Päev kiviajas (Kunda kultuur) Ärkasin hommikul juba siis, kui päike hakkas alles horisondil kumama. Äratasin ka oma sõbra Kolku üles ning me sõime koos eilsest järele jäänud põdraliha ära. Seejärel haarasime oma odad ja väljusime oma onnist. Tee peal kohtasime veel paari teist külaelanikku kes valmistusid jahile minekuks. Ootasime nad ära ja suundusime siis neljakesi koos puude poole. Mõne aja pärast jõudsimegi metsa, mis juba varasele hommikutunnile vaatamata rõkkas linnulaulust. Tükk aega puude keskel olles ei märganud me ühtegi looma ja korjasime ainult natukene juurikaid vöö vahele. Ühel hetkel märkasin ma aga põõsa taga liikumist ja andsin sellest teada oma kaaslastele
Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid
looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.)
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa,
linn New Yorgi osariigis. Viimane reis Eesmärk: leida Loodeväil Järgmised kuud veetis uurides ja kaardistades Hudsoni lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Laev jäi lahe lõunasopis jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma Kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond hakkas mässama Hudsoni, tema poeg John ja veel 6 meeskonnaliiget jäeti rannikule Neile jäeti püssirohtu ja -kuule, mõned odad, raudpott, toitu ja riideesemeid Mahajäetuid ei nähtud enam iialgi ja nende saatus on teadmata. Loodeväli (mittekasutatav) meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu Henry Huds oni kaart Kasutatud andmed ■ http://et.wikipedia.org/wiki/Henry _Hudson
*u.2200 eKr tulid Lääne-Eesti aladele uued hõimud (põllupidamine , karjakasvatus). PÕLLUD , RAUD , HÕBE *Pronksiaeg - MESOLÜTIKUM. *jõudis Eestisse u.3000 aastat tagasi *oli kallis , toodi kaugelt *tehnoloogiliselt keeruline *kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *vanimad Eestist pärinevad esemed rauast u. 6.saj. eKr *levis kiiresti , oli odad *Eestis leidus rauamaaki *tehnoloogiliselt lihtne töödelda *TALULINE ELUVIIS *Suured kogukonnad lagunesid *Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud *tänu raudkirve levikule arenes alupõllundus *surnud maeti kivikirstu või tarandkalmetesse *pKr. *1.saj. pKr edenes jõudsalt põlluharimine (kasvatati rukkist , üleminek kaheväljasüsteemile) *rahvaarv kasvas *pidevad välisohud sundisid inimesi kokku kolima , tekkisid külad kihelkonnad *kogukonnast lahkulöönud talusid nim
Põhiosaks on mõõgal tera. See puudeti pikaks, tugevaks ja painduvaks. Mõõk peeti tihti vaba mehe tunnuseks. Üha populaarsemaks said sõjanuiad, mis olid eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata. Nui on keskmise varrega relv, millel on olnud mitu funktsiooni. Seda on kasutatud nii löömiseks kui ka viskamiseks. Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol. Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv. Kaugrelvad Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud, mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid
hinna eest oma kallist loomast loobuma. Kõige agaram pakkuja oli rikas kaupmees kellel oli samuti hobusekasvatus. Oma suures kadeduses haudus ta välja kurja plaani. Ta teadis ,et talumees käis igal õhtul valgega ratsutamas ja alati ühel ja samal ringil ,algul ümber järve ja hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsutas otse sinna sisse. Hobune kukkus kuid talumehel oli õnne ja ta pääses vaid mõne kriimuga. Nähes oma õnnetust istus mees veidi oma hobuse kõrval ja leinas ,siis kutsus sulase ja nad kaevasid selle sama kännu kõrvale augu ja matsid hobuse sinna. Sellest ajast peale kutsutaksegi seda mäge Valgehobuse mäeks. Mis aga juhtus hiljem talumehe ja kaupmehega ei ole meil kahjuks teada.
feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Relvad olid keskajal küll eelkõige võistlusvahendid,kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Kui mõõk oli tähtis ja kuulus siis seda mõõka pärandati isalt pojale Päranduse protseduur Relvade liigit Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitse varustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver,ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad ,odad jne) ning laskerelvad (viibud,ammud,tulirelvad,kiviheitemasinad) Ründe varustus Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa
kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur.
küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade
· Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus , kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus · Keskaegne relvastus jagunes ründe - ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. · Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. · Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad . Ründerelvade areng · Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku.
