Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi
Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik
................lk 14 2 Antiikmööbel Tänapäevane antiikmööbel Eestis pärineb 19. sajandist või 19. sajandi algusest. Mustris domineerisid triibud ja lilled. Eriti moodsaks muutusid kullatud mööbliesemed. 3 Antiikmööbel Tuntumaid antiikaja mööbli valmistajaid on Henry Gumbs. Tema jaoks olid mööbli valmistamisel väga olulised orginaalsus, vorm, kujundus, fantaasia, parimate puiduliikide valik, laitmatu viimistlus, töö kvaliteet, ilu ning vastupidavus. "Gumbsi mööbel" oli Venemaal kvaliteedi sümbol. 4 Henry Gumbs 5 Klassitsistlik mööbel 18. sajandil asendus barokkstiilis mööbel klassitsistliku mööbliga. Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ning range proportsionaalsuse põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob.
28% riigi pindalast ja kasvavad 10 400 km² aastas Amazonase vihmamets 2000a. vähenes pindala 20 000 km², aasta enne 17 000 km²....... Hävimise põhjuseks suhkrurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine Metsade kaitse Metsasus on riigi keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B
2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt kerget süttivust ja põlevust. Puiduliikide tulepüsivus Klass Puiduliik Püsivad Tamm, lehis Keskmiselt püsivad Valge pöök, kask, saar Mittepüsivad Mänd, kuusk, haab, lepp, pöök Rahuldav tulepüsivus saavutatakse puidust ehitiste krohvimisega, pindade pealistamisega lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente.
Millised on peamised oodatavad arengud nende ressursside osas, mis mõjutavad teie ettevõtte tegevust tulevikus ja milline see mõju oleks? Põhjendage. Inimressurssidest kliendid ja kvalifitseeritud töötajad. Loodusressurssidest puit. Tootmise koha pealt on tähtis tooraine ning tehase kvaliteet ja olemasolu. Klientidega seonduvalt on tulevikus vajalik, et tellimusi esitataks rohkem, samuti pikaajalised suhted ja ka uute klientide leidmine. Kasutatavate puiduliikide vahetamine muude alternatiivide vastu võib olla tulevikus vajalik. 7. Millised kaubanduspiirangud mõjutavad teie ettevõtte tegevust praegu? Milline oleks võimalike kaubanduspiirangute mõju teie ettevõttele? Hetkel eksisteerivaid kaubanduspiiranguid pole. Kui tulevikus mööblitootmist maksustataks või riiklikult piirataks, mõjutaks see meie ettevõtet negatiivselt.
erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi. Höövelspooni valmistatakse Aafrika tiibviljak Aidsi-kastanseemnik Ameerika jalakas Ameerika saar Amuuri tamm Brasiilia imbuiapuu Must vengepuu Mänd jne Saespoon Enne tänapäevase tehnoloogia kasutuselevõttu spooni saeti. Saagimine on väga ebaökonoomne meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna raisku. Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid lintsaega saagida. Spooni kuivatamine Kuivatatakse tavaliselt kontaktmeetodil, mille puhul spoonilehed liiguvad pideva protsessi käigus rullide või trumlite vahelt läbi. Tulemuseks saadakse tasapinnaline ja ühtlase niiskusesisaldusega spoon. Selle meetodi miinuseks on spooni paksuse
Ese kaeti mitme laki kihiga, mis seejärel poleeriti. Kaunistused lõigati välja mustast taustast, kaeti kulla värviga, graveeriti või asetati õhukese kihina paika, kaunistused olid plastilised. Oli ka teisi võtteid, kus kaunistati peene ornamendiga paksul lakikihil. Teiseks kaunistusvõtteks oli intarsia, mida kasutati Hiina esinduslikul mööblil ja mis erines Euroopa intarsia tehnikast selle poolest, et muster tõusis pinnast esile. Peale erinevate puiduliikide kasutati intarsia tehnika juures, elevandi luud, kilpkonna kilbi luud, sarvi, pärlmutter merekarpe , poolvääriskive ja metalli. Peamine mööbliese rikaste kodus oli voodi ( kan), mis oli voodi, diivani ja lavatsi sarnane. Kolm voodi külge oli ääristatud äärega. Oli ka lihtsamat mööblit ja eraldi lamamisase oopiumi suitsetamiseks kahele inimesele. Toolidel olid sirged seljatoed, see oli tingitud ka sellest, et pambust on raske painutada.
