteid palgi arvestuslik pikkus, tegelik pikkus ja järkamisvaru
Näit arvestuslik pikkus 4,2 siis tegelik 4,3 ,10 cm ongi järkamisvaru . Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm.
7.Selgita mis on saepalgi koonilisus, koonilisuse valem, mõõtühik (joonis)
Saepalk on tüvikoonuse kujuga. Koonilisus iseloomustab palgi läbimõõdu muutumist pikkuse ühiku kohta. Koonilisuse ühikuks on cm/m
valem:s=D-d/L (s – palgi koonilisus (cm/m);D – palgi tüükaotsa läbimõõt (cm);d –palgi ladvaotsa läbimõõt (cm);L – palgi pikkus (m))
8. Selgita kuidas määratakse saepalgi mahtu, mõõtühik
Arvutuslikult – Nilsoni valemi abil. Tabelite abil – Eesti ümarpuidu mahutabelid
Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide
vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala- kuupmeeter (m³).
9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel,
millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda.
10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis)
Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses.
11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata?
Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga.
12. Selgita saekava mõistet (joonis)?
Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi lahtisaagimiseks saematerjaliks. Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist. Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal. Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine .Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet).Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole
ilmselt võimalik saavutada.
13. Selgita saekava saagimisel lihtlõikusega (joonis) . 14. Selgita saekava saagimisel prussimisega (joonis)
15. Selgita milles seisneb saematerjali servamine ehk seimerdamine (joonis)
Saematerjali servamine ehk seimerdamine : servamata saematerjali servade ülelõikamine
selliselt , et servamata saematerjalist saadakse servatud materjal. Variandid laudade servamisel :servamine kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused)servamine vabale laiusele (suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega.
16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis)
Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab
saematerjalide standardpikkusele.
17. Millised on saematerjali nimimõõdud?
Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus.
18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis).
Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu.
19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed
paksused?
Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50. 55, 60, 65, 70, 80 ….
20. Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed laiused ? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125,150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm.
20 Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerali standardsed
laiused?
Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm.
21 Saematerjali pikkuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed
pikkused?
Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0…7,0 m sammuga 0,3m.
22 Kuidas arvutatakse servatud saematerjali mahtu?
Servatud saematerjalil: Pikkus x laius x paksus.
23 Kuidas arvutatakse servamata saematerjali mahtu, erinevad variandid
sõltuvalt materjali paksusest?
Servamata saematerjalil: Pikkus x arvestuslik laius x paksus. Sõltuvalt materjali paksusest kehtib valem : b= (b1+b2) /2.
24 Mida tähendab saematerjali järeltöötlus? Milleks seda on vaja teha?
Too näiteid. Saematerjali järeltöötlus on võimalus anda saetööstuse toodangule lisaväärtust. Eesmärgiks on saada toodete eest paremat hinda ja teenida suuremat kasumit. Näiteks hööveldatud sortimendi valmistamine, Immutatud materjalide valmistamine.
25 Mis on höövelpuit, kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse.
Höövelpuit on selline materjal mis sobib kokku peaaegu igasugusteks tavalisteks ehitustöödeks alates taladest, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja voodertusteni. Höövelpuitu valmistatakse höövelpuidu valmistamise liini peal. Höövelpuidu kasutusalad: hööveldatud prussid ehitustele, voodrilauad sise- ja välistingimustesse, liistud ehitusele, toorikud mööblitööstusele.
26 Mis on tugevussorteeritud puit, kuidas seda valmistaakse? Kus seda
kasutatakse?
Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused.
Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt , kasutades vastavaid hindamiskriteeriume.
27 Mis on termopuit , kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ?
Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis, mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 °C
Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar, kuusk , mänd, haab ning kask . Kuna termotöödeldud puit on väliskeskkonna mõjudele vastupidavam, siis kasutatakse seda mitmesugustes kohtades kus tavaline puit ei peaks kaua vastu. Näiteks postidena maa sees või vee all.
28 Mis on immutatud puitmaterjal? Kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
Saetud või hööveldatud pinnaga saematerjali töötlemisel puidukaitseainetega saadakse materjal, mis on vatupidav mädanikule. Kasutatakse kohtades, kus puit on kokkupuutes maaga, veega. Valmistatakse: Immutusainega pintseldades, Immutusainesse kastmise teel, Surveimmutusena autoklaavis –immutusaine surutakse kõrge surve all puitu, Vaakumimmutusena.
29 Mis on sõrmjätkatud puittoorikud? Kuidas neid valmistatakse? Kus
neid kasutatakse?
Sõrmjätkatud puit on väga stabiilse kvaliteediga, tähendab, et kõik puidudefektid on välja võetud. See materjal ei kaardu ega kõverdu ning selle materjali kasutamisel on suur tööviljakus. Sõrmjätkatud puittoorikuid kasutatakse vabrikutes ukse ja akna toorainena ning mööblitööstuse toorikutena.
30 Liimitud pooltooted : liimkilp, liimtalad. Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutataks?
Kihtpuit ehk Kertopuu ehk liimtalad:
Kihiline puitplaat , mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist.
Ehituselt sarnaneb ristvineeriga. Tihedus ca 500 kg/m3
Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid.
Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel.
Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud
vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali
ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest.
31 Selgita mis materjal on spoon . Kuidas spooni valmistatakse? Kus
spooni kasutatakse?
Spoon on kindla mõõduga ja kvaliteediga pakust hööveldamise või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal. Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6 mm. Spooni kasutuvaldkonnad :
Viimistluskihina kilpide pealistamisel mööblitööstuses (peamiselt höövelspoon). Ristvineeri valmistamiseks (treispoon).
Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele.
32 Selgita mis materjal on ristvineer . Kuidas ristvineeri valmistatakse?
Kus ristvineeri kasutatakse?
Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal.
Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm.
33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati
valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse?
Puitlaastplaat saadakse sideainega ( liimiga ) segatud puitlaastude kuumpressimisel.
Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist.
Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu :
Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina.
Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel.
1. Laastu kuivatamine
2. Laastu sõelumine – jämedam laast
sisekihiks, peenem laast pinnakihiks
3. Laastu segamine sideainega
4. Laastu puistamine laastukangaks
5. Pressimine
6. Jahutamine

