Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv, mille põhjustajaks on vabavõnkumise sageduse kokkulangemine välismõju sagedusega ehk siis lihtsamalt öeldes sageduste kokkulangemist nimetataksegi resonantsiks. Ka auto, mis on jäänud porri kinni või lumevanki, saab kerge vaevaga välja lükata. Sellest piisab vaid paari inimese jõust. Seda ei tehta küll ühe korraga vaid nõksutakse edasi-tagasi, kuni võnkumise amplituud kasvab niivõrd, et masin välja pääseb. Kui jõu mõjumise sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnkumise sagedusega, annab see jõud võnkuvale süsteemile pidevalt energiat juurde. Seejuures võib amplituud kasvada vägagi suureks. Amplituudiks nimetatakse maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist. (Joonis 1) Kõige tavalisemateks näiteks on kiik. Kiigele istudes liigub see nõrgalt ja aeglaselt. Kui jalgadega hoogu anda või siis teine inimene annab hoogu, muutub kiige kiirus ning ka tõuseb kõrgemale,
1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, seda kujutatakse noole abil. Noole algus punkt tähistab jõu rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil.
Selleks viikase võnkuva kehaga kokkupuutesse erineva suurusega plekiribad, mille võnkesagedused on teada. Riba mille võnkesagedusega mõõdetav sagedus kokku langab, hakkab võnkuma. Milles seisneb selle ohtlikkus? Soovimatu resonants võib olla masinate, hoonete, sildade purunemise põhjus, kui omavõnkesagedus langeb kokku välise jõu mõjumise sagedusega. On väga tähtis teada masinate, sildade, hoonete omavõnkesagedusi ja konstrueerida nad selliselt, et välise jõu mõjumise sageduse ja omavõnkesageduse kokku langemise võimalus oleks minimaalne. Peterburis marssis kord üle silla rood sõdureid. Sild, millel on varem viibinud palju raskemaid masinaid ja
(selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. 16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõudu graafik piki varda telge. Nende abil on lihtne määrata sisejõu või pinge suurust detaili suvalises lõikes. 17. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 18. Kirjeldage nihkepinget! 1 Nihkepinge on, kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. 19. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte
5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Tähis F ja ühikuks on 1 N. 7. Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (F=ma) 8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9. Gravitatsiooniseadus on, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G (m1m2)/r2 10. Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, millega tõmbavad teineteist ühikmassid ühe pikkusühiku kaugusel. 11. Raskusjõuks nim. jõudu millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 12. raskusjõu valem 13. raskuskiirenduse valem F=mg 14
Meisli teritamine Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel . Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepära...
.. kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täispöörde tegemisel läbib käsi pikema teepikkuse kui ämber. Mida suurem on vända raadiuse ja võilli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Hammasratasülekanne
Ajutine kuulmise kaotus pideva müra tulemusena Kuna kuulmine üldiselt taastub pärast teatud aja kulumist, saab kuulmise kaotust mõõta lühikese aja jooksul pärast kahjustamist. Tavaliselt tehakse seda 2 minutit pärast kahjustamist. Kuuldava piirkonna algust nimetatakse "temporary threshold shift at 2 min (TTS2). Suhe TTS2 ja müra akustilise taseme vahel pole lihtne. Mõned helitasemed ei produtseeri mõõdetavat TTS2 mida võiks arvestada mõjumise kestvusest. TTS2 kasvamine on proportsionaalne mõjumisaja logaritmiga, moodustub alguses kiiresti ning mõjumisaja pikenedes aeglasemalt. Kuulmise taastumine ajutise kuulmise kaotuse korral, kui tase TTS2 on alla 49 dBA, toimub samuti logaritmilise funktsioonina ja on taastumisajaga proportsionaalne. Näiteks võtab vähem kui tunni, et jõuda 25 dBA TTS 2-ni, kuid täielik taastumine võtab ikkagi umbes 16 tundi. Alaline kuulmise kaotus pideva müra tulemusena
Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul Harmooniliseks võnkumise korral hälve sõltub ajast sinusfunktsiooni järgi. Sumbuvad võnkumised on siis kui võnke amplituud ajajooksul väheneb hõõrdumise tõttu,kiirus väheneb. hälve on võnkuva keha kangus tasakaaluasendis. X ühik m Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendis.- x0 ühik m Võnkesagedus on ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. f Hz' Resonants on keha võnke amplituudi järsk suurenemine, kui välise jõu mõjumise sagedus saab = keha oma võnkesagedusega Laineteks nimetatakse võnkumiste edasikandumist keskkonnas Lainete tekkimise 2 põhjust: kui 1 osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaber osakesi ,sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Heilaine tekitajaks on võnkuvad kehad mis võnguvad sagedusega 16-20 000 Hz Lainete interferents tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet.
b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase p joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest Tugi Punkt- p = F/b. koormus Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt INP-profiiliga üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede tala vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi F eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist.
Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4
Tugi Punkt- Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = c = a/2. koormus Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. INP-profiiliga Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt tala F üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib Tugi võtta nt Ruukki tootekataloogist.
Elastsusjõud. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke
saadakse päikesest. D-vitamiin C27H44O Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt...
Selleks, et tekitada elektrimootor, peame olema teadlikud Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga: kui asetate oma väljasirutatud vasaku käe nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu
Jadaülituse puhul on pingelangus ahelas kõikidel osades erinev.Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute osade pingete summaga :U-U1 pluss U2. Ampmeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud osades on ühesugune: U-U1-U2 Valem: I-U R kus: I(a) voolutugevus vooluahelas U(V)-pinge ka pingelangus ahelas R-takisti suurus Elekronide ja ioonide omavahelise mõjumise tulemusena tekivad elektronidele mitmesuguste suundades mõjuvad jõud.Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut temast s.t tal on elektritakistus. Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev.Seda isemloomustab füüsikalise suurus mida nim. eritakistuseks. Aine eritakistuse nim.sellest ainest 1m pikkuse ja 1m2 ristlõikepindala juhi takistus. Valem ;R-pl S Tarviteid saab ühendada vooluvõrku kahel viisil 1) järjestikku ehk jadamisi 2)rööbiti ehk parallelselt
Pascali katse tulemusena näeme et vesipurskas välja kõigis suundades. Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on
elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke moodulite ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega (tähis F, ühik 1J) 1J on töö, mida teeb jõud 1 N, kui selle rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m võrra Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirust (tähis N, ühik 1W) 1W on niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J
kehtivusalaga üldistus. Aktsioon on tõestamist mittevajav alusväide matemaatikas. Aktsioomi kehtivust tõestab see, et kõik temast tilenevad üksikväitel osutuvad tõeks. 10.Mida tähendab, et sündmused on põhjuslikult seotud? 11.Defineeri töö ja energia Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi- keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö on kehale mõjuva jõu ja keha poolt selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse korrutis. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade süsteemi ühte kindlat olekut. Energia on keha või jõu võime teha tööd 12.Mis on kineetiline ja mis on potensiaalne energia? Kineetiliseks energiaks nimetatakse kehade liikumisolekut Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade omavahelist vastastikmõju.
Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15
Meeter (1 m) on pikkuse põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt valitud Maa. 1 m on 1/40 000 000 Maa ümbermõõdust (täpsemalt Pariisi meridiaani pikkusest). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks meeter pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos a, kus a on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on daul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks daul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni,
uurimine. Meeter (1 m) on pikkuse põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt valitud Maa. 1 m on 1/40 000 000 Maa ümbermõõdust (täpsemalt – Pariisi meridiaani pikkusest). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks meeter pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos a, kus a on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dþaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dþaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni,
2.22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? sisejõu epüüri 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Detail- põhjal konstruktsioon läheb katki 2.23. Mis on mehaaniline pinge?*** 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? = (pinge - deformatsiooni tunnusjoon) 2.24. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike = tõmbekatsestsaadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik normaali sihiga; 1.23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? *** 2.25. Kirjeldage nihkepinget!: kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? suurim pinge (punktis A), mille sihiga risti. korral kehtib veel Hooke'i seadus 2.26
joonkoormus p = F/b. p Varuteguri nõutav väärtus on [S] Tugi Punkt- = 4. koormus Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi INP-profiiliga tala viimasele numbrile A. Tala F tugede vahekaugus a valida Tugi vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul kus x on nihe tasakaaluasendist.
· Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,millega kehale mõjub gravitatsioon. . Tähis P.SI-süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Mis on mass · mass on keha inerts Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel neid mõjusid kasutatakse. Palun andke SI süsteemi JÕUÜHIKU määratlus ( dimensioon ) · Njutoon = jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/ Mõõdetakse jõud Njuutonis (1N) Kuidas ja mis ühikus avaldatakse SI süsteemis TÖÖ? Palun andke töö määratlus SI süsteemis · Töö (tähis A või W) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. · Töö mõõtühik SI-süsteemis on dzaul. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga:
(õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem Kineetiline energia- Keha liikumisolekust tingitud energia, Ek, 1J, Ek=mv2/2 Potentsiaalne energia- Kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energia, Ep, 1J, Ep=mgh 13. Mehaaniline koguenergia? Millest koosneb (õp 82) valem Potensiaalse ja kineetilise energia summa. E=Ek+Ep 14. Mehaanilise energia muundumine ja ülekandumine Üks energia liik muutub teiseks Üks keha annab teisele üle 15
TEST 3 MEHAANIKA II 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne (kehad liiguvad koos ning deformeeruvad) elastne (peale põrget liiguvad kehad eraldi, säilitavad oma kuju) 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis 4. Kaldpinnalt, mille h=40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ja arvestata. a. 2,8 m/s b. 3,92 m/s c. 24,5 m/s d. Ei saa leida, on vaja teada silindri m e. Ei saa leida, on vaja teada kaldpinna pikkust (Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2
vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks. Harmooniline võnkumine- kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktisooni abil nim. Lainete difraktsioon on lainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SIsüsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Pöördliikumine kui kõveruspunkt on keha sees, siis on pöördliikumine.nt Päike, autoratas.
Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne Peale põrget liiguvad kehad koos elastne Peale põrget liiguvad kehad eraldi Küsimus 2 Energia iseloomustab keha võimet teha tööd Küsimus 3 Jõuimpulss on Vali üks: a. jõu ja impulsi korrutis b. jõu ja kiiruse korrutis c. jõu ja selle mõjumise aja korrutis Küsimus 4 Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei arvestata. Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2 Siit saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus. Küsimus 5 Ema mass on lapse massist 4 korda suurem
Elektromagnetismi muudab keeruliseks temas alati esinev tagasiside nähtus , mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Kirjelda katset juhtmeraam püsimagnetide vahel, kui juhtmest läbib vool. [elektriväli + magnetväli = liikumine]elektrimootor Kui lasta juhtmest vool läbi, siis vasakukäe reegli järgi on Lorentz'i jõu mõjumise suund suunatud üles ning voolu suund on jõu suunaga risti (s.t. voolu suund on nn ,,paberisse sisse". Kui lasta juhtmest vool läbi, läheb juhe magnetiga paralleelseks. Kirjelda katset juhtmeraam püsimagnetide vahel, kui juhe pannakse magnetide vahel pöörduma. [magnetväli + liikumine =elektriväli] generaator VASAKU KÄE REEGEL: Kui vasaku käe välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise
lauskoormusena. Tegelikkuses mõjuvad kõik jõud kehale läbi kuitahes väikese pinna, kuid meaahikas kasutatakse lihtsustusi et kirjeldada koormuste mõjumist. Nii näiteks kasutatakse lihtsustust - punktkoormus. See tähendab, et jõud on rakendatud keha mingisse punkti. Ideaalolekus tähendaks see seda, et see mõjuks nagu imepeene noatera otsa kaudu, mis pole aga teatavasti reaalne. Joonistel kujutatakse punktkoormust noolena. Lauskoormus jaguneb omakorda erinevateks mõjumise viisideks. Esiteks on joonkoormus ehk jõu jagunemine joonele. Seda kasutatakse näiteks talade (horisontaalsete elementide) koormuste kirjeldamiseks - talal on iseenesest laiust ikka detsimeetrites, kuid koormust kirjeldame nagu imepeenel joonel mõjuvana. Joonkoormuse põhiühikuks on kN/m, kuid otstarbeks on kasutada ühikut N/mm. Teine lauskoormuse liik on jõu jagunemine pinnale ja selle ühikuks on paskal (Pa) ehk N/m2. Olles aga väga väike suurus (1 N oli ju maapinnal võrdne vaid
normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid. 9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik. Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded Vastus: Lk. 24 12. Lihaste tüübid, nende omadused Vastus: Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti
võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud) 4) väändedeformatsioon ( kruvikeeraja) 5) nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)
vaatamata väsimisele mehaanilist tööd, kuna liikumine puudub. Tehtud töö hulka saab arvuliselt kirjeldada ja mõõta. Seega võib tööd väljendada füüsikalise suurusena. Kui keha liigub jõu mõjul, siis tehtav töö on võrdeline mõjuva jõu suurusega F (seisundi muutmiseks vajaliku pingutusega) ning teepikkusega s (seisundi muutumise määraga). Tööd tähistatakse valemis tähega A (Arbeit — saksa k. töö). Eeltoodu põhjal saab juhul, kui keha liigub jõu mõjumise suunas, tööd arvutada valemist: A Fs Töö mõõtühikuks on inglise füüsiku James Joule nime järgi džaul (1 J). Võimsus kui töö tegemise kiirus Kui autokoormatäis ehituskive on vaja tõsta kolmandal korrusel müüri laduvate töömeeste juurde, tuleb teha tööd. Kui need kivid tassib üles üks töömees, võib selle töö tegemine mitu tundi aega võtta. Kraana saab sama tööga hakkama vaid mõnekümne sekundiga.
