Minu projekti eesmärgiks on ehitada võimalikult vähese rahalise kulutusega iseenda tomatikavuhoone. Kasvuhoone joonis ja mõõtmed: Kasvuhoone mõõtmed: 2,3x3m Kasvuhoone harja kõrgus 2m Tugipostid ja sarikadetailid 1,2m Kasvuhoone pindala: 6,9 m2 Materjal mida vaja läheb ja kulud: ** Klambrid (võib kasutada ka väikseid naelu)- 6,35 * Kile 25m2 - 14,95 eurot * Hinged 4 tk (2 uksele, 2 aknale) - 0,95 eurot * Riputuslint - 13,75 eurot10x5cm prussi 11m (alusraami tegemiseks)- 11eurot * 5x5cm prussi 35m (karkassi tegemiseks)- 35 eurot * Naelustusnurgad 60x60x40mm 12 tk- 4,92 eurot * Prussinurgad 50x50mm 9 tk - 2,52 eurot * Kruvid 4x45mm 1 karp- 7,50 eurot * Kruvid 5 x 100mm 12 tk (alusraami ja vaiade jaoks)- 1,69 eurot (Kruvid võib asendada ka sobivas mõõdus naeltega) Materjali hind kokku: .98,63 eurot Tööriistad: * Saag * Akutrell *Klambripüss *Mõõdulint *Vesilood *Haamer * Labidas
peab täitma. 3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE Tellija kaevu välimine läbimõõt on 1100 mm, soovitav kõrgus 600 mm ning materjaliks anti meile 75x150 mm pruss, seega rakke välimine mõõt on 1250x600 mm. Rakke nurgad peavad olema puhta nurga tapina, seega tapid tulevad kalasabana. Materjal peab jääma hööveldamata ning välimised prussi servad freesitud 5 mm. Kuna saadav saematerjal ei ole millimeetri pealt mõõdus, siis otsustati, et välimised küljed jäävad tasaseks. Kuna tellija soovib kindlasti katust ja trumlit, peab paigaldama ka postid. Töödega graafikus olemise jaoks koostasime ka ajagraafiku (LISA 1). 4 2. KALASABATAPP
hakkama. Nende helisüsteemis oli midagi sellist, mida Arnold Rüütel oleks võinud kasutada, et Eestist Jamaica valitsuse poole pöörduda. Eest tulev hääl laulis selgel toonil ja jõudis taha liiga kiire viivitusega, et hoida sõnad kakofooniliselt rääkija suuliigutustest lahus. ,,Me ei pea mõistma, milline narkokultuur valitseb meile maal! ... muul ... suul! Kajad kandusid saali tagaotsa selgete lainetena. ,,Kanepipläru otsa kutsutakse prussakaks, sest see meenutab prussi ... trossi ... prossi." ,,Miks nad sellist õiget jama ajavad?" sosistas mu kujutletav kaaslane. ,,Sa oled täie mõistuse juures inimene, kui pläru meenutab sulle prussi." Ma noogutasin peaga. Oli selge, et olime sattunud eelajaloolisele kogunemisele. Ühe ,,uimastieksperdi" hääl tema nimi oli Anti Peksa lendles läbi kõlarite: ,,... nendest kordustrippidest teavad patsiendid kõike. Ta arvab, et see pole läbi ja hoiab end kuus kuud
Talu tööriistad rehealuses Rehealuse vahelagi lakast vaadates Ehitusmeeste märkmed harja prussil Puunael katuseharjal Sindelkatus räästal Puunael kinnitamas kahte prussi
KAEVURAKKE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS INFO OTSIMINE Otsisime infot raamatutest Otsisime materjali internetist TAPI EHITUS 1 Alumise tapi tegime jooniste järgi Ülemise tapi mõõtmed võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 ...