avade kaudu. Puidu temperatuuri tõus peatub seniks, kuni kogu vesi on aurustunud. . A. Just Tulekindlalt puidust Ehitaja, 9(61), 2001 3. M. Riistop Tuleohutusest tulenevad piirangud puidust ehitamisel Ehitaja, 7- 8(83- 84), 2003 4. M. Riistop Ehitagem puidust Puuinfo, 2005/1 5. A. Just Puidu tulepüsivus Puuinfo 2005/2 6. A. Just Puitehitiste tulepüsivus Puuinfo 2006/1 Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt kerget süttivust ja põlevust. Erinevate puiduliikide tulepüsivus on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2 Puiduliikide tulepüsivus Klass Puiduliik Püsivad Tamm, lehis Keskmiselt püsivad Valge pöök, kask, saar Mittepüsivad Mänd, kuusk, haab, lepp, pöök Tabelist järeldub, et enamus tootmises suurt tähtsust omavatest puiduliikidest ole tulepüsivad. Rahuldav tulepüsivus saavutatakse puidust ehitiste krohvimisega, pindade pealistamisega lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente.
vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha tulemust. Vaha kantakse puidu pinnale kas möhäärlabida või poorse kummilabida abil. Jälgi, et põrand oleks vahast täiesti märg. Tavaliselt piisab 2 vahakihist 15-30 minutilise intervalliga. Vaha pealekandmine loetakse lõppenuks, kui põranda pind on vahast küllastunud. Umbes 15- 30 minuti pärast peale teise vahakihi pealekandmist tuleb ühtlustada põrand valge poleervildi abil. Vahaei tohi jätta kauemaks põrandale, Vaha muutub paksuks ja
Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind. See on üks atraktiivsemaid puiduviimistlusmeetodeid. Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. STANDARD ŠELLAK Kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur valmistatakse oranžidest šellakihelvestest. See sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ning kahvatute puiduliikide toonimiseks. Standardšellak on viimistlusmaterjalide kauplustes laialdaselt saadaval. VALGE ŠELLAK Pleegitatud šellakigraanulitest valmistatakse piimjasvalge polituur, mis sobib hästi heledate puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavalinevalge šellak on liiga pehme, võid osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Kui valge šellak on üle kahe aasta seisnud, ei tarvitse see enam korralikul kõveneda. LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS
tangentsiaalspooni. Hööveldatud spoonilehed liidetakse omavahel liimi, liiminiidi (siksak) või paberlindi abil spoonisärkideks. Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi. Saespoon Enne tänapäevase tehnoloogia kasutusele võttu spooni saeti. Saagimine on väga ebaökonoomne meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna raisku. Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid lintsaega saagida. Spooni kuivatamine ja sorteerimine Spooni liimitavuse ja sisepingete minimeerimise huvides peab selle niiskusesisaldus olema kõikjal ühtlane, ei liiga niiske ega liiga kuiv pole liimimisel hea. Pealmise kihi spoon võib veidi niiskem olla, samuti servad, sest kuumpressimisel hilisema spoonimise käigus pääseb liigne niiskus välja.
sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud
keskmine juurdekasv Metsasus % lihtne mõõta, aga ei anna infot 52% puude kohta Puiduvaru tm/m3 või väga täpne, aga töömahukas 201 tm/ha tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa
restaureerida. Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind. Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. Šellakit kasutatakse sageli kruntimisel, näiteks vahaviimistluse puhul. Standardšellak on kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur (valmistatakse oranžidest šellakhelvestest). Sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ja kahvatute puiduliikide toonimiseks. Valge šellak on pleegitatud šellaki graanulitest valmistatud piimjasvalge polituur, mis sobib heledate puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavaline valge šellak on liiga pehme, võib osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Üle 2 a seisnud valge šellak ei pruugi korralikult kõveneda. Läbipistev viimistlus Šellak sisaldab vähesel määral vaha (ei lahustu alkoholis), mis annab valgele
Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne). Eesti puistude pindala puuliigiti on esitatud joonis 34. _____________________________A. Roos______________________________ 19 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 34. Kodumaiste puiduliikide protsentuaalne jaotus 4.2 Kodumaised okaspuud Mänd (Pinus) on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Mänd on lülipuiduline puu. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane. Värskeltraiutud puidul erineb lülipuit maltspidust vähe, kuid aja jooksul tumeneb. Aastarõngad on kõigil lõikudel hästi eristuvad. Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse.
Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on: taganurk ( ) 10- 12° teritusnurk ( ) 25- 40° esinurk ( ) 45- 55° Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel. Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s, kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s. Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm. Siluval treimisel on see orienteeruvalt 0,25-1 mm Kuna puidu treimine toimub tooriku pöörlemise tulemusena, siis tuleb teada seda asjaolu, et kihtide mahavõtmise tagajärjel väheneb lõikekiirus ja detaili läbimõõt ning halveneb pinna kvaliteet.
kasvab kõrbete pindala? 9mln/km² 5) Kui suure osa Hiina territooriumist moodustab mets, kui palju kõrb? Metsa on 5 % ja kõrbe 28 %. Miks see nii on? 6) Mis on Amazonase vihmametsa hävimise põhjuseks? Suhrkurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine. 7) Kui palju on maailmas metsade pindala kahanenud? 2 korda, igal aastal 125 000 km². Millised metsad on eriti ohustatud? Vihmametsad. 8) Mis on metsi ohustavad tegurid? · Põllumaade laiendamine · Väärtuslike puiduliikide eksport · Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük.
Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist : sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : Värvus Värvus on nägemisaisting, mis sõltub puidu pinnal peegelduva valgusvoo spektraalkoostisest. Põhjamaa puuliikidel on enamvähem ühetooniline värvus, ühtedel heledam, teistel tumedam. Seevastu troopika metsades kasvab väga erinevate värvustega puit (must, roheline, punane). Seepärast need puuliigid on kõrgelt hinnatud mööblitööstuses, kunsti- esemete ja muusikariistade valmistamisel.
liimi, liiminiidi (siksak) või paberlindi abil spoonisärkideks. Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi. 5 Saespoon Enne tänapäevase tehnoloogia kasutusele võttu spooni saeti. Saagimine on ebaökonoomne meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna raisku. Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid lintsaega saagida. Tehnoloogiline spoon Tehnoloogilist spooni toodetakse vähemväärtuslikest puiduliikidest (pappel, ayous, koto jne) spooni ümbertöötlemise meetodil. Arvutiga juhitav protsess hõlmab spooni sorteerimist, toonimist, liimimist ja pressist. Selle tulemusel saadakse spoonilehtedest koosnev plokk, mis
69 6.52 6.67 70 90.2 90.4 Veesisaldus, [%] 6 Järeldused Puit on hügroskoopne materjal, seega sõltub tema tihedus ning mass oluliselt õhu niiskusesisaldusest. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 457 kg/m³, õhkkuivade proovikehade 470 kg/m³ ning immutatud proovikehade 415 kg/m³. Puiduliikide tiheduse võrdlevaks hindamiseks iseloomustatakse neid standardniiskusel 12%. Puidu tihedus on suhteliselt väike, seega ei saa seda vaatamata tema suurele soojamahtuvusele (puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/(kgᵒC)) käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks betoon. Puidu kui ehitusmaterjali väga oluliseks omaduseks on tema veesisaldus ehk niiskus, kuna sellest sõltub puidu tugevus, soojapidavus ja mõõtmed. Näiteks kuiva puidu märgumisel
Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Hajusoonelisus- sooned asetsevad segipaisatult e hajusalt, muutes aastarõngaste jaotus eristuse paljale silmale eriti raskeks.Hajusoonelised nt kask, pöök, vaher, pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8..
mis tselluloosil (1,58 g/cm³) ja ligniinil (1,40 g/cm³). Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel ning tiheduseks saadakse keskmiselt 1530 kg/m3 (1,53 g/cm3). Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need on määratud sama niiskussisalduse juures. Seega oleks lihtsam kõiki puiduliike võrrelda absoluutselt kuivas olekus (niiskus 0%). Tiheduse mõõtmine: ksülomeetriline viis stereomeetriline viis hüdrostaatiline viis Tiheduse järgi jagatakse puud: Sõltuvalt puidu tiheduste väärtustest, jagatakse puuliigid kolme gruppi 12 % niiskussisalduse juures: · kerged puuliigid tihedusega kuni 540 kg/m3;
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa
Kui puidu imitatsioon esimesel korral välja ei tulegi, ei tasuks käega lüüa, sest sassiläinud koha võib kergesti pintsliga üle tõmmata ja uuesti proovida. Hea oleks tekkivate "laudade" piirjooned hajutada, joonistada lisaks oksakohti, pragusid, et tulemus loomulikum jääks. Viimaks, kui mustriga pind on kuivanud, tuleks see üle lakkida, et tulemus püsivam oleks. Ka lakki võib seejuures värvimullaga toonida ja sellega pinnale ruumilisust lisada. Erinevate puiduliikide jaoks kasutatakse erinevaid värvisegusid. Õige ainete vahekord tuleb endal katse-eksituse meetodil välja selgitada või vastavast raamatust järele uurida. Kõige populaarsemad puiduliigid, mida matkitakse, on mänd, tamm ja mahagon. Nii võib männile omase puidusüü loomiseks kasutada heledat alusvärvi ja lasuuriks heledat või tumedat ookrit. Tamme, pähkli imiteerimine on juba peenem töö ning selle õppimine võtab kauem aega.
