Klassikasuusad on sõitjast umbes 20- 25cm pikemad, uisutehnika suusad 5-15cm. Suuskade üheks oluliseks parameetriks on ka paine ehk kui hästi sobivad suusad sinu kehakaalule, Selle mõõtmiseks võib teha kodus paberitesti, aga lihtsam ja täpsem on lasta määrdealad üle mõõta spetsialistil näiteks spordipoes. Üldiselt võib öelda aga, et mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad ja mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad. 3.2 Suusakepid Suusakeppide puhul tuleks kasutada pikkusevalemit: suusataja pikkus x 0,85 = sinu klassikakeppide pikkus (kuni õlgadeni); pikkus x 0,9 = sinu uisutehnika keppide pikkus (kuni lõuani). 3.3 Suusasaapad Suusasaabast valides on kõige tähtsam, et saabas oleks mugav. Väike ruum varvaste juures on soovituslik (samad valikukriteeriumid, mis jooksujalanõude proovimisel). 3.4 Riietus Talvel riietumisel on olulised erinevad riiete kihid. Vastu keha olgu hästi hingav ja niiskust
Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine
keharaskus mõlemal jalal; kerge põlvede painutus. Kasutatakse kui pole kukkumisohtu. (lk13) 2) Põhiasend – nagu kõrgasend, aga põlved rohkem kõverdatult ja kerge kere ettekalle; käed veits kehast eemal (lk14) 3) Telemark – üks jalg põlvest 90o , teine taga kõverdatult; käed puusade juures kehast eemale viidud Puhkeasendid: 4) Matkavariant – põlved kõverdunud; keharaskus täistaldadel; küünarvarred toetuvad täielikult reitele; suusakepid taha-üles suunatud (lk15) 5) Võistlusvariant A – jalad nagu eelmises; põlvedele toetuvad ainult küünarnukid; suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Selja puhkamiseks. 6) Võistlusvariant B – jalad sirged; käed samas asendis kui A variandis, kuid reite kohal; suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Jalgade puhkamiseks. Kiirlaskumisasendid: 7) Munaasend – sügav kükk (sääred-reied 90o); küünarnukid üle põlvede ja käed näost
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja ülejäänud osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja
selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad. Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad. Samuti on ka kehakaal oluline tegur suusapikkuse valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele: • Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt. • Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat.
Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Õiged Suusad ja Suusatamine · Pikkus sõltub kehapikkusest ja kehakaalus Mida suurem kehakaal, seda pikemad suudad ja vastupidi. · Tavaliselt on suusad 10-30 cm pikemad kui kehapikkus · Vabastiili suusad on veidi lühemad kui klassikalise stiili suudad · Suusakepid üldiselt 20-30 cm kehapikkusest lühem Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni
Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad............................
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu,- võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe.Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt
Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne muu libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise samm...
Suusatamine, suusatamise stiilid Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga p...
stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Jälgida tuleb, et selg jääb kumeraks ning käed oleksid keha lähedal. Liikumist tuleks alustada ilma keppideta ning jalgu lohistades. Järk-järgult liigutakse edasi libisemise suunas. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. 2. Uisu- ehk vabastiil
Vabatehnika Vabatehnikat ehk uisusammu sobib kasutada rohkem tihke lumekattega alal ja rada võiks olla veidi laiem. Suusk on lühem, suusakepp pikem. Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema lühemad kui uisusammu sõitmisel. Suusasaapad on madalamad ja lasevad liigesel vabamalt liikuda. Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama on tasakaalu hoidmine. Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevaid tasakaalu harjutusi. Seda peaks harjutama nii suuskadel, ühel suusal kui ka päris ilma. 2
aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele.
