kandidaat on pädevam asuma matemaatikaõpetaja ametikohale. Enne seda lahkusid kaheksast komisjoni liikmest kaks, kellest üks, õppealajuhataja, ütles, et tema hääl läheb samale kandidaadile, kelle poolt hääletab muusikaõpetaja Lehis. Teine ruumist lahkunu, majandusosakonna juhataja oma eelistust ei avaldanud. Järgnevalt toimus hääletus, mille tulemus oli järgmine. Siiri Siinuse poolt hääletas 3 õpetajat, sealhulgas õpetaja Lehise hääl. Puudus õppealajuhataja hääl, mis on vaieldav, sest vastavalt protokollile oli õppealajuhataja oma hääle andnud, kuna see pidi kokku langema õpetaja Lehise omaga, siis oleks olnud loogiline, et Pr. Siinus oleks pidanud saama kolme poolthääle asemel neli. Kaspar Koosinuse poolt hääletas kolm õpetajat, sealhulgas direktor. Direktor võttis endale, aga õiguse lugeda Hr. Koosinuse kasuks ka majandusosakonna juhataja hääl väites, tsiteerin: ,,. Kuna teadaolevalt
pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) võrse tipus hele ümar pahk, mis Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende avaneb sügisel. kahjustused väheolulised, kuuskedel kahjustus tühine mändidel kahjustab eelkõige
a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9
Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid sireli-lambaseenik-Albatrellus syringae tammepässik - Inonotus dryophilus; lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus soo-maamuna -Bovista paludosa valge sirmik - Macrolepiota nympharum lilla kukeseen -Cantharellus melanoxeros luiteliudik - Peziza ammophila
käigus ja saab panna ainult katla destillatsioon kaudu , 2. leotamine maitseained jäätakse vedelikku sisse mingiks ajaks lihtsalt seisma. Maitsestakse et anda lõhna ja maitse omadusi , maitsestamisel kasutatakse maitseaineid , maitse ained ja maitsetaimed ürdid ja vürtsid , puuviljadega , marjadega , erinevate koortega , ja ka juured, 5. Laaberdamisel saab alkohol juurde maitsest ja lõhna laaberdus tünnid tavaliselt tamme , kastani või lehise puust. Laaberamise periood sõltub väga joogist kas mõni kuu või kümneid aastaid. Tünnid peavad olema kas uued või vanad , suur või väike.
Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad
tuulega kandub emaskäbidele. Kui õietolm on levitatud, kukub isaskäbi maha. Emasõisik puitub käbiks, seemned arenevad käbi sees, mis võib jääda puu külge mitmeks aastaks. Töönduslikud okaspuud Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel. Okaspuude puitu peetakse laialeheliste puidust pehmemaks. Kuid mõnede okaspuude, näiteks lehise ja jugapuu puit on isegi kõvem kui paljude lehtpuude oma. Palmlehikud 160 liiki palmlehikuid, mis kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel, on ürgse taimerühma järeltulijad, mille õitseng oli umbes 250 miljonit aastat tagasi. Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära
Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõikide meie kaseliikidega moodustab mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi
4 2.SIBERI KLIIMA Siber paikneb arktilises, lähisarktilises ja parasvöötmes, talle on iseloomulik mandriline kliima (õhut°-i aastane kõikumine 35-65 °C, äärmuslike t°-de vahe Kesk-Jakuutias üle 100 °C), talved on väga karmid (-16 kuni -48 °C; absoluutne minimum -71 °C, Oimjakonis). Juuli keskmine t° on 0 °C (Severnaja Zemljal) kuni 23 °C (Lääne Siberi lõunaosas). Kliima mandrilisuse kasvule läänest itta vastavad taimkatte muutused: Lääne-Siberis siberi lehise ja siberi seedermänni taiga ning kasemetsatepp, Kesk-Siberis dauuria lehise taiga ning lehise-männi-metsatepp. Karm kliima soodustab igikeltsa: Lääne-Siberi põhjaosas, suuremas osas Kesk-Siberis, kogu Põhja-Siberis ja Kirde-Siberis on lausaline igikelts, Lääne-Siberi keskosas ja Lõuna-Siberi mägialadel saareline igikelts. 5 3.IGIKELTS Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa, mis katab ligi 25% Maa pinnast