• Parenhüümrakud võtavad oma alla 8…40% tüve ruumalast. • Nad moodustavad kaks erinevat süsteemi: • horisontaalse puiduparenhüümi säsikiired • vertikaalse puiduparenhüümi säsikiired. • Parenhüümrakkude põhiosa on säsikiirtes • Tamme säsikiired moodustavad 28…32% tüve ruumalast. • Säsikiirte mikroehitus on oluliseks puiduliigi määramise kriteeriumiks, eriti troopiliste puiduliikide puhul. • Puiduparenhüüm võtab enda alla 2…15% lehtpuude tüve mahust. • Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on ümmargused lihtpoorid. • Puiduparenhüüm on suhteliselt halvasti eristatav ristlõikepinnal, paremini nähtav pikilõigetel pikkade parenhüümikiududena, milledes on ristvaheseinad. 15. Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas. Tselluloos (40..
61. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Kui katsekehade koormamise aega suurendada, väheneb puidu tugevus pidevalt, lähenedes asümptootiliselt teatud piirväärtusele, mida nimetatakse puidu kestvustugevuseks. Kestvustugevus näitab tegelikku puidu tugevust, mis erineb puidu staatilises tugevusest, mida määratakse ketsekehade lühiajalisel koormamisel. 62. Mis tingib puiduliikide erineva lõhestatavuse? Kas puitu saab lõhestada ka ristikiudu? Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Kergeid puuliike on lihtsam lõhestada kui raskeid, kuid raskemaid puuliike on jälle värskelt raiutult (märjana) kergem lõhestada. 63. Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse? Millise omaduse alusel? Aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus.
tehtud ka katuselaaste. 2.2 Puidu omadused Värvus on enamikel puiduliikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) või laigulisus on enamasti puidu haigestumise tunnuseks (seenhaigused). Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5 Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes,
Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist: *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest. Muud näitajad, ehk nn. Abitunnused, mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : VÄRVUS . LÄIGE . PuiduLiigid . Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele. Sisseveetavad puiduliigid – liigid, mis meil ei kasva, enamasti troopilise päritoluga. On samuti tooraineks puidutööstusele. Okaspuud : Kuusk . Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni. Kuusk on küpspuiduline puuliik Aastarõngad on selgelt eristatavad
Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn, mis jääb ka peale kuivatamist. Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud. Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu, tiikpuu. Värvus- puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest pruunini. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuiduvahel on selge värvierinevus. Mida ekvaatoripoole, seda tumedama puiduga liike võime kohata. Tumedam pigment on tingitud kaitseks intensiivsema UV- kiirguse vastu. Ühes ja samas puuligis võib värvivaheldus olla nii suur, et raske määrata selle järgi kindlat liiki. Õhu ja päikese toimel tumeneb suuremosa puuliikide puitu (nt mänd). Samuti lepp raiudes peaaegu valge,
PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit.
· tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal
Puiduleelis on mõeldud ainult okaspuidu töötlemiseks, lehtpuidu puhul ei tohi seda kasutada. Leelise kasutamisel lehtpuidule muutub puidu pind tumedaks. Vahtra pind muutub leelise kasutamisel koguni punaseks! Tutvu kasutamisjuhendiga. PUIDU TÖÖTLEMINE PAJUTEX PUUÕLIGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. PUUÕLI on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne õlitamist on soovitatav teha prooviõlitamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha tulemust. Õli kantakse puidu pinnale kas möhäärlabida või poorse kummilabida abil. PUUÕLI kantakse puidu puidu pinnale niipalju kui puit vastu võtab. Seega puidu poorid peavad saama õli täis. Jälgi, et põrand oleks õlist täiesti märg. Okaspuidu puhul piisab tavaliselt 3 õlikihist 30 minutiliste intervallidega. Õli pealekandmine loetakse lõppenuks, kui põranda pind on õlist küllastunud, õli ei imendu enam puidu pooridesse
· tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead · Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri javälimust või raskendavad töötlemist. · Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed,
32 kg. Aluse konstruktsioon võimaldas tõsta seda kõigist neljast küljest. Üsna pea aktsepteerisid seda toiduainete tootjad ja hulgimüüjad, kes kohandasid oma riiulisüsteemid uute standardaluste järgi. Probleemiks sai asjaolu, et ligi pool USA kõvade puiduliikide saematerjali toodangust kasu- tati kaubaaluste valmistamiseks. Ka oli aluste hind suhteliselt kõrge. Kaubaaluste materjalikulude vähendamiseks hakkasid mitmed aluste tootjad valmistama neid odavamatest puiduliikidest. Osa tootjaid hakkas kasutama õhemaid pealmisi laudu ja paigutas neid hõredamalt. Kuni praeguse
annaabi.ee 
