Korpuse paksus 6cm. Rastiprussid kuusepuidust ristlõikega 11x5cm. Kõla- laua pindala 1,2ruutm. 10 radiaalselt lõigatud kuusepuidust ribi. Pikk roop on punasest pöögist, täispuidust ja pealiskiht vahtrapuidust. Bassi roop ``Sillaga`` konstruktsioon punane pöök, täispuit ning pealiskiht vahtrapuidust. Pikim bassikeel 123.9cm. Kuusepuidust valmistatud klaviatuur kuid vahel tellitud Saksa firmast Kluge. http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_1.jpg http://www.youtube.com/watch?v=3supgV0dVQU , teiseks on ESTONIA 190 Kabinetklaver, mis sobib hästi elutubadesse, salongidesse, õpetajate stuudiotesse ja mujale.
AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest, · kõigesööjad imetajad · Paljud loomad on aktiivsed aasta läbi, mõned loomad jäävad talveunne · Lihatoidulised loomad · Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised
AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest, · kõigesööjad imetajad · Paljud loomad on aktiivsed aasta läbi, mõned loomad jäävad talveunne · Lihatoidulised loomad · Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised
Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn jalakas vaher Okasmetsad Pruunkaru Põder Ilves Orav Ahm Kobras Käbilind Musträhn pruunkaru Sega- ja lehtmetsad Euroopas: Põhja- Aasias: Metskits Ameerikas: Kaeluskaru
· Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha
o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht ja okasmetsade vahel. o Puurinne ülekaalus on tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu o Madalam puurinne koosneb peamiselt kasest, haavast ja pajust o Paremates kasvukohtades esineb põõsaid sarapuu, kuslapuu, rododendron jt o Rohu ja samblarinne on rikkalik Puud: o Pöök o Hikkoripuu o Vaher o Paju Põõsad: o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puidupro...
arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas KuraAraksi madalik ning lõunasse jääb Väike Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa
KÄSKKIRI Tartu .11.2009 Asjajamiskorra kehtestamine VV määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" nr 180 alusel: 1. Kinnitan AS Uks asjaajamiskorra (lisatud) 2. Assistent Pille Kasel tutvustada asjaajamiskorda töötajatele 15.12.2009 toimuval infopäeval 3. Tunnistan kehtetuks direktori 22.04.2009 a käskkirja nr 29 ,,Asjaajamiskorra kehtestamine" Peeter Pöök Direktor
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemid Ülerahvastus, veereostus, õhusaaste...
ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad
Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 miljonit hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Algupärane metsataimestik, lehtmets, moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt: 1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud 2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud 3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.) Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed ...
Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaasvitriiniga kapid, baldahiinvoodi ja kirjutuslauad Materjalina tamm, pähkel ja pöök Konstruktsioonilt keerukas Viimistlemine Naturaalsest puidust kuldamiseni Tsaar Peeter I projektid Versailles'i eeskujul Katharienthal'i loss Kadrioru lossi peosaal eesti hilisbaroki kõige täiuslikum näide Eestis pole ühtegi puhast rokokoointerjööri Stiili iseloomustavad üksikelemendid Huecki maja Lai 29, plafoonmaal
· Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv.
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannial ple maismaa naabreid. Suurbritannial on ainult merepiir. Mägiseid alasid on PõhjaSotis, Wales'is ja PõhjaInglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Metsad (tamm, pöök , mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad linnad on London (7,1 mil. el.) Manchester (2,6 mil. el.) ja Glasgow (1,4 mil. el.). riggi pindala on 229,507 km ² ja Rahvaarv on umbes 57,3 miljonit elanikku. Suurbritannia lipp.
·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ·harilik kukehari, ·valge kukehari, ·harilik koldrohi,
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1
Õhkkonna kaitse Peale looduslike gaaside võib õhk inimtegevuse tulemusena sisaldada ka muid komponente. Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust, kiiritushaigust...
sokolaad ja imikutoit. Sveitsi firma Nestlé SA, asukohaga Vevey, on üks maailma suurimaid toidu äriühinguid. Metsandus Metsa all on Sveitsis 1,221,000 hektarit(2005.a.), mis on umbes 30,3%kogu riigist (2000 a. seisuga). Keskmine juurdekasv oli 1997. aastal 1,7%. Kokku on sellest üks kolmandik eraomand. Umbes 70% puudest Sveitsi metsades on okaspuud, peamiselt kuusk, ülejäänud 30% on lehtpuud, valdavalt punane pöök. Toorpuidu toodangust aastal 2000 umbes 20% kasutati kütteks. Metsatööstus 2000 aastal tootis umbes 1,625,000 cu saepuru, 1,777,000 tonni paberit ja pappi ja 274,000 tonni puidumassi.
hominiidist Kvaternaar • Praegu jätkuv ajastu • Mandrijää teke • Jääaeg vahetus tihti jäävabaajaga • Kujunesid tänapäeva kliimavööndid • Kujunesid välja esimesed neandertaallased • Kujunesid inimesed • Inimesed arenesid, täiustasid võitlusrelvi, tööriistu • Jäävabadel aladel oli tundra, taiga ja stepp • Laialt kasvasid roosid ja liiliad, pähklipuud. Euroopas valdavalt kasvasid lehtpuud (haab, tamm, pöök, saarepuud, vahtrad) Mammut Manfred Ürginimene Kasutatud kirjandus • http://www.scotese.com/lastice.htm • http://www-1.ut.ee/BGGM/eluareng/kv aternaar.html • http://www.slideshare.net/helina20/ uusaegkond • http://www.ut.ee/BGGM/referaat/pale ogeen.html
Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest
Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik lehtmets moodustas peaaegu 80 % metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.). Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %.
