Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 9 TAHKEKÜTUSE JA VEDELKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud
Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 -
suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle osatähtus langenud tänapäeva energiamajanduses 34% peale. Söe osatähtus on aga langenud 5% võrra. Seda on võimaldanud alternatiivenergiaallikate kasutusele võtt. Taastumatute ja taastuvate energiallikate võrldus! Taastumatud energiaallikad saavad mingil ajahetkel otsa kuna nad on ammendatavad. Nende kütteväärtus on tundvualt suurem kui taastuvatel allikatel. Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde. Nende kütteväärtus ei ole küll väga suur, aga nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast
Fossiilsed kütused Kullamaa Keskkool 11. Klass Angeelika Lõps Fossiilsed kütused on: - Nafta - Maagaas - Kivi- ja pruunsüsi Nafta - Peaaegu tähtsaim energiallikas - Mõjutab riikide vahelisi suhteid - Varud on jaotunud väga ebaühtlaselt - Suured naftavarud: Kanada, Lähis- Ida, Venemaa - Suur kütteväärtus - Väga suur reostusoht - Palju ohtlike jääkaineid Puudused Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa - Kasutamisel tekib suhteliselt vähe saasteaineid Eelised Puudused
· MITMEKESINE · TAASTUMATU RESSURSS KASUTUSVÕIMALUS · SUUR (ENERGEETIKA, KESKKONNAREOSTUS METALLURGIA, KEEMIA- (PÕLETAMINE, TÖÖSTUS) KAEVANDAMINE) · LIHTSALT KAEVANDATAV · NAFTA JA GAASIGA · TRANSPORDITAV, VÕRRELDES VÄIKSEM KASUTAMINE EI SÕLTU KÜTTEVÄÄRTUS LEIUKOHAST Põlevkivi · Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. · Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule
Tahked kütused Ene Sokman Jõhvi Gümnaasium Tahked kütused on: Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kivisüsi Kivisöe kaevandus, Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit.
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7
mineraloogilisest koostisest. 6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust. 7. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid. · Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedelkütuse normaal kuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis
Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q
ja moodustavad metüülestrid ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiislikütus puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse Biodiislikütus Biodiislikütuse kütteväärtus ja tsetaaniarv varieeruvad. Kütteväärtus on fossiilsest toormest diislikütusega võrreldes madalam kuid põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid. Biodiislikütuse kasutamine vähendab veidi auto võimsust ning eeldab tavalise diiselmootori mõnede osade (tihendid, kütusepump) välja vahetamist. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Euroopa Liidus automootorites kasutatav biodiislikütus peab vastama standardile EN 14214.
Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist. Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunikas must kütus ning taimse päritoluga ja märksa noorem kui kivisüsi. Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. Selle kütuse kütteväärtus on 4440 kcal/kg. Pruunsüsi ehk ligniit on kivisöe madalaim aste ja seda kasutatakse kütusena aurupõhistes elektrijaamades. Sel on suur orgaanilise aine sisaldus: mõnikord küündib see kuni 66-protsendini. Tuhaprotsent on väga kõrge võrreldes näiteks kivisöega. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. Pruunsöe omadustest Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis
Praktiline töö Eesmärk: määrata küünla (parafiini) kütteväärtus Töövahendid: statiiv, kolb, mõõtesilinder, kaal, temperatuuri mõõtev aparatuur, küünal, kaas (kolbi ava isoleerimiseks) Sõltumatu suurus: vee kogus Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml
Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 8 GAASKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv
Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India 1 Austraalia Saksamaa Ukraina Kasahstan Poola Brasiilia Kiv...
