LISAAINED 1. Twix šokolaadibatoon 51 g Tootjamaa: Poola E442 - sojaletsitsiin E500 – kergitusaine Looduslik vaniljeekstrakt 2. Kompvekid Miisu 150 g Tootjamaa: Leedu E500 – taigna kergitusaine Sojaletsistsiin Fermendid 3. Vaarikadžemm 450 g Tootjamaa: Holland E440 – želeeriv aine E330 – happesuse regulaator 4. Itaalia salatikaste 375 g Tootjamaa: Eesti, Põltsamaa E407 – paksendaja E415 – paksendaja E202 – säilitusained E211 – säilitusained 5. Choco Crisps hommikuhelbed 250 g Tootjamaa: Leedu E322 – emulgaator (sojast) Linnaseekstrakt 6. Rino teraviljarõngad meega 150 g Tootjamaa: Poola E150c – ammooniumkaramell, värvaine E500 – naatriumvesinikkarbonaat, kergitusaine E450 – dinaatriumdifosfaat, happesuse regulaator 7. La...
Suhkruasendajad Mis on suhkruasendajad? Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat
. 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega
omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone.
Mõned toiduained, näiteks maasikad, tomat, tsitruselised, sokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol jt. võivad soodustada biogeensete amiinide vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid. Selliseid aineid ei saa inimorganism kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel lisaainetel on tugev allergeenne toime. Mõnede sünteetiliste lisaainete osalisel lõhustumisel võivad organismis tekkida mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid. Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust
Toidu lisaained Tiiu Liebert'I raamatus selgitatakse, mis on toidu lisaained, milleks neid toiduainetesse lisatakse, kas nad on ohutud. Antakse ülevaade lisaainete jaotamisest rühmadesse ning iseloomustatakse neid rühmi lühidalt. Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete
Eained Otto Kontro Sisukord Tähis E Jagunemine Eained Eainete Kasutamine Eained, Otto Kontro Sissejuhatus Toidulisaained ehk Eained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid. Eained, Otto Kontro Tähis E Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. Eained, Otto Kontro Tähis E Vastav koodsüsteem kehtibEuroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaaine ohutuse garantiiks. Eained, Otto Kontro Eained Eaineid tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemisepidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Eained, Otto Kontro Eainete jagunemine
...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................
vastav hoiatus, kuna mõnel inimesel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. Eesti toiduainetööstus kasutab sünteetilisi toiduvärve küllalt vähesel määral. LISAAINETE LIIGITAMINE FUNKTSIOONIPÕHISELT Lisaained on jaotatud nende põhifunktsioonide järgi rühmadeks. Põhirühma kuulumine ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige sagedamini toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: Toiduvärvid (E100–199) Säilitusained (E200–299) Antioksüdandid (E300–399) Lisaks eelpool nimetatule on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500-…). Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks,
· Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. · Igal lisaainel on numbriline kood, mis võimaldab neid erinevatesse kasutusklassidesse jagada. · Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. · Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaainete ohutuse garantii. See tähendab, et neid aineid on kindlasti testitud. · E-ained on loodusliku või tehisliku päritoluga
esineb võimalikke kantserogeene (E120): E406; E407; E440 2) Loodusidentsed-esinevad toidus looduslikult kuid on saadud sünteesi teel, tervisele erilist ohtu ei peaks kujutama:E300; E330;E200; E210 3) Sünteetilised- neil pole looduses analoogi, on tervisele kõige kahjulikumad, kuna organismil on neid raske kahjutuks teha, nad ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda: E320; E321 Euroopa Liidus on loodud ühtne lisaainete süsteem- E ainete süsteem. E tunnus tähendab, et lisaaine on ohutuks tunnistatud. Enne lisaaine kasutusele võttu hinnatakse selle ohutust inimese tervisele Euroopa Toiduohutusametis (EFSA), hinnatakse lisaaine toksilisust, kantserogeensust, mutageensust jt näitajaid. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega. Maailmas on kasutusel ligikaudu 2500 lisaainet, Eestis umbes 300, paljudele lisaainetele on
Mis on toidu lisaained? Looduslikud või sünteetilised ained; Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga;
toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse konservantidena. Uute lisaainete ohutuse uuringute eest peavad maksma toiduainetetööstuse ettevõtted. See töö on väga pikaajaline ning võib maksta miljoneid kroone. See töö on väga pikaajaline ning võib maksta kümneid miljoneid kroone. Seepärast eelistatakse kasutada juba testitud lisaaineid. Eestis juhindutakse Euroopa Liidus kehtestatud nõuetest toidu lisaainete kohta ning loa lisaainete kasutamiseks annab Riigi Tervisekaitse Keskus.