Poceaceae Miscanthus floridulus õiekas siidpööris. Jaapan, Tai · Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae Viola kannike "Rebecca" 2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi
Tüvepikkus 14- 21 cm, kahara saba pikkus kuni 14 cm. Selgmiselt helehall pruunika varjundiga, kõhtmiselt valkjas. Puhas-hall talvekarv on eriti kohev ja siidjas. Harilik lendorav on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, kogu Siberis (välja arvatud põhjaalad) ja Kaug-Idas. Asustab okas- ja segametsi, kus toitub puude oksakestest, pungadest ja seemnetest, samuti seentest ja marjadest. Areaali kirdeosas on lendorav talvel sunnitud toituma peaaegu üksnes lehise pungadest. Talveunne ta ei lange, kuid käreda pakasega päevad veedab pesas, kasutades suvel kogutud toiduvarusid. Pesa ehitab looduslikesse puuõõntesse, rähni pesakoobastesse, mõnikord ka kaljupragudesse. Emaloom poegub üks kord aastas, sünnitades juunis-juulis 2-4 poega. See liik elab ka Eestis. Kasutatud kirjandus: Tekst: "Loomade elu: Imetajad 7" Lk. 151-152 "EE 5: konj-lõuna" Lk. 484, lendoravlased Kanal2 saade "Osoon" http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1015
osas. Maltspuidus ja Küpspuidus keskosa surm ei kaasne tumenemisega. maltspuit ja väärlülipuit? Tüve ristlõikel on paljudel puiduliikidel eristatav heledam koorealune osa maltspuit. Kasvavas puus on maltspuit mehaanilist rolli täitev elav puit. Tumedamat tüve keskosa ei teki. Mitmete maltspuiduliste liikide tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks väärlülipuiduks. 5. Kuidas võiks seletada nähtust, et lehise puidus väga sageli on puidus piki aastarõngaid ringlõhed (puidu kihid on üksteise küljest lahti), kuid männi puidus sellist ilmingut kohtab suhteliselt harva? ( ? )Ei leidnud vastust Võib olla see on seotud sellega, et okaspuidu aastarõngad on kitsamad, kui lehtpuidus. 6. Milline ehituse erinevus on laiadel ja väärlaiadel säsikiirtel? Eristatakse kolme tüüpi kiirgust (laiuse tüüpi) : väga kitsad, kitsad ja laiad. Laiad kiiret võivad olla tõelised() või väärad ().
Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. 4 Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused
ümbruskonda Kastre- Peravallaks.Eesrindlikud metsanduslikud tööd algasid juba 19. saj. II poolel, kui metsade omanikuks oli Kastre mõisnik Nikolai von Essen. Metsade plaanistamine toimus aastail 1860-1865. Metsaülem Martin Maurachi ametisoleku ajal (1883-1897) viidi läbi ulatuslik kuivendustöö. Käsitsi kaevati 150 km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike. 1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama. Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui ka koduaia kaunistajatele. 1969.a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi.
aastal. 5.Akvarell- on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile. Aleks Kase akvarell ,,Suvine rand". Hilda Kamdroni akvarell ,,Meltsi tiik ja saun" 1944. Enno Lehise akvarell ,,Müürivahe tänav Tallinnas" 1965. 6.Ateljee- on kunstniku või fotograafi tööruum. Ateljee iseloomulikuks tunnuseks on hea ning vajaduse järgi muudetav valgus. Ants Laikmaa oma ateljees Tatari 21b 1922. a. märtsis. Jaan Koort ateljees Pariisis 1912. a.
aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head. 5564-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses madal näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes. [redigeeri] Börsid Austria suurim börs on Viini Börs, mille tähtsaim börsiindeks on Austrian Traded Index (ATX). [redigeeri] Põllumajandus Lehise-segamets Lõuna-Austrias 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses.[viide?] Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal.
üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat. Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka keskkonnakaitseline tähtsus. Kasvatamine Eestis: levinud ilupuuna, tahab viljakamaid pinnaseid. Kõige paremini sobib Eestisse kuriili lehis. Tihemetsa metskonda on möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud kaks olga - vana nimega korea - lehise kultuuri, mis on kasvult ületanud samal ajal istutatud jaapani ja siberi lehise omi. (6) 9 (13) Kääbus-seedermänd Pinus Pumila (14) Igihaljas roomav okaspõõsas kõrgusega 40-50 cm männiliste sugukonnast. Võrsed roomavad mööda maad, on veidi tõusvad . Pungad on terava tipuga, tugevalt vaigused.
Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C.
plaanil on näha mõisa peahoone ümbruses asuvat pargiala. Pargi võib tinglikult jaotada kahte ossa. Esimene osa paikneb peahoone lähimas ümbruses ja koosneb mõisamaja esisest ja tagumisest osast. Mõisamaja esine osa koos poolkuukujulise (algselt ümmarguse) väljakuga on tänapäeval hästi hooldatud. Lõunast on see piiratud müüriga (esialgu pargipiiril müüri polnud, ehitati 1980-ndate lõpus Viru Restaureerimisvalitsuse tellimisel). Tähelepanu väärib kindlasti neljarealine tamme-lehise allee, mis kulgeb mõisapargi ja Tollide perekonnakalmistu (Kabelimetsa) vahel. Sissesõiduteed ääristavad põhja-lõuna suunas kaks kaherealist lehisealleed, mille välimiste puude vahe on ca 40 m ning mis kokku moodustavad vägevalt mõjuva kompositsiooni. Peahoone poolsesse alleeossa jäävad neli puuderingi, mis koosnevad eri liiki puudest (vaher, saar, tamm, pärn). Puuderingid on loetavad ka tänapäeval.
· isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punased või rohelised · valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad · kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja Larix sibirica - Siberi lehis · noored võrsed kahvatukollased · okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised · pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil · soomused lusikakujulised ja karvased · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised · valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised
kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinni vaigutamisega. Parkaine ehk tanniini (valge aine mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet sisaldub veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise ja pajuliste koores. Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel. Suurim parkaine sisaldus on troopikapuudel. Parkainet saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerides. (orgaaniliste ühendite eraldamine veega) Kasvavas puidus tekivad järgmised lisaühendid ehk toitained: * valgud, esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus on kasvavas puidus suurem suvel.
Kuuse koor sisaldab 10% parkainet, mida kasutatakse nahaparkimisel. Koorest ja kändudest toodetakse vaiku. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist sööb tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Lehis (Larix sp.) Puhtaid lehise puistusid esineb Eestis vähe. Lehis on meile sisse toodud puu, mis on sobiva kliima tõttu siin hästi kohanenud. Lehis on lülipuiduline puu. Lülipuit on punakaspruun ja erineb teravalt kitsast valgest maltspuidust. Aastarõngad on kõigil lõigetel hästi näha. Vaigukäike on vähe. Lehise puit on väliselt sarnane männi puidule, kuid märksa raskem ja kõvem. Paistab silma veel suure tugevuse, väikese okste arvu ja mädanemiskindluse poolest. Säilib hästi vees
Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud;
põhimõõtmetesse muutumatu. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtevahekordi, alateadlikult võrdleb inimene objekte iseenda või mõne talle igapäevase etaloniga. Maastikukujunduses on väga oluline jälgida proportsionaalseid suhteid taimede grupeerimisel. Tüüpiline viga mis tehakse on omavahel proportsionaalselt liiga suurte ja väikeste taimede kõrvutamine nt siberi lehise ja dammeri tuhkpuu. Taimede valikul tuleb tuleb eeskätt arvestada taustsüsteemi e ümbrusega, sh juba olemasolevate taimedega ja istutatavate proportsioonidega, kui nad on täiskasvanud. Haljastuse ja hoonestuse koosmõjul on võimalik peita või esile tuua hoone teatud proportsionaalseid erisusi. Järgnevalt selle kohta ka mõned näited: · paigutades hoone nurkadele laiavõralised või lehvikja võraga puud tundub hoone laiem.
