........................... 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad.............................................................................................................. 6 2. Sissejuhatus Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks.Freesimine on suure tootlikkusega ja eriti levinud
% O0010 (TOO Pillesaar kuuskant) N05 G54 G40 G97 ; N10 G00 X150. Z150. ; N15 T0000 (SORMFREES D18) ; N20 S1250 M33 ; N25 G00 X40. Z-27. ; N30 G28 C0. M88 ; N35 G12.1 ; N40 G02 X45. C-13.03 R54.F0.1 ; N45 G01 C10.3 F0.1 ; N50 G03 X39.29 C14.66 R24.5 ; N55 G01 X5.71 C24.33 . ; N60 G03 X-5.71 C24.33 R24.5 ; N65 G01 X-39.29 C14.64 ; N70 G03 X-45. C9.7 R24.5 ; N75 G03 C-9.7 ; N80 G03 X-39.29 C-24.33 R24.5 ; N85 G01 X-5.71 C-24.33 ; N90 G03 X-5.71 C-24.33 R24.5 ; N95 G01 X39.29 C-24.5; N100 G03 X45. C-9.7 R24.5 ; N105 G01 C-6.53; N110 X52.C0. ; N115 G13.1 N120 G00 X150.Z150. ; N125 M90 M35 ; N130 M30 ; %
varieerumine. 2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks
TAPI EHITUS 1 Alumise tapi tegime jooniste järgi Ülemise tapi mõõtmed võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 3 4 POSTI KINDLUSTAMINE
1)Matrioska valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=VhR9ALVd0Js 2)puidust tooli valmistamine invaliidi poolt https://www.youtube.com/watch?v=wVELzR-deKA 3) höövli seadistamine https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
.....................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE.................................................................................................................6 4. TÕMBI PAIGALDAMINE..............................................................................................................7 5. TAPPIDE NUMMERDAMINE.......................................................................................................8 6. SERVADE FREESIMINE..............................................................................................................10 7. SALAPULKADE PAIGALDUS....................................................................................................11 8. POSTI PAIGALDUS......................................................................................................................12 8.1. Ettevalmistustööd...........................................................................................
) ..............................................................................4 MARŠRUUTTEHNOLOOGIA ...................................................................................................5 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED ...............................................................7 Esimene paigaldus ................................................................................................................7 3.1.1 Otspinna freesimine..........................................................................................................7 3.1.2 Kontuuri freesimine..........................................................................................................7 3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm ............................................................................................8 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm ...................................................................................
alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikutega lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co. 5. Freesimine silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f). Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule.
kruvihammastega hammasrataste freesimisel. 3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks; - sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine; - kruvisoonte ja spiraalide freesimine jne.
Kui spidli võllile on asetatud suure läbimõõduga frees või nitu freesi, siis tuleb spindlivölli kinnitada täiendavalt tugilaagriga tööalual asetsevale kahest poolest koosnev pikk latt , mille pooli saab üksteise suhtes nihutada. Ette antav toorik surutakse töölaua ja juhtlati vastu surutite abil. Kasutatakse edr suuteid, vedru rull suruteid ja puit suruteid. Freesmasina operatsioonid I. Tooriku serva siledaks freesimine. Operatsiooni sooritamisel kasutatakse silinder freesi ja juhtlati pooled seadistatakse nii nagu rihthöövel masinal. II. Profiili freesimine. Ühe tasasselt seatud juhtlati vahelt pannakse kujufrees freesitava pofiili sügavuselt välja ulatuma III. Valtsi freesimine. Töölauast valtsikõrgusele seatud silinderfrees pannakse juhtlati vahelt valtsi laiuselt välja ulatuma. IV. Tapiõlgade freesimine V. Õnaruse- kumeruse freesimine jne Rihthöövelmasin
Teised töötlemis viisid (elektererosioontöötlemine, elektrokeemiline töötlemine, ultrahelitöötlemine ja lasertöötlemine) on antud detaili töötlemisel liiga kallid ning seoses pinnakvaliteediga ka ebaotstarbekad. Antud detaili pindu 1 ja 2 on aga võimalik töödelda freesides. Tabeli 1 põhjal on näha ,et freesimisel laupfreesiga puhastöötlemisel on võimalik saavutada ette nähtud pinnakaredus. Seega on freesimine reaalne alternatiivne lõiketöötlus protsess treimisele. Joonis 1. ISO Töödeldav materjal Kasutusala ja jaotus töötlemistingimused P 01 Teras ja terasvalu Puhas- ja peentreimine 10 Teras ja terasvalu Puhastreimine ja keermelõikamine suurtel lõikekiirustel
........................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............................................................................................5 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused ............................................................................7 1.3.1. Otspinna freesimine............................................................................................................7 1.3.2. Faaside freesimine ..............................................................................................................7 1.3.3. Keerme freesimine .............................................................................................................8 1.4. Masin- ja operatsiooniaegade optimeerimine ...................................................