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv r...
üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes
lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta. Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv. Taimed kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. Loomastik liigirikas, palju närilisi. Levinud vee- ja tuuleerosioon. Taimestik Enamus maast üles haritud Kõrrelised Efemeerid Üksikud puud Mustmuld
Belgia metsad 1. Tänapäeval moodustab mets 22 % Belgia territooriumist ehk katab 700 000 hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel
Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus, lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus, pehme nulg Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas
Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e. kanada vaher) LÄHISTROOPILINE Itaalia, Hispaania, Eukalüpt, (niisked metsad) METS USA kampripuu, 1525
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
· Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000 · Rahvastiku tihedus: 112 in/km² · Portugal on riik LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. · Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe
Michael Thonet' toolid. Punane pöök, 1880-ndate aastate disain. Rohkem on Thonet' toolid tuntud viini toolide nime all, sest nende looja - Michael Thonet' elas ja töötas Viinis. Kes oli Michael Thonet'? Geniaalne puusepp - painutatud puust mööbli looja ja selle tehnoloogia väljatöötaja. Esimene massidele jõukohase hinnaga mööbli valmistaja. Kuulsa mööblimeistrite dünastia esimene esindaja ja üks Lichtensteini lossi interjööri looja. Fakte Michael Thonet' elust: 1796 - sündis Saksamaal Boppartis. 1819 - alustas iseseisvat tegevust mööbli valmistajana ja ruumide sisustajana. 1830 - esimesed kogemused paksu vineeri painutamisel sai tooli ja tugitooli seljatugede valmistamisel. 1841 - patenteeris oma painutamistehnoloogia, mille võtmeoperatsiooniks oli töötlemine kuuma auruga. Samal aastal toimus tema tööde näitus Koblentzis, kus teda esitleti vürst Metternichile, kes tegi talle ettepaneku asuda Viini. 1843-1849 - Valmistas Lichtensteini lo...
samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, hikkoripuu, tamm,
lehis metssead jt. Parasvöötme parasvööde Parasvöötme Pruun- Tamm, Metskass, Metsandus, Metsatulekahjud, sega- ja soojemas mullad vaher, saar, euroopa küttimine, liigne raie, lehtmetsad osas pöök, pärn, naarits, põllundus reostused, kastan, metsnugis, happevihmad pähklipuu, metssiga, punahirv, pesukaru
jamesgphotography.co.uk/g ·Suvel on suurvesi ·Põõsarinne alleries/snowdonia-photography-and- ·Talvel on madalvesi ·Puurinne, nt mägedes mänd ja kask, pöök, wales-photography/ ·Järvi on seal vähe, põhiliselt mägede tamm jne ·Rohttaimerinne, nt ülane jne juures ·Maa ega vesi ei külmu ·Soojalembeline taimestik
niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas
Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm, tamm,pärn, mänd, kääbuspalm. Suuremad jõed:Tajo, Duero,Ebro,Guadina. http://www.partidocastellano.org/imagftp/im17064To ledo.jpg Härjavõitlus Tähtsaim ja iseloomulikum spordiala. Igas linnas on olemas plaza del toros. Võitlus jaguneb neljaks osaks. Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8. klassi keskkooli lõpetamist, saab asuda normaalkooli.
kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud, rästik, nastik, pesukaru, skunk; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus, tihe asustus.
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse nä...
Ka Ameerika päritoluga hall mänd ja valge mänd ei andnud soovitud tulemusi. Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat
jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned
Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed b) ebasarikõisikud e tsümoossed Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n saar, liguster, sirel d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega, õiest allpool asuvad kaks külgharu, millised on omakorda kaheks harunenud n must leeder
SLOVEENIA Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnas...
atlase seeder Atlas cedar 22. paju, remmelgas willow 21. liibanoni seeder cedar of Lebanon 23. hõberemmelgas white willow 22. jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24. siberi nulg Siberian fir 26. hanepaju creeping willow, dwarf willow 25. euroopa nulg European silver fir 27. pöök beech 26. värdnulg bracted balsam fir 28. sanglepp black alder 27. hiigelnulg grand fir, giant fir 29. hall lepp gray alder 28. mäginulg subalpine fir, alpine fir 30. toomingas bird cherry 29. kanada tsuuga eastern hemlock 31. pukspuu box 30. harilik ebatsuuga Douglas fir 32. leedripuu elder 31
Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel. 4)segametsa juurdekasv 2-3m3/ha Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood. 5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus –
55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis
55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