(1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154. aastal araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt, kui Viljandi muinaslinnust
Neid saab kasutada pinnast katvate taimedena või istuda gruppidena ja kiviktaimlasse. On püramiidja või ümara võraga okaspuid, näiteks küpress ja elupuu. Okaspuid ei ole vaja regulaarselt lõigata. Lõikamine võib piirduda arenemise ja kasvamise teatud reguleerimisega. Lõigatakse kevadel, enne kasvuperioodi algust, või augustis septembris, kui kasv on juba lakanud. Lõikamiskoha alla peab alati jääma terveid okkaid ja võrsetippe. See reegel ei kehti lehise ja jugapuu kohta. Okaspuid ei saa noorendamise eesmärgil lõigata samade reeglite järgi nagu lehtpõõsaid või puid. Mägimännid võivad vahel kasvada liiga pikaks ja laiaks. Kasvu saab reguleerida, kui näpistada ära kõige tugevamad esimese aasta võrsed. Seda tuleb teha ajal, mil võrsetel asuvad okkad on veel pehmed. Kuuse ja nulu teatud liigid kipuvad kasvatama mitut latva. See võib viia terve puu ebaühtlase arenemiseni
Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Esimesed kevadised õitsejad on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed. Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat, safloori jt. 2.2 Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas
Uue loodusmaja üks põhiprintsiipe töötab tõesti seestpoolt välja poole ehk sisenedes saab looduse ja arhitektuurisõber ise aru, et tegemist on hoonega, mille eesmärgiks on luua inimeste ja looduse vahel dialoogi. Hoone koosneb kolmest tiivast, mis paiknevad mäe sees ja peal, ümber keskse tuuma – aatriumi. viimistlusmaterjalid on loodusliku tooni ja olemusega, sulandades uue loodusmaja ümbritsevasse miljöösse. Katus on kaetud piirkonnale iseloomuliku valtsplekiga, seinad lehise laudisega, mis ühtlase algviimistluse tagamiseks raudsulfaadiga töödeldud on. Kasutatavate materjalide värvitoon ja viimistlus on naturaalne ning ajas muutuv sh väärikalt ja loomulikult vananev. Winston Churchill on öelnud “meie kujundame hooneid, hiljem kujunavad hooned meid” – Ka uus loodusmaja võiks kujundada inimeste arusaamu ning suunata neid keskkonnasäästlikule käitumisele . Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus
madal ning kulgeb koore sees; matt valge lõikepind näitab, et lõige on liiga sügav - läbib puitu. Kõik toimingud peavad olema tehtud kiirelt ja täpselt, et lõikepindadele ei tekiks vaiku, mis takistab kasvamaminekut. Alusel kärbitakse külgoksi. Pärast pookoksa kasvamaminekut lõigatakse aluse latv maha. Ülejäänud oksad eemaldatakse aluselt 2 aasta jooksul. 5.3.2. Pookimine ladvalõhesse Ladvalõhesse pookimine sobib väga hästi männi, aga ka lehise ja ebatsuuga sortide pookimiseks. Soovitatav on, et alus ja pookoks oleksid võimalikult ühesuguste läbimõõtudega. Pookimisel lõigatakse alusel võrse tipp koos pungaga 1 … 1,5 cm pikkuselt ära ning võrselt kõrvaldatakse okkad 4 … 5 cm ulatuses. Kärbitud latv lõhestatakse. Pookoksaks kasutatakse 5 …7 cm pikkust viimase aasta võrset, mille alumiselt osalt okkad kõrvaldatakse, Punga alla jäetakse 7 … 12 okkakimpu. Poogendi alumine ots lõigatakse kiilukujuliselt, asetatakse
ümbertöötlemisel. Kurmulisus Kurmilisus on tüüakuse erivorm,kus tüve jämenenud osas esinevad voldid.Mõju puidu kasutamisele on samasugune nagu tüüakusel. Pahk Pahkade tekkimine saab alguse väga mitmesugustest tüvevigastustest. Tüve kasutamist segavad pahad tühisel määral.Seejuures on nad ise keerulise ehituse tõttu hinnatud materjaliks mitmesuguste iluasjade valmistamisel. Puidu ehituse vead Keerdkasv Esineb sagedamini männi,kuuse,lehise ja valgepöögi juures.Keerdkasv vähendab lattdetailide tugevust(kiud on kaldu) ja põhjustab laudade kaardumist. Mädanikud · Puidu ebaterved värvused ja mädanikud võivad tekkida ning kaasnevad puus ning kasvad näiteks sisepunasus ja sisene mädanik. · EBATERVED VÄRVUSED JA MÄDANIKUD ON PÕHJUSTATUD KAHJUSEENTE POOLT VÕI BAKTERITE LAGUDAMISE TULEMUSENA. · seened kui sellised paljunevad eoste kaudu mis levivad tuule,vee lindude,putukate ja teiste kaudu.