Rp (N/mm ) 53,75 37,13 446,62 266,9 L (mm) 60 50 101,3 A (%) 17 0 21 E (GPa) 0,5-3,5 8-45 8-45 210 (g/cm ) 11 1,61 1,61 7,8 Kasutusala Seadmete osad Kaatrid Suusakepid Tööriistad Löökpaindeteimi tulemused Materjal Purustustöö Temperatuur Purunemispinna iseloom KV(soonik) Teras S355 198J ~20 C Kiuline, tuhmhall Teras S355 140J -50 C Kiuline, matt, tuhmhall Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib Järeldusena leian, et tõmbeteimi katsetel oleneb komposiitmaterjalidel plastsus väga, kust
Pole vahet, millist varustust kasutada. 3.3. Milliseid sõidustiile eristatakse klassikalise sõidustiili puhul? Vahelduvtõukelist sõidustiili ja paaristõukelist sõidustiili. Vahetuvtõukelist ja paaritutõukelist sõidustiili. Paaristõukelist ja vahetuslikku sõidustiili. 3.4. Millist jala osa toetab uisusuusatamise saabas? Varbalihaseid. Kanna- ja pöialiigeseid. Kanna- ja põlveliigeseid. 3.5. Millised on õige pikkusega suusakepid? Vabastiili korral 10 cm kehapikkusest kõrgemad ja klassikalise puhul 10 cm madalamad. Klassikalise stiili korral 30 cm kehapikkusest lühemad, vabastiili puhul 20 cm lühemad. Suusakeppide pikkus ei oma tähtsust.
Kallavere Keskkool Markus Ohtla Murdmaasuusatamine Referaat Juhendaja: Tanel Renter Maardu 2012 Sisukord: Murdmaasuusatamine.......................................................................................................3 Varustus............................................................................................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................6 2 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, m...
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2 Mis...
13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küsimust /1- sõiduviisidest ; 2 – mäesõiduelementidest / 3- varustus , õppepaigad , ohutus 1. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Viimast sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. 2. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamis- ja muule
REFERAAT SUUSATAMINE 2010 Sõidustiilid KLASSIKALINE Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise stiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu , paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Klassikalise ja vabastiili sõ...
1. Klassikalisest sõidustiilist Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal või vahelduvsammu, käär või mäkketõususammu paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine, 2015) 4 2. Riietus Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat
Klassikaline suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paar...
et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peaks olema nende pikkus enda pikkus korrutada 0.85ga • Parimad suusakepid on tehtud 100% süsinikust • Suusakepi materjal peab olema jäik kuid mida jäigem kepp, seda rabedam Suusasaabaste valik • Suusasaapad peaksid olema mugavad ja need peaksid hoidma jalga korralikult sees kinni • Suusasaapad peavad olema kvaliteetsed • Suusasaabaste otsas peaks olema natuke ruumivaru • Kindlasti peab jälgima, et suusasaapad sobivad suusaklambritega (Salomon ja Rottefella) • Klassikastiili suusasaapad on madalamad
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud l...
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iselo...
maailma noorim X Games’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav! Praeguseks võime teha 2 järeldust – ülekaalulisus on nii Eestis, kui ka kogu maailmas suur probleem ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas spordiriik peab tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad suusakepid käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi algusesse, kui mitte veel kaugemale. Tervisespordi harrastajate arv kasvab märgatavalt igal aastal. Oma panuse sellele annab riik, rajades
See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda ja toetavad liigest tugevalt külje pealt. Klassikalist sõidustiili saab kasutada ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul. Klassikalise tehnika juures jäävad
9. Mis on liimpaind-toode? Koosneb vormis painutatud, omavahel kokku liimitud spooni lehtedest; 10. Milles seisneb Thonet' meetod? Michael Thonet oli austria insener, kes leiutas puidu jaoks surumise/painutamise meetodi, kuna puit ei kannata tõmmet. See on massiivpuidu plastiline painutamine. Teda tabas edu, kui ta sai tugevat puitu painutada kaardu ja graatsilisi kujusid vormida puidust, kui see oli kuuma auruga töödeldud. 11. Suusakostüüm, ujumistrikoo, jalgratturipüksid, suusad, suusakepid. 12. Isotroopne materjal materjal, mille füüsikalised omadused on igas suunas ühesugused. Näiteks paber, mis on toodetud nii, et kiude ei suunatud mingisse kindlasse suunda, nt kuld, isotroopne pigi. Anisotroopne materjal materjal, mis omab eri suundades erinevaid omadusi, nt puit. Kvaasi-isotroopne materjal ehk pseudo-isotroop ehk suures plaanis isotroopne (omadused igas suunas samasugused), aga väga väikse tükina vaadates on kiu ühes suunas omadused
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 j...
