Puiduvaablane (Sirex juvencus) Silver-Ott Teinveld 8c Tallinna TehnikaGümnaasium Välisehitus Tundlad Pea Jalad Tiivad Muneti Info puiduvaablasest... · Puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 cm sügavuse käigu, kuhu muneb munad. Arenguskeem Võrdlus ämblikuga. Kasutatud materjal. · Pildid-http://images.google.ee/images? hl=et&q=Puiduvaablane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipelgas Fifth level Must sipelgas Vaaraosipelgas Kimalane Erakmesilane Lehemesilane Toitumine
Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal. mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, acutifoliae) punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima punakad kuid asustab ka mändi ja teisi okaspuid, valib eelkõige nõrgestatuid kasvavaid puid) ovaalsed pahad reas paju lehel. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) keerab 2-3 samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas). lehte ühte sigaritaolisse rulli. Sale-pajupoi (Phratora vulgatissima) tumesinised
Salu-siumari Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas Metsaloomastik Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu Kirju samblasultan Hiid-puiduvaablane Kägu- Kivihark vaablane Tuhatjalgne "Seeneussidest" moodustavad enamiku seenesääsklaste vastsed Harilik kõrvahark Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane
Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel.
jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane. Puidu elektrilised omadused Kuivas käike,enne lõppstaadiumi nukkub.Muna nuku ja valmiku staadium kestab olekus (niiskus 0..5%) on puit hea isolaator . Niiskuse suurenedes tõuseb harilikult igas faasis mõni nädal.Kahjustuse järgi jaot 3 gruppi: putukad ja puidu elektrijuhtivus. Õhukuiv puit (ca15%) on pooljuht. Kiuseina tõugud,kes tuuakse metsast hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit. *Saveskites või laoplatsides seivat puitu kahjustavad putukad, näitesks Elektritakistus. Ristikiudu kulgevale voolul ja tangentsiaalsel voolusuunal on sinisikk ja hääletu toonesepp* Ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, erinevad takistused. Teine esimesest poole väiksem. T tõusul ja ka puidu näiteks majasikk, mööbli-toonesepp, suur-toonesepp Kuusepuidusikk 16..25
Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane,
Sinavusseente kasv algab puu langetamise järel, kui veel on säilinud puidu soodus niiskustase. Niiskuse langedes alla 20% kasv peatub. Kui puitu edaspidi kasutada ja hoida alla 20% niiskuse ting, siis sinavusseened ei kasva ning kahju rohkem ei tule. Üldlevinud arvamuse järgi ei vähenda sinavus puidu mehaanilist tugevust. Puiduputukad. Tooest puidust elvad : Ürask Puidusikk Puiduvaablane Kuivast puidust elvavad Majasikk Toonesepp Puidusikk. Elab kuuse puidus Tekitab puitu tõugukäigud läbimõõduga kuni 12mm ja sügavusega kuni 8cm Käikudest ei leidu närimisjääke. Puidurikked. Puidurikked on mitmesugused tegurite toimel puidus tekkinud muudatused ja kõrvalkalded puidu normaalsest ehitusest, mis : Alandavad puidu kvaliteeti Muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks.
vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1
Erilisi tõrjemeetmeid pole vaja. Puiduvaablased (Siricidae) kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist, kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad nõrgestatud puid või värskelt murdunud tüvesid. Väga meelitavad neid metsapõlengus ja põdrakahjustustest vigastatud puud. Asustus tuleb ilmsiks alles pärast valmikute väljalendu, väljalennuavasid märgates. Sagedamini esinevad meil sinine puiduvaablane (Sirex juvencus), 15.....30 mm pikkune, mustjassinise kehaga putukas. Lendlus toimub kesksuvel. Haudepuuks tavaliselt kuusk, harvem mänd või teised okaspuud. Emane muneb pika muneti abil 250.....350 muna 1......10 kaupa otse puitu. Vastne kaevab kuni 40 cm pika käigu, algul rohkem puidus, hiljem koore lähedal. Asustusest saab aimu pärast valmikute väljalendu ümarate avade tõttu. Põlvkond ilmselt kaheaastane, vastsed põhjustavad puidus mehhaanilisi kahjustusi. Tõrje -
annaabi.ee 