4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine kasutusala soojuselektrijaamades. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju
Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I seadus, - [c], r[m], Elektrivälja tugevus proovilaengu kaudu , N/c, q- proovilaeng Elektrivälja tugevus välja tekitava laengu kaudu Potensiaal Pinge on potensiaalide vahe [V] Kondensaatori mahutuvus [F] ; Voolutugevs [A] Ohmi seadus vooluringi osa kohta Tarbijate jadaühendus I= Paralleelühendus Ohmi seadus suletud vooluringi kohta Alalisvoolu võimsus P=; P=*R
Naftat on leitud ka läänemerest läti leedu piirideks. Vähe. USAl on oma nafta olemas, kuid talle ei piisa oma varudest, tarbib 25% maailma naftast oma tohutu suure energiatarve tõttu. Naftatransiit: Pärsia-Lääne-Euroopa Põhja-Aafrika, Egiptus-Lääne-Euroopa, USA Siber-Jaapan, Austraalia Mehhiko, Venezuela, Kanada-Usa Maagaas Vedel tooraine, suurimad varud Venemaal, Iraanil, Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Tähtsus järjest rohkem tõuseb, sest tema kütteväärtus on suur. Eeliseks nafta ees-nii palju lisaaineid. Eelised: Suur kütteväärtus, põlemisel eraldub vähe saasteaineid, maismaalt odav ammutamine, transport torujuhtmetes odav. Puudused: Surve all gaasi vedu kallis ja ohtlik, taastumatu loodusvara, meretransport kallis Leidub: Euroopas- Põhjameres, Holland, Norra, Suurbritannia, Lääne-Siberi põhjaosa, Türkmenistan, Volga-Uurali piirkond. Lõuna-Aasia: Iraan, Katarr, Iraak. Põhja-Aarfika: Liibüa, Alzeeria
Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi (taimedest, suurem süsinikusisaldus suurem kütteväärtus) (USA, Hiina, India, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa), põlevkivi (väike kütteväärtus, elektrijaamades ei kasutata, va Eesti) Nafta 1847 Galicias, nüüd peamine energiaallikas, puurauku tuleb pressida vett v gaasi, toornaftat vaja eeltöödelda (Vene, USA, Kuveit, Saudi Araabia, Iraan, Hiina, Venezuela, Alzeeria) torujuhtmed, tankerid. Maagaas 20saj, (Vene, Iraan, Türkmenistan, USA, Põhjameri) lihtne toota, pole vaja pumbata, ei vaja erilist töötlemist, torujuhtme kaudu ökonoomne transport, vähem saastab kuna põleb peaaegu jäägitult, kasutamine mugav
Turvas 55...60 6...7 30...35 2...3 0,4...0,6 Pruunsüsi 64...77 4...6 15...25 0,8...1,5 0,3...8 Kivisüsi 75...90 4...6 3...16 0,5...3 1...3 Antratsiit 90...93 2...4 2...4 1...2 0,5...2 Põlevkivi 60...80 7...10 8...20 0,1...2 2...15 Süsiniku kütteväärtus on 33,7 MJ/kg. Süsinik on kütuse põlemisel vabaneva soojuse peamine allikas. Tähtsuselt teine on vesinik kütteväärtusega 110,6 MJ/kg. Kütuse lämmastikust hapendub 20...80% põlemisprotsessis lämmastikoksiidiks. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka kütuses. Väävel esineb kütuses kolmel kujul: orgaanilise väävlina So, püriitse ehk sulfiidväävlina Ss ja sulfaatse väävlina SSO4
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja
Total 4 4 soojusenergia 0 240 Kateldeks vali 2MW+2MW katlad Baaskoormuse katel Biomass 2 Tipukoormuse katel Kerge kütteõli 2 16 MW ristumine kollase joonega Tipukoormus Baaskoormus Aastane soojusvajadus kokku Baaskoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega Kütuse maksumus Muutuvkulu komponendi: Muutuv kulud kokku Aastane soojus vajadus Muutuvkulu komponent soojuse hinnas Püsivkulu komponendi: Biomassi katla maksumus Kerge kütteõli katel Investeeringu maksumus Laenuintress Laenuperiood
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid. 1000 tonnist põlevkivist moodustab põlev osa umbes 350 tonni, tuhka saame ligikaudu 550 tonni ja niiskust (vett) on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Põlevkivi aheraine ja aherainemäed on siiski süütu tarbimisjääk , ehkki ka see võib aegajalt isesüttida. Rikastatud põlevkivi