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk.
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. 2. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala
Tallinna Lilleküla Gümnaasium SUUSATAMINE Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusat...
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva taga...
Vastavalt aastaajale on ettevalmistatud suusa-, jooksu-, matka- ja maastikuratta püsirajad ja asfaltkattega liikumisrada, mänguväljakud (võrkpalliplats, korvpalliplats, jalgpall, indiaca, sulgpall, rannavõrkpall, rannajalgpall). Aastaringselt on valgustatud 4km liikumisrada. 2 3-kohalist alpituba, jõusaal, riietus- ja pesemisruumid ning kaks sauna. Võimalus on kasutada klaverit ja laululava. Toimub spordivarustuse (mägirattad, rulluisud, suusad, suusakepid, suusasaapad) rent. Suvel pakutakse majutust 188le inimesele, talvel 140le. Koolituste, seminaride, nõupidamiste tarbeks ja võistluskeskusena saab kasutada 3 erinevat kaasaegse esitlustehnikaga ruumi (suurem 70 kohta laudadega, 120 kohta kinosaalina). Samuti pakutakse toitlustamist. (Jõulumäe Tervisespordikeskus) Liikumisrajad: · Suusarajad 4 · Jooksurajad · Rattarajad · Rullirajad (asfaltkattega) · Disc-Golf
Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. 5. Suusatamise algõpetus lastele (millest alustada, mida arendada) esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt esimestes treeningtundides sõita aeglaselt söömata või haiglasena mitte sõitma minna enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku
· 1.50 m- 1.10 m · 1.60 m- 1.15 m · 1.70 m- 1.20 m · 1.75 m- 1.25 m · 1.80 m- 1.30 m · 1.85 m 1.35 m · 1.90 m 1.40 m Ideaalse pikkusega kepp ulatub küünarnukist täisnurkselt kõverdatud käest täpselt maani. Asfaldil käies on otstarbekas muretseda keppidele kummist asfaldiotsik, mis ei lase keppide otstel kiiresti kuluda. Käepideme ja rihma puhul tuleks arvestada eelkõige enda mugavusega. Kes soovib raha kokku hoida, võib lagedale tuua vanad suusakepid ja need parajaks teha. Keppide valimisel on oluline arvestada nende tugevust. Pehmed kepid vajuvad läbi ja kehale nendest kasu ei ole, mistõttu on soovitatavad pigem plastikfiibrist kepid, mis sisaldavad vähemalt poole osas süsinikku. Kepp peab olema kerge ja ei tohi käimisel teha mingeid erilisi hääli -- näiteks alumiiniumkeppidega kõndimisel teevad need suhteliselt palju lärmi. Paremad on täispikkuses kepid võrreldes stiftidega pikkust muutvate keppidega.
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM Tiina Luht 11c klass Suusatamine: uisustiil Põlva 2009 Uisustiil Murdmaasuusatamine on spordiala suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu pu...
400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Suusa varustus Suusavarustuse valik on väga tähtis. Igal inimel peab olema õiges mõõdus ja suuruses suusad ja üldse suusa varustus. Kõik mis sinna kuuluma peab. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Toitumine
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................7 Ajalugu.........................................................................................................................9 Võistlused...................................................................................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................
populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikaline sõidustiil jaguneb veel omakorda: vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis ja paaristõukeline sammuta sõiduviis. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise jaoks määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk.
aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk.