Kogu ökosüsteemi funktsioneerimise seisukohalt on oluline, et keskmine vastus, arvestades kõiki liike koos ligi kaudne konstantne. Teoreetiliselt on näidatud, et kooslus, mis koosneb omavahel koosmõju avaldavatest liikidest, paneb võõraste liikike invasioonile hästi vastu. Ökosüsteemi mitmeaastaste fluktuatsioonide dünaamika viib liikidevahelisele koosmõjule, mis säilitab integreeritust. Näide: ökosüsteemi sisemine kontroll, lehise ökosüsteem Kesk-Euroopas. Umbes iga 10 a järel suureneb lehise pungakoi arv, et nad söövad ära lehed. See ei sõltu ilmastikust. Põhjuseid on palju uuritud parasiidid, haigused. Lehis kasvatab vastuseks väiksemaid okkaid, väiksema proteiinisisaldusega. Ökosüsteem kestab siin sisemiste põhjuste tõttu, kuid oma mõju on ka inimesel (kahjurite bioloogiline ja keemiline kontroll. 54. Ökosüsteemide terviklikkus. Bioloogiline mitmekesisus ja tasakaal looduses. Ökosüsteemide
seemned varisevad järgmise aasta aprillist suve lõpuni. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule, noor võrse võib kasvada läbi käbi. Seemned helepruunid. 6. Kasvunõuded: Külmakindel, valgusenõudlik. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Eluiga kuni 500 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit. Euroopa lehist kasutatakse haljastuses pargi- ja aiapuuna. Teda saab kasvatada ka pöetava hekina.Lehiselt saadakse väärtuslikku puitu. Lehise puit on tugev, vastupidav ka niisketes tingimustes ning dekoratiivne. See on hinnatud materjal muu hulgas ehituses, tisleritöös, laevaehituses. Traditsiooniliselt valmistati lehisest kaevanduste tugipuud ja aiapostid. Eestis kasvavaid lehtpuid Arukask (betula pendula) KS 1. Leviala: Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu,
metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda lõpuks odavamaks kui väljalangenud taimede asendamiseks tehtavad kulutused mõne aasta pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad tulevikus kõige enam kahjustatud lehise-, tamme-, saare- ja haavakultuurid. Juhul kui rajatud kultuur on juba suuremas osas ulukitest kahjustatud, ei maksa uue kultuuri rajamisega kiirustada, vaid selle võiks jätta ulukitele toidulauaks. Nii saab loomi meelitada eemale kahjustamata metsanoorendikest. Juba olemasolevate kultuuride ja noorendikes saab taimede suurema tiheduse tagada sellega, et neid valgustus- ja harvendusraietel vähem harvendada.
väljapoole. c) moodustis, mis tekib kui välk maasse lööb. d) looduslikult esinev seentest moodustunud ring. "Puravikulised" - Mariliis Joassoone 1. Millise mükoriisa põhitüübi moodustajad on Eesti puravikulised (v.a pipratatik)? a) Arbuskulaarse müktoriisa b) Ektomükoriisa c) Monotropoidse mükoriisa d) Endomükoriisa 2. Millised järgnevatest puravikulistest on looduskaitse all? a) Pomerantspuravik (Leccinum versipelle) b) Lehise-õõspuravik (Boletinus cavipes) c) Saatana kivipuravik (Boletus satanas) d) Kollane kivipuravik (Boletus impolitus) 3. Milline järgnevatest puravikulistest on mürgine? a) Haavapuravik (Leccinum aurantiacum) b) Pipratatik (Chalciporus piperatus) c) Punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus) d) Kasepuravik (Leccinum scabrum) 4. Milliste puravikuliste viljakehade parasiit on Kollane üleniidik (Hypomyces chrysospermus)? a) Kivipuravike ja tatikute
Lehisest sirget lauda ei saa, hakkab igastpidi mängima, aknaaamid saab veel kuidagi tehtud. Laevad/paadid tammest(tugevus) kaared. Pangud kh tamm või mänd (seda on rohkem). Põhja läinud laevast saab musta tamme. Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud paat. Kaksikruhi on kahest kokku pandud. Vene/haabjas ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö haab ja pärn. Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad.
