............................ 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad.............................................................................................................. 6 2. Sissejuhatus Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks.Freesimine on suure tootlikkusega ja eriti levinud
% O0010 (TOO Pillesaar kuuskant) N05 G54 G40 G97 ; N10 G00 X150. Z150. ; N15 T0000 (SORMFREES D18) ; N20 S1250 M33 ; N25 G00 X40. Z-27. ; N30 G28 C0. M88 ; N35 G12.1 ; N40 G02 X45. C-13.03 R54.F0.1 ; N45 G01 C10.3 F0.1 ; N50 G03 X39.29 C14.66 R24.5 ; N55 G01 X5.71 C24.33 . ; N60 G03 X-5.71 C24.33 R24.5 ; N65 G01 X-39.29 C14.64 ; N70 G03 X-45. C9.7 R24.5 ; N75 G03 C-9.7 ; N80 G03 X-39.29 C-24.33 R24.5 ; N85 G01 X-5.71 C-24.33 ; N90 G03 X-5.71 C-24.33 R24.5 ; N95 G01 X39.29 C-24.5; N100 G03 X45. C-9.7 R24.5 ; N105 G01 C-6.53; N110 X52.C0. ; N115 G13.1 N120 G00 X150.Z150. ; N125 M90 M35 ; N130 M30 ; %
varieerumine. 2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks
KAEVURAKKE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS INFO OTSIMINE Otsisime infot raamatutest Otsisime materjali internetist TAPI EHITUS 1 Alumise tapi tegime jooniste järgi Ülemise tapi mõõtmed võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 ...
1)Matrioska valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=VhR9ALVd0Js 2)puidust tooli valmistamine invaliidi poolt https://www.youtube.com/watch?v=wVELzR-deKA 3) höövli seadistamine https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
......................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE.................................................................................................................6 4. TÕMBI PAIGALDAMINE..............................................................................................................7 5. TAPPIDE NUMMERDAMINE.......................................................................................................8 6. SERVADE FREESIMINE..............................................................................................................10 7. SALAPULKADE PAIGALDUS....................................................................................................11 8. POSTI PAIGALDUS......................................................................................................................12 8.1. Ettevalmistustööd............................................................................................
) ..............................................................................4 MARŠRUUTTEHNOLOOGIA ...................................................................................................5 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED ...............................................................7 Esimene paigaldus ................................................................................................................7 3.1.1 Otspinna freesimine..........................................................................................................7 3.1.2 Kontuuri freesimine..........................................................................................................7 3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm ............................................................................................8 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm ....................................................................................
alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikutega lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co. 5. Freesimine silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f). Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule.
3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks; - sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine; - kruvisoonte ja spiraalide freesimine jne.
Kui spidli võllile on asetatud suure läbimõõduga frees või nitu freesi, siis tuleb spindlivölli kinnitada täiendavalt tugilaagriga tööalual asetsevale kahest poolest koosnev pikk latt , mille pooli saab üksteise suhtes nihutada. Ette antav toorik surutakse töölaua ja juhtlati vastu surutite abil. Kasutatakse edr suuteid, vedru rull suruteid ja puit suruteid. Freesmasina operatsioonid I. Tooriku serva siledaks freesimine. Operatsiooni sooritamisel kasutatakse silinder freesi ja juhtlati pooled seadistatakse nii nagu rihthöövel masinal. II. Profiili freesimine. Ühe tasasselt seatud juhtlati vahelt pannakse kujufrees freesitava pofiili sügavuselt välja ulatuma III. Valtsi freesimine. Töölauast valtsikõrgusele seatud silinderfrees pannakse juhtlati vahelt valtsi laiuselt välja ulatuma. IV. Tapiõlgade freesimine V. Õnaruse- kumeruse freesimine jne Rihthöövelmasin
Teised töötlemis viisid (elektererosioontöötlemine, elektrokeemiline töötlemine, ultrahelitöötlemine ja lasertöötlemine) on antud detaili töötlemisel liiga kallid ning seoses pinnakvaliteediga ka ebaotstarbekad. Antud detaili pindu 1 ja 2 on aga võimalik töödelda freesides. Tabeli 1 põhjal on näha ,et freesimisel laupfreesiga puhastöötlemisel on võimalik saavutada ette nähtud pinnakaredus. Seega on freesimine reaalne alternatiivne lõiketöötlus protsess treimisele. Joonis 1. ISO Töödeldav materjal Kasutusala ja jaotus töötlemistingimused P 01 Teras ja terasvalu Puhas- ja peentreimine 10 Teras ja terasvalu Puhastreimine ja keermelõikamine suurtel lõikekiirustel
.........................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............................................................................................5 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused ............................................................................7 1.3.1. Otspinna freesimine............................................................................................................7 1.3.2. Faaside freesimine ..............................................................................................................7 1.3.3. Keerme freesimine .............................................................................................................8 1.4. Masin- ja operatsiooniaegade optimeerimine ....................................................
