Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu
Antud põrandatüübil tuleb kasutada selleks väljatöötatud eribetooni, mille vesitsementtegur on madal ning täitematerjalide sõelkõver vastavalt korrigeeritud. Vuugivabade põrandate eelis seisneb lõigatud mahukahanemisvuukide ehk plaadi nõrgestuskohtade puudumises. Palju kasutust on vuugivabad põrandad leidnud logistikakeskustes kus liiklustihedus on väga suur. Mõningatel juhtudel on võimalik vuugivabade põrandate paksust võrreldes tavalahendusega vähendada. Betooni mahukahanemine betoonpõrandates On hulk tegureid, mida tuleb jälgida betoonisegu koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel, kuid paljugi võib juhtuda ka juba kivistunud betooniga. Enamik betoonkonstruktsioonide projekteerijaid teavad, et betooni kuivades toimub mahukahanemine, kuid tihtipeale ei arvesta nad seda oma töödes. Isegi kui kahanemise protsess on arvesse võetud, esineb eriarvamusi parima tee leidmisel mahukahanemise kahjulike mõjude piiramiseks.
Betoonide puhul on ka roomamise nähtus rohkem uuritud. Arvatakse, et roomamist betoonis (mördis) põhjustab tsementkivi plastne deformeerumine. Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niiskusest-savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine. Tsementkivi ammutab kivinemiseks vajaliku vee teda ümbritsevast poorist. Poori tühjenemise tekkivad temas järgijäänud vee mõjul kapilaarjõud,
R28 – eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt Rt – tsemendi tugevusklass T/V - vesitsement teguri pöördväärtus A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti Betooni koostise määramise meetodid Tabelimeetod Järkjärgulise lähenemise meetod Absoluutsmahtude meetod Katseline meetod Betooni tugevuse arvutamine : R=log n/log 28 * R28 (n/mm2) __________________________ Mahukahanemine – betooni omadus kivistumisel oma mahus väheneda Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega Betooni mahukahanemist soodustab: Suur tsemenid hulk betoonis Suur vesitesmenttegur Peene täitematerjalik suur osakaal Kuiv kasutuskeskkond Raudbetoonis võib mahukahanemine olla üle 2 korra väiksem kui betoonis Mahukahanemine on üldiselt kahjulik,põhjustades pragusid ja pingeid.
............................................................. 33 4.4.2 Muud deformatsioonid ............................................................................................ 34 4.4.2.1 Roomamine (roome) ........................................................................................ 34 4.4.2.2 Deformatsioonid müüritise niiskumisest .......................................................... 34 4.4.2.3 Müüritise mahukahanemine ............................................................................. 35 4.4.2.4 Temperatuuri mõju müüritisele ........................................................................ 35 Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 2 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid
lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena
mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1.1 Betooni külmakindluse normväärtused (EVS 814:2003 tabel 2) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 10 1.5 Betooni deformatsioonid 1.5.1 Betooni mahukahanemine Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda. Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega (kapilaarnähtu- sed, tsementkivi väljakuivamine, geeli tihenemine ja kristallvõre tugevnemine). Mahukaha- nemist soodustavad: − suur tsemendi hulk betoonis; − suur vesitsementtegur; − peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal; − kuiv kasutuskeskkond. Mahukahanemist iseloomustab mahukahanemise lõppdeformatsioon εcs∞.
· Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada. · Tarduvale pahtlile vett lisades segu omadused ja töödeldavus ei taastu. LK.3 SÄILITAMINE
kokkupuutel veega; mahupüsiv Eelised - veepõhised, neutraalse lõhnaga; keskkonnasõbralikud; odavad; ülevärvitavad Fibroliit - koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega, saadud segu pressitakse Puudused - mahukahanemine; pikk kuivamisaeg; väheelastsed; plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus; seinte ja enne kuivamist tundlikud külmale; sobivad ainult seintele katuslagede soojustamiseks Silikoonhermeetikud Tselluvill - toormeks makulatuur ja puhas ajalehepaber; ei Eelised - elastsed (ka madalal temp.); vastupidavad loeata mittepõlevaks materjaliks, kuid peab tulelekoormustele
KÜSIMUSED Millised on betooni põhilised omadused? • Poorsus – vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust. Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust, selle teket aitab vältida tsemendi ja täitematerjalide valik, veehulga vähendamine segus, paigaldus- ja kivistamistehnoloogia ning mõningate lisandite kasutamine. • Tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus). • Deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine). • Külmakindlus - määratakse massikaoga kindla arvu külmumis-sulamistsüklite läbimisel. • Tihedus - määrab ära betooni kasutusala ja otstarbe. Mida mõistetakse betooni klassi all? Klass määratakse kvaliteedinäitaja (näiteks tugevuse) teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi. Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C)
tõmmatud traadist valmistatud lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Mõningad näited olemas- olevatest teraskiududest: Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise
tüve ristlõike radiaalsuuna 10 mm ulatuses. Puidu tugevus, soojuspidavus ja mõõtmed olenevad suuresti puidu veesisaldusest ehk niiskusest, seega on antud näitaja puidu suhtes väga oluline. Antud laboriöös saadi kuivatatud puidu niiskussisalduseks 3 %, õhkkuivade proovikehad keskmiseks niiskussisalduseks 7,1 % ning immutatud proovikehadel saadi selleks 86,5 %. Kirjanduses on väla toodud, et kuiva puidu märgumisel kaasneb puidu paisumine, mahukahanemine ning seetõttu muutuvad ka puidu lineaarmõõtmed eri suundades. Pikitüve 0,1-0,3%, raadiussuunas 3-6 % ning tangensiaalsuunas on selleks vahemikuks umbes 6-10 %. Puidu tugevust mõjutavad puidu niiskussisaldus, temperatuur ning jõu koormamise kiirus. Näiteks pikaajalisel koormamisel väheneb puidu tugevus 40 %. Samuti esinevad survel puidus suured plastsed deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki. Puidu katsetamisel arvutatakse
kiudbetoon.ee/Failid/Kiutuubid.jpg (12.03.2012) 2. TTK 6 T.Michelson 12.03.2012 2.1.1. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena
temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu 9. Kummid ja elastomeerid. Omadused ja kasutamine. Kummi (rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummit iseloomustab:
vastupanu temperatuuri muutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12 mm pikkusega ning ~20 µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. [1] 6 Polüpropüleenkiude kasutatakse värske betooni omaduste parandamiseks. Kiud ei lase betoonis sisalduva vee betooni pinnale tõusmist ja seeläbi väheneb ka mahukahanemine. Selleks kasutatakse tavaliselt kuni 25 mm pikkuseid kiude. Selliste omaduste saavutamiseks piisab juba 0,1% kiudude lisamisest betooni ruumala kohta, kuid juba kivinenud betoonile see mingit olulist mõju ei avalda (Foto 2). [1] Foto 2. Polüpropüleenkiud [4] 1.2.3. Klaaskiud Lisaks muudele kiududele kasutatakse sarrusena ka klaaskiude. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides
Mahumuutused Nagu kõigis betoonides, võime täheldada ka autoklaavses poorbetoonis niiskuse muutumisest tingitud mahumuutusi. Poorbetooni mahukahanemise suuruseks on vähem kui 0,3 (0,3 mm/m), kui niiskussisaldus langeb veega küllastatud olekust (~60%) tasakaalustunud niiskuseni (4-6 %), kus siseruumide suhteline õhuniiskus on ~43%. Reaalsetes konstruktsioonides, nagu plokksein, võib mahukahanemise arvutamisel kasutada väärtust 0,2 (0,2 mm/m). Tuleb arvestada ka seda, et poorbetooni mahukahanemine on märgatavalt suurem, kui konstruktsiooni niiskussisaldus langeb alla 3%. Seepärast tuleks vältida konstruktsioonide kuivatamist tõhusa kuivatusseadmega. Roome Dimensioneerides AEROC plokkidest müüritist võetakse roome mõju arvesse pikaajalisest koormusest tekitatud vormimuutuste arvutamisel jagades lühiajalise elastsusmooduli 2,0-ga. Soojuspaisumine Poorbetooni joonpaisumiskoefitsient on 8 x 10-6/K, mis on pisut väiksem kui betoonil või
) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks 2. Lubja ja kipsi olulised eelised ja puudused? Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus?