• Plaadi mõõtulõikus
  
• Kalibreerimine .
  

Plaadi pressimine toimub kuumpressis Temperatuuril 135..140 0C Surve 5..20 kG/cm2.
34 Selgita mis materjal on lamineeritud puitlaastplaat ehk melamiinplaat ,
kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
Lamineeritud puitlaastplaat: Puitlaastplaat, mille pinnale on liimitud vaiguga immutatud paber, Paberile on trükitud muster. Kasutatakse mööblitööstuse toorainena kilpmööbli valmistamiseks.
35 Selgita mis materjal on OSB plaat. Kuidas OSB plaati valmistatakse?
Kus OSB plaati kasutatakse?
OSB plaat:
Suuremõõdulisest laastust pressitud plaat. Kihilise ehitusega – pinnakihid asetsevad plaadi pikisuunad, sisekihid pinnakihtidega risti. Sellega saavutatakse vineerile lähedased mehhaanilised omadused. Kasutatakse peamiselt ehituses konstruktsioonmaterjalina.
36 Liimi definitsioon
Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel.
Liimi koostisosad:
Sideaine – moodustab liimühenduse.
Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist .
Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb.
Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu.
Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust .
Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi.
37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon
Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine)
Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel.
Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine.

Liimliite eelised ja puudused
Eelised:

• Ühtlane pingete jaotus liites
  
• Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile,
  
• väsimusele
  
• Hermeetilisus
  
• Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav
  
• Ökonoomselt teostatav
  

Puudused:

• Vajab liimitavate pindade korrektset
  
• Ettevalmistamist
  
• Suhteliselt pikk kõvenemisaeg
  
• Teatud juhtudel madal temperatuuri ja niiskuskindlus
  
• Liimliited on mittelahtivõetavad
  

Millistest koostisosadest koosneb liim?