NAFTA 40% taastumatu,traditsiooniline*kasut: mootorikütus,soojus,elekter,keemiatööstus*paiknemine:Saudi-Araabia,Iraak,Araabia ÜE *tootjad:Usa, Saudi-Araabia,Venemaa *Export:Saudi-Ar,Vene,Nigeeria *Import:USA,kesk- eur,jaapan* eelised:suur kütteväärtus,võimalik tr suuri koguseid *puudused:merest ammutamisel merereostuse oht, enne kasutamise vajab ümbertöötlemist * 1920. a tootmine kiiresti kasvanud, rahvusvah ettevõtted:OPEC(eesmärk:reguleerida toornafta hinda maailmaturul,määrata ekspordi kvoodid) LukOil,Statoil, Shell GAAS:28% ei taastu,trad *kasut:soojus, elekter, kodune majapidamine *paiknemine:Lähis-Ida,Venemaa,SRÜ riigid *tootjad:USA, vene, Kanada*
geograafilisest asendis ja toitumisest, voolu kiirus vee liikumise kiirus voolusängis, oleneb maapinna kaldest, jõe langus jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe, väljendadatke meetrites, vee energia varud arengumaades. Nafta 40%, mootorikütus, soojus ja elektrienergia, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, Kesk ja Lõuna Ameerika, Aafrika, Saudia Araabia, Iraak, Kuveit, eelis: kõrge kütteväärtus, vedada suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega, puudus: puhastamine lisandidest, tootmine on koondunud merele, avarii korral merevee reostud, Maagaas 28%, elektri ja soojusenergia, mootorikütus, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, SRÜ, Aasia, Venemaa, Iraan, Katar, eelis: suur kütteväärtus, väike saastatus, odav ja tõhus transportida torujuhtmetega, puudus: suure rõhu all vedamine kallis
geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) Puudused saastab keskkonda, õhku, võrreldes nafta ja maagaasiga on kütteväärtus väiksem Suuremad energiatootjad ja tarbijad on Jaapan, USA ja Venemaa Geotermaalenergia(maasisene soojus) Eelised: Taastuv Küllaltki odav aladel, kus teda leidub Puudus: Piiratud aladel
peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko. Eksport: Saudi-Araabia, Venemaa, Iraan, Nigeeria, Araabia ÜE, Iraak, Angola. Import: USA, Hiina, Jaapan, India, Korea, Saksamaa. Transport: Torudega. Eelised: Kõrge kütteväärtus, võimalik transportida palju korraga, odav. Puudused: Õhureostus, lekkeoht transpordil, plahvatusoht, naftaplatvormide rajamine kallis eriti merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland. Import: b Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Türgi. Transport: Meritsi, torujuhtmeid pidi
..) võrreldes muude laialdaselt kasutatavate kütustega. Metanool on ka kergesti biolagunev, olles selle võrra keskkonnasõbralikum, metanooli on võimalik toota ka taastuvatest ressurssidest. (oksüdeerub veeks ja süsihappegaasiks) Kuigi metanooli leeki on raske märgata, on veega kustutamine lihtne, sest segunedes veega lahustub metanool vees ning kaotab oma põlemisvõime. Sama omadus on nõrkuseks kütusena kasutamisel, sest metanool seob ka õhuniiskust ning selle tulemusel langeb ta kütteväärtus. Mürgisus Elusorganismidele on metanool väga ohtlik (LD50=5,6 g/kg). Metanool võib organismi sattuda sissejoomise, sissehingamise või naha kaudu. Metanooli mürgituse tulemusel saab kahjustada inimese kesknärvisüsteem, sest maksas olev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli formaldehüüdiks ja sipelghappeks. (Sipelghape viib vere PH nii madalaks, et hapnikutransport muutub võimatuks.) Esmalt saab pöördumatult kahjustada
