2800 kraadi Celsiust) keemiline element. ANTIMON Omadustelt on antimon poolmetall. Normaaltingimustel on ta hõbehall, habras, halvasti elektrit juhtiv tahke aine. sulab temperatuuril 630 °C VISMUT Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimust el on 9,78 g/cm3 sulamistemperat uur on 271 Celsiuse kraadi. KOOBALT Värvuseks on hõbevalge. sulamistemperat uur 1495 Celsiuse kraadi FLUORIIT Fluoriit on mineraal. Fluoriit esineb peamiselt sulfi idse mineralisatsioonig a hüdrotermaalse tekkega lõhetäidetes. GRANAADID Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid. Granaatide kõige iseloomulikumad värvused on punane ning roheline. Kristallid kuuluvad kuubilisse süngooniasse, mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. MAGNEESIUM Magneesium on
Värvus: kollane, kriips must Läige: metalne Iseloomulikud tunnused: tahkudel viirutus, vasaraga löömisel annab sädemeid ja on tunda väävlilõhna Esinemise vorm ja koht: esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Haloidid fluoriit Fluoriit Fluoriit (halogeenid) haliit ehk Kuju: kuubilised kristallid kivisool Kõvadus: 4 Värvus: roheline, kollane, violetne, sinine jne. Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esinemise vorm ja koht: esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega ülienergiliselt, sageli plahvatusega.
· Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike mineraalide kõvadus ei ületa 7. 28.11.12 9 · Valem: CaCO3 · Kuju: rombilised kristallid · Kõvadus: 3,5 - 4 · Värvus: värvitu, valge, hall, kollakas, punakas · Läige: klaasi 28.11.12 10 · Valem: CaMg(CO3)2
osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents
Martäänmeetod Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget temperatuuri(-1700°C), et sulatada teras, algmaterjalid toormalm(malmmaakprotsess)- metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja madal-legeerteraseid. Hapnikkonvertermeetod 70-75% toormalm, 20-30% terasmurd, lubi, sulapagu(fluoriit), ja rauamaak. Hapniku puhumisel konverterisse oksudeeruvad täidises olevad lisandid ja suunduvad räbusse, teras desoksudeeritakse,läbipuhumine kestab 25-30minutit, toodetakse, süsinik- ja madallegeerteraseid. Taavi Rokka AT-22 Taavi Rokka AT-22
O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 FLUORI AVASTAMINE Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. LEIDMINE Looduses leidub Fluori ainult ühendeina Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal) Tähtsamad mineraalid fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF ja KHF2 KF + HF Mõned fluoriidid lahustuvad HF-s piiramatult NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Al-tööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades.
kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Litosfääris Tuntakse üle 100 fluori sisaldava mineraali, millest tähtsaimad on fluoriit (vanemas kirjanduses ka sulapagu) CaF2 , krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)3F. Nendest on siiski vaid fluoriit ulatuslikult kasutusel vaba fluori ja fluoriühendite tööstuslikuks saamiseks. Selle lademeid leidub palju Euroopas, Venemaal, USA-s, Mehhikos ja Hiinas. Peamine fluoriidi kasutusvaldkond on terasetööstus, vesinikfluoriidhappe ja krüoliidi tootmine ning keraamikatööstus. Fori põhikogus maakoores esineb fluorapatiidi koostises, milles sisaldub fluoriidiga (49% F)
värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5 Haliit kivisool, Esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne. Läige klaasjas, porsunud pinnal rasvane. Soolane maitse Sülviin - Sülviin esinev enamasti teraliste või tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane. Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa, roheline või värvitu. Läige klaasjas. Kriips valge. Lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes. Korund - Kristallid püramidaalsed, sammasjad või plaatjad. Värvus sinakas- või kollakashall, läige klaasjas. Läbipaistvad kristallid on tuntud
-> tekivad moondekivimid -> kui kaevandatatkse, vajuvad maa alla rohkem -> sulvad üles -> tekib magma .... Moondekivimid(marmor, gneiss) Tardkivimid(basalt, garaniit) Settekivim ( liivakivi, lubjakivi) Kivim on maakoore tahke moodustis, mis koosneb mineraalidest. Mineraal on looduslik keemiline ühend, mida leidub maakoores. Looduses on umbes 3000 mineraali. N: kvarts, kassikuld, kips, rubiin, fluoriit. Kivimite kasulikkus : · Näitab ja tõendab milline oli maailm minevikus · On loodus- ja maavara · Kasutati tööriistadena · Raidkunst Maavarade kaevamisega kaasneb : KESKKONNAPROBLEEMID · Elukeskkond kaob · Mullad hävivad · Pinnas reostub · Õhk saastub · Põhjavesi reostub ja alaneb. SOTSIAALSED PROBLEEMID · Tervishoiuprobleemid(müra ja vibratsioon) · Tööõnnetused