karjatamine. Rohked kaevurnärilised toovad alatasa välja mulda, mille asustumisel suktsessiooni korras saavad osaleda mitmed konkurentsinõrgad lühieataimed. Et kogu stepp on varem või hiljem "läbi kaevatud", siis moodustub erineva vanusega taimkattelaikudest muster, mis suurendab liikide mitmekesisust stepi ökosüsteemis tervikuna. Stepifloora on kujunenud neogeenis savannitaoliste rohtlate vaesumisel. Viimase valiku tegi jääaeg, kui praeguses stepivööndis paiknes jahe kase-männi-lehise metsastepp. Läänest itta jaguneb Euraasia stepivöönd kolmeks klimaatiliselt ja florogeneetiliselt erinevaks piirkonnaks: Lõuna-Venemaa steppide tunnustaimed on ukraina stepirohi (Stipa iicrainica) ja kaldaluste (Bromus riparius), märksa kontinentaalsemates Kasahstani steppides aga punane ja sarepta stepirohi (S. rubens, S. sareptana), külmpuju (Artemisia frigida) jt. ning lõpuks
kõrgus 27m, keskmine rinnasdiameeter 33cm ja tagavara 513 m3ha-1, millele lisandus kuuse teine rinne tagavaraga 68 m3 ha-1, huumushorisondi tüseduseks märgitakse 13 cm. (Kasesalu & Kohava, 2008). 1893. aastal otsustati tolleaegse Kõrgessaare metskonna metsaülema K. Ahrensi eestvõttel rajada tee ja mere vahele istandus. Lahtisele liivale istutati aastaseid siberi lehise ja hariliku männi taimi, kuid kevadeks oli kultuur mattunud liiva alla ja taimed kuivanud. Ka järgmiste aastate katsed 2-aastate mändidega ebaõnnestusid. Kuni 1900-nda aastani ei õnnestunudki elujõulise kultuuri loomine Luidja randa. 1901. aastal otsustati katsetada liivade kinnistamisel lepa istutamist. Kolme aasta jooksul istutati 23
kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega. Parkaine e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem suvel;
Aastarõnga sees on vara(kevad)puidust hilis(sügis)puiduks üleminek järsk. Hilispuit moodustub kuni poole aastarõnga laiusest ja on kivikõva. Puidukiud on jämedad ja puit ise väga vaigurohke, mistõttu ka väga vastupidav ilmastikule ja mädanemisele. Tihedus 500...800 kg /m3 (15 % niiskuse korral). Puit on kõva, tugev, kuid oksad on haprad ja murduvad kergesti. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 25 Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses, põrandalaudadeks ja parketiks, aia- ja sisemööbliks, laevaehituses, vineeriks, liipriteks, ümarmaterjalina laevamastideks, postideks, vesi- ja sillaehituses, palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm.
raskemad puiduliigid puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega (reastus alates suurem kütteväärtusega liigist: pöök, kask, tamm, mänd, lehis, kuusk). Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimist e vajalik jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane ning kuhjas olev materjal imeb endasse õhust niiskust, mille kaudu vabaneb soojus- temperatuuri saavutades materjal süttib. Puidu akustiline omadus Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust, neeldumist, peegeldamist ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest)
Kuusk 2.Arukask 6.Saar 10.Vaher 14.Pöök 3.Mänd 7.Hall lepp 11.Pärn 15.Nulg 4.Haab 8.Sanglepp 12.Valgepöök 16.Jugapuu Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. Võrade tihedus mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Wiesneri varjutaluvuse skaala: Lehise minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta – puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2
spiraalselt ümber võrse, hiljem mitmekümne kaupa. Okkad kitsad, pehmed ja kuni 5cm. Käbid suhteliselt väikesed, püstised, ovaalsed ja pruunid. Puit punakaspruun, kõva, tugev, väga vaigurohke. Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses. Vaigusisalduse tõttu seal, kus immutatud puitu kasutada ei saa: kasvuhoone, aiamööbel. Euroopa lehise vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Lehiseid kasutatakse ka haljastuses. Euroopa lehis: Larix decidua Pärit Kesk-Euroopa mägedest. Eestisse sissetoodud, paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld. Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris-novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun, tugev, vaigurohke
Kännu läbimõõt Kahju arvestamise määrad kroonides Tamm, saar, jalakas, vaher, Haab, pärn, Halllepp, paju ja muud Mänd, kuusk, kask, sentimeetrites kadakas ning võõrliigid peale pappel seni nimetamata pehmed sanglepp, lehis ja nulg lehise, papli ja nulu ja põõsad lehtpuud Kuni 2 6 12 4 2 2,16 15 25 11 8 6,110 26 37 20 13
*Männivaigust toodetakse tärpentiini ja kampolit. Lehis. Eestis kasvab sissetoodud liigina kasvatatakse tarbepuu saamise eesmärgil Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad. Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule. Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit sisaldab palju vaiku. Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem. Kergest töödeldav. Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline. Tihedus 550..640 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele.