Venemaa, Kanada Usa ja Katar ja Venemaa Usa, Venemaa Usa, Venemaa Suurimad importijad Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saksamaa, Usa, Hiina, Jaapan, India, Hiina, Jaapan, India Jaapan Lõuna - Korea Kasutamise eelised Suur kütteväärtus, saab Suur kütteväärtus, saab Maakeral varusid palju, transportida suuri transportida mööda kaevandused hästi koguseid tankerite ja torujuhtmeid, ei vaja mehaniseeritud masinad torujuhtmetega puhastamist ehk kaasaegsed saavad ümbertöötlemist, gaasi ei korraga palju toota
a taimsed ja loomsed), metsandusest ja nen- dega seotud tööstusharudest saadavate produktide, jäätmete ja jääkide aga ka tööstuslike ja olmejäätmete biolagunev osa. Puit ja puitkütused on üks osa biomassist ja biokütustest. Uuringud näitavad, et metsad on mõjutanud meie planeedi kliimat palju rohkem, kui seni arvati, ning nad mängivad üldse kliimamuutustes põhilist osa. Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (ingl k. gross calorific value) Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (TÜK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kütuse täielikul põlemisel hapnikus ja kui põlemisel tekkinud veeaur kondenseerub veeks. TÜK sisaldab veeauru kondenseerumissoojust ja on seega sõltumatu kütuse niiskusest. Tarbimisaine alumine kütteväärtus (ingl k. net calorific value) Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kü-
Üks kõige tundlikum on munavalge- juba 70 kraadise kuumuse all kalgendub. Samuti hapneb ka piim. Valgud tekivad taimedes. Kütused- ained või materjalid, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat. (NH3- ei leidu looduses/ ammoniaak) Kütteväärtus- näitab, kui palju soojusenergiat annab kindle kogus küttust täielikul põlemisel. Kütusena võib kasutada igasuguseid aineid või materjale, mille koostises on mõni madalama o-a elemendi aatom. Kütteväärtus on seda kõrgem, mida madalam on elemendi o-a ehk mida rohkem on ta vesiniku ühenditega seotud. Kõige enam kasutame süsiniku kütuseid, sest see on odav ja kättesaadav. 1. Gaasiline kütus (põlevad täielikult) CH4, C2H6, C3H8, C4H10 2. Vedelkütused (nafta) C5H12, C9H20 Kütteväärtus on väiksem, koos maagaasiga põletamisel ei teki mingeid jääke. 3. Tahked kütused (põlemine on mittetäielik, tuhk) Kütteväärtus on kõige väiksem.
Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõju...
2C+O2>CO(sees) 3.Järgnvlt on antud. 3.1(A)täielik B(mittetäielik) 3. Sest vingugaas on väga mürgine,ja takistab põlemist(on raske) 4.Kuidas kustutada...? 1)takistada hapniku juurdepääsu. Nt:riidetükk,vesi,vaht 2)Lõhkeainega(nafta tulekahjud,võtab kogu hapniku ära) 5.Mis juthub põlemisel kui O2?Tuli kustub või muutub väikseks,tekib vingugaas 6.Mis on tahm?Puhas süsinik 7.Mida kujutab endast see suits...?Süsinik 8.Mis on kütuse kütteväärtus?Soojushulk mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel (bensiin,petroolium,nafta) 9.Järgnevalt on toodud glükoos 'leegita põlemise'reaktsioon... C6H12O6(glükoos)+602(hapnik)[lähtained]>6CO2(süsihappeg)+6H2O(vesi) [saadused] 9.1Energia eraldub 9.2Toimub põlemine kuid leeki pole näha 10.Mida nim. Fotokeemiliseks reaktsiooniks?Reaktsioon mille kutsub esile valgus (fotosüntees)11.Kas fotokeem. Reakts. Saab toimuda ka pimedas?Ei saa,sest selle toimumiseks on vaja valgust12.Millised ainete
3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991,
*keemiliste sidemete tekkimisel lähevad ainete osakesed püsivamasse olekusse ja energia eraldub näiteks ühinemisreaktsioon.2 H2 + O2 -> 2 H2O *eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, milles energia eraldub (lähteainete energia on kõrgem kui saadustel) *keemiliste sidemete lõhkumiseks kulub energia näiteks lagunemisreaktsioon CaCO3 -> CaO + CO2 *endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub Kütused ja kütteväärtus *kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused *kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult.