maakondi · Maakond = mitu kihelkonda · Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Rahvas ja ülikud · Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased
meelelahutus. Sellepärast pöörati läbi kogu keskaja relvadele suurt tähelepanu. Relvad olid keskajal eelkõige võitlusvahendid, kuid nad tähistasid ka sotsiaalset kuuluvust: mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks, samas kui relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: vähivõitlusrelvad (mõõgad, odad) ning laskerelvad (vibud, tulirelvad). Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigeksmõistmist, vahel oli mõni mõõk ka võimutähiseks. Kurjategijate hukkamisel peeti auväärsemaks karistusviisiks mõõgaga pea maharaiumist, mis viidi täide linna turuplatsil. Hukkamist viis läbi timukas. Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüsi, mis koonses väikestest soomuskujulistest metallplaadikestest.
kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel. Relvade liigid Lähivõitlusrelvad: Kaitserelvastus: Mõõgad Kaitserüü Odad Kiiver Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü. Väikesed soomuskujulised metallplaadid Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale Hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks hakati kasutama neetidega kinnitatavaid raudplaate. Tekkis plaatvest 15saj kujunes välja täisraudrüü
Kala ja jahiloomad on meie peamine söök peale taimede. Samas saame loomadelt nahka, millest teeme endale riideid, et elada üle külm aeg, mida on meie maal palju. Loomad on ka teisest küljest kasulikud-nende luudest valmistame ehteid ja amulette, mis annavad meile jõudu ja kaitsevad halbade võimude eest. Läheme veekogust savi otsima, et naised sellest nõusid saaksid valmistada. Jõe ääres märkasime metssiga, kes oli tulnud vett jooma. Ruttasime hüttide juurde et odad ja nooled tuua. Pärast mitut tabamust jalga, ei suutnud metssiga enam liigutada. Vedasime 4-kesi metssea hüttide juurde. Naised juba askeldasid ja olid hämmingus kui siga nägid. Peale metssea intsidenti läksime tagasi jõeäärde savi otsima. Õhtul enne matmistseremooniat meisterdatakse valmis savikausid ja neile tehakse peale kammi meenutava hambulise templiga lohukesi ja täkkeid. Peale savipottide valmistamist oli aeg õhtusöögiks. Söögilauas arutasime, kuhu vanake matta
Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu
Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. · Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõdurikuube, sääriseid ja kandiliste ninadega jalanõusid. · Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umbsed. · Nende relvad pronksist odad ja mõõgad, puidust vibud pronkskaunistustega on tõelised. Kasutatud materjal: et.wikipedia.org en.wikipedia.org deacondoesdc.blogspot.com www.traveladdicts.connectfree.co.uk/China/warriors gardkarlsen.com Ülisuured tänud vaatamast, seda põnevat esitlust!
U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa
tähtsamaks täis kõhtu ja Ralph saarelt pääsemist. Asjade süvenedes said neist viha vaenlased ja Jack moodustas oma ´´suguharu´´. Ta sai peaaegu kõik teised poisid Ralphi leerist üle enda leeri välja arvatud Põssa, Sami ja Eriku. Sam ja Erik olid kaksikud, nad tegid kõike koos, isegi tuld valvasid nad koos. Simon keda peeti natuke napakaks, jäi elu lõpuni era´pooletuks, sest ta tapeti kütide poolt, kuna nad ei saanud hetke jooksul aru et see kelle pihta nad odad viskasid oli Simon. Ühel ööl varastasid Jacki suguharu poisid Ralphilt tule ja prillid millega tuld teha. Ralph läks Jacki käest aru nõudma kuid see ei lõppenud hästi. Kui ta oli jõudnud kalju kindlusesse kus asus Jacki suguharu, lükkas Roger, kes oli nö Jacki parem käsi, ülevalt kalju ääre pealt suure kivilahmaka alla. See oli lõpp Põssale kes varises kalju otsast alla ja otse meres asuvale kivi pangale. Ralph põgenes kindlusest aga kakskud nii kiired ei olnud
Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide
Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks Relvastus Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes tunduvalt 12.13. sajandil Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus. Kaitsevarustus kaitserüü, kiiver ja kilp Ründevarustus lähivõitlusrelvad (mõõgad ja odad jne) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne) Rüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd väikesed soomusekujulised metallplaadid nahkjaki välispinnal. Ristisõdade ajal hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Peale tõmmati veel pikk valge mantel, sageli ordu embleemiga. 13. sajandi II poolel hakati paremaks kaitseks kasutama plaatvesti, põlve ja küünarnukikaitseid.