arv. Kahe laengu vahel mõjuva jõu suurus F (kulon C) Q ja q-laengud; r-nendevaheline kaugus; K= Elektrivälja tugevus E-elektrivälja tugevus; F-jõud; q-laeng; E-väljatugevus; K= ; r- raadius q-laengu suurus; v-laengu liikumise kiirus; F-jõu suurus, mis mõjub magnetväljas liikuvale laengule. B-magnetiline induktsioon(T tesla), 0-laengu kiiruse ja magnetilise induktsiooni vaheline nurk ,Magnetvälja väljajooned ei näita jõu mõjumise suunda. Võnkumine - T-periood(ühe võnke aeg); f-sagedus(võngete arv ajaühikus Hz) Häve-kõrvalekalle tasakaaluasendist; amplituud-maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Võnkumine on harmooniline, kui ei muutu amplituud, sagedus ega periood. Laine levimise kiirus (kui lainepikkus jagada perioodiga või korrutada sagedusega). c-laine levimise kiirus; lambda-lainepikkus, f-sagedus Valguse kiirus vaakumis: 300 000 km/s; Hääle kiirus õhus: 340 m/s
11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/ 2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3
Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude su...
kuumavee kraanidega avalikes kohtades. Kuumaõhu-kätekuivatid võivad puhuda äsjapestud kätele patogeenseid mikroorganisme. Naha loomulike resveritiste (rasu) sage eemaldamine võib naha marraskile hõõruda ning lõhenenud nahk annab mikroorganismidele võimaluse organismi tungida. Kuivuse vastu võitlemiseks tuleb käsi ettevaatlikult kuivatada ja seejärel nad niisutava kätekreemiga sisse määrida. Kui seda teha enne magamaheitmist, on kreemi mõjumise aeg maksimaalne. Naistel vajavad erilist tähelepanu lahklihapiirkonda niisked limaskestad, säilitamaks tervist, mugavust ja vältimaks halba lõhna. Naisi tuleb ergutada puhastama antud piirkonda eestpool tahapoole pärast eritamist, eriti pärast roojamist. Juuste tervena hoidmiseks on vaja neid iga päev kammida puhta kami või harjaga. Enamus inimesi peseb juukseid kord nädalas, nooremad inimesed sageli iga päev. Juustest šamponi
Joonkoormusest tekkinud piki-sisejõu avaldis on selle joonkoormuse avaldise integraal. 22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? Lõikemeetodi abiga(???) 23. Mis on mehaaniline pinge? Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelise sisepinna mingis punktis (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinna mingis punktis) 24. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 25. Kirjeldage nihkepinget! Nihkepinged - kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? Ristlõikepinnal jaotunud sisejõu (pikijõu) resultant: (see on pikijõu N staatiline seos) N= dA =A A kus: - ristlõike kõigi punktide pikke-pinge, [Pa]; N - ristlõike piki-sisejõud, [N];
meetod sisejõudude määramiseks tugevusõpetuses (käsitleb sisejõudusid mõtteliste välisjõududena) 2.10. Selgitage lõikemeetodi ideed! Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus; Järeldus = sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimus(t)est. Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus 2.11. Mis on sisejõu epüür? sisejõu graafik piki varda telge 2.12. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 2.13. Kirjeldage nihkepinget! kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 2.14. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) = normaalpinge Tõmbepinge on positiivne (+) ning survepinge on negatiivne () 2.15. Kuidas laotub pikkepinge? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): 2.16