• Sideaine – moodustab liimühenduse
  
• Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et
  
• võimaldada pealekandmist
  
• Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni,
  

mille tulemusena sideaine kõveneb

• Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib
  

viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu

• Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust
  
• Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi
  

Selgita keemiliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi
Kõvenevad keemilise reaktsiooni tulemusena. Liim moodustab kolmemõõtmelise
molekulaarse struktuuri, mis seob detailid omavahel. Näit. Formaldehüüdvaikliimid.

Selgita füüsikaliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi
kõvenemine toimub lahusti eemaldumisel või liimi jahtumisel

Mida iseloomustab liimi kuivainesisaldus ?

• Kuiivaiinesiisalldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga
  
• Lahustiks on vesi või org. lahusti
  
• Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku
  
• Mida väiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda suuremad pinged tekivad liimivuugis
  

Mida iseloomustab liimi viskoossus ?

• Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse
  
• Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoossus sobima puidu tiheduse ja niiskusega
  
• Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk
  
• Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteaineid (näit. puidutolm)
  

Mida iseloomustab liimi eluiga?
Põhimõtteliselt seda kaua liim on kasutuskõlblik, kaua ta on sellises seisus nagu ta oli valmissegamisel

Selgita mõisteid avatud aeg ja suletud aeg liimimisel

• Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni
  
• Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende
  

koostamist

• Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni
  

(pressi sulgumiseni)

• Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist
  

Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel

• Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse
  
• Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks. Reeglina on see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus
  

Lihvimise definitsioon

• Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt.
  

Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida?

• Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede
  

tasandamiseks ehk tasandusllihvimine

• Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine
  
• Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine
  

Mis on abrasiivmaterjal?
Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel
Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla :

• Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts , räni, pimss
  
• Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3)
  

Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala?

• Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil.
  
• Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
  
• Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant . Ülejäänud
  

mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist.

• Mohsi skaala:
  

Talk

Kips

Kaltsiit

Fluoriit

Apatiit

Ortoklass

Kvarts

Topaas

Korund

Teemant

Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala?

• Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale.
  

• Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse.
  
• Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust.
  
• Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber.
  
• Kasutatakse abrasiive teralisusega 10…400
  

Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal

• Liihvmaterjjall – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile
  
• Lihvmaterjal koosneb :
  

Alusmaterjal

Sideaine

Abrasiivmaterjal
Alusmaterjaliks võib olla:

• Paber (harilik või veekindel)
  
• Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega)
  

• Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina
  

• Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge
  
• Sideaine on looduslik või sünteetiline liim
  
• Nõuded sideainele :
  

Piisavalt elastne

Termiliselt püsiv

Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga

Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse?

• Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas
  
• Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti
  

• Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre.
  

• Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul, tugeval lihvimisel ja siledal lõplikul pinnaviimistlusel
  
• Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit.
  

mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus.
Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul :

• Rullina täislaiuses
  
• Rullina laius lõigatud
  
• Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks)
  
• Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele)
  
• Lihvpatjadena
  
• Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele
  

Miks on vaja puittooteid viimistleda?

• Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest
  
• Anda pindadele suurem kulumiskindlus
  
• Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest
  
• Anda toodetele teatud esteetiline välimus
  

Millistest komponentidest koosnevad viimistlusmaterjalid?
Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest :

• Sideaine ehk kilemoodustaja
  
• Lahusti
  
• Vedeldi
  
• Pigment ehk tooniv aine
  
• Lisandid omaduste parandamiseks
  

Selgita sideaine mõistet ja ülesannet viimistlusmaterjalis

• Viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusaine omadused
  
• Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile
  

Sideained kõvenevad :

• Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad)
  
• Keemilise rektsiooni toimel ( vaigud )
  
• Lahusti lendumise teel ( nitrotselluloos )
  

Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis

• Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse
  

Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda
Eristatakse :

• kiired, keskmised, aeglased
  
• Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus
  
• Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda
  

Enamkasutatavad lahustid :

• Alkoholid
  
• Atsetaadid
  
• Ketoonid
  
• Aromaatsed ühendid
  

• Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
  

• Liigitus on tinglik , kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või
  

vedeldi

• Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid
  

60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni
61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke ; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus.
62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides :

• Matt – läige alla 10
  
• Poolmatt - läige 10..35
  
• Poolläikiv – läige 35..60
  
• Läikiv – läige 60..80
  
• Kõrgläikiv – läige üle 80
  

63. Tüüblid ja lamellid: Kasutatakse mööbli monteerimiseks

• fikseerivad detailide asendi
  
• Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks
  

• Paigaldatakse liimiga
  

Tüüblid valmistatakse kase või pöögi puust.Liimitava pinna suurendamiseks on tüübli pind rihveldatud
Kasutatakse kahte varianti rihveldust :

• Sirge rihveldus
  
• Spiraalne rihveldus
  

Tüübel paigaldatakse puuritud avasse liimiga.
Tüüblite nimimõõdud :
Läbimõõtude rida : 6, 8, 10, 12, 15……..
Kuna puitlaastplaat lõheneb tüübli sisselöömisel väga kergesti, valmistatakse ka tüübleid läbim. 7,8 mm, mis paigaldatuna 8mm avasse ei löö puitlaastplaati lõhki.
Pikkuste rida : 30, 35, 40, 50, 60,80, 100
64. Puidukruvid: Detailide ühendamiseks, furnituuri monteerimiseks jne. Vastavalt kruvipea kujule eristatakse:

• Peitpeaga kruvid
  
• Ümarpeaga kruvid
  
• Läätspeaga kruvid
  

Kruvi pea lõhiku kuju järgi on palju erinevaid standardeid :

• Lõhikuga
  
• Ristpea – Philips ja Pozidriv
  
• Torx
  
• Sisemine kuuskant
  

Puidukruvide nimimõõdud :
Läbimõõdu nimimõõt saadakse keerme tippude pealt mõõtes
Pikkuse nimimõõt: Peitpeaga kruvidel - koos peaga; Ümarpeaga kruvidel – ilma peata
Läbimõõdud : 2,5 ; 3,0 ; 3,5 ; 4,0 ; 4,5 ; 5,0 ; 6,0…..
Pikkused : 10, 12, 16, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50, 60…..
65. tiftid ja klambrid : Tift on ilma peata nael . Kasutatakse juhul, kui pea ei tohi nähtavale jääda. Tiftid paigaldatakse enamasti pneumaatilise püstoli abil.
Kasutatakse: Liistude kinnitamiseks, detailide fikseerimiseks liimimisel.
Mõõdud sõltuvad kasutatava püstoli standardist.
Püstoliklambrid: kasutatakse erinevate materjalide kinnitamiseks: Polsterdustöödel, tagaseinte või sahtlipõhjade kinnitamisel.
Nimimõõt on:

• Jala kõrgus
  
• Laius
  
• Traadi läbimõõt
  

66. Meeterkeermega poldid ja mutrid : Kasutatakse erinevate konstruktsioonielementide kinnitamiseks.
Nimimõõt : keerme läbimõõt, pikkus
Keermed : M4, M5, M6, M8, M10, ……..
Tähistuse näide : M6x40, M8x60 jne.
Pea kuju järgi : kuuskantpea, ümarpea, silindriline sisemise kuuskandiga, tikkpolt- ilma peata polt.
67. Kasutatakse erinevate toodete monteerimiseks. Eelis – avad saab puurida puurpingis, puuri läbimõõt 5mm. Vastandina puidukruvile on vaja ette puurida peenema puuriga, mis masinpuurimisel kergesti murdub.
Kasutatakse: Peitpeaga – näit. Sahtlisiinid; ümarpeaga – näit. hingetallad
Mõõdud : Läbimõõdud 5,8 ja 6,3 mm; Pikkused 8…30 mm
68. Montaazikruvid:
Montaazikruvid puidukeermega:
Läbimõõdud : 5 ; 6,3 ; 7 mm
Pikkused : 40, 50, 60, 70
Pea sisemise kuuskandiga 3 ; 4 mm
Montaazikruvide puudus – pea jääb detailipinnal nähtavale, vajadusel kaetaks see sobivas toonis plastmassist kattega . Montazikruvisid ja kruvitõmmitsaid valmistatakse mitme galvaanilise kattega :