puudusel? 3. Missugusest toiduainest on raud paremini omastatav? 4. Missugused terviseprobleemid võivad kaasneda keedusoola liigsel tarbimisel? Kuidas vähendada soola tarbimist? 5. Millal on lisavitamiinide tarbimine näidustatud(nimeta kolm)? 6. Milleni võib viia vitamiinide puudus (selgita näite põhjal)? 7. Selgitage, missuguseid ühendeid tähistatakse pakendil tähega E (mida see tähendab), mida näitavad numbrid selle taga? 8. Miks kasutatakse lisaaineid? 9. Milles seisneb lisaainete ohtlikkus? Mil viisil on võimalik lisaainete hulka oma toidus vähendada? 10. Missugust toitu nimetatakse funktsionaalseks toiduks? Too 3 näidet. II osa 1. Missugused terviseprobleemid kaasnevad alkoholi kuritarvitamisel (liigsel tarvitamisel)? 2. Milles seisneb tubaka suitsetamise kahjulik toime? (Nimeta kolm terviseprobleemi)? 3. Kanep ja tervis. Milles seisneb kanepi ohtlikkus nii üksikindiviidile kui ühiskonnale tervikuna? 4. Amfetamiin ja tervis. Milles seisneb amfetamiini ohtlikkus? 5
Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks "säilitusaine vääveldioksiid" või "säilitusaine E 220". Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, zeleerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 - ...).
Gruppid mille järgi e-ained põhiliselt eristatakse on toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandis, emulgaator-stabilisaatorid, lõhna-ja maitsetugevdajad ja mitmesugused muud ained. Päritolu järgi jaotatakse lisaained aga kolmeks: looduslikud, loodsidentsed ja sünteetiliselt. Euroopa Liidus on lisaainetel kasutusel juba teda nimi, e-aine. Nimi e-aine tähendab, et aine on ohutuks kinnitatud ja Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud. Kuid teadmised lisaainete kohta muutuvad pidevalt ning paljud heaks kiidetud lisaained, e- ained, ei olegi tegelikud nii kahjutud kui algul arvati. Võttes külmkapis välja esimese vostipaki mis kätte juhtub, loen sealt pealt välja sellised ained nagu E450, E451, E301, E621 ja E250. Mida need numbrid tähendavad, kuhu grupidesse nad kuuluvad ja kas nad on ohutud saab kindlaks tehtud referaadi käigus. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi Looduslikud
2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja lõhnaainest. · E221 - Naatriumsulfit Kasutusala: Karastusjoogid, kuivatatud puuviljad, krõpskartulid, joogid viljalihaga, veinid, ja siidrid. USA-s salatilaudades, et näeks värskem välja. Omadused: Säilitusaine / antioksüdant
seisukohast; nõuetekohasuse hindamise meetodid; pakendamis- ja märgistamisnõuded; veo- ja säilitamistingimused. (Toiduseadus §24) 5. Otsige ülesse lubatud toiduvärvide loetelu ja kopeerige link https://www.riigiteataja.ee/akt/74405 6. Kui palju kurkumiini võivad sisaldada erinevad tooted? Kirjuta infoallikas ka? Sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord,“ lisa 2. Toidu seadusandluse alused, iseseisev töö 1. perioodiks 7. Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. Missugusest rikkumisest läheb siin juttu ? Tooge konkreetseid näiteid?