3x10J/kg see tähendab et ühe kilogramm vee aurustamiseks keemistemperatuuril, tuleb talle anda soojust 2.3x10J Põlemine 1. Põlemisel süsinik ühineb hapnikuga, millest eraldub soojust. 2. Põlemisel eralduv soojus sõltub kütusest ja tema kogusest. Soojushulga arvutamine kütuse põlemisel Q=Km Q-soojushulk J K-kütteväärtus J/kg m-mass kg Kütteväärtus Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust eraldub ühe massi ühiku kütuse täielikuks põlemiseks. Bensiini kütteväärtus 4.6x10 J/kg see tähendab et ühe kilogramm bensiini täielikul põlemisel eraldub soojust 4.6x10 J
Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks.
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist
5. Mis on radikaal? Radikaal-osake,millel on üksik paardumata elektron. Väga reaktsioonivõimeline.Kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. 6. Mis on nafta? Nafta-looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsinikvesinike segu.Koosneb:süsinik,vesinik,väävel,lämmastik,hapnik. Väga tuleohtlik.Ei ole ühtset keemis- ega sulamistemp. Mahumõõtühik on barrel. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Erinevate kütuste põlemisel eraldub erinev hulk soojust.Mida rohkem soojust on sama koguse kütuse põletamisel võimalik saada,seda parem ja väärtuslikum on kütus. Kütteväärtus-hulk soojust ehk soojushulk, mis vabaned 1kg kütuse põlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin,petroolium,diislikütus,masuut. 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Automootori silindritesse pritsitakse naftat/bensiini, mis surutakse kokku
OA'ga element, mis võib kergesti oksüdeeruda. Tavaliselt kasutatakse kütusena süsinikuühendeid, sest seda leidub palju. Gaasilised, tahked, vedelad kütused gaasilised ja vedelad kütused ei tekita jääke. Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus. 4.Toiteväärtus Toit elusorganismi ,,kütus ja ehitusmaterjal", mis koosneb toitainetest. Toitaine toiduainete elutähtsad koostisosad (sahhariidid, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) Toiteväärtus e. kalorsus, toidu kindla koguse täielikul oksüdeerumisel eraldunud soojus (toidu kasulikkus organismi jaoks). Rasvad annavad sama koguse juures kõige rohkem energiat (rasva OA). Rasvad elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga
Alkaanide põlemine hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Kuidas hinnata aine kütteväärtust? On vaja leida selle aine o.a. muutus, kasutades keskmisi o.a.-id. 2,5 C5H12 -> IVCO2 2 2/7 C7H16 Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus. Kõige suurem kütteväärtus on metaanil (C o.a. on IV). 8. Radikaal vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket.