· ruuduline põrand · suled · diagonaal · täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina · odad, kiivrid, lipud, kilbid · poseeritud olemine · portreemaal · ajaloolised tsennid · lõvi ja korkapeadega kaunistatud toolid ROMANTISM: · lehvivad lipud · hobustel lehvivad lakad · taevas tormavad pilved · vesi maastikumaalidel REALISM: · lihtsad inimesed · moonutamata · tõelised · maastikumaalid · tööstustseenid, lihtrahvas IMPRESSIONISM: · udune · piirjooni pole · nähtavad pintslitõmbed
vägivaldselt. Näiteks alistusid latgalid ristirüütlitele rahumeelselt, seda erinevalt eestlastele. Teiseks oli sõjalise taseme suur erinevus. Kui ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, siis eestlased olid kõigest tavalised talupojad, kes oma vabaduseeest välja astusid. Ka olid vaenlaste sõjaväed arvuliselt suuremad. Ristirüütlid olid sõdimisega juba enne palju kokkupuutunud ning tänu sellele olid nenede relvastus ja tehnika tunduvalt parem. Soomusrüüd, odad, mõõgad, tugevad kilbid - see kõik kuulus nende sõjavarustusse. Kuid eestlaste puhul polnud seegi erakordne, kui mindi võitlusesse põllutööriistadega. Vaenlased olid harjunud pikaaegsete sõjaretkedega, kuid eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Poldud harjutud sõdima ning halbade kogemuste ja relvade tõttu ei suudetud sama hästi toimida kui vaenlane. Rüütlitel oli pidevalt loota abiväele
soojenemise leevendamise lahenudseni. Maavarasid, eriti vett ja puitu tuleks kasutada äärmiselt arukalt ja säästvalt, et mitte vaevelda varsti nii joogiveepuuduses kui ka näljahädades. Eriti taaskasutamatuid maavarasid peaks kasutama väga ettevaatlikult ja minimaalselt. Üleüldiselt peaks segama minimalselt vähem Maa loomulikku kulgu. Samas on ka sõjapidamistehnika suurel määral edasi arenenud Maa algusaastates, mis võib olla probleemiks. Kerged looduslikud odad ja vibud on asendunud katastroofilisi kahjusid tegevate tuumapommide ja hävituslennukitega. See on ilmne, et viimased kahjustavad atmosfääri rohkem kui vanaaja relvad. Niiet mitte sõdimine, seega rahu riikide vahel võibki olla üheks suureks globaalse soojenemise leevendajateks, sest soojuse ja energiahulgad, mis sõdade ajal vallanduvad on hiiglaslikud. Kindlasti on ka vajalik, et iga inimene isiklikult võtaks midagi ette, mõistaks siiski
Olukord tõsises seoses naabruses kujunenud riikide ühendusega. Need suutsid sõjakäikudega kaasa haarata suuremaid väeüksuseid ja kujutasid ohtu eestlaste iseseisvumisele. Ühe tõsisema katse oli Vana-Vene riik 11saj teisel kolmandikul juba teinud. Umbes 11. sajandi keskpaigus hakkati maha jätma väiksemaid linnuseid, ning nende asemele rajati suuremaid ringvall-linnuseid. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Ratsaväe liikmetel oli kahe teraga mõõgad.
600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga. Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned. Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad. Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega. Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust. Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud. Matmisviisis toimusid suured muutused, hauapanustena hakati panema rohkelt relvi ja ehteid. Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla. Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest.
Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu. Tule avastamine lõi eelduse väga paljude uute relvade valmistamiseks. Tekkisid esimesed potid, mis olid inimese jaoks väga tähtsad. Tulega sai ka sulatada metalle ja vormida neid, nii nagu ise soovisid. Arvatakse, et esimesteks relvadeks, kus on kasutatud metalle on odad. Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks. Väga tähtsad relvad, mis kasutusele võeti olid mõõgad. Üheks tähtsamaks faktoriks, mis mõjutas kogu sõjandust alates 14. sajandist, oli püssirohu kasutuselevõtt. Võrreldes vibude ja ambudega polnud püssid ja kuulid nii ilmatundlikud ja püssimehe väljaõpetamine oli lihtsam. Edasi võeti kasutusele musketid, mis olid paremad varasematest püssidest, vibudest ning ambudest
kujunemine. Teisalt jäi eesti ühiskonnal napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsaimaid ringvall- linnuseid eriti Lääne-Eestis ja Saaremaal näiteks Varbola maalinn. Eestlaste relvastusse kuulusid odad, mõõgad, sõjakirved ja nuiad, kilbid. Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes ratsa- ja jalameestest. Eestlastest lõunas elasid latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12
Lisaks ilmnes veel maata talunikke, kes rentisid suuremaaomanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjade seisusse võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu, aga ei suutnud seda tähtajaks tagasi maksta. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuse väravad. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel, aga ka paljudel teistel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid esmajoones kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad võisid kanda ka raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikingulaevu meenutavatel kiiretel alustel.