tugipukiga. Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi. Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke: 1. Pikifreespingid . 2. Karuselfreespingid. 3. Trummelfreespingid. 4. Kopeerfreespingid. 5. Keermefreespingid. 6. Soontefreespingid. 7. Otsfreespingid. Tasapindade freesimine. Tasapinnaks nimetatakse pinda, millel on järgmine omadus: kui pinna mistahes kaks punkti ühendada sirgega, siis asuvad sirge kõik punktid sellel pinnal. Siit tuleneb ka lihtsaim viis detaili tasapindade kontrollimiseks.Kui detaili pinnale asetada lekaaljoonlaua tööserv, siis nende vahele jääva pilu suurus iseloomustab pinna töötlemise kvaliteeti. Mida täpsemalt on tasapind töödeldud, seda väiksem on pilu. Tasapindade freesimisel kasutatakse silinderfreese
.............................................................................................................................15 Tehnoloogiakaart 3 Sissejuhatus Ülesandeks on valmistada hoidik. Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega. Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik
kergendab see tootmisprotsessi. Nii tekib vähem operatsioone ja tootmiskulud on väiksemad. Tooriku edasiseks töötluseks kasutan koorivtreimist, freesimist ja puurimist. 2.2 Baaside valik Sele 2.2 Tähis Tüüp Kvaliteet Karedus Töötlemismeeto Märkus d 1 Baas I Freesimine 2 Baas II Treimine 3 Otspind Treimine 4 Abibaas Valu 5 Välisfaas Treimine 6 Sisefaas Freesimine 7 Ava Puurimine
Seega tõusevad rohkem kokkusurutd puidu piirkonnad töödeldud pinnast kõrgemale, moodustades pinnale ebatasasusi . Kinemaatiline laine ’ Materjali lõikamisel pöörleva lõikeinstrumendiga tekib materjali pinnale korrapärane muster ehk nn. kinemaatiline laine . Vahemaa lainettippude vahel vastab üksikute lõiketerade sisenemisele ja väljumisele materjalis . Freesimine Freesimine on puidu töötlemine pöörleva lõikeinstrumindiga millel on mitu sirget või profiilser lõiketera Freesimisel tekitatakse detailile ueed pinnad : Tasapinnalised pinnad (näit. hööveldamine) Profiilsed pinnad (näit. profiili freesimine) Freesimine jaguneb kaheks : Pindfreesimine – lõikeinstrumendiks on noavõllid ja silinderfreesid Avatud lõikamine – rihthöövel, paksushöövel
ning liigub prismajuhikutes tiguülekande ja käigukruvi abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga. Freesikaitse on blokeeritud elektriskeemiga selliselt, et kaitse eemaldamisel spindel ei käivitu. Juhtlati järgi freesimine Sirge tooriku töötlemisel vajatakse juhtlatti, mis on kinnitatud kaitsekattele, ja võimaluse korral etteandeseadet. Etteandeseadme kasutamine on alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Eur...
Joonis 1. Detail Töötlemislisa Töötlemisvarud Joonis 2. Töötlemisvarude paiknemise skeem erinevatel pindadel 1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm.
Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilaste huvi Ei huvitu üldse (Aluses on huvi, kokkupuutel läheb raskeks) Teevad ära (aktiivne õpiline) Tegelevad iseseisvalt ja on loomingulised Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilased töös Ei arvesta materjaliga Lõiketeradega Masina võimalustega Tallinna Reaalkool Freesimine ja kokkupanek ·Toimub detailide freesimine ning kokkupanemine valmisesemeks . Tallinna Reaalkool Teeküünla aluse disainimine programmiga Solid Edge (Täpsem juhend http://www.tlu.ee/~kivik/Solid/) · Programmi avamine Start > All Programs > Solid Edge 19 > Solid Edge Tallinna Reaalkool Teeküünla disainimine programmiga Solid Edge keha loomise faili avamine · Tahke keha (.par) · Plekist detail (.psm) · Keevitatud detail (
on vaja puurida keere M6. Töö etapp 4 Detail paigaldatakse ümber puurpingis. Puurida on vaja 6 auku, millel on 2 erinevat laiust. Seega kokku tuleb 2 siiret, aga 12 läbimit. Puurimist tasub alustada 6mm läbimõõduga puurteraga. Puurida täielikult läbi (14mm). Seejärel vahetada puuritera 10mm läbimõõduga tera vastu ning avardada 6mm läbimõõduga ava 10mm-ks, puurides 4mm alla. Töö etapp 5 Detail kinnitatakse freespinki. Kõvasulamite ISO 513 järgi kasutaks P30, sest puurava freesimine on raskes kohas, kuna puurava seinapaksus(töödeldav pind 4(H4)) on ~2mm. Otspinna 7 (H16) freesimine ei tohiks raskusi valmistada. Kasutatavad tööpingid. Treipink Vertikaalpuur Freespink Töö etapp 1 1 operatsioon 1 paigaldus 2 siiret 3 läbimit Töö etapp 2 1 paigaldus 3 siiret 4 läbimit Töö etapp 3 1 operatsioon 1 paigaldus 1 siire 1 läbim Töö etapp 4 1 paigaldus 1+1 siiret (1+1)x6 läbimit Töö etapp 5 1 operatsioon 1 paigaldus 1+1+1 siiret (1+1+1)x6 läbimit
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
9 Kalasabatappide märkimine 450 120 10 Kalasabatappide saagimine 450 120 11 Lihvimine 450 120 12 Lihvimine 450 120 13 Freesimine 14 servakandi lihvimine 450 120 15 viimistlemine 450 120 16 vahelihv 450 120 17 lakkimine 450 120
Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline). Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega. Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse.
Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. K...
kodeerimise koodi järgi, Juhtprogrammi infokandja järg, Korrektsioonide andmise võimaluste järgi, Tööreziimide järgi, Juhtsüsteemi mälumahu järgi . 39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine, Lineaarne juhtimine, Kontuurjuhtimine. 40. Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). 41. silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. 42. Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. 43. puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. 44. Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). 45. kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine 46. Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori,
Lõiketöötlus 5 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja -pingi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepink; tuua lõiketöötlemise skeem koos -liikumise ja -reziimi elementidega Töö hinne: 100 punkti 100st. Detaili joonis. v. 18 7 4 8 6 5 9 3 Kodutöö on tehtud eeldusel et on tehtud lõiketöötlus kaldenurkade eemaldamiseks. Töödeldavaks materialiks valutehnoloogia kodutöö põhjal on valuteras. Marsruuttehnoloogia ...
h=40, treimine 2. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 3. Sisepind, silndrilinepind, 50, h= 70, Treipink treimine 4. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 5. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 6. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8. Hammasvöö profiil, freesimine Freespink 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. Sõltuvalt töötlemisviisist valitakse tavaliselt kas kiirlõiketerastest või kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need
TÖÖPINGID Tallinna Reaalkool 2015 RIHTHÖÖVEL • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu pinna silumiseks (tooriku pinna ettevalmistamine edasiseks töötluseks) • Detail sirgelt käsitsi üle etteandmislaua Tööohutusnõuded • Käsi lõikeploki katte alla asetada ei tohi • Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all Ülemine juhtpaneel Töölaud Lõikeploki kate Laastupaksuse reguleerimine 4 teraga Kere noavõll PAKSUSPINK • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu töötlemine vajalikku paksusesse • Etteanne toimub et...