• Sinine tsink
  
• Kollane tsink
  
• Messingi toonis
  
• Oksüdeeritud must
  

69. Kruvitõmmits puidukeermega:
Kruvitõmmits metallikeermega:
Metallikeermega kruvitõmmitsat kasutatakse koos tapimutriga:
Kruvitõmmitsa paigaldamiseks on vajalik ettepuurimine.
70. Ekstsentriktõmmits koosneb kolmest osast:

• Ekstsentrik
  
• Tõmmitsapolt
  
• Kattekapsel
  

Ekstsentriktõmmitsa läbimõõdud : 10, 12 ja 15 mm
Ekstsentriku kõrgus vastavalt kilbi paksusele :

• 10,5 kilbi paksus 12 mm
  
• 12,0 kilbi paksus 15..16 mm
  
• 13,5 kilbi paksus 18 mm
  
• 15,5 kilbi paksus 22 mm
  

Ekstsentriktõmmitsa jaoks on vajalik ettepuurimine.
Ekstsentriktõmmitsa tööpõhimõte:
Nurkseotis ekstsentriktõmmitsaga:
Raamseotis liigendiga ekstsentriktõmmitsa poldiga:
T-kujuline seotis kahepoolse ekstsentriktõmmitsa poldiga:
Kahepoolne tõmmitsapolt:
Camfix tõmmits ( Titus ) - koosneb kahest detailist : ekstsentrik,tõmmitsapolt. Sellist tõmmitsat kasutatakse sageli riiuliplaatide kande-detailidena.
71. Liigendhingede hinged koosnevad kahest osast:

• Hing
  
• Hingetald
  

Hiinge niimiimõõdud : Hingepesa läbimõõt : 26mm, 35mm; Avanemise nurk : erinev sõltuvalt valmistajast : 95, 105, 110, 175,……..
72. Sõltuvalt uste asetusest korpuse suhtes eristatakse kolme varianti :

• Täispealepandavad uksed
  
• Poolpealepandavad uksed
  
• Sissepandavad uksed
  

Täispealepandava ukse hing:
Poolpealepandava ukse hing:
Sissepandava ukse hing:
73. Liigendhinge reguleerimise võimalused:
...külgsuunas:
...sügavuses:
...kõrguses: (vt. Kinnitusvahendid ja mööbli furnituur , slaid nr. 82. ((Pilti ei saand copyda))
74. Milleks on vaja tooteid pakkida :

• Toodet on vaja pakkida selleks, et kaitsta teda erinevate välistegurite kahjustava toime eest:
  
• Kaitsta toodet ladustamisel tolmu, niiskuse jne.. eest
  
• Kaitsta toodet transpordil vigastuste eest
  
• Anda tootele ostja jaoks ahvatlev välimus
  

75. Mööblitooteid võib pakkida jjatturustada kahel põhimõtteliselt erineval viisil:
Monteeritult – toode on koostatud valmistaja ettevõttes
Detailidena – ttootellõppttarbija koostabttoote iise oma kodus
Monteeritud variandi puhul:
Eelised :

• Ostja saab valmistoote ja ei peaiise koostamisega vaeva nägema
  
• Komplekteerimisvead pakkimisel on välistatud
  

Puudused:

• Toode võtab lladustamisel jjattranspordil palju ruumi
  
• Transport on kallis
  

76. Detailidena variandi puhul:
Eelised:

• Ladustamisel jjattranspordil võtab vähem ruumi
  
• Pakkematerjali kulub vähem (odavam)
  

Puudused ::

• Suhteliselt rohkem vajatakse erinevatffurnituuri (kallim)
  
• Pakkimisel võib tekkida vigu detailide ja furnituuriga komplekteerimisel, mis põhjustab rekamatsioone
  