teiste kristlaste vastu. Euroopa rüütliideaal Richard Lõvisüda sai surma sellest hirmsast keskaja relvast, mida ta ise meelsasti ristisõdades kasutas. Jalaväes mängisid tähtsat rolli ka odamehed. Bannockburn`i lahingus moodustasid sotlaste odamehed schiltrom`i, mis kujutas endast odameeste ringi. Schiltrom oli väga tugev kaitserivistus, mis töötas eriliselt hästi ratsaväe vastu. Jalgsi võitlevate plaatturvisega rüütlite jaoks olid aga odad liiga viletsad. Odad ei tunginud plaatturvisest läbi ja kui rüütel oma mõõgaga metallist tera otsast ära raius, jäi alles kasutu 3 puutoigas. Rüütlite vastu oli vaja efektiivsemat relva millega saaks nii raiuda kui ka torgata. Lahenduseks olid hellebardid. Väga tugev samataoline relv Inglismaal oli billhook, millega sai ideaalselt rüütlit torgata
ajalooarhiivides, kus uuritakse inimkonna uskumatuid tegusid ja imestatakse nende toimumise võimalikkuse üle. Kõige rohkem on kirjeldatud sõdasid, mis oma veriselt olemuselt on meeldejäävad ning tähelepanuväärsed. Tänu võimuahnusele ning edumeelsusele on pidevas arengus olnud teadus ja tehnika. Evolutsioon kivikirvest elektroonikani on äärmiselt pikk ja paljunõudev, ent ometigi leidub ka tänapäeval dzunglites suguhõime, kelle elupaigaks on koopad ja sõjavahenditeks odad. ,,Meister ja Margarita" teatritseenis mainib Woland, et inimesed ei ole kahe tuhande aasta jooksul üldse muutunud. Üldine mass on ikka sama rumal ja ahne kui vanasti. Areneb vaid miljöö ja välimus, kuid pilt pildis, milleks inimene on, jääb ikka mustvalgeks. Väga raske on tõmmata piiri tegelikkuse ja müstilise vahele. See, mis ühiskonnale tundub normaalne ja igapäevane, võib olla hoopis allasurutud ning piiratud vaateväli. Persoonid, keda
Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamuste kohta täpseid andmeid pole, kuid arvatakse, et alti püstkodades. Tööriistad (kivist ja puidust) olid kirved, paadid, odad, vibud (luu ja sarved). Elati jahist, kalapüügist ja korilusest. Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega
Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr. U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja tänapäeva inimene ehk homo sapiens, kes oskas ka ise tuld süüdata. 5500 aastat tagasi tekkis kirjaoskus ja kirjutatud ajalugu. Neandertallased Kasutasid riietuseks loomanahkadest rõivaid. Elupaigaks koopaid või ehitasid ise okstest hütte, kuna oli alanud jääaeg. Tõenäoliselt tundsid ajujahti. Jahiriistadeks olid puust odad, mille otsad olid teravaks põletatud. Olid esimesed, kes matsid oma kaaslasi magamisasendis. Kaasa pandi toitu ja tööriistu. Teadmata põhjustel surid välja 3000 aastat tagasi. Tänapäeva inimene ei ole neist arenenud. Homo sapiens ehk kromajoon ehk tarkinimene ehk tänapäevainimene Tekkisid 100 000 aastat tagasi. Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega
Kalevipoja sängid(Alatskivi) külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele. ringvall-linnused(Varbola,Valjala) tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall 7.külad sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja) ridakülad-ridastikku rajatud talud (Ida-Eesti) hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) 8. eestlaste sõjaline tase Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka mõõku, tundmatud polnud sõjakirved ja nuiad. Põhiliseks väeüksusteks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsameestest kui jalameestest. Tunti linnuse piiramisvõtteid, ka merel tegutseti osavalt. Kuni muistse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks. 9. eestlaste suhted naabritega Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed
Kurjategijate hukkamisel peeti kõige auväärsemaks karistusviisiks mõõgaga pea maharaiumist, eriti kui see viidi täide linna turuplatsil. Kasutusel oli spetsiaalne timukamõõk, mida ei tohtinudki millekski muuks tarvitada. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus Relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad, ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul.
slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus
Kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks Ja kreeklaste väikesed trireemid olid eelisseisus sügavates tundmatutes ja kitsastes lahesoppides. Pärslased ei osanud ka erinevalt kreeklastest ujuda ja lahing lõppes Kreeka võiduga. Plataia lahing 480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased. Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud
Mõnel olid jalas nahksaapad, tumedad püksid ja seljas nahkvestid. Sõjasulastel olid ka rõivastel pandlad. Kandsid ka kiivreid ja turvist. Naised kandsid pikki kleite ja rihmikuid. Vaimulikel naistel olid seljas nunna rüüd. Filmist saab aru, et tegemist on keskaja filmiga, kuna riietus, relvad ja üldine olustik filmis on keskajale kohane. Relvadest olid kasutusel mõõgad, pistodad, vikatid, pussnoad, väikesed käsirevolvlid pika toruga ja odad. Ajastu arhitektuur on seevastu väga erinev, kuna film on üles võetud eri kohtades. Näiteks Tallinna Vanalinnas, kus ehitised on tänaseni säilinud. Filmis nähtud hooned olid põhiliselt ehitatud maakividest, mis oli korrapäratult laotud. Maja ülemine osa oli tehtud puit laudadest. Aknad olid kõrged ja väikeste ruutudega. Katused olid roost. Majal oli ka rõdu, mis oli tehtud puidust. Kloostri seinad olid tehtud maakividest,mis oli üle lubjatud. Kloostri katus oli tehtud põletatud
· hing-animism,hing võis rännata magamise ajal, hauatagune elu · loodus-suhtuti austusega, hoolega · jumalad-Taraphita,jumalad polnud halvad ega head · ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste
selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja neandertaallane, kes elas ja tegutses seal umbes 100 000 aastat. Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja laia näoga. Nende kehad olid ehitatud spetsiaalselt külmas kliimas toime
Kui on vihmaperiood, siis liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda, kuid põuaperioodi ajal liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas teises kõrbes. Päike on aastaringselt seniidis ja kütab liiva nii kuumaks, et väikesed antiloobid võivad oma jalad ära kõrvetada. 3 Busmanid Busmanid on iidsed Aadrika põlisasukad, kollase nahavärviga rändrahvas. Jahirelvadeks odad, viskenuiad ja mürgistatud nooltega vibud. Kokku on neid umbes 60 000 inimest. Busmanid on elanud kõrbes sajandeid ning elavad praegugi nii nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Busmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega. Nad kütivad ulukeid ja korjavad kõike mis söödav, enamasti metsikute puude vilju, pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri valduses. Aadli relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad- mõõgad, odad ja laskerelvad - vibud, tulirelvad, ammud, ning kaitsevarustuseks - kaitserüü, kiiver ja kilp. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. Hiljem hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli
Must nimekiri- Raamat kuhu kanti Pal-tänava poiste grupi nimesi , kes eksisid reeglites. Nt. Kapten Janos Boka unustas krundi värava riivi panna, mille tõttu varastati punasärkide kapteni Feri Atsi poolt lipp ära. Punasärkide nimetus- Kapten Feri Ats kandis punast särki ja kõik tema grupis olevad liikmed ahvisid teda. Punasärkide krunt- botaanikaaed, selle keskel asus lossivaremed, kus nad oma relvi (odad, tomahoogid), saaki hoidsid. lossivaremetest edasi läks puusild ( kus nad kordamööda vahti pidasid), mis viis saarekesele, kus oli punasärkide nö kogunemispaik. Väikese saare ümber valendas pisike vesikasvudega järv, mis oli tihedalt pilliroogu ja kõrkjaid täis kasvanud. Esimene luureretk botaanikaaeda- Pärast Pal-tänava poiste lipu varastamist kavatsesid eelnimetatu grupp tõestada end , et ei karda punasärke ja tungisid pimedas salaja 3-kesi
Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV. Rootsi kuningriik korraldas aegajalt alistus- ja ristiretkeid, kuid edutult. V. 1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna VI. 1030.a Kiievi vürst Jaruslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ja rajas Jurjevi linna VII. 12.saj Idas Vara-Vene riik killustunud - tagasi tuli tõrjuda Novgorodi ja Pihkva vürstiriikide rünnakuid Sõjaline tase: I. Linnused rajati küngaste otsa (raskem rünnata) II. Relvad: vibud, odad, kilbid, mõõgad, rõngassärgid(rikastel) III. Ratsasõdalased Elanike varanduslik ja õiguslik seisund (vähe teada) I. Varanduslikud lõhed eksisteerisid II. Varanduslik kõrgkiht - rikkad maaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad (juhid) III. Elanike põhikiht - talupoegadest maaomanikud IV. Maata talupojad - rentisid maad, töötasid sulastena V. orjad - sõjavangid, kohalikud võlgnikud
annaabi.ee 