paralleelseks 2) Milleks jaguneb ainepunktide süs ........ ????? 3) Mida nimetatakse nurkkiirenduseks? d Nurkkiiruse tuletis aja järgi nim nurkkiirendus a = * R = dt 4) Potensiaalne energia, valem ? 5) Liikumishulk?? Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. Liikumishulk on kiiruse suunaline vektor, keha liikumishulk muutub vaid teiste kehade mõjul L = Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse tangensiaalseks kiirenduseks? 7) Millal on põrge tsentraalne? Põrge on tsentraalne kui põrke hetkel asuval massikeskmed põrkejoonel. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne , tsentraalse põrke korral ei tule arvestada pöördliikumise tekkimisega
3 Ekvivalentdoos Neeldunud doos on põhiline dosimeetriline suurus kiirguskaitsealastes trükistes, kuid siiski ei ole see suurus täielikult piisav kiirguskaitse eesmärkideks, sest erinevat tüüpi ioniseerivad kiirgused toimivad inimkoele erineva efektiivsusega.Seepärast korrutatakse koes või elundis neeldunud keskmine doos niinimetatud kiirguse kaalufaktoriga. Nii saadud doosi nimetatakse ekvivalentdoosiks. Ekvivalentdoos on defineeritud järgmiselt: RRTRTWDH,kus RTD, on R tüüpi kiirguse mõjumise tõttu koes või elundis T neeldunud doos, mis on keskmistatud vaadeldava koe või elundi ulatuses. Kiirgusfaktori W R väärtused on toodud tabelis 2. Kiirguse liik Energiapiirkond Kiirgusfaktor Footonid Kõik energiad 1 Elektronid ja müoonid Kõik energiad 1 Neutronid <10 keV 5
Selleks, et tekitada elektrimootor, peame olema teadlikud Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga: kui asetate oma väljasirutatud vasaku käe nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu
Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände¬teim harva käsutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe-teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Materjali mehaanilised omadused sõltuvad aine keemilisest koostisest, siseehitusest (struktuurist), mõjuva koormamise iseloomust (jõu suurusest, selle mõjumise kiirusest ja suunast), temperatuurist, mastaabitegurist detaili suurusest ja valmistamise tehnoloogiast. Materjali mehaaniliste omaduste tundmine võimaldab hinnata masina, seadme või instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele. Samuti võimaldab valida masina- ja ehituskonstruktsioonide detailide valmistamiseks, sobiva margiga materjali. Seega tuleb vajalike materjalide valimisel eelkõige teada nende mehaanilisi omadusi:
Dünaamika põhiseadusest (Newtoni teisest seadusest) järeldub: või . Füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle liikumiskiiruse korrutisega, nimetatakse keha impulsiks (ehk liikumishulgaks). Keha impulss on vektorsuurus. Impulsi mõõtühikuks SI süsteemis on kilogramm-meeter sekundis (kg*m/s). Füüsikalist suurust, mis on võrdne jõu ja selle mõjumise aja korrutisega, nimetatakse jõuimpulsiks. Jõuimpulss on samuti vektorsuurus. Newtoni teise seaduse võib formuleerida järgmisel viisil: keha impulsi (liikumishulga) muut on võrdne jõuimpulsiga. Tähistades keha impulsi tähega , võib Newtoni teise seaduse üles kirjutada kujul . Nimelt sellisel üldisel kujul formuleeris selle seaduse ka Newton. Jõud selles avaldises kujutab
ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m). A Võimsus N näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemisekiirus. N= t Võimsuse SI-
10-11 N . m2/kg2 nimetatakse gravitatsioonikonstandiks · Gravitatsioonivälja tugevus - Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga · potentsiaal: Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Loeng 6: · Jõumoment- Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). · Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Inertsimomendi valem: rakendused. I = m r2 Loeng 7: 3 Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S. Rõhu SI-ühikuks on paskaal (1 Pa). 1 Pa = 1 N/m2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
