MOOL. 1. Mool on a) massiühik b) ruumalaühik c) ainehulga ühik 2. Ühes moolis on a) 6,02x1025 aineosakest b) 6,02x1023 aineosakest c) 3,01x 1023 aineosakest 3. Molaarmassi ühik on a) Mol/g b) mol c) g/dm3 d) g/mol 4. Mitu mooli on 100 grammi CH4? 5. Mitu raua aatomit on 50 moolis rauas? 6. Kui palju kaalub 30 millimooli lämmastikku (N2)? 7. Aineosakeste arvu ühes moolis kutsutakse a) Avokaado arv b) Avogadro arv c) Amadeuse arv 8. Mitu raua aatomit on 5 kilomoolis rauas? 9. Mitu mooli on 200 grammi CaCO3 ? 10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr:4 OT allkiri Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Töö eesmärk: Tutvuda Fe- Fe3C Töövahendid: metallimikroskoop faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentide...
-980 N (1-100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Joonis 12. Vickersi kõvaduse määramise skeem 7. Metalli reaalne struktuur Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Seejuures tekkivad süsiniku tardlahused α-rauas (Feα) ja γ-rauas (Feγ); raua ja süsiniku omavahelise reageerimise tulemusena aga keemiline ühend – raudkarbiid. Fe aatomid rauas ja Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra järgi, mida ise- loomustab kristallivõre. Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel. Raual on kaks polü- morfset kuju: α-rauas (Feα) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja γ-rauas (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12). 11 Joonis 13
(Fe) ja -rauas (Fe); raua ja süsiniku muude materjalide korral pole soovitatav Brinelli omavahelise reageerimise tulemusena aga meetodit kasutada, kui kõvadus on üle 200 HB. keemiline ühend raudkarbiid. Fe aatomid rauas 19) 185HB 5/750/20 - See viimane on siis Brinelli ja kõvadusarv, mis on määratud kuuliga D = 5 mm, Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra
Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras? Student Response A. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus B. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) D. Teras on keemiline element Score: 1,5/1,5 7. Mis on austeniit (A) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 8. Mis on tsementiit (T) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F)
A. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus B. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) D. Teras on keemiline element Score: 1,5/1,5 7. Mis on austeniit (A) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 8. Mis on tsementiit (T) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 9.
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) c. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) d. Teras on keemiline element Score: 2/2 Küsimus 7 (2 points) Mis on austeniit (A) Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Süsiniku tardlahus rauas. b. Süsiniku tardlahus rauas c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 2/2 Küsimus 8 (2 points) Mis on tsementiit (T) Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Süsiniku tardlahus rauas. b. Süsiniku tardlahus rauas
1.variant. 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutekto...
C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) D. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Score: 1,5/1,5 7. Mis on austeniit (A) Student Response Feedback A. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu B. Raua ja süsiniku keemiline ühend C. Süsiniku tardlahus rauas D. Süsiniku tardlahus rauas. Score: 1,5/1,5 8. Mis on tsementiit (T) Student Response Feedback A. Süsiniku tardlahus rauas B. Raua ja süsiniku keemiline ühend C. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu D. Süsiniku tardlahus rauas. Score: 1,5/1,5 9.
Tallinna tehnikaülikool Tehnomaterjalid MTM0010 Kodutöö Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus Juhendaja: Kristjan Juhani Kevad 2009 1.2 Kodutöö. Fe-Fe3C faasidiagramm 1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoi...
Score: 2/2 43. Mis on malm? Student Response Value Correct Answer A. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 100% 2.14 %) B. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Süsiniku tardlahus rauas E. Raua ajalooline nimetus Score: 2/2 44. Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response Value Correct Answer A. Tsementiit 50% B. Ferriit 50% C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2
Kuidas maa sai päästetud Kord taevast sai jääkive sajatud Ei jäljeta möödund see aeg. Sai maakoor siis tõsiselt haavatud Ja rahvalgi elust sai vaev. Neil teid poldud loodud, et joosta. Ka varju ei peitunud nad. Vaid võitlema joosti siis hoogsalt, Et rahu maal saabuks vaid. See sõda ei lõppenud peagi Pruunpunaseks värvus me muld. Ja vaenlasi leidus ka sealgi, Kus kurjust kui rauas kuld. See vaen vist ei olekski lõppend, Kuid Taevastel kahju sai meist. Nii appi nad meile siis tõttand Ja päästnud meid kurvemast loost.