·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator, Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu ·Kütus- peamiselt süsinikühend, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat ·Liigitatakse: Gaasilised põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused põlemine on mittetäielik ja raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri. · Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ·Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine on pidevalt kasvanud
veehoidla aitab ühtlustada veetaset jões; taastuv energia; HEJ-de juurde ehitatakse värvilise metallurgia ettevõtteid (nõuab palju vett, elektrit). Negatiivne: ehitamine on kallis ja võtab palju aega; sobib rajada vaid suure languga (mägijõed) ja veerohketele jõgedele; veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad (põllud, asulad); tammid takistavad kalade rännet. TEJ: positiivne: uraanil suur kütteväärtus (1kg uraani=3000t kivisütt); vajab vähe kütust; rajatakse tarbija lähedale, kus pole teisi kütuseid; uraan on maailmaturul kergesti kättesaadav; hästi töötav TEJ ei saasta keskkonda. Negatiivne: rajatakse veekogu äärde; jäätmed on radioaktiivsed; ehitamise on teadus- ja kapitalimahukas ning jõukohane vaid arenenud riikidele; abivahend tuumarelva tootmiseks (Iraan); õnnetused, avariid (1986 Tsernõbol).
Eesti tulevikuenergeetika Pelletiküte MIS ON PELLETID? Pelletid (saepurugraanulid, puidugraanulid) on metsa ja puidutööstuses üle jäävast saepurust või saepuruks jahvatatud höövlilaastust suurel rõhul kokku pressitud väikesed silindrilised pulgad läbimõõduga 610 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg. Pelleteid on peamiselt kahte liiki kvaliteetpelletid...
28.Missugused kehad omavad kineetilist energiat? Kineetilist energiat omavad liikuvad kehad, millel on võime teha tööd. 29.Millest sõltub kineetilise energia väärtus? Energia on võrdne suurima tööga, mida keha võib teha. 30. Mis on erisoojus? Erisoojus on aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. 31. Mis on kondenseerumine? Kondenseerumine on aurumise pöördnähtus 32.Mis on põlemine? Põlemine on keemiline reaktsioon, millest eraldub soojust ja valgust. 33. Mis on kütteväärtus? Kütteväärtus on soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 34.Nimeta fotosünteesi toimumise tingimused. Fotosünteesi toimumise tingimused on: Valgus ja rohelised taimed. 35.Millest saadakse tuumaenergiat? Tuumaenergiat saadakse kergete tuumade ühinemisel või raskete tuumade lagunemisel. 36.Nimeta tuumaenergia plussid ja miinused. Plussid: See on odav energia ja kergelt muundatav teiseks energiaks.
4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. 2. Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad? Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Iraak, Hiina. 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi?
Kondenseerumine on faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. valem: Q=L·m (m-mass; Q- soojushulk, L-aurustumissoojus). Aurumissoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine aurustumiseks jääval temperatuuril. Kui jäävaks temperatuuriks on võetud keemistemperatuur, siis nim suurust L ka keemissoojuseks. Põlemisega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine, temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek). valem: Q=k·m (k-kütteväärtus). Kütteväärtus on soojushulk, mis vabaneb 1kg-i kütuse täielikul ära põlemisel. Termodünaamika I seadus: süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. valem: Q=U+A, (Q-soojushulk 1J; U-siseenergia muut, 1J; A-töö 1J). Termodünaamika II seadus: on võimatu selline protsess, mille ainus tulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. Pööratav protsess on protsess, mida saab tagasi pöörata, (nt
aurumine toimub igal temp., auramine kiirus sõltub temp. aurumise käigus keha temp, lageb. Kondenseerumine tähendab, et aine osad tulevad ümbritsevast keskkonnast ainesse tagasi. kondenseerumise käigus keha soojeneb. soojushulga arvutamine aurustumisel ja kondenseerumisel- Q=Lm L-auramissoojus veeaurustumissoojus on 2300000J/kg, tähendab, et 1 kg vee aurustamiseks keemistemperatuurile on talle vaja soojust 2300000J soojushulga arvutamise põlemisel Q=Km K- kütteväärtus kütuse kütteväärtus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk eraldub ühe massiühiku täielikul põlemisel. bensiini kütte väärtus on 46000000 J/kg tähendab, et kg bensiini põlemiseks on vaja 49000000J soojust.
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