77. Lainepapp lliimitakse kokku jjõupaberi kihtidest
Paberikaal ca 125....175g//m2
Eristatakse:

• Kahekihiline
  
• Kolmekihiline
  
• Viiekihiline
  

Lainepappi tturustatakse:

• Rullis pika llindina
  
• Tahvlitena
  
• Valmis stantsitud pakendi pinnalaotustena
  

78. Termokahanevkile:
Spetsiaalsete omadustega polüetüleenkile, mis kuumutamisel tõmbub kokku. Pakkimine seisneb kilega mähkimises, millele järgneb soojuskiirguriga töötlemine. Temperatuuri toimel kile tõmbub kokkujja seob detailid tugevaks pakiks.
Kasutatakse enamasti:

• Toodetel , mis pakitakse detailidena
  
• Grupipakendi moodustamiseks
  

79. Isekleepuv kile:
Polüetüleenkile, mis on võimeline iseenda külge kleepuma. Pakkimine seisneb kilega mähkimises kiht-kihi peale. Kasutatakse grupipakendittegemiseks jjattoodete kinnitamiseks kaubaalusele.
80. Polüpropüleenlint – pakendi kinnitamise materjal
Kinnitamine võib toimuda:

• Termilise keevitusega
  
• Kinnituspandlaga
  

Kaubaalused toodete pakkimiseks ja transportimiseks, mõõdud, kasutamine
Kasutatakse kaupade grupipakendi moodustamiseks
Mõõdud:

• EUR 1200x800 ;; 2000x800
  
• FIIN 1200x1000
  
• Erimõõdulised kaubaalused
  

Millised andmed kantakse toote etiketile?

• Etiketid on vajalikud toodete eristamiseks ladustamisel ja transpordiil
  
• Sagelli koosneb toode miitmes pakendist
  

Etiketile kanttavad andmed :

• Toote nimetus, mudell , viimitlluse variant
  
• Andmed toote valmistaja kohta
  
• Tootte valmisttamise aeg
  
• Andmed ttootte pakkiijja kohtta (vajaliik võimaliiku reklamatsiooni lahendamiseks)
  
• Pakendii mahtt jja kaall
  
• Andmed kasutatud pakematerjali kohta(ümbertöödeldavus)
  

Milliseid andmeid peab sisaldama toote kokkupanekujuhend?
On vajalik selliste toodete jjuures,, mida ostja monteerib kodus
Sisaldab ::

• Detailide lloetelu
  
• Furnituuri lloetelu
  
• Operatsioonide jjärjekorra
  
• Vajalike ttöövahendite lloetelu
  

Milliseid materjale kasutatakse pehmemööbli karkassi valmistamiseks?
Karkassi materjalid:

• Kilpdetailid : puitlaastplaat, ristvineer
  
• Prussdetailid : okaspuu või lehtpuu saematerjal
  

Elastsed alused pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse`

• Elastsed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse
  
• Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtlase jaotumise tootele
  

Elastsete alustena kasutatakse :

• Vedrud ja vedrublokid
  
• Elastsetest lintidest punutised
  
• Poroloonist valatud kujublokid
  

Täitematerjalid ehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale
Kasutatakse

• Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju ja pehmuse
  
• Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale,
  

millest on moodustatud matid või lehed
Traditsioonilised täitematerjalid :

• Hobusejõhv
  
• Seaharjased
  
• Mererohi
  
• Puuvillavatt
  

Praegusel ajal kasutatakse neid peamiselt vana mööbli restaureerimisel
Kaasaegsed täitematerjalid:

• Erineva jäikusega poroloonid
  
• Sünteetiline vatiin
  

Pealistusmaterjalid pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse

• Pealistusmaterjalid katavad kõik pehmendus ja täitematerjalid
  
• Annavad tootele lõpliku kuju ja välimuse
  
• Tagavad toote kasutusmugavuse
  
• Peavad olema pikaealised ja kergesti puhastatavad
  

Pealistusmaterjalidena kasutatakse :

• Mitmesugused kangad
  
• Naturaalne nahk
  
• kunstnahk
  

20