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperat...
Variant 1 - 40 1. Austeniit on raua tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. V...
Malm, raud ja teras Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku. Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem. Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne
Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24•1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaarmass, siis X=…. Seosta aatomite arv ja mass! Aatomitearv: Avogadro arvuga= aine mass: molaarmassiga Mitu aatomit on 1 kg rauas? Võid jälle kasutada mooli iseloomustavaid suurusi (siis ei pea arvutusvalemit pähe õppima) Kui 1000 g rauale vastab ↔X aatomit ja 56 grammile (aatommass) vastab ↔ 6,02•1023 aatomit, siis X=……. Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012
Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24·1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaarmass, siis X=.... Seosta aatomite arv ja mass! Aatomitearv: Avogadro arvuga= aine mass: molaarmassiga Mitu aatomit on 1 kg rauas? Võid jälle kasutada mooli iseloomustavaid suurusi (siis ei pea arvutusvalemit pähe õppima) Kui 1000 g rauale vastab X aatomit ja 56 grammile (aatommass) vastab 6,02·1023 aatomit, siis X=....... Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012
On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6 variant 1.Fe Fe kristallivõred(tähis,baasaatomitearv n) Fe ruumkesendatud kuupvõre K8 baas n=2 =(8*1/8+1); Fe tahkesendatud kuupvõre K12 n=4 =(8*1/8+6*1/2) 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne,koosneb feriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne,koosneb perliidist.Üle 0,8%C üleeutektoidne,koosneb perliidist ja sekundaaarsest tsementiidist.(Jon) 4.Mis on martensiit? C üleküllastunud tardlahus rauas. Maksimaalne C-sisaldus on võrdnelähtefaasi-austeniidi C-sisaldusega. 5.Kuidas jaotatakse konstruktsiooniterased lähtudes TT.st? *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5% 6.üleeutektoidterase karastustemperatuur ja struktuuriosad? On faasipiiride Ac1 ja Acm vahel. Üle Ac1 säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit,mis suurendavad kõvadust. Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit.ohtlik austeniidi
Süsinikterased karastatakse enamasti martensiidile, sest see on kõige kõvem. Martensiit tekib kriitilisest jahtumiskiirusest kiiremini jahutades martensiit jääb lagunemata. Vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt 650 500 kraadi piirkonnas. See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb...
gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s · Jääs 3100 m/s · Klaasis 5000 m/s · Terases 5100 m/s · Rauas 5850 m/s Samas on heli levimiskiirus sõltumatu heliallikast, st. samalt kauguselt kostab püssipauk meieni sama kiiresti kui viiulimäng. Heli võnkumine ei levi lõpmata kaugele, vaid sumbub. Sumbumine tähendab seda, et võnkeamplituud heliallikast eemaldudes väheneb.
Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed. Poltide sissepanekuks oli triikimisvahendil tagaküljel hingedel ukse või üles-alla käiva luugiga suletav avaus. Polte oli kaks ja neid kuumutati kordamööda, ikka üks rauas ja teine sedaaegu tules. Süterauad käisid pealt lahti ja neil oli tagumine luugike üksnes kuumuse õhutamiseks. Ka raua külgedel olid tihtipeale augukeste või kolmnurksete sakkide read, ikka selleks, et kuumusel tõmmet oleks. Mõlemat tüüpi triikvahendeid valmistati kas malmist või messingist, hiljem terasest, käepidemed olid aga puidust . Eesti linnades tulid triikrauad kasutusele enam-vähem samal ajal kui mujalgi maailmas, maarahva seas olid lood teisiti. Vanu laulu- ja
Heli levimise kiirus on erinevates ainetes erinev. Tihedamates ainetes on heli levimise kiirus suurem. Õhuta ruumis heli ei levi. Heli levib valgusest aeglasemalt. Heli kiirus sõltub õhu paljudest omadustest, näiteks niiskusest ja rõhust. Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu saastudes. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Esmakordselt määras heli kiiruse õhus prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani ...
Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile Trummikile võnkumist tajumegi helina Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Helisev pillikeel Orelivile Saag puu lõikamisel Töötav auto mootor Jne. HELI KIIRUS Heli kiirus erinevates ainetes on erinev Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s Vees, kiirusega 1450 m/s Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda ei taju Infraheli kuulevad nt elevandid Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene seda ei taju Ultraheli kuulevad nt koerad
Fe kristallivõre toatemperatuuril on: Vastus: ruumkesendatud kuupvõre Eutektikum rauasüsinikusulamites kannab nimetust ledeburiit: Vastus: tõene .on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Vastus: tsementiit Seadke vastavusse rauasüsinikusulamites leiduvad faasid ja struktuurivormid nende mehaaniliste omadustega. Vastus: Tsementiit Kõige kõvem, Ferriit Kõige plastsem, Perliit Kõige tugevam. Toatemperatuuril on kõigil tasakaalulistel rauasüsinikusulamitel struktuuris ferriit ja austeniit. Vastus: väär Raua sulamistemperatuur on: (kirjutage ainult number) vastus:1539 ...on raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud -raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Vastus: austeniit. Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja valatavateks. Vasus: tõene ...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aa...
metallide tootmisel). • Pulbermetallurgia – metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades. 2. Metalli reaalne struktur Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Seejuures tekkivad süsiniku tardlahused α-rauas (Feα) ja γ-rauas (Feγ); raua ja süsiniku omavahelise reageerimise tulemusena aga keemiline ühend – raudkarbiid. Fe aatomid rauas ja Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra järgi, mida ise- loomustab kristallivõre. Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel. Raual on kaks polü- morfset kuju: α-rauas (Feα) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja γ- rauas (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12). 4 Joonis 1
Efektiivne laskekaugus 500 m Tehniline laskekiirus 650 l/min Kuuli algkiirus 980 m/s Mass koos salvega / hargiga 3,90 / 4,35 kg Laetud salve mass (35/50) 710/1000 g Relva üldpikkus 979 mm Pikkus kokkupandud kabaga 742 mm Vintraua pikkus 460 mm Vintide arv rauas 6/parempoolset Salve mahtuvus 35/50 padr. Padruni mass 11,7 g Kuuli mass 3,56 g Kirjutan ka relvast, millega tapeti Piusal talusse sissetunginud kaitsepolitsei ohvitser. Algselt kahtlustati, et tegu oli Kalasnikoviga (AK-47), kuid tegelikult oli tegu SKS'i kalasnikovi eelkäijaga. Vanematel meestel on neid ikka alles, kasutatakse ka jahirelvana
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu
kolm legeerivat elementi tõmbetugevus kuni 1500 Rm Kui me veel enam tahame saada, siis on juba spetsiaalsed termotöötluse meetmed abiks ja survetöötluse meetmed. Siis me räägime juba kõrgtugevatest terastest, mille tugevus on üle 1500. Legeerivad elemendid nagu ka C - ei ole terastes puhtalt. C on terastes ferriidis, austeniidis, tsementiidis. Samuti on legeerivate elementidega nende mõju ei ole mitte puhta wolframi, molipteeni vms, vaid läbi muutuste. Nad lahustuvad rauas ferridis, austeniidis; moodustavad keemilisi ühendeid; mõjutavad temperatuure eutektoidse ja eutektse muutuse temperatuure jne. Legeerivate elementide mõju terastes Põhilised legeerivad elemendid: Mn, Si, W, Cr, Ni jt. Esimene on legeeriva elemendi mõju raua polümorfismile. Meil on faasidiagrammil alumine polümorfse muutuse temp, mida me tähistasime A3-ga ja ülemine polümorfse muutuse temperatuur, mida tähistasime A4-ga. Süsinik alandas alumist ja tõstis ülemist temperatuuri.