PMMA rakendused: Leht- ja vormitooted: reklaamitahvlid, teemärgid, valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid jm. Termovaakumvormitud tooted: vannid, valamud jm. Taignatest (siirupitest) hamba- jm proteesid (põlve- ja puusaliigesed), kunstmarmor. Polüetüleentereftalaat (PET, PETP) Saadakse polümerisatsioonil ja esterifikatsioonil. Head mehaanilised omadused kuni temperatuurini 175 °C. PET on sitke ja tugev. Teda on kerge töödelda. Suur mahukahanemine vormimisel.Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Kasutatakse karboniseeritud jookide pudelitena, kuna PET ei lase gaase läbi. PET rakendused: Suurem osa (2/3) tekstiilkiuks. Ekstrudeeritud orienteeritud kiled- isolatsioonikiled, pakkekiled, küpsetuskotid, filmirullid jm. Ekstrudeeritud survevalul puhumine pudeliteks ja anumateks (eriti karastusjookide pudelid). Vormitooted ka klaaskiuga (kuni 60%) armeeritud PET-st Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused.
3 meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga. Ruumala püsivus Kuivatuskambrist välja võttes on Fibo plokkide mahukahanemisest juba ca 70% toimunud. Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga ladumiseks kasutatavatel plokkidel on oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe
Aknad, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid ja muud läbipaistvad tooted. Hamba- ja muud proteesid. Lehtede vaakumvormimisel saadakse vanne, valamuid jne. Polüamiid (PA) Polüamiid ehk nailon on väga tugev ja kõva materjal mida iseloomustab hea abrasiivkulumiskindlus. Nad on elastsed ja kõrge löögisitkusega. Üldjuhul on polüamiid kemikaali- ja lahustikindel, kuid vettimav materjal. Polüamiidi puhul on probleemiks ka suur kristallumisest tingitud mahukahanemine ja järelkahanemine toatemperatuuril. Polüamiidi peamised kasutusalad: Tekstiilitööstus. Survevalutooted ajamid, laagrid, hammasrattad, rullikud. Kilepakendid ja keetmiskotid. Monokiud harjad, vaibad, parukad, kirurgilised niidid, võrgud. Torud, pihustatavad pinnakatted. Kodumasinate korpused, autoosad. KOKKUVÕTE Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse
Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206] Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3] 1.1 . Betooni tähtsamad omadused Betooni iseloomustavad paljud omadused: tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus jne), deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine), tihedus, külma- ja kulumiskindlus, veetihedus, vastupidavus keemilistele mõjutustele, dekoratiivsus ja veel muudki. Betoonil on mõningaid, eeskätt betooni tugevusega seotud omadusi, millel on betooni kvaliteedi hindamisel üldisem tähendus. Selliseid projekteerimisel etteantavaid põhilisi betooni kvaliteedinäitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Seejuures klass või mark on betooni kvaliteedinäitaja üks kindlatest normeeritud väärtustest. [4]
tugevusklass, mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse kaudu. Tähistatakse tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline survetugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. 9. Betooni mahukahanemine (p 1.5.1). Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda. Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega (kapillaarnähtused, tsementkivi väljakuivamine, geeli tihenemine ja kristallvõre tugevnemine). Mahukahanemist soodustavad: - suur tsemendi hulk betoonis; - suur vesitsementtegur; - peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal; - kuiv kasutuskeskkond. 10. Betooni roome (p 1.5.2)
Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi: · deformatsioonivuugid · armeerimine Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine Kindlaid üheseid juhiseid ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust
Katsetega on kindlaks tehtud, et parimaid tulemusi näitavad külmalt tõmmatud traadist valmistatud lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemispragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise
2.3.4. BETOONI HOOLDUS Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. Äsja paigaldatud betooni hooldamise olulisemad eesmärgid seisnevas selles, et • viia miinimumini plastne mahukahanemine, millest tingitud pragunemise vältimisele tuleb pöörata erilist tähelepanu kõrgtugevusega betooni puhul; • tagada pinna vajalik tugevus ning pinnatsooni piisav kestvus; • kaitsta külmumise, kahjustava vibratsiooni, löökide või vigastuste eest; Hooldemeetodite abil tuleb jõuda selleni, et vee aurustumine betooni pinnalt oleks aeglane või pind pidevalt märg. Kui
mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1.1 Betooni külmakindluse normväärtused (EVS 814:2003 tabel 2) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 10 1.5 Betooni deformatsioonid 1.5.1 Betooni mahukahanemine Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda. Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega (kapilaarnähtu- sed, tsementkivi väljakuivamine, geeli tihenemine ja kristallvõre tugevnemine). Mahukaha- nemist soodustavad: suur tsemendi hulk betoonis; suur vesitsementtegur; peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal; kuiv kasutuskeskkond. Mahukahanemist iseloomustab mahukahanemise lõppdeformatsioon cs .
Püriit põhjustab musti plekke pinnal. · Mida lahjem on savi (SiO2 sisaldus suur), seda: halvemini vormitav, paremini on ta kuivatatav st. väiksemad mahu muutused kuivatamisel, vähem lisandeid vajab, madalam on vajalik põletustemperatuur. Suur tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet ja vormitavust, kuid parandab toote mahupüsivust kuivatamisel ja põletamisel. Suurema savisisalduse puhul on olukord vastupidine toimub suurem mahukahanemine, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode · Kuivatamine madalal temperatuuril · Põletamine kõrgel temperatuuril · Kuivatamisel eraldub vesi: · 1) vabavesi · 2) seejärel adsorbeeritud vesi Osakesed kleepuvad, kaasneb mahu kahanemine oht pragudeks. Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei
h)Polüamiid (PA) Diamiinide ja orgaaniliste dihapete polükondensatsioonireaktsiooni tulemusena saadavad polüamiidid ehk nailonid on väga tugevad ja kõvad materjalid ning neil on hea abrasiivkulumiskindlus. Nad on elastsed ja kõrge löögisitkusega. Üldjuhul on nad kemikaali- ja lahustikindlad, kuid on tundlikud fenoolide suhtes. Kahjuks on polüamiidid vett imavad materjalid, mis mõjub tugevust alandavalt. Probleemiks on ka suur kristallumisest tingitud mahukahanemine ja järelkahanemine toatemperatuuril. Omaduste parandamiseks kasutatakse täiteaineid ja modifikaatoreid: klaaskiudu, määrdeaineid ja paljusid teisi komponente, mis aitavad erinevaid omadusi esile tõsta. i)Polüatsetaal (POM) Formaldehüüdi polümerisatsioonil saadav polüatsetaal (POM) on tuntud ka lihtsalt atsetaalvaiguna või polüoksümetüleenina. Polüatsetaale iseloomustab suur kõvadus ja tugevus ning head antifriktsioonomadused, mis säilivad kuni 120°C-ni.