2.a) post valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust. b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani
Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantläige · poolmetalne · metalne läige Murdepinnal võib olla · rasvaläige · vahaläige läige puudub - pind on matt Kõvadus sõltub kristallstruktuuri tihedusest ja osakestevahelistest keemilistest sidemetest Mohs'i skaala: Talk - 1 Kips - 2 Kaltsiit - 3 Fluoriit - 4 Apatiit - 5 Ortoklass - 6 Kvarts - 7 Topaas - 8 Korund - 9 Teemant - 10 Lõhenevus on mineraalide omadus laguneda - lõheneda mööda tasapindu. Omadus tuleneb aine struktuurist ja ei ole alati seotud kristalli kujuga, kuigi enamasti langevad peamised lõhenevuspinnad tahkudega kokku. Lõhenevus on hea kui osakestevahelised sidemed on nõrgad. · ülitäiuslik · täiuslik · keskmine · ebatäielik · puudub
treeningvahendid, päevaraamat, maniküür või pediküür, mullivann, kalender, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini. 4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues Element:Maa Polaarsus:Negatiivne Eksaltatsioon:Merkuur Langus:Veenus/Neptuun Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit, magnetiit, malahhiit, peridoot, kvarts, rubiin, suitsukvarts, annabergiit, aragoniit, galeniit Metall:Elavhõbe, vask Värvid:Tumehall, pruun, roheline, must ja tähnilised ja täpilised indigo, violetne LoomadHiired, putukad, kassid, mesilased 5. Kuulsad neitsid Adam Sandler, 9. september, USA Claudia Schiffer, 25. näitleja august, saksa modell ja näitlejanna Lev Tolstoi, 9.
Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Sulamistemperatuur 219,6°C Keemistemperatuur 188,13°C Fluor looduses Looduses leidub fluori ainult ühenditena, teda sisaldavad mitmesugused mineraalid. Fluori saadakse sulatatud kaaliumvesinik- fluoriide elektrolüüsides Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse üldiselt fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad Fluoriit tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluor organismis Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehingamine inimesele surma. Orgaaniline fluor on üsna vähe mürgine ja seega üsna ohutu. Seetõttu lisatakse fluori ühendeid tihti joogivette, sest see tugevdab hamba emaili. Hiinas selgus, et joogivee kõrgem fluorisisaldus pidurdab laste intelligentsuse arengut. Kasutamine · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna
Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. Omadused
lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php? &cat=125&newpage=Geography) Pinnamoodu kaart: (http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg) Riigi globaliseeruv infoühiskond 1Riigi arengutase Põllumajanduse osakaal SKPs: 9.90 %
lõhnaga, väga mürgine, kõige reageerib toatemperatuuril Fluor F Kahvatu Gaasiline aktiivsem mittemetall ilma täiendavate tingimusteta, kollane aine levinuim halogen maakoores, saamine: fluoriit, krüoliit Terava lõhnaga, õhust üle Vees lauhustudes saadakse kahe korra raskem, üks veisinikkloriidhape mis on aktiivsemaid keemilisi suitsev ja sööbiv hape, elemente, väga tugev kontsentreeritud
12. Kuidas määratakse mineraali kriipsu värvust ? Mati pinnaga valget portselanplaadikest kriimustades jatäb mineraal värvilise kriipsu. Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on: Kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne, trikliinne. 15. Mida nimetatakse kivimiks ja kuidas neid eristatakse ? Kivimit võiks määratleda kui kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumit maakoores, mis
NaCl kristallid; teralised M astmeline T 2,2 soolajärvedes kerglahustuv kuubiline massid, massiivne Sülviin Kuubilised, Värvitu (kollane, Klaasi L täiuslik K2 K kibesoolane KCl oktaeedrilised krist; punane) M astmeline T2 soolajärvedes kuubiline teralised massid, massiivne FLUORIIDIDE KLASS Fluoriit Kuubilised Roheline, Klaasi L täiuslik K4 HT, esineb koos CaF2 kristallid; teralised kollane, violetne, T 3,2 kaltsiidi, Kuubiline agregaadid sinine jne dolomiidi, barüüdi,
Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes. Riigi suurim mägi on Mount Kenya (5199m). Kenya on arengumaa, kuid majandusgeograafili-selt asub ta heas kohas, kuna on ligipääs merele, samuti soe ja niiske kliima, mis soodustavad eksportartiklite kasvatamist. Nendeks on näiteks kohvi, tee, puu- ja köögiviljad, lilled, naftasaadused ja tsement. Ida- ja Kesk-Aafrika riikidest on Kenyal kõrgeim SKT. Tähtsamateks loodusvaradeks on lubjakivi, fluoriit, sooda (Na2CO3), sool, tsink, diatomiit, kips, kalliskivid, hüdroenergia ja loodus. Samuti on ta osa Ida-Aafrika Ühendusest. Kenya majanduslikule arengule on kasulik rahvusvaheliste lennuväljade ja sadama olemasolu ja riiki läbivad kiirteed, mis võimaldavad kauba transporti. 4 Rahvastik Kenya rahvaarv on üle 43 miljoni elaniku. Tansaaniaga on Kenyal peaaegu samapalju rahvastikku, kuid Etioopia edestab rahvastiku poolest Kenyat kahekordselt
nägemisteravust, vähendab vähirakkude kasvukiirust jne. Seleeni peamisteks kasutusaladeks on pooljuhttehnika - alaldid, fotoelemendid ja päikesepatareid. · Fluor on oluline mikroelement, mis reguleerib kilpnäärme tegevust ja takistab vähirakkude kasvukiirust. Fluori sisaldavat materjali teflonit kasutatakse kõrbemiskindla põhjaga pannide valmistamisel, aga seda materjali kasutatakse veresoontekirurgias kui südameklappide materjali. Fluoriühend fluoriit ehk sulapagu on juba vanast ajast tuntud vääriskivi. Fluor ja tema ühendid on tugevad oksüdeerijad, mistõttu kasutatakse neid mitmete elementide saamiseks segudest (ka tuumaenergeetika põhikütuse uraani tootmiseks). Fluoriühendeid - freoone kasutatakse külmakappide külmutusvedelikena, desodorantide, parfüümide, lakkide jne tootmiseks. · Kloor on lihtainena mürgine, kuid tema ühendid on inimesele eluliselt vajalikud. Üks
pealispindsel vaatlemise ei näe, küll aga muutub omavõnkesagedus. KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. • Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- fluoriit ehk sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas ehk põldpagu, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. Kõvem mineraal kriimustab pehmemat. • Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla mõõdetud jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. • Tänapäeval tuntumad meetodid selliste määramiste
· Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. · Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? · Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. · Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. · Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. · Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber.
• Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. • Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? • Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. • Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. • Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. • Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber.
probleeme. Sodaliit tagab meile hea une, eriti kui see vääriskivi padja alla asetada. (Struthers 2008: 73) 2.1.6 Laubatsakra Laubatsakraga töötamiseks sobivad indigovärvi vääriskivid. Asuriit parandab meie intuitsiooni ning puhastab meelt. Lasuriit aitab vallandada olulisi unenägusid, neid meelde jätta ning mõista. Sinine aventuriin aitab ravida peavalusid, migreeni, pinges kuivi silmi ning julgustab inimest oma arvamust avaldama. Sinine fluoriit aitab tervendada kõrvade ja silmadega seotud probleeme. Samuti on see vääriskivi kasulik külmetuse, gripi, põskkoopaprobleemide ja neuralgia puhul. Sinine safiir võitleb stressi ja masenduse vastu. (Struthers 2008: 74) 2.1.7 Kroontsakra vääriskivid Kroontsakra tervendamiseks sobivad lillad ja läbipaistvad vääriskivid. Läbipaistev kaltsiit aitab meil keskenduda ja mälu parandada. Ametüsti kasutatakse alkoholi järelmõjudest jagu saamiseks ning muude sõltuvuste raviks
vähem, mõlemaid kasutatakse paljudes tööstusharudes, eriti nafta, seebi, värvi ja paberitööstuses; LiOH toodetakse veel palju vähem; kasutatakse leelisakudes; CsOH, RbOH kasutatakse peamiselt laborites; 2.rühma elemendid:( Be,Mg,Ca,Sr,Ba,Ra); Be loodu s e s vaid üks stab. isotoop 9 Be ; Ca C O 3 (lubjakivi, kriit, mar m or), Ca S O 4 . H 2 O (kips), CaF 2 (fluoriit) jpt.; Elusorg anis mid e s :t ähtsad Ca, Mg, Ba, Sr ; Ca luude, skeleti, ham m a st e põhikoo stis o si ; Mg klorofüllis tsentraalaato m , fotosünte e s ; Be üks kõig e mürgis e m ai d anorg. Katioon e ; Ra radioaktiivne ; Termini radioaktiivsus võttis kasutus el e Marie Curie ; halog e niidid: Be halog e niidid on polüm e e r s e ehitus e g a , tähtsaim a d on BeCl2 ja BeF2.;
rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad Leidumine looduses: ainult ühenditena. Sisaldus maakoores eri rühma elementidel erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra). Be - Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 – tuntuim mineraal;esineb vääriskividena. Mineraale palju – 54 mineraali, looduses vaid üks stab. isotoop 9Be. 2. rühma elementidest levinuim Ca. Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400:CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra. Stabiilseim isotoop 226Ra. Väga levinud element Mg: maakoores 2,35%, üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit). Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes. Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem. Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr; Ca – luude, skeleti, hammaste põhikoostisosi; Mg – klorofüllis tsentraalaatom, fotosüntees; Be – üks kõige mürgisemaid anorg
Leidub naftas ja maagaasis. · Divesiniksulfiidi H2S saadakse kas elementide otsesel reaktsioonil 600 °C juures või sulfiidiooni protoneerimisel happe toimel: FeS(s) + 2HCl(aq) FeCl2(aq) + H2S(g) · Divesiniksulfiid lahustub vees, kus hapniku toimel oksüdeerub aeglaselt väävliks. · Divesiniksulfiid on nõrk hape. 52. VIIA rühma elemendid (F, Cl, Br, I): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Fluor on maakoores levinuim halogeen, tema tähtsamad mineraalid on fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5F(PO4)3. · Kuna fluor on elemendina kõige tugevam oksüdeerija, toodetakse seda sula KF ja HF segu elektrolüüsil 75 °C juures süsinikanoodil. · Fluor on väga reageerimisvõimeline, peaaegu värvusetu gaas. · Suurem osa toodetavast fluorist kasutatakse kergesti lenduva UF6 tootmiseks. · Tänu oma kõrgele elektronegatiivsusele, väikesele raadiusele ja d-orbitaalide puudumisele on tal rida omapärasid.
) Mineraale (liikidelt) palju – 54 mineraali (kus Be on põhielement), kuid tegelikult on Be üsna haruldane maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38% Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400: CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra - üliharuldane element, maakoores 1 . 10-10% Stabiilseim isotoop 226Ra, T1/2 1600 a. U - maakides (rikkaim raadiumi toore) sisaldub max 0,34 g Ra/t Väga levinud element Mg: maakoores 2,35% üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit), KCl.MgCl2.6H2O (karnalliit) jpt. Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem - levinud elemendid
Saamine: 2H+ + S2-H2S. Divesiniksulfiidi sooli nim sulfiidideks, mis on iseloomuliku värvusega ja rasklahustuvad. 51. Väävli halogeniidid: saamine ja omadused. 52. VIIA rühma elemendid (F, Cl, Br, I): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Üldiselt: halogeene iseloomustab eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus (F kõige suurem). Flour- on maakoores levinuim (mõni sajandik protsenti maakoore massist) halogeen, tema tähtsamad mineraalid on fluoriit CaF2, krüoliit. Kõrge aktiivsuse tõttu leidub halogeene looduses ainult ühenditena. Saamine: saadakse lihtainena, praktikas elektrolüüsiga- una fluor on elemendina kõige tugevam oksüdeerija, toodetakse seda sula KF ja HF segu elektrolüüsil 75 °C juures süsinikanoodil. Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5F(PO4)3. Kahvatu-kollane gaas, madal sulamis- ja keemistemp (-219 ja -188C), väike tihedus. Kõige aktiivsem mittemetall üldse, moodustades ühendeid kõigi elementidega va He ja Ne
Teades abivahendite kõvadusi, saab määratavat mineraali nendega kriipides liikuda õigele määrangule lähemale. Abivahendite kõvadused: sõrmeküüs 22,5; taskunuga, nõel 55,5; aknaklaas 5,56. Mohs'i skaala: Talk - 1 Ortoklass - 6 Kips - 2 Kvarts - 7 Kaltsiit - 3 Topaas - 8 Fluoriit - 4 Korund - 9 Apatiit - 5 Teemant - 10 52. Mineraali taotavus Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 53. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse astmed. - lagunemine löögil tasaste pindadega kildudeks. Kui lõhenevus on halb või puudub, tekivad ebatasased purdepinnad
Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203) Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega : Kõvadus Teralisus Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja 10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. Mohsi skaala Talk Kips Kaltsiit Fluoriit Teemant Apatiit Ortoklass Kvarts Topaas Abrasiivmaterjalide teralisus Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab matejali tera suurust Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber
annaabi.ee 