Cu<0,25%). Нелегированная сталь используется для производства, например, гвоздей, болтов, гаек и других металлоизделий используется консрукционная иструментальная сталь углерода 0.4 до 2 7. terase legeerimine Kõik legeerelemendid lahustuvad rauas, st. nende aatomid tungivad raua ristallvõresse (nad suurendavad kõvadust, tugevust ja vähendavad sitkust).Vastavalt sellele, milline on legeerelemendi enda kristallvõre, lahustuvad legeerel-d kas ferriidis Feα või austeniidis Feγ. Feα -dis lahustuvad: Si, Cr, V, W; Feγ lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co Osa legeerelemente moodustab terases oleva C-ga keemilisi ühendeid- karbiide, mis muudavad terase kõvemaks; W, Mo, V – ka kuumakindlaks.
kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%). · Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor). Süsinikku peab jääma alla 2%. 3. Metallide saamine elektrolüüsi abil. · Elektrolüüs keemiline protsess, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrovoolu toimel. · Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse
kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%). · Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor). Süsinikku peab jääma alla 2%. 3. Metallide saamine elektrolüüsi abil. · Elektrolüüs keemiline protsess, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrovoolu toimel. · Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse
· A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm andis mulle piima Kümme varvast kahel jalal Piima viisin pagarile Pagar tegi mulle kingad · Mina olen Hiinas käinud Kingad viisin pruudile Hiinas palju pilte näinud Pruut andis mulle musi Hiinas seisab väike vaat
Miks? - Jah, sõtub. Mida intensiivsem on valgus, seda kiiremini elektronid eralduvad. 19. Kas fotoelektronide kiirus sõltub kasutatava valguse intensiivsusest? Miks? - Ei sõltu. Fotoelektronidel on oma kiirus, mis ei ole mõjutatav. Kiirus sõltub hoopis sagedusest ja väljumistööst. 20. Kus ja milleks kasutatakse fotoefekti? - fotograafias, fotoaparaatides. - Päikesepatarei, energia tootmiseks. 21. Kas violetne valgus tekitab rauas fotoefekti? - Jah, tekitab küll. Violetsel valgusel on kõige suurem sagedus ja seega tekitab ka kõige intensiivsemalt ka fotoefekti. 22. Määra fotoefekti punapiir kaaliumi korral. 23. 24. 25.
nõu. SULAMISTEMPERATUUR Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, sõltub tahkises osakesi kooshoidvate jõudude tugevusest. Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. KEEMISTEMPERATUUR Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav
a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine b) lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblumetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine c) keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire. Näiteks happeliste elektroodie kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektroodikatteis olevaid ferrosulameid FeMn; FeSi ja FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga, näit SiO2. Kahjuliku lisandi väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. Vesiniku mõju Vesinik satub keevisvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile või detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusdetailis difusiooni tagajärjel dentriitide ja mitemetalsete
lugema erinevaid rauast valmistatud tööriistu, majapidamistarbeid, sportimisvahendeid (nt. hantlid, kuulid, kettad), relvi ja mitmeid teisi asju, siis kataks see nimekiri palju rohkem lehti, kui on ette nähtud selle referaadi jaoks. Kuid ma loodan, et nendest näidetest praeguseks piisab. Malm , raud ja teras ( sulamid ) Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku. Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem. Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede ti...
1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 149...