● eelmise puistu liigilisest koosseisust, ● seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), ● metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubatakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses: „Metsa uuendamisel Eestis kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: 1) must kuusk 2) serbia kuusk 3) keerdmänd 4) euroopa lehis 5) siberi lehis 6) siberi lehise vene teisend 7) jaapani lehis 8) kuriili lehis 9) eurojaapani lehis 10) harilik ebatsuuga 11) siberi nulg 12) punane tamm 13) hübriidhaab. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus
Mida soojem temperatuur, seda kiirem areng. Positiivne temperatuur taimedele on üle 5 kraadi. See mõõdetakse kraadpäevade arvuga Nt: t=7C siis see on +2C Ja kui temperatuur 7 kraadi kestab 10 päeva: 2*10=20 kraadpäeva. Temperatuurialaste rekordite hoidjad: Tedostromia ablangifolia (death Valleyst) – fotosüneesib 50 kraadi juures Bakter Pyrodictumaccultur – optimum on 105 kraadi. Külmadel temperatuuridel piire pole. Siberi Lehise kaitsemehhanism külmumise vastu: Rakkude sees olev lahus on hästi kontsentreeritud, mis alandab külmumistemperatuuri. Rakkudevaheline lahus on lahja ning see jäätud, rakud seest ei jäätu. Aasta keskmine sademete hulk on kooskõlas temperatuuriga! Väga külm = väga kuiv Väga soe = väga märg Külmas lasevad taimed lehed maha – lehtedest aurab vett. Maakera keskmise aastase temperatuuri muutumine:
Et jugapuu on hävimisohus, on ta võetud Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, emasurvad madalamal 3-5-kaupa lehtede looduskaitse alla. eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. kaenlas. Käbikesed 1,2-2 cm pikad, seeme Perekond lehis - Larix Siiski levivad arukaasikud eeskätt 0,2-0,4 cm pikk, kitsa tiivaga. Vili Lehise perekonda kuuluvad suvihaljad viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei üheseemneline läätsekujuline pähklike, ühekojalised kõrged puud. talu kõrget põhjavett ja liigniisketel ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti kasvukohtadel ei kasva. Juurestik tugev, kännuvõsust (pärast raiet).
· Okkad kitsaslineaalsed 1...5 cm pikad, pehmed. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised, mistõttu võrse näib kaetud piklike soomustega. Külgpungad laikoonilised, võrsega peaaegu risti, vaigused. 2-aastastel võrsetel esinevad lühivõrsed, mis näivad suurte pungadena. · Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad. · Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses, põrandalaudadeks ja parketiks, aia- ja sisemööbliks, laevaehituses, vineeriks, liipriteks, ümarmaterjalina laevamastideks, postideks, vesi- ja sillaehituses, palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm
Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas. Meil on palju siberi lehise kultuure rajatud pärast II maailmasõda peamiselt Altai piirkonnast varutud seemnega. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. Selle liigi juures väärib märkimist meil samuti sageli kasvatatav vene lehis (Larix russica [Endl.] Sab. ex Trautv.), millist varem käsitleti ühise liigina siberi lehisega. 9
annaabi.ee 