b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine b. Rullimine c. Tõukamine d. Sepistamine Küsimus 5 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on avade töötlemisprotsessid? Vali üks või enam: a. Avardamine b. Plankimine c. Pressimine d. Hõõritsemine Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1
d. Keraamikat ja komposiite Question 6 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millised neist on lehtmetalli töötlemise seadmed? Select one or more: a. Kruvipress b. Painutuspress c. Hüdrauliline lõikepress d. Lehetöötluskeskus Question 7 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Select one or more: a. Freesimine b. Tõukamine c. Rullimine d. Sepistamine Question 8 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Horisontaalne puurpink b. Universaalne treipink c. Horisontaalne tõmbepink d. Vertikaalne sisetreipink e. Horisontaalne sisetreipinkpink Question 9 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki?
Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnur...
ta muutub veelgi vastupidavamaks. Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilde survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtimisomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötluses: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine. Töötlemiseks vajaminem energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda ka peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Tänu sellele saame
treimine, läbilõikamine, keeruliste kujupindade töötlemine. Kasutada saab treiterikut, keerdpuuri ja avardit, kujulõikureid. 2) puurpinkidel: puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Kasutatkse puure, hõõritsaid, avardeid ja keermelõikureid. 3) höövelpinkidel: 4 freespinkidel: töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Tasapinna freesimine silinderfreesimisega, otsfreesiga, külgfreesimine, soone freesimine, lõhestamine, külgfreesimine sõrmfreesiga, kujufreesimine. 12. 13. 14. 15. 16. Silinderfrees, otsfrees, laupfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees- kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Konstruktsioonilt võivad olla tervik- ja koostefreesid. 17.
........................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine .........................................................................................................
rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas. Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni. Ühe tüki freesturba tootmisel koosneb järgmistest etappidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga etapi tegemiseks on spetsiaalsed msainad, mida võib ühe etapi jaoks olla väga erinevaid. Küttefreesturvast kasutatakse enamasti suurtes katlamajade küttmiseks. Turvas:
Noavõll Detailide kalibreerimine Paksushöövelpink Ø125 mm Detailidele klaasi valtsi Haakfrees Freespink Valts 12x15 freesimine Ø120/18 mm Saeketas Detailide mõõtusaagimine Formaatsaag Mõõtu saagimine Ø300 mm Detailide pahteldamine Pahtlilabidad Kuusepahtel Detailide lihvimine Kitsas lintlihvpink
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnousid koduses majapidamises kasutada - vett
alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel; · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel; · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, freesimine, puurimine jne) Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted on: · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud; · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid
1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest. Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügav...
suurem sitkus ja tugevus. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks Materjaliks sobiks masinaehitusteras E295. Detail valmistatakse kasutades erinevaid lõiketöötlusvorme: treimine, keermestamine, freesimine. Seejärel viiakse detailiga läbi täiskarastus ja kõrgnoolutus, et saavutada sobivaid tugevusnäitajaid. Võlli puhul on olulised just sitkus ja tugevus.
Alumiinium Avastamine 1827. aastal sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metallic keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845. aastal edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen), siis hakati ka metalli nimetama alumii-niumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aa...
...........................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)..............................................................................6 Joonis 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet)...........7 3.1. Turba freesimine..................................................................................................................7 3.2. Tükkturba tootmine.............................................................................................................8 3.3. Plokkturvas..........................................................................................................................8 4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL.....................................9 4.1
b. 1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lihvimist kasutatakse peamiselt Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw ,
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel Märgista küsimus b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, Valmis freesimine, stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista a. metalle, kivimeid ja keraamikat küsimus b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased superalloys) Küsimus 9 Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega
Tootmine Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamine - valmistatakse kõik malmtooted, osaliselt teras, pronks ja alumiiniumtooted; · kuumalt valtsimine - valmistatakse suur osa teras, alumiinium ja vasktooteid; · tõmbamine - toodetakse traate jms; · sepistamine - kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlus - sellega antakse toorikule lõplik kuju (treimine, freesimine, puurimine jne). Valtsmetalltooted Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm);
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõi...
· Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad neist on järgmised: · Ümarteras (d > 5mm) · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras (pakus >4mm)
keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Vastaselt otstarbele on kasutusel mitmesugused kuju ja konstruktsiooniga freese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