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk.
Suusad Suuski on mitmesuguseid : hüppe-, murdmaa-, slalomi-, kiirlaskumis-, jahisuusad jt. Suusad peavad vastama suusataja kasvule ja kaalule. Pikad suusad libisevad hästi ja rahulikult ning ei ei vaju pehmel lumel sisse. Liiga pikkade suuskadega on raske pöördeid sooritada. Lühikeste suuskadega on kergem pöörata, kuid seevastu hoiavad nad halvasti suunda suure kiiruse puhul, vajuvad pehmesse lumme, lõikuvad pööretel lumme ja libisevad halvemini. Suusakepid peavad olema kerged, vastupidavad ja elastsed. Suusasaapad Peaksid olema pehmest nahast ja need tuleks valida vastavalt jala suurusele. Oluline on ka õige hooldamine. Parajas soojuses kuivatatud ja määritud saabas ei lähe kergesti niiskeks. Saapapaelad peavad olema alati terved ja paraja pikkusega. Pikemat suusasõitu ei ole soovitatav alustada tuliuutes saabastes, kuna need tuleb eelnevalt sisse kanda. SUUSKADE HOOLDAMINE
Klassikaline sõidustiil - oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil - eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemas olu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium TALISPORDI ALAD Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Asta Jänese Tallinn 2009 Sisukord Kiiruisutamine.....................................................................................................................3 Jäähoki.................................................................................................................................4 Iluuisutamine.......................................................................................................................5 Mäesuusatamine..................................................................................................................5 Laskesuusatamine................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine...........................
suusatades. Nii vabanetakse ohust saada kepikõnnist valutavaid õlasooni. · Käimiskepid liiguvad külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse maha kohakuti vastasjalaga. Suusatamise tehnika, kus kepp asetatakse maha kehast ettepoole, kepikõndimise puhul ei sobi. · Kui kaasaegset kepikõnni varustust kalliks või mitte väga oluliseks peetakse, võib käimistreeningule minna ka tavaliste suusakeppidega. Enne seda peaks aga suusakepid tublisti lühemaks tegema ning eemaldama lumerõnga. 3.3. Võimlemisharjutused keppidega · Kepi surumine rinnalt · Kükkimine kepp rinnal · Etteasted käärseisu kepp turjal · Käelaba tõsted · Kerepainutused küljele kepp ülal · Tõmbed kaldseisus · Kepi surumine turjalt · Kereringid kepp õlgadel · Reie eesmiste lihaste venitus · Reietagumiste lihaste venitus 3.4. Milleks on kepikõnd hea?
keeruline. Tähtsaim materjal on grafiit, mille eritugevus on 9,1 GPa. Kiudmaterjalid: kõige rohkem kasutatakse klaasi, kuna see on odav, tugev (eritugevus 1,4 GPa) ja tehnoloogiline. Klaaskiuga komposiite kasutatakse väga palju transpordis (konteinerid, auto-, paadi- ja laevakered). Suurema eritugevusega (kuni 2,7 GPa) on süsinikkiud, mis sisaldab peale grafiidi amorfseid osakesi. Süsinikkiududega komposiite kasutatakse väga palju sporditarvete valmistamiseks (suusad, suusakepid, õngeridvad, golfikepid) ja lennukiehituses. Eriti suure eritugevusega on aramiidkiud (2,8 GPa), mille tõmbetugevus on tunduvalt suurem kui teistel polümeeridel, kuid survetugevus on väike. Ta on termoplastiline, töötemperatuuri piirkond -200-200 kraadi. Aramiidkiuga komposiite kasutatakse näiteks kuulivestides, samuti spordivahendites. Kasutatakse ka SiC kiude ja hübriidseid komposiite, kus on kahest või enamast erinevast materjalist kiudusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