Sulamistemperatuur Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, sõltub tahkises osakesi kooshoidvate jõudude tugevusest. Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. Keemistemperatuur Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kri...
m · Pikkus: 194 mm · Raua pikkus: 108 mm · Kaal: 0,72 kg (tühjalt) · Salve maht: 15 padrunit Püstolkuulipilduja Mini UZI · Kaliiber 9 mm · Padrun 9 x 19 mm · Efektiivne laskekaugus 150 m · Sihikuline laskekaugus 150 m · Tehniline laskekiirus 950 l/min · Kuuli algkiirus 350 m/s · Mass koos 25 padr. Salvega 3,15 kg · Relva üldpikkus 600 mm · Pikkus kokkupandud kabaga 360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 500 m · Sihikuline laskekaugus: 500 m · Pikkus: 979 mm (lahtise kabaga) · Raua pikkus: 460 mm · Kaal: 3,9 kg (tühjalt) · Salve maht: 35 padrunit Kuulipilduja MG 3 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51
käepidemetest, elektrikaablist. Puuri või Joonis 2. Pneumaatilise löögiga drelli meisli kinnitamiseks on mitmesuguseid tööpõhimõte võimalusi: morse koonus, padrun, kiirkinnitus. Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks.
metsa ringi, kirves õlal ja pussnuga vööl. Kohe hakkab õudne! Ning autojuhtidega on sama 1 Karl Pille Kontrolltöö lugu: Gonsiori tänava ummikus kükitades on ta tõesti armas kui hamster, aga lase sihuke nunnu-loom tühjale maanteele ning kohe on tal 120 rauas ning rehvid läigivad surnuks sõidetud jalgratturite verest. Seega: rohkem ummikuid! Ummik on turvaline, autojuht on seal seotud käsist ja jalust. Ta ei saa üritada möödasõitu, ei saa kuhugi pöörata, ei saa üldse mitte midagi teha peale aeglase ja piinarikka venimise. Aga kui tihti juhtub, et kaks tigu kokku põrkavad ning haiget saavad?
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t...
1 kontrolltöö kordamisküsimused. Materjalide aatomstruktuur. Metallid. 1. Kuidas liigitatakse materjale nende saamise järgi? Iseloomustage igat rühma. Looduslikud materjalid ja tehnomaterjalid 2. Kuidas liigitatakse materjale nende füüsilise oleku järgi? Iseloomustage igat rühma. 3. Mida uurib Materjaliõpetus? Käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 4. Millised on põhilised kristallvõre tüübid? Tooge näited koos eskiisidega. 5. Millised võivad olla kristallvõre defektid? Kirjeldage neid. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 6. Kuidas liigitatakse tahkeid aineid nende sisemise struktuuri järgi? Iseloomustage need rühmad. Kristallilised – lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, Amorfsed – pehmenevad kuumutamisel laias temperatuurivahemikus 7. Kirj...
Küsimus 1 (5 points) Mis on malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) b. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Süsiniku tardlahus rauas e. Raua ajalooline nimetus Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid b. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta tal...
Mootorsõidukis peab relv olema laadimata ja relvakotis. • Relva kasutamine paadis (üks laskja paadi kohta). • Tõkete ületamine (aiad, kraavid) • Relva andmine teisele (ära suuna relva teisele) • Puhkepauside ja kogunemiste ajal (lae relv tühjaks, kui oled koos teistega) • Relva transportimine liiklusvahendis • Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti) • Võõrkehad relva rauas Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt. SUURULUKID Karu; hunt; ilves; metssiga; punahirv; põder; metskits; hallhüljes KARU • Eesti metsade suurim kiskja. Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru: 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik
Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: Keevituskaare pikenedes suureneb keevismetalli oksüdeerimine Lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblusmetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine. Keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire nt happeliste elektroodide kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektoodikatteis olevaid ferrosulameid: FeMn, FeSi, FeTi, mis oksüdeerides desoküdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga nt SiO2. Kahjuliku lisandi- väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. VESINIKU MÕJU. Vesinik satub keevitusvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile v detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusmetallis diffusiooni tagajärjel dendriitide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