(2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud ja maitseaine). viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada. (2) Toidus lubatud lõhna ja maitseainete loetelu (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna ja lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus . (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende Valitsus
Second level Lisaaineid ei lubata Third level kasutada: Fourth level Fifth level · Maitsestamata hapupiimatoodetes · Laabipiimatoodete s · Makaronitoodetes · Töötlemata lihas · Töötlemata kalas · Imiku ja väikelapsetoitudes. Kokkuvõte: Inimeste eesmärgiks on reguleerida lisaainete kasutamist ja lubatud koguseid toidus ning lisaainete pakendite märgistamist. Toiduvärvid kahjustavad laste tervist!
E-ained Mis on e-ained? E-ained ehk lisaained on loodusliku või tehisliku päritoluga keemilised . Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500)....
Putukatel kulub uues asukohas kinnistumiseks 15-20 põlvkonda. Näiteks kartulimardikas keda leiti Eestist 1965. a. Alles paarkümmend aastat hiljem leiti ka talvituvad mardikad. Kartulimardikas on hea näide võõrliikide sissetungist põhjustatud saastus ehk kahju keskkonnale. Lisaks on saastumise all toodud välja artikkel, mis on teemal agronoomia. Põllumajanduses on kindlad piirangud ja regulatsioonid, mis piiravad erinevate väätiste, lisaainete ja mürkide kasutamist. Põllumajanduses on võimalik kõikide lisaainete koguste välja arvutada ja tänapäevane infühiskonna areng on selle arengule palju kaasa aidanud ning kergemaks muutnud. Põllumajandus on palju arenenud ja see hõlmab mitmeid teaduslikke valdkondi nagu keemia, füüsika, tehnoloogia. Kasutatud materjal http://e- ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonn ale.html
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest
vesiniksidemed tekivad ja lagunevad, mis võimaldab ainetel vees lahustuda. Lisaained Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud lisaained. Loodusidentsed – ained, mida leidub looduses, kuid toiduainetes kasutatuna on saadud sünteetilisel teel. Loodusvõõrad – ained, mida looduses ei esine. Lisaainete rühmad. Värvained E100 – E199 Säilitusained E200 – E299 Antioksüdandid E300 – E322 Emulgaatorid E400 – E499 Happesuse regulaatorid E500 – E578 Maitsetugevdajad E620 – 650 Magusained E900 – E999
kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: ammoniaak ,Atsetoon , Kaadmium , Vinüülkloriid , Naftaleen , Süsinikmonooksiid, Tõrv , nikotiin, tsüaniid, formaldehüüd ,arseen. Tervise seisukohast on tänapäeval olulised ka erinevad allergiad ja tundlikkus. Sageli põhjustavad allergiat ka täiesti tavalised looduslikud ained. Samamoodi võivad vahel allergilisi reaktsioone tekitada keemilised lisaained nt : lõhnaõli,deodorant. Kuid lahendusesks ei sobi lubatud lisaainete hulga oluline vähendamine,sest kui väheneb lubatud lisaainete arv,siis hakatakse enamikus toodetes kasutama ühtesid ja samu lisaaineid ning inimeste kokkupuude nendega suureneb märgatavalt ja võib põhjustada hoopis suuremaid terviseriske. Õhus on väga palju keemilisi aineid ,kui autod ja mopeedid sõidavad ,siis eraldub heitegaas ja see hävitab osoonikihti. Keskonnaalastes probleemides on sageli süüdistatud keemiatööstusi,mis kahtlematta on minevikus selleks ka põhjust andnud
Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust
4. Põhitaignate valmistamine ja kääritamine. 5. Taignate töötlemine. 6. Taignakute kergitamine ja küpsetamine. 7. Toodete jahutamine, pakendamine, säilitamine ja transport. 6 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus 3. JAHUPARANDAJAD Tegemist on toidu lisaainete rühma kuuluvate ühenditega. Saia-leivatoodete valmistamisel lisatakse vajadusel mitmesuguseid jahuparandajaid, sest jahu kvaliteet oleneb vilja kasvukohast. Jahuparandajad on enamasti looduslikku päritolu, neid ei nimetata küll säilitusaineteks, ent neil on siiski toodete säilivusaega pikendav omadus. Levinuim jahuparandaja on näiteks askorbiinhape (E300) ehk C vitamiin. Selle lisamine valgendab
Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka meie oma toiduainete tööstus hakkab üha julgemalt ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki, kes näevad lisaainetes rahva tervise otsest laastajat
see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis hukutab see ka kääritajaid endid. CH3CH(OH)COOH E270 Piimhape Piimhappe erisuguseid keemilisi vorme leiame ka toidu lisaainete registrist tähiskoodiga E270, need on kasutusel konservandi ja happesuse reguleerijana. Kui lisada seda ühendit toiduainele, alaneb selle pH väärtus ja toiduaine omandab hapuma maitse. Looduses laialt levinud ühendina on piimhape inimesele kahjutu. Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Milleks lisatakse Orgaaniline hape, tekib piimhappebakteri mõjul piimasuhkrust. Kasutusalad Piimhapet kasutatakse kreemides, et tõsta naha
troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Looduslike elupaikade hävitamine jms. 4. Olulised keskkonnaprobleemid: Imetajate väljasuremine Ookeani surnud tsoonid Kalanduse kollaps Keemiline reostus Polaarjää sulamine 5. Paljud muutused on tervisele ebasoodsad Ebapiisav importtoiduainete järelvalve Olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik Suureneb psüühiline stress 5.1Keskkonnategurite mõju organismile seostub vahetult: 1.elanike eluviisiga, 2.harjumustega 3.sotsiaalsete faktoritega. Seetõttu peavad olema komplekssed: 1.olukordade parandamine ja 2.tegevusplaanid 6. Kokkuvõte Keskkond on see, mis meid ümbritseb. Inimtegevus kahjustab ja saastab keskkonda kahel viisil. Üheks keskkonna probleemiks on imetajate väljasuremine.
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
......................................................................2 1.MIS ON E-AINED?.......................................................................................................................3 1.1. Miks neid kasutatakse?............................................................................................................3 1.2. E-ainete peamised rühmad......................................................................................................4 2.MILLINE ON LISAAINETE EHK E-AINETE PÄRITOLU?...............................................5 2.1. Lisaaineid võib nende päritolu järgi jaotada kolme gruppi.....................................................5 3.MIKS ON E-AINED MEILE KAHJULIKUD?.........................................................................6 3.1. Kõrvalmõjud............................................................................................................................6 3.2. Terviseprobleemid.......................
(edaspidi ekstraheerimislahusti) ainet ja ainete segu, mida kasutatakse toidu või selle komponendi, kaasa arvatud saasteaine, lahustamiseks ekstraheerimisprotsessis toidutoorme, toidu või nende koostisosa või komponendi töötlemisel ning mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad vältimatul põhjusel sisalduda toidus või selle koostisosas. [RT I 2004, 11, 65 - jõust. 08.03.2004] Käesolevat määrust ei kohaldata ekstraheerimislahustite suhtes, mida kasutatakse lisaainete, vitamiinide ja muude toidulisandite valmistamisel, välja arvatud käesoleva määruse lisas toodud lisaained, vitamiinid ja muud toidulisandid. Lisaainete, vitamiinide ja muude toidulisandite kasutamine ei tohi põhjustada tervisele ohtlikku ekstraheerimislahustijääkide sisaldust toidus. [RT I 2004, 11, 65 - jõust. 08.03.2004] Ekstraheerimislahustit tuleb kasutada viisil, mis ei saasta toitu. Toidus kasutada lubatud
Hoidistamine Mis on hoidistamine ? Hoidistamine on viis toiduainete säilitamiseks. Mõned hoidistamisviisid on näiteks hapendamine, marineerimine, konserveerimine, soolamine jne. Miks hoidistatakse ? Toiduaineid säilitatakse selleks, et takistada nende riknemist pikemaajalisel säilitamisel. Eelkõige tehakse seda toiduainete puhtuse ja tervislikkuse tagamiseks, toidumürgistuste vältimiseks ja ka menüü mitmekesistamiseks. Konserveerimise skeem. Mis on lisaained ? Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omadust...
süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi spetsiaalsed testid ja teoreetilised uuringud kemikaali ohtliku mõju kohta elustikule (seda nimetatakse prospektiivseks uuringuks) 3. a = m - 100/2n 4. Lisaaineid kasutatakse, et parandada säilivust ja sensoorseid omadusi ning pidurdada riknemist ja suurendada toiteväärtust. Lisaainete lisamise eesmärk on eelkõige tagada tarbijale ohutu toode. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keerulised ühendid, mida lisatakse tahtlikult toidule vastavalt tehnoloogilisele skeemile tootmisel, käitlemisel, pakendamisel või säilitamisel. Saasteained satuvad toitu tahtmatult näiteks taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisel või toiduainete käitlemisel, säilitamisel ning transportimisel
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore ...
valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine. Selles saavutatakse liha peenestusaste 2…3 mm (keeduvorstid) või 9…12 mm (suitsuvorstid, toorvorstid). Järgnevalt suunatakse eelpeenestatud liha juba vorstisegu valmistamisele. 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Vorstisegu valmistamine seisneb eelpeenestatud liha täiendavas peenestamises, vorstimassi lisatavate maitse- ja lisaainete ning lisandite segamises ja vajadusel ka peenpeenestamises (homogeense struktuuriga tooted- keeduvorstid, viinerid sardellid). Vorstisegu valmistatakse seadmes, mida nimetatakse kutriks. Kuterdamise kestus ja intensiivsus oleneb valmistatavast tootest ja soovitud toote struktuurist. Protsessi kestus on 10-15 minutit ja selle tulemuseks on viskoosse, hästi seostunud ja voolava vorstimassi moodustumine. Kuterdamine on üks olulisemaid protsesse kogu tehnoloogilises ahelas,
Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka meie oma toiduainete tööstus hakkab üha julgemalt ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki, kes näevad lisaainetes rahva tervise otsest laastajat
näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½
+ tugevdab organismi immuunsüsteemi soodustab kudede kasvu suurendab vastupanuvõimet haigustele mõjub rahustavalt parandab toiduainete omastamist mõjub neutraliseeruvalt toidumürgituse korral mõjub hästi ka liigestele ja lihastele. MEE KASUTAMISE MIINUSED - mees ja puuviljades olev glükoos on kahjulik tervisele, soodustab diabeeti (seda ainult liigtarbimise korral) SUHKRUASENDAJAD Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Suhkruasendajad annavad võimalu-se nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. VERE SUHKRUSISALDUST TÕSTVAD JA MITTETÕSTVAD MAGUSTUSAINED Toitvad magustajad, mis organismis lõhustudes annavad kaloreid, on man- nitool, ksülitool, sorbitool, isomaltoos, aspartaam, taumatiin jt. Mittetoitvad magustajad organismis ei lõhustu ega anna energiat. Need on näiteks sahhariin tsüklamaat, atsesul-faam-K jm.
kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks Subjektiivne- mõõdetavad tulemused nt: lisaainete protsent tootes, keedusoola protsent Liha kvaliteedi näitajad : 1. Rümba kvaliteet - tapasaagis- näitab kui palju ma sellest kätte saan - konformatsioon- lihaste areng, lihaste ehitus 2. Liha kvaliteet - vaadatakse marmorsust ( rasvkoe ja lihaskoe vahekorda ), rasvasisaldus 3. Söödavuse kvaliteet - liha õrnus, liha värvus ja liha maitse 4. Teised kvaliteedi näitajad- Lisandid ja lisa ained EHK E-AINED On loodusliku või keemilise päritoluga keemilised ühendid
1.1 - Terased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir ReH 275 N/mm2 1.2 - Terased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir on 275 N/mm2 < ReH 360 N/mm2 1.3 - Normaliseeritud kvaliteetterased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir ReH Põhimetalli 360 N/mm2 grupp 1.4 - Ilmastikukindlad terased, millede lisaainete % kogused ületavad rühmas 1 toodud koguseid 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 5 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb nm lisametallita wm lisametalliga A happeline kate B aluseline kate C tsellulooskate Keevitus- R rutiilkate materjalid RA happeline rutiilkate
organoleptiliste (meeltega tajutavate) omaduste parandamiseks. Kestva Eaineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad.
ega maksimaalne piimaand. - Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.) - Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga. Mahetöötlemine: Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid. maitseaineid Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid. MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKKE KOOSTISOSI SISALDAV TOIT Kui töödeldud toidus on mahetoodangut vähem kui 95%, ei või kasutada mahepõllumajandusele viitavaid märke. Samuti ei või mahepõllumajandusele viidata toidu müüginimetuses, seda saab teha vaid koostisosade loetelus. Ühtlasi näidatakse ära mahepõllumajanduslike koostisosade koguprotsent põllumajanduslikku päritolu koostisosade üldkogusest.