Liimühenduse suur tugevus Liimühenduse saamiseks ei ole vaja suurt survet Puudused Kõrge hind Vähene elastsus Polüuretaanliimid Uretaanrühma sisaldavad vaigud Tööstluslik tootmine algas Saksamaal 1940 a. (Bayer AG) Toodete monteerimisel Sändwich (kihiliste) materjalide valmistamisel Eelised : Suurepärane adhesioon enamiku materjalidega Väike mahukahanemine Väga hea elastsus Parimate omadustega liim toatemperatuuril Liimimiseks Puudused : Suhteliselt kallid Termoplastilised polümeerid Termoplastilised ained on pööratavad – temperatuuri toimel nad muutuvad uuesti pehmeks ja on uuesti vormitavad Molekulid astsevad polümeeris pikkade ahelatena, mitte ruumilise struktuurina Termoplastud on lahustuvad lahustites või vees . PVAC liim
3.2 Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betooni liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002 ,,Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni konsistents ja tihendamismeetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet on tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega minimaliseeritud. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete täitmise
vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel. Seina jäik kinntus. 1) Seina vertikaalserva võib lugeda jäigalt kinnitatuks, kui: - arvutuslikult ei teki pragu jäigastava seina ja antud seina vahel, st mõlemad seinad on omavahel seotud ja samaaegselt tehtud enamvähem ühesuguse deformatsiooniomadustega materjalidest, on enamvähem ühesuguselt koormatud ja mahukahanemine, koormamine jms ei põhjusta seinte omavahelist liikumist; - antud seina ja jäigastava seina vahel on võimalik vastu võtta tekkivat tõmbe- ja survejõudu ankrute, sidemete või muude sarnaste vahendite abil. 2) Jäigastava seina pikkus peaks olema vähemalt 1/5 korruse kõrgusest ja paksus vähemalt 1/3 jäigastatava seina arvutuspaksusest, kuid mitte vähem kui 85 mm. 3) Kui jäigastavas seinas on avad, siis peaks avade minimaalne vahekaugus kohas, kus
suurenevad ilma koormust ümbritsevast poorist.Poori painde epüüri kandmine suurendamata.Roome esineb tühjenemisel tekivad tõmmatud kiudude poolele. vähem kividel ja rohkem kapillaarjõud,mis tõmbavad Vertikaalsete elementide betoonil.Müüritise pingete ja poori seinad puhul pannakse märk epüüri deformatsioonide seos on kokku.Mahukahanemine on paika lahendaja enda poolt, mittelineaarne, kuna müüritis seda suurem,mida suurem on survet tähistatakse enamasti ei ole elastne keha(HOOK`I vee hulk ja mida rohkem on positiivse märgiga. GR.4.17) Koormamisel tsementi.Kui materjal Koormused nende toimub müüritise soojeneb,siis müüritis määramisel omab suurt deformatsioon peamiselt paisub
Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju tüübist saadakse teda suurte poorsete tükkidena. Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja efektiivseks kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2..
vaid need tuleb asendada täitega (täite parameetrid vastavalt projektile, täiteks enamasti kas liiv, killustik vm). Täidet tihendada kihtidena näit. iga 300 mm tagant (tihendustegur min 0,95). Tihendatud ja tasandatud pinnas eraldatakse betoonist kilega. Armatuuri kaitsekiht peab olema projektijärgne (min 25 mm), samuti mark. Tööstushoonete põrandatele (intensiivsed koormused) tuleb paigaldada vuugiprofiil (vajalik koormuste ülekandmiseks). Teades, et betooni mahukahanemine toimub keskele kokku, saame me õiget tehnoloogiat kasutades pragusid põrandas vähendada. Tuleb tagada betooni vaba "libisemine" kogu põranda ulatuses. Eriti ohtlikud kohad on seinade ääred ja postide ümbrused. Et betooni mahukahanemist mitte takistada, tuleb seinade ääred ja postide ümbrused valatavast betoonist eraldada (kasutada võib näiteks penoplasti). Tähtis on ka 54
annaabi.ee 
