Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt:
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh...
Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajook Kasutatud kirjanduslikud allikad: 1. ,,Puiduteadus" Endel Saarman 2. http://www.tallnerk.ee/?109 3. Juhendaja: Riho Mäe 4. Juhendaja: Andres Luts
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik
kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Marco Oolo , Aulis Puri, Daniel Dorch, Kristjan Ostov, Margus Laur Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator
Puude jaoks on vägagi oluline süsinikuringe metsas selle paras kogu viitab heale puudekasvule. Puitu tuleb kasutada mõistlikult ja ökonoomselt. Selle mõttetu kasutamine ei ole ühiskonnale absoluutselt hea. 6 Kasutatud kirjandus: Lembi Tamm, Heiki Timotheus, Keemia IX klassile, Tallinn, AVITA 2001 Märt Riistop, Süsinikuringe metsas. - Eesti Mets, 2002, nr 3 Endel Saarman, Udo Veibri, Puiduteadus, Tartu, 2006 http://www.puukeskus.ee/188 http://et.wikipedia.org/wiki/Puit#Koostisosad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kiudained.htm http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200806/200x200/267960_22271_1MM14AUG07 P25.JPG http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://www.naistemaailm.ee/img/art/3119e60965ea3b1.jpg 7
Puidutöötlemise õppetool Referaat Õppeaines "Puiduteadus" Puidu kuivatamine Üliõpilane: Marco Oolo Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 PUIDU NIISKUSEGA SEOTUD PROBLEEMID.........................................................
teiskoores uus korgikambiumi kiht, mis hakkab samuti väljapoole tootma korgirakke. • Vähemal määral eraldab korgikambium rakke ka sissepoole ja need muutuvad esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks. • Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti 4. Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest? Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33): • Tselluloos 20-30% • Hemitselluloosid 15-20% • Ligniin 25% • Tanniin 10-15% • Ekstraktiivained nt. vaik 5% • Tuhk 5% 5. Mis on lõved, kus need paiknevad? Mis on nende ülesanne? Lõved- gaaside vahetust võimaldavad (piklikud) avad puukoores. Lõved tekivad korkkoesse. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal.
Põgusalt on kirkeldatud ka kvaliteedinõudeid. Töös on juttu ka kuidukahjustustest- seenkahjustused, putukkhjustused., samuti niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele. Ülevaatlikult on kirjutatud puidukaitsest, sealhulgas keemiline puidukaitse ja immutusvahendid. Töö annab sissejuhatava ülevaate eelnimetatud teemadest ja ärgitab uurima teemat põhjalikumalt. 11 Kasutatud kirjandus 1. ,,Puiduteadus" E. Saarman; U. Veibri, Eesti Metsaselts Tartu 2006 2. www.hot.ee/andrluts/mysite/ 12
CIS Sõltumatute Riikide Ühendus, SRÜ KIK Kesk- ja Ida-Euroopa riigid SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus PLP Puitlaastplaat PKP Puitkiudplaat EPF Euroopa Puitplaatide Föderatsioon FEIC - Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon 15 Kasutatud allikad: 1. MKM 2007 2007.a majandusülevaade; Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium; Rahandusministeerium. 2. Saarmann 2006 Saarmann, E. Puiduteadus, Tartu: Eesti Metsaselts, 2006 3. Varblane et al.2004 Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht, T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis. Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524. 4. Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L
Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli 20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht. Sinisukk, 6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 7. Ene NR.6, 1992 8. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 9. http://www.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik 10. http://www.eimas.ee/?termopuit,11. 11. https://www.riigiteataja
Dendrochronological analysis of the growth and growth–climate relationships of conifers in the region of alkaline dust deposition. – Forest ecology and management. Nr 262, lk 88-94. 62 29. Rauk, J., Ots, K., Tuulemets, L. (1998). Okaspuude juurdekasvu sõltuvus kasvukeskkonna parameetritest Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas. – Metsanduslikud uurimused XXIX. Nr 29, lk 71-72. 30. Saarman. E, Veibri. U. (2006). Puiduteadus. Tartu: Vali Press OÜ, lk 560. 31. Suuroja, K., Mardim, T., Ploom, K., All, T., Otsmaa, M., Kõiv, M. (2009). Eesti geoloogiline baaskaart. (Seletuskiri). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. 32. Stravinskiene, V., Erlickyte-Marčiukaitiene, R. (2009). Scots pine (Pinus sylvestris L.) radial growth Dynamics in Florest stants in the vicinity of „Akmenes cementas“ plant. – Journal of Environmental Engineering and Landscape Management. Nr. 17, lk 140-147. 33. Taimre, H. (1989)
nüüdses kasutuses.. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn, Varrak, 222 lk. Sibul, I. 2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 20 (67). Tln, 706 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 50
- metsaökoloogia; - metsapatoloogia; - metsade looduslikud ja antropogeensed häiringud; - metsaentomoloogia; - metsapuude ökofüsioloogia; - metsakasvatus; - kiirekasvuliste puuliikide kasvatamine põllumaadel; - metsade mitmekülgne kasutamine; - ulukite bioloogia ja jahindus; - metsageneetika; - metsatehnoloogia (raied, metsatööd, puidu transportimine jms) ; - puidu kasutamine bioenergeetikas; - puiduteadus; - metsade modelleerimine ja biomeetria; - metsandusökonoomika; - metsapoliitika; Eesti metsateaduse üks huvitavamaid ja ainulaadsemaid uurimisteemasid on endiste põlevkivikarjääride rekultiveerimine. Teaduslik uurimistöö ja soovituste väljatöötamine algas 1960. aastal. Sellest saadik on ammendatud karjääridesse rajatud rohkem kui kümme tuhat hektarit metsakultuure. Uuritud on nii kodumaiste kui introdutseeritud puuliikide sobivust
Wood Science and Technology, 33: 475-485 Indermitte, E. Eluruum ja inimese tervis. Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Nofal, M., Kumaran, M.K. 1999. Durability assessments of wood-frame construction using the concept of damage-functions. In. Michael A. Lacasse, Dana J. Vanier. 1999. Durability of Building Materials and Components 8: Service life and Assets Management. 769-770. Päästeamet. Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008. Saarman, E. 2006. Puiduteadus. Tartu: Eesti Metsaselts. Sedlbauer, K. 2001. Prediction of mould fungus formation on the surface of and inside building components. PhD dissertation, Department of Building Physics, University of Stuttgart, Stuttgart, Germany. Uus, A. 2010 I. Vana palkmaja hooldus. MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo trükis (http://www.vanaajamaja.ee/files/Hooldus.pdf). Uus, A. 2010 II. Palkide vahetus vanades hoonetes. MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Seto Käsitüü
annaabi.ee 