Lisaainete põhirühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199), säilitusained (E 200 E 299), antioksüdandid (E 300 E 399), emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) ja mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228)
Suhkruasendajad Sissejuhatus Käesolevas töös ma räägin suhkruasendajatest, mis need on, nende kasutusest ja toon erinevaid suhkruasendajaid välja ka. 3 Suhkruasendajad 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse? Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Teatud suhkruasendajate kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru, tarbimist. Paljude suhkruasendajate kodumaaks on USA, kus ülekaal ja rasvumine on suureks probleemiks. 1.1 Kasutus Euroopas
E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained)
3 Polüvinüülkloriid (PVC) Polüvinüülkloriid on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70´C) eraldub tervisele ohtlik HCl. Orienteeritud PVC sarnaneb välimuselt klaasiga kuid on tunduvalt kergem ja purunemiskindlam. Sel on head organoleptilised omadused, nt ei jää talle plekke ega anna ta kõrval maitset. Lisaks on selle materjali eeliseks madal hind ja väikesed permeatsiooniomadused toidu säilitamisel. Vastavalt lisaainete sisaldusele esineb kahte liiki polüvinüülkloriidi: UPVC, PVC-U (plastifitseerimata) ja PPVC, PVC-P (plastifitseeritud). Kuna PVC valmistamisel kasutatav koostisaine (vinüülkloriid) on toksiline, siis on rangelt reguleeritud selle sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis. PVC on esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel, näiteks pudelites. Kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad „vakstud“ on enamasti polüvinüülkloriidist.
Balbiino missioon ja visioon Missioon Valmistada Eesti parimat koorejäätist. Olla Euroopas tunnustatud jäätisetootja ja külmavaldkonna ekspert, kelle professionaalsus ja efektiivsus tagavad ettevõtte jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime. Olla vastutustundlik Eesti toiduainetööstuse ettevõte, kes eelistab kodumaist toorainet, annab tööd Eesti inimestele ja kelle jäätised on tarbijate tervisele mõeldes võimalikult naturaalsed ja lisaainete vabad. Visioon Balbiino on Eestis suurima turuosaga Eesti jäätisetootja, kelle koduturg on Eesti ja kelle kvaliteetsed, naturaalsed ja maitsvad jäätised püsivad konkurentsis Põhjamaades ja ka mujal Euroopas. Balbiino on külmavaldkonna tunnustatud ekspert ning on külmutatud kauba logistikaäris Eestis juhtival positsioonil. Põhiväärtused Naturaalsus ja puhtus: toodame naturaalsest toorainest jäätist ega lisa sinna kunstlikke värvi- ja lõhnaaineid
· Hooldus, puhastus · Desifintseerimine · Kahjurite kontroll 5. Riskitegurid toiduohutuse tagamisel · Füüsikalised (võõrkrhad) · Bioloogilised (mikroobid) · Keemilised (puhastusasinete jäägid) 6. Mehaanilised ohud ehk võõrkehad klaas, puit, kivid, metall, kahjurid, plastik, kummi, paber 7. Keemilised ohud · Allergeenid- sagedamini pähklid. Toidutalumatus. · Biotoksiinid · Puhastusained · Toidulisandid 8. Lisaainete olemus Ained, mis esinevad küll toiduaines, kuid on saadud sünteesi teel ehk loodusidentsed 9. Milleks kasutatakse lisaaineid Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset ja aroomi. 10. Lisaainete vältimine · Toituge võimalikult mitmekülgselt, nii saate vältida mõne lisaaine suurt hulka toidus · Kasutage värskeid või vähe töödeldud toiduaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
