HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka. · D oksatüüka kooreta diameeter, mõõdetakse tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudadeks ja prussideks
Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Saematerjalil tagentsiaalpindadel nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpindadel piklike kitsaste piludena. Säsi kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Alandab saematerjali sorti. Kaksiksäsi - kahe või enama säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimendil, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Iseloomulik tüve paikne laienemine ja elliptiline ristlõige. Raskendab töötlemist , lõheneb kergesti. Tulioks kasvus kängujäänud teine latv või terava nurga all kasvav oks, mis pikalt ulatub puitu. Kuivkülgsus tüve välispinna ühepoolne kuivanud puidu ala. Tekib koore vigastuse tagajärjel. Kuivanud puidu ala servades on vallikujulised kasvajad
looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel, peamiselt tüükaosas. Salmilisus nõrgestab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhastamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Lainelist salmilisust iseloomustab puidukiudude enamvähem korrapärane laineline asetus. Esineb peamiselt tüve alumises osas. Levinud haaval, vahtral, saarel ja kasel. · Kaksiksäsi- kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust. Kaksiksäsi sortimendid lõhenevad kergesti. 05.05.2014 6. kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted
temperatuuride mõjul. Sagedamini paikneb tüve tüükaosal, sügavuti ulatub säsini. Välispinnal kaasneb lõhega puidu ja koore kasvamisest tingitud iseloomulike vallikeste ja harjade moodustamine tüvel. Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel. Kaksiksäsi- kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente
värvusega. Tumedad silmad - nende puit on tunduvalt tumedam ümbritsevast puidust. Vaigupesa - vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Ühekülgne vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi ühele või kahele lähispinnale. Läbiv vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi kahele vastaspinnale. Säsi on kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Kaksiksäsi on kahe või enama säsi olemasolu sortimendis. Nihkunud säsi - säsi ekstsentriline paigutus. Tulioks - kasvus kängujäänud (kuivanud) teine latv või terava nurga all kasvav oks, mis ulatub pikalt puitu. Kuivkülgsus - tüve välispinna ühepoolne kuivanud puidu ala. Tavaliselt tekib ulatuslikuma koore vigastuse tagajärjel. Mõlu - ülekasvanud kuivanud puidu ala puutüves, mille pinnal on radiaalne lõhe. Lahtine mõlu avaneb sortimendi külgpinnale või sortimendi
lehtpuude jämedale tüvedel. (vaher, pöök, tamm, saar, haab, pärn). 9)Keerdkasv-(kaldkiulisus)-arvatakse, et tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega. Ebasoodsad mullastikutingimused (kuivus ja kivilisus) suurendavad kaldkiulisust. 10)Salmilisus-puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. 11)Kaksiksäsi-kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Raskendab töötlemist ja suurendab jäätme kogust. 6.Puidu kaitse mädanemise eest-erinevad vahendid ja võtted 1)Konstruktiivsed võtted-eesmärk luua seente arenguks ebasobilikud füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö. tuulutatavad.
Avaldub spooni ja saematerjali pinnal tekstuuri erinevusena muust puidust Tekib puus reaktsioonina mitmesugustele välismõjutustele (vigastuste, kasvukoha, iseärasused) Säsi – aastarõngaste keskmes asuv erineva ehitusega rakkude kogum. Säsiga piirnev puit lõheneb kergemini Alandab saadava saematerjali kvaliteeti Ümarmaterjali lahtisaagimisel saematerjaliks püütakse säsi viia sortimendi pinnale :D Kaksiksäsi – kaks säsi ühe tüve ristlõikes tekib kahe tõve kokkukasvamisel. Kuivkülgsus – kuivanud puidu ala tüve välispinnal. Tekib ulatuslikuma koorekahjustuse korral (koorerebend, põdrakahjustus). Sellega võib kaasneda mädanik Alandab saadava saematerjali kvaliteet. Mõlu – tüve haavand, mis on kasvanud puidu sisse Tekib kasvava puu vigastuse kinnikasvamisel. Alandab saadava saematerjali kvaliteeti.
Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Säsi on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid näiteks tammel on tähtja kujuga, haaval viisnurkne jne. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest. Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist. Putukkahjustused põhjustavad mitmetel lehtpuuliikidel (kask, remmelgas, lepp, vaher) väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puidus. Säsikiired on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, kuid mõnedel liikidel on nad peened -
annaabi.ee 