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused:
............................................................................................................................15 Tehnoloogiakaart 3 Sissejuhatus Ülesandeks on valmistada hoidik. Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega. Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik
kergendab see tootmisprotsessi. Nii tekib vähem operatsioone ja tootmiskulud on väiksemad. Tooriku edasiseks töötluseks kasutan koorivtreimist, freesimist ja puurimist. 2.2 Baaside valik Sele 2.2 Tähis Tüüp Kvaliteet Karedus Töötlemismeeto Märkus d 1 Baas I Freesimine 2 Baas II Treimine 3 Otspind Treimine 4 Abibaas Valu 5 Välisfaas Treimine 6 Sisefaas Freesimine 7 Ava Puurimine
Seega tõusevad rohkem kokkusurutd puidu piirkonnad töödeldud pinnast kõrgemale, moodustades pinnale ebatasasusi . Kinemaatiline laine ’ Materjali lõikamisel pöörleva lõikeinstrumendiga tekib materjali pinnale korrapärane muster ehk nn. kinemaatiline laine . Vahemaa lainettippude vahel vastab üksikute lõiketerade sisenemisele ja väljumisele materjalis . Freesimine Freesimine on puidu töötlemine pöörleva lõikeinstrumindiga millel on mitu sirget või profiilser lõiketera Freesimisel tekitatakse detailile ueed pinnad : Tasapinnalised pinnad (näit. hööveldamine) Profiilsed pinnad (näit. profiili freesimine) Freesimine jaguneb kaheks : Pindfreesimine – lõikeinstrumendiks on noavõllid ja silinderfreesid Avatud lõikamine – rihthöövel, paksushöövel
ning liigub prismajuhikutes tiguülekande ja käigukruvi abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga. Freesikaitse on blokeeritud elektriskeemiga selliselt, et kaitse eemaldamisel spindel ei käivitu. Juhtlati järgi freesimine Sirge tooriku töötlemisel vajatakse juhtlatti, mis on kinnitatud kaitsekattele, ja võimaluse korral etteandeseadet. Etteandeseadme kasutamine on alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab
12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Euroopa etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 3.Mõõta pinnakaredused profilomeetriga Surtronic 10 igal pinnal kolm korda muutes mõõtmise kohti. Seadme töö kirjeldust lugege töölaua abimaterjalist. 4.Kanda kõik tulemused tabelisse 1. Arvutada profilomeetriga mõõdetud tulemuste keskväärtus.
Joonis 1. Detail Töötlemislisa Töötlemisvarud Joonis 2. Töötlemisvarude paiknemise skeem erinevatel pindadel 1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm.
Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilaste huvi Ei huvitu üldse (Aluses on huvi, kokkupuutel läheb raskeks) Teevad ära (aktiivne õpiline) Tegelevad iseseisvalt ja on loomingulised Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilased töös Ei arvesta materjaliga Lõiketeradega Masina võimalustega Tallinna Reaalkool Freesimine ja kokkupanek ·Toimub detailide freesimine ning kokkupanemine valmisesemeks . Tallinna Reaalkool Teeküünla aluse disainimine programmiga Solid Edge (Täpsem juhend http://www.tlu.ee/~kivik/Solid/) · Programmi avamine Start > All Programs > Solid Edge 19 > Solid Edge Tallinna Reaalkool Teeküünla disainimine programmiga Solid Edge keha loomise faili avamine · Tahke keha (.par)
on vaja puurida keere M6. Töö etapp 4 Detail paigaldatakse ümber puurpingis. Puurida on vaja 6 auku, millel on 2 erinevat laiust. Seega kokku tuleb 2 siiret, aga 12 läbimit. Puurimist tasub alustada 6mm läbimõõduga puurteraga. Puurida täielikult läbi (14mm). Seejärel vahetada puuritera 10mm läbimõõduga tera vastu ning avardada 6mm läbimõõduga ava 10mm-ks, puurides 4mm alla. Töö etapp 5 Detail kinnitatakse freespinki. Kõvasulamite ISO 513 järgi kasutaks P30, sest puurava freesimine on raskes kohas, kuna puurava seinapaksus(töödeldav pind 4(H4)) on ~2mm. Otspinna 7 (H16) freesimine ei tohiks raskusi valmistada. Kasutatavad tööpingid. Treipink Vertikaalpuur Freespink Töö etapp 1 1 operatsioon 1 paigaldus 2 siiret 3 läbimit Töö etapp 2 1 paigaldus 3 siiret 4 läbimit Töö etapp 3 1 operatsioon 1 paigaldus 1 siire 1 läbim Töö etapp 4 1 paigaldus 1+1 siiret (1+1)x6 läbimit Töö etapp 5 1 operatsioon 1 paigaldus 1+1+1 siiret
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
9 Kalasabatappide märkimine 450 120 10 Kalasabatappide saagimine 450 120 11 Lihvimine 450 120 12 Lihvimine 450 120 13 Freesimine 14 servakandi lihvimine 450 120 15 viimistlemine 450 120 16 vahelihv 450 120 17 lakkimine 450 120
Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline). Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega. Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse.
Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. K...
kodeerimise koodi järgi, Juhtprogrammi infokandja järg, Korrektsioonide andmise võimaluste järgi, Tööreziimide järgi, Juhtsüsteemi mälumahu järgi . 39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine, Lineaarne juhtimine, Kontuurjuhtimine. 40. Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). 41. silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. 42. Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. 43. puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. 44. Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). 45. kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine 46. Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori,
(nr 6) 7. Pind 6 (nr 6) Välispinna (6) lõiketöötlus Välisreitera s 8. Pind 8 (nr 8) Välispinna (8) lõiketöötlus Välisreitera s 3. 9. Pind 9 Ava freesimine/puurimine Puuriga (nr 9) Freespingil Näidatud pinna, 2, töötamiseks on kinnitatud padrunite vahele järgmiselt (joonis) ning kasutatud sisetreitera. V s Näidatud pinna, 1, töötamiseks on kinnitatud padrunite vahele järgmiselt (joonis) ning kasutatud astmetera V s
h=40, treimine 2. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 3. Sisepind, silndrilinepind, 50, h= 70, Treipink treimine 4. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 5. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 6. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8. Hammasvöö profiil, freesimine Freespink 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. Sõltuvalt töötlemisviisist valitakse tavaliselt kas kiirlõiketerastest või kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks
pind. KETASSAEPINK • Puidul põhinevate materjalide saagimine FORMAATSAAG • Täpsem KÄSIKETASSAAG • Mobiilne Tööohutusnõuded • Pöörlevat tera ei tohi peatada külgsurvega • Mitte ühtegi toimingut teha kätega • Väljalõike tegemiseks kasutada soonemõõdikut • Kontrollida pöörlemissuuna õigsust • Seadet mitte kasutada, kui pealüliti tõrgub PUIDUFREESPINK • Puidu töötlemine (freesimine) Tööohutusnõuded • Kindaid ei tohi kanda • Kitsa puidu lükkamisel kasutada abivahendit • Töödelda toorikuid, mis püsivad freesimislaual kindlalt • Toorikut anda ette ketta pöörlemissuunale vastupidises suunas NURKLIHVIJA • Metalli ja kivi lihvimiseks ning lõikamiseks kuiv- lihvimisel jämetöötlus- ja lõikeketastega Tööohutusnõuded • Ei tohi kasutada poleerimismasinana • Mitte kasutada tarvikuid, mille jaoks jahutusvedelikku
b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine b. Rullimine c. Tõukamine d. Sepistamine Küsimus 5 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on avade töötlemisprotsessid? Vali üks või enam: a. Avardamine b. Plankimine c. Pressimine d. Hõõritsemine Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1
d. Keraamikat ja komposiite Question 6 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millised neist on lehtmetalli töötlemise seadmed? Select one or more: a. Kruvipress b. Painutuspress c. Hüdrauliline lõikepress d. Lehetöötluskeskus Question 7 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Select one or more: a. Freesimine b. Tõukamine c. Rullimine d. Sepistamine Question 8 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Horisontaalne puurpink b. Universaalne treipink c. Horisontaalne tõmbepink d. Vertikaalne sisetreipink e. Horisontaalne sisetreipinkpink Question 9 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki?
Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu
ta muutub veelgi vastupidavamaks. Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilde survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtimisomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötluses: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine. Töötlemiseks vajaminem energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda ka peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Tänu sellele saame
treimine, läbilõikamine, keeruliste kujupindade töötlemine. Kasutada saab treiterikut, keerdpuuri ja avardit, kujulõikureid. 2) puurpinkidel: puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Kasutatkse puure, hõõritsaid, avardeid ja keermelõikureid. 3) höövelpinkidel: 4 freespinkidel: töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Tasapinna freesimine silinderfreesimisega, otsfreesiga, külgfreesimine, soone freesimine, lõhestamine, külgfreesimine sõrmfreesiga, kujufreesimine. 12. 13. 14. 15. 16. Silinderfrees, otsfrees, laupfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees- kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Konstruktsioonilt võivad olla tervik- ja koostefreesid. 17.
.......................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ........................................................................................................
rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas. Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni. Ühe tüki freesturba tootmisel koosneb järgmistest etappidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga etapi tegemiseks on spetsiaalsed msainad, mida võib ühe etapi jaoks olla väga erinevaid. Küttefreesturvast kasutatakse enamasti suurtes katlamajade küttmiseks. Turvas:
Noavõll Detailide kalibreerimine Paksushöövelpink Ø125 mm Detailidele klaasi valtsi Haakfrees Freespink Valts 12x15 freesimine Ø120/18 mm Saeketas Detailide mõõtusaagimine Formaatsaag Mõõtu saagimine Ø300 mm Detailide pahteldamine Pahtlilabidad Kuusepahtel Detailide lihvimine Kitsas lintlihvpink
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnousid koduses majapidamises kasutada - vett
alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel; · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, freesimine, puurimine jne) Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted on: · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud; · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid
Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine.
suurem sitkus ja tugevus. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks Materjaliks sobiks masinaehitusteras E295. Detail valmistatakse kasutades erinevaid lõiketöötlusvorme: treimine, keermestamine, freesimine. Seejärel viiakse detailiga läbi täiskarastus ja kõrgnoolutus, et saavutada sobivaid tugevusnäitajaid. Võlli puhul on olulised just sitkus ja tugevus.
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul.Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu
..........................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)..............................................................................6 Joonis 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet)...........7 3.1. Turba freesimine..................................................................................................................7 3.2. Tükkturba tootmine.............................................................................................................8 3.3. Plokkturvas..........................................................................................................................8 4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL.....................................9 4.1
b. 1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lihvimist kasutatakse peamiselt Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw ,
Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei sisalda abrasiivosakesi Märgista küsimus b. sisaldab abrasiivosakesi c. tehtud dielektrikust d. valmistatud kõvasulamist Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, freesimine, Õige stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista küsimus a. metalle, kivimeid ja keraamikat b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased - superalloys)
Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel Märgista küsimus b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, Valmis freesimine, stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista a. metalle, kivimeid ja keraamikat küsimus b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased superalloys) Küsimus 9 Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega
Tootmine Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamine - valmistatakse kõik malmtooted, osaliselt teras, pronks ja alumiiniumtooted; · kuumalt valtsimine - valmistatakse suur osa teras, alumiinium ja vasktooteid; · tõmbamine - toodetakse traate jms; · sepistamine - kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlus - sellega antakse toorikule lõplik kuju (treimine, freesimine, puurimine jne). Valtsmetalltooted Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm);
f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis - võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 m. - võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes. - näitab pinnakaredust (freesimine). - näitab võlli faase, 1,6 laius, 45 kraadiga. - näitab hambumistrapetsi kõrgust. - kõva materjal, karastatud teras ( karastussügavus 40-45 vahel). - baaspinna tähis. 4 Koostejoonise fragment Ø 72 H7/ d11 - väliskaane ja korpuse ava piirmõõtmed. Kesta ava suurim piirmõõde võib olla 72.030 mm Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm Suurim lõtk 0.320 mm
· Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad neist on järgmised: · Ümarteras (d > 5mm) · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras (pakus >4mm)
Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena
annaabi.ee 