Puitlaastplaadi pealistamisel ei ole kiudude suund plaadi suhtes tähtis. Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt treispoon, sellele kattevineer (höövelspoon). Aluse ja treispooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti treispooni ja kattevineeri kiudude suund. 3.2 TAPPÜHENDUS Tappseotiste peamised elemendid on: tapikeel ja tapipesa või punn ja soon (nuut). Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse prussi otsast väljasaagimise teel, see võib olla sisseasetatav (eraldi valmistatud). Puidu kiud peavad olema paralleelsed tapi teljega. Vormilt võivad tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; konstruktsiooniliselt detailiga ühest tükist või sissepandavad. Sissepandavad on ümartapid (nn lamellod), tüüblid, samuti veedrid (liistud punni asemel). Sissepandavate tappide kasutamine võimaldab 6-10% puitu kokku hoida. Puittoodete konstrueerimine
erinevatest vee tüüpidest ja kuidas selle kvaliteeti hinnata. Kuna Vitruvius oli ka insener, siis räägib ta lähemalt masinatest. Masin on kombinatsioon kokku kinnitatud puidust, peamine funktsioon on suurte raskuste liigutamine. Masina ja mootori vahe on see, et masina töötamiseks on vaja mitut töölist, et masin enda funktsiooni täidaks, mootor see-eest vajab vaid ühte intelligentset töölist. Masinad, mis on tehtud templite ning teiste suurte hoonete ehitamiseks 2 prussi , piisavalt tugevad, et koormat kanda, need on omavahel ülemistest otstest kinni pandud ning alt laiali aetud ning köiega ülemistest otstest teatud intervallidega ümber karkassi kinni pandud(ringi ratast). Lühidalt kokkuvõttes tõmmatakse koormarihmaga eriti kõvasti ümber karkassi ringid peale, et see kõvasti kinni oleks, kasutatakse suuri kivimühakaid et oleks jõud taga. Sellise süsteemi abil tehti siis masinaid mis aitasid raskeid asju tõsta et
1kg visati üles 12m/s. Arvuta Ek alguses. Leia Ek ja Ep 5m kõrgusel. m= 0,1kg Ek alguses: mv2/2 = 7,2J v0= 12m/s Ep 5m kõrgusel: mgh = 5J h=5m Ek 5m kõrgusel: Energia jäävuse seadusest 7,2J-5J=2,2J Ep=? Ek=? Eka= 7,2J; Ep5=5J; Ek5=2,2J 6. Püssikuul m=10g lendas 700m/s läbi 8cm paksuse prussi. Kui suur oli löögi jõud, kui kaotas 80% kiirusest? m= 10g=0,01kg v=700m/s v'=0,2v s=8cm=0,08m Ek1=mv2/2 = 2450J Ek2=mv'2/2 = 98J Epruss= 2450-98=2352J Epruss=A A=F*s -> F = 2352/0,08=29 400N F=
ei kukuks. Järgmisena paigaldasime allkorrusel puitkarkassi ja samuti soojustasime 100mm kivivillaga. Kui eelnevad tööd valmis paigaldasin ehituspaberi villa peale ja võtsin vajalikud mõõdud ja märkisn ka prusside asukoha põranda serva et hiljem oleks lihtsam . Järgmisena hakkasime kipsplaati paigaldama. Lasin 20 cm vahedega kruvid kinni. Ja hiljem pahteldasin kruvikohad ja liitekohad ära. Hiljem aitasin lage soojustada ja kasutasin samuti 100mm kivivilla. Märkisin prussi asukohad ja paigaldasin paberi klambripüssiga ja paberi jätkukohad teipisin ära. Siis asusime laele voodrilauda paigaldama . Mina hoidsin kinni ja ülemus lasi naelapüssiga voodrilaua punni poolt kinni. Lõpptulemus väga hea. Pildid Kokkuvõttev analüüs Kokkuvõttes oli praktika hea võimalus omandada teadmisi vastavalt oma erialale. Õppisin palju juurde ja sain eelnevalt õpitut praktiseerida. Praktika andis võimaluse saada iseseisvalt hakkama erinevatel objektidel
tugevat kinnitust. Kinnituse frresisin ma välja vineerist, kuid esimese korraga see ei õnnestunud sest valisin liiga õhukese vineeri. Järgmise tegin juba paksemast vineerist ja täpsemalt ning see oli sobilik. Nüüd kui oli olemas koht, kuhu paneel ühendada, oligi tarvis kruvida maa sisse maakruvi ja sinna külge kinnitada paneel. Kruvi maa sisse keerata ja, et see jääks täpselt maaga risti oli üsna keeruline ja selleks kasutasin ma lühikest loodi ja jupikest 5*5cm prussi, mille abil sain lõpuks pärast kolme proovimist selle täpselt risti maa sisse. Järgmisena jootsin paneelile külge juhtmed ja juhtme teise otsa pistiku, ning kruvisin paneeli eelnevalt värvitud kinnituse külge. Panin selle maakruvi sisse ja kinnitasin poldiga. Foto nr.2. Päikesepaneel koos kinnituse ja juhtmega. 24.03.17 7 Kui paneel oli paigas ja juhtmed ühendatud, alustasin ma vooliku süsteemi ehitusega. Selleks
o Tõmbetugevus pikkikiudu: 115,1(maksimaalne tugevus, enna laua purunemist kahest otsat tõmmates) o Lõhestamisel pikkikiudu-(keskelt kaheks rebides) Radiaalselt: 8,0 (seletus joonisena all pool) Tangensiaalselt: 6,4(seletus joonisena all pool) Kõvadus 12%-l niiskusel, Mpa : o Otspinnal: 29,3(maksimum jõud, mida saab rakendada teraskuulile, mis pressitakse männi prussi, enne puidu purunemist) o Radiaalpinnal: 26,0 (maksimum jõud midq saab rakendada teraskuulile, mida surutakse laua pealispinda, enne kui laud puruneb) o Tangensiaalpinnal: 26,6(maksimum jõud mida saab rakendada teraskuulile, mis surutakse laua külje ossa, enne kui laud puruneb) Elastsusmoodul 12%-l niiskusel, Gpa : 12,2 (näitab, kui palju saab lauda painutada)
kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur.Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Lihttalade tüübid (ülalt alla): ühtlase ristlõikega, muutuva ristlõikega, muutuva ristlõikega kaldne, bumerangtala. Materjali kokkuhoiu tôttu kasutatakse suurte avade puhul ka muutuva ristlôikega talasid. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse
Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendama.
elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm. Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi. Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal. Liiper- servamata äärega poolpruss. Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta. Lihtlaud- servamata äärtega laud. Servatudlaud- servatud äärtega laud Saematerjal on aga enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel. Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega.
struktuur, seega kaetakse ta harilikult ühekordse kattevineerikihiga, kiudude suund pole plaadi suhtes tähtis. Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt höövelspoon, sellele kattevineer. Aluse ja höövelspooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti höövelspooni ja kattevineeri kiudude suund. 3.2.1.2. Ühendamine tappidega Tappseotiste peamised elemendid on tapikeel või tapikahvel, tapipesa ja soon (nuut). Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse prussi otsast väljalõikamise teel, see võib olla ka sisseasetatav, sel juhul on eraldi valmistatud. Puidukiud peavad olema paralleelsed tapi teljega. Vormilt võivad tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; konstruktsiooniliselt ühest tükist detailidega või sissepandavad. Ümartapid või tüüblid on tavaliselt sisseasetatavad, samuti liistud punni asemel. Sissepandavate tappide kasutamine võimaldab 6 - 10% puitu kokku hoida
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pi...
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud ...
Kasu saadakse nii majanduslikes näitajates kui ka turu laienemise näol. Teiseks uuenduseks on saepindade hekseldamine katlamajade kütteks. Kasumiprotsent on suurem kui lihtsalt pindade müügist saadav tulu. Veel ühe uuendusena on kasutusele võtmisel lisaliinid kolmanda sordi puidu töötlemiseks eesmärgiga võtta sellest puidust väiksemgi osa esimese sordi materjali, töödelda see vastavalt tellija soovitud pikkusse. Laua või prussi materjaliks mitte sobiv osa töödeldakse hekselpuiduks. See arengukava on alles teostusjärgus, kuid juba praegu saadakse katselist toodangut. On veel mitmeid tulevikuplaane. Näiteks kavatseb firma hakata tootma poolkäsitöönduslikult täispuidust lihtsamat mööblit. Täispuidust sellepärast, et saepuruplaatide valmisaatmisel kasutatav liimaine on väga mürgine ja sellest eritub mürgist gaasi veel aastaid pärast toote valmistamist. Täispuit on tervislikum
pikkus* virna laius* virna kõrgus. Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude korral kasutatakse: 1tm= 1,43 rm; 1rm= 0,7tm. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: - puuliigist; - materjali pikkusest; - materjali diameetrist 3. Saematerjalid. V= a*b*L , kus V- materjali ühe tüki maht; a- materjali laius; b- materjali paksus; L- materjali pikkus. Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendada.
Et üle minna m3 (tm) (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude puhul kasutatakse : 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid V=axbxL kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendama meetriteks (juhul kui soovitakse arvutada mahtu m3).
Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet) Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole ilmselt võimalik saavutada Lahtisaagimine lihtlõikusega Südamikulaua või tsentraallaua meetod Palk saetakse kohe servamata saematerjaliks Lahtisaagimine prussimisega Kahetahuline pruss saematerjal Esimene läbimine = prussimine Teine läbimine = prussi lahtilõikamine Saadakse nii servatud kui servamata saematerjal Lahtisaagimine ringmeetodil Individuaalne lahtisaagimise viis Aeganõudev Võimalik saada suurem väljatulek Lahtisaagimise sektor- ja pruss- segmentmeetodil Kasuttakse eriotstarbelise saematerjali valm, - Resonantssaematerjal - Tünnilaud Radiaallõige sektormeetodil Tangentsiaallõige pruss segmentmeetodil Servamine ehk seimerdamine
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
*materjali diameetrist Koefitsendi saab: a) tabelist b) diagonaali meetodil 3. Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline. Kuivõrd saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus, siis niiske puidu saagimisel nõutakse paksuses ja laiuses 2,5 kuni 7 % ülemõõtu. Kui saematerjal on virnastatud, siis on hõlpus leida kogu virna maht, teades ühe laua või prussi mahtu ja korrutades selle kogu virnas asuva materjali arvuga. Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev. V = a×b× L kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus mm, laius cm ja pikkus m, sellisel juhul peab silmas pidama, et kõik mõõtmed saaks teisendatud meetriteks, vaid sel juhul saame saematerjali mahu m³. 10
1rm = 0,7 tm Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid V = a×b× L kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul peab mõõtmed teisendama meetriteks. 67
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